2-24-4340/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.september 2024, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

2-24-4340

Kohtuasi

G. T. hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

28.08.2024 kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G. T. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei

Forstiman (Advokaadibüroo Narlex; e-post XXX)

Kostja: M. P. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja: N. P. (isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. T. hagi M. P. vastu.

2. Tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 042/2020/330 lubamatuks igakuise elatise

tasumise kohustuse osas seoses sundtäitmise aluse äralangemisega. Sundtäitmine

täitemenetluses nr.042/2020/330 jätkub G. T. elatisvõlgnevuse osas.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib

esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. G. T. esitas 17.03.2024 Harju Maakohtule hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes.

2. Harju Maakohtu 20.03.2024 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule, kuna

kostja M. P. tegelik elukoht on XXX (registrijärgne elukoht on XXX).

3. 27.03.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja haginõude

täpsustamiseks. Kohus palus täpsustada, kas hageja soovib elatise vähendamist või elatise

maksmise lõpetamist.

4. Hageja esindaja esitas 03.04.2024 täpsustuse, jäädes elatise vähendamise, mitte elatise maksmise

nõude lõpetamise nõude juurde. Hagi asjaolude kohaselt 10.06.2019 otsusega tsiviilasjas nr. 2-XX-

XXX mõistis Pärnu Maakohus hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks kuni kostja täisealiseks

saamiseni. Alates 23.02.2024 elab kostja hageja juures.

5. Kostja seaduslik esindaja esitas vastuse, milles teatas, et ta on avaldusega osaliselt nõus. Ta on

nõus väitega ja kujunenud hetke olukorraga mitte maksta talle elatist lapse eest, sest laps viibib isa

juures ( kuni laps elab isa juures ) . Laps on teismeeas ja lapse ema ei tea, kui kaua laps soovib isa

juures elada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.

7. Hagi ese:

Kohus arutas kohtuistungil pooltega vaidlusaluse õigussuhte kvalifikatsiooni, kuid hageja jäi

seisukohale, et tegemist on elatise vähendamise hagiga.

Õigusliku hinnangu õigussuhtele annab kohus.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist sundtäitmise lubatuks tunnistamise hagiga.

Täitemenetluse seadustiku § 221 lg.1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et:

1) kostja on hageja poeg;

2) alates 23.02.2024 elab kostja hageja juures ja on tema ülalpidamisel.

Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest

lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse

kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui

suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada

või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma

kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises

osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem

täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab

kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.

Elatise vähendamise nõue 0-euroni on nii keeleliselt kui sisult väär, sest seoses lapse elama

asumisega isa juurde, kellelt oli elatis lapse kasuks välja mõistetud, langes ära sundtäitmise

alus igakuise elatise nõudes. Samas hageja elatisvõlgnevuse osas peab sundtäitmine jätkuma,

sest kostja ema on juba lapse ülalpidamiskulud kandnud.

9. Lapse ema sisuliselt võttis hagi õigeks.

10. Poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

11. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga