4-24-1678/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juulil 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-1678 (2317,24,002629)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlk

Ines Üprus

Väärteoasi

Vladislav Ganjukovi kaitsja Vahur Kivistiku poolt

esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K.

P. 18.04.2024 otsusele väärteoasjas 2317,24,002629

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

(kaebuse esitaja)

Vladislav Ganjukov:

isikukood: 38608030272;

elukoht: xxxx; e-post: xxxx

Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Kivistik: advokaadibüroo

HansaLaw, aadress: Gonsiori 7, Tallinn; e-post:

vahur.kivistik@hansalaw.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Rahuldada Vladislav Ganjukovi kaitsja Vahur Kivistiku poolt esitatud kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P.

18.04.2024 otsus väärteoasjas 2317,24,002629 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule

LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristust, s.o

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, Vladislav Ganjukovi suhtes mitte

kohaldada.

4. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P.

18.04.2024 otsus muutmata.

5. Vladislav Ganjukovile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 500 eurot,

tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220245028426.

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.07.2024), saadab vastavalt VTMS §-le

202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

7. VTMS § 38 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3

alusel jätta Vladislav Ganjukovi poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas

1166,13 eurot - riigi kanda.

8. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 10. septembril 2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsusega karistati V. Ganjukovi LS § 224 lg

2 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

2. Otsuse aluseks oleva 30.03.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis V. Ganjukov

30.03.2024 kella 01.13 ajal aadressil Rohu tn 6 suunaga Telliskivi tn, Tallinn mootorsõidukit

Škoda Fabia registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Kirjeldatud käitumisega

rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõuet, pannes toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo.

3. V. Ganjukovi kaitsja Vahur Kivistik esitas 14.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles

palub tühistada väärteoasjas nr 2317,24,002629 18.04.2024 otsusega V. Ganjukovile määratud

lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Mõistetud rahatrahvi ei vaidlustata.

Kaebuses palutakse kohtul arvestada sellega, et V. Ganjukovil puuduvad varasemad kehtivad

karistused, sh karistused liiklussüütegude eest ning V. Ganjukovil ei ole ka kustunud karistatust

mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Menetlusalune isik vajab sõiduki juhtimisõigust

lennunduses inseneri töö tegemiseks ning perekondlike kohustuste täitmiseks, lapse

transportimiseks lasteaeda ja arstile. Kaebuses ei nõustuta kohtuvälise menetleja käsitlusega, et

öisel ajal on Tallinnas liiklus aktiivne ja raskete tagajärgede saabumise tõenäosus suur.

Vastupidiselt leitakse, et V. Ganjukovi süüd ei saa hinnata suureks ning mõistetud lisakaristus ei

vasta isiku süüle. Lisakaristuse kohaldamine saab aktualiseeruda juhtudel, mil põhikaristus ei ole

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Väärteootsusest selliseid kaalutlusi ei nähtu. Kaebuse kohaselt kahetseb V. Ganjukov oma tegu

ning tal on ainuüksi sellise süüteo eest trahvi saamine piinlik. Menetlusalune isik ei ole tegu

toime pannud tahtlikult. Ta tarbib alkoholi harva ja on elanud pikalt Suurbritannias, kus lubatud

piirmäärad on alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtimise osas leebemad. Korduval puhumisel

vähenes V. Ganjukovil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, mida menetleja arvesse võtnud ei

ole. Kaebuses palutakse arvestada lisaks eeltoodule sellega, et menetlusaluse isiku alaealise tütre

vastu pandi toime seksuaalkuritegu, mille osas on käimas kriminaalmenetlus ning mis on kogu

perekonda oluliselt mõjutanud. V. Ganjukov möönab, et ta oleks võinud võtta takso, kuid istus

automaatselt autosse, seega oli ta pigem süüteo toimepanemisel hooletu.

4. 04.07.2024 toimunud kohtuistungil jäi V. Ganjukov esitatud kaebuse juurde, avaldas siirast

kahetsust toimepandud teo suhtes ning selgitas, et juhilubade olemasolu on talle vajalik seoses

töökohustuste täitmisega, samuti tütre transportimiseks lasteaiast koju või psühholoogi juurde.

Tol õhtul, kui politsei teda kinni pidas, oli ta kogu õhtu jooksul joonud ära umbes neli 0,5 l õlut,

vahemikus kella 18.00-st kuni 01.00-ni. Peale sõiduki rooli istumist pidas politsei teda kinni 5-10

minuti pärast.

Kaitsja palus kaebuse rahuldada, leides, et isik on oma eksimusest täielikult aru saanud.

Lisakaristuse kohaldamine on antud juhul liialt range.

Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et tegemist ei olnud alkoholi jääknähtudega, vaid V.

Ganjukovi joove oli sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Selliselt pidi kaebuse esitaja aru

saama oma teo keelatusest ning see ei saanud talle märkamatuks jääda, seega on väärtegu toime

pandud tahtlikult. Võttes arvesse kaebaja poolt kohtuistungil antud selgitusi, milles toodud

asjaolud ei olnud enne väärteootsuse tegemist teada, nõustus kohtuvälise meneteja esindaja

kohaldatud lisakaristuse tühistamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

6. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem.

7. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära

ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise teo

eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

8. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest kuust

kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest

karistatud.

9. Puudub vaidlus selles, et V. Ganjukov on toime pannud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo, ta

on toimepandud tegu täielikult tunnistanud, kahetsenud ning seda kinnitavad ka kohtuistungil

avaldatud ja uuritud tõendid.

10. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati 30.03.2024 kell 01.13 V. Ganjukov

kuni kainenemiseni sõiduki Škodia Fabia registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p

2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis. 30.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga

ongi kella 01.13 ajal fikseeritud V. Ganjukovil joove 0,63 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga,

mida kasutati kell 01.21–01.27, saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,55 mg/l. Seega, V.

Ganjukov, rikkudes LS § 69 lg 3 nõuet, pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

11. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Võttes

arvesse V. Ganjukovi selgitusi, et ta tarvitas 29.03–30.03.2024 vahemikus kella 18.00-st kuni

kella 01.00-ni ära vähemalt neli 0,5 liitrist õlut, pidi ta võimalikuks pidama LS §-s 224 sätestatud

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda möönma ehk ta pidi võimalikuks pidama, et

tal võib esineda LS § 69 lg 3 mõtte kohaselt sõiduki juhtimist keelav joobeseisund. Seega esineb

kohtu hinnangul V. Ganjukovi käitumises vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.

12. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. V.

Ganjukov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

13. Kohtuväline menetleja on V. Ganjukovi karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 125

trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldanud lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

14. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

15. Kohtuväline menetleja on V. Ganjukovile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust

ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtu hinnangul on menetleja

hinnanud õigesti isiku süü suurust, mõistes LS § 224 lg 2 kohaselt karistuseks rahatrahvi 125

trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, arvestades kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on

rahatrahv 150 trahviühikut. Kuna isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud, on 125

trahviühiku ulatuses määratud rahatrahv igati põhjendatud, proportsionaalne toimepandud teoga

ning vastab ka süü suurusele. Seega selles osas puudub kohtul põhjendatud alus kohtuvälise

menetleja otsuse muutmiseks ning seda ei taotlenud ka kaebuse esitaja.

16. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse kohaldanud

seevastu põhjendamatult rangelt. Iseenesest on menetleja asunud õigele seisukohale, et

eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust

liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ja samas

mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu,

tervise ja vara säästmiseks. Menetleja on õigesti märkinud ka seda, et vastava keelu eiramisele

järgneb igal juhul isiku õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

17. Kohtu hinnangul on V. Ganjukovile järgnenud ebameeldiv tagajärg juba temale mõistetud

rahatrahvi näol ning seda tõdes isik ka kohtuistungil, väljendades, et ainuüksi rahatrahvi saamine

sellise teo eest on olnud temale piinlik. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et

lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. Riigikohtu seisukohalt tähendab see seda, et karistamise aluseks on isiku süü,

arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse

mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd

heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse

kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 16.05.2017, 3-1-1-18-17, p 13).

18. Kuulates kohtuistungil ära V. Ganjukovi selgitused, märgib kohus, et V. Ganjukov ei ole

isikuks, kelle puhul saaks väita, et ta võib jätkuvalt olla ühiskonnale ohtlik ning kelle suhtes

aktualiseeruks kindel lisakaristuse kohaldamise vajadus. Isikut ei ole varem ei väär- ega

kriminaalkorras karistatud, V. Ganjukov ei oma ka arhiveeritud karistusi. Seega kuni 30.03.2024

on ta käitunud seaduskuulekalt. Tõepoolest, 30.03.2024 kella 01.13 ajal tuvastati V. Ganjukovil

alkoholijoove 0,55 mg/l, mil ta peeti kinni mootorsõiduki Škoda Fabia reg. nr. xxxx juhtimiselt

ning seda saab pidada tema esimeseks rikkumiseks, millele järgnes õiguskaitseorganite

sekkumine. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt kohtus V. Ganjukov sellest eelneval õhtul

sõpradega, kellega koos tarbiti alkoholi ning V. Ganjukov oli tarvitanud vahemikus kella 18.00-

st kuni 01.00-ni umbes neli 0,5 l õlut. V. Ganjukov selgitas, et tal esines raske emotsionaalne

seisund seoses sellega, et tema tütart oli seksuaalselt väärkoheldud ning kogu olukord oli tolleks

hetkeks perekonnale väga rängalt mõjunud. Sellele vaatamata tunnistas V. Ganjukov oma

eksimust täielikult, saades aru, et õige olnuks tellida takso, kuid peale sõpradega kohtumist

lülitus ta tagasi tütre väärkohtlemisega seotud mõtetele ja asus mõtlematult sõidukit juhtima.

19. Kohus peab eeltoodud selgitusi veenvaks ja igati mõistetavaks. Et V. Ganjukov kahetses

siiralt mootorsõiduki joobes juhtimist, kajastus selgelt tema hoiakus. Isik sai täielikult aru oma

eksimusest ja teo keelatusest.

20. Menetleja on jätnud karistuse kohaldamisel tähelepanuta kohtupraktikas kinnistunud

põhimõtte, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui

rängalt juhtimisõiguse äravõtmine (sh karistuse aeg) isikule tegelikult mõjub. Menetlejale oli

täielikult teada, et V. Ganjukov on isikuks, kes ei pane taolisi väärtegusid toime harjumuspäraselt

– seda kinnitab tema karistusregister. Tegemist oli pigem juhusesüüteoga, mida ta on siiralt

kahetsenud. Kohus nõustub täielikult kaebuses toodud argumentidega, et lisakaristuse

kohaldamine antud juhul ei ole eripreventiivsete vajadustega kooskõlas. Võttes arvesse V.

Ganjukovi isikut, tema eelnevat elukäiku ja seaduskuulekat käitumist, samuti tema selgitusi

kohtuistungil, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 18.04.2024 otsuse

osas, millega V. Ganjukovile määrati LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning seda just põhjusel, et lisakaristuse kohaldamine (lisaks

500 euro suurusele rahatrahvile) on põhjendamatult karm. Sarnase karistuse mõistmine võiks

kõne alla tulla juhul, kui V. Ganjukovile oleks määratud varasemalt liiklusalaste või muude

süütegude toimepanemise eest karistus/karistused, need ei oleks oma mõju avaldanud ja V.

Ganjukov oleks jätkanud uute süütegude toimepanemisega. Sellisel juhul oleks lisakaristuse

kohaldamine olnud täielikult põhjendatud. V. Ganjukov aga selliseks isikuks ei ole. Kohtuvälise

menetleja esindaja nõustus ka ise sellega, et määratud lisakaristus tuleb tühistada. Lisaks

eeltoodule selgus nii kaebusest kui kaebaja enda selgitustest, et juhilubade olemasolu on V.

Ganjukovil hädavajalik seoses tööülesannete täitmisega – lennunduses inseneri töö tegemiseks,

millega kaasneb sage tööalane reisimine, aga ka perekondlike kohustuste täitmiseks, lapse

transportimiseks lasteaeda ja arsti juurde.

21. 04.07.2024 kohtuistungil esitas kaitsja Vahur Kivistik menetluskulude (s.o valitud kaitsjale

makstud tasu) hüvitamise taotluse kokku summas 1166,13 eurot (koos käibemaksuga).

Nimetatud õigusabikulude kohta on väljastatud järgmised AB HansaLaw OÜ arved: arve nr

1906113, tasustatav aeg 3,55 h, tunnihindega 185 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku

892,84 eurot; arve nr 1906234, tasustatav aeg 1,15 h, tunnihindega 185 eurot, millele lisandub

käibemaks, s.o kokku summas 284,85 eurot. Menetluskulude hüvitamist taotletakse summas

1166,13 eurot.

22. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi.

23. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

24. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid.

25. Arvestades väärteoasjas tõusetunud vaidlust määratud lisakaristuse üle ning kehtivaid

õigusteenuse hindu, leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu suurust tunnitasu mõttes võib

lugeda mõistlikuks, võttes arvesse ka Riigikohtu praktikat. Kohtu hinnangul on kaitsja V.

Kivistiku poolt tehtud toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud ning nendele kulunud ajamaht

(sh kohtuistungil osalemine) mõistlik.

26. Vaidlus seisneb antud juhul selles, kes peab nimetatud kulud kandma, kas riik või kaebuse

esitaja. Riigikohtu praktika kohaselt kui maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse üksnes

karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185 lg 1

(millele maakohus oli otsuses tuginenud). Erinormina näeb VTMS § 23 ette menetlusalusele

isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise vaid olukorras, kus

väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lõike 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel (RKKK

01.03.2023, 4-22-3337, p 7).

27. Kohus, tuginedes VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-le 1 ja § 180 lg-le 3 jätab V.

Ganjukovi poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1166,13 eurot riigi kanda.

28. Kuigi VTMS § 23 sätestab võimaluse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjatasude hüvitamist üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja

5–6 korras, näeb VTMS § 2 ette võimaluse väärteomenetluses kohaldada kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Ka VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse

kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja

ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid ning kohus nendest sätetest ka lähtub.

29. Kohtu hinnangul nii nagu karistuse kohaldamise, tühistamise või vähendamise otsus on

kohtu kaalutlusotsus, peab kohtu kaalutlusotsuseks jääma ka võimalus jätta täielikult

põhjendatud kaebuse korral valitud kaitsjale makstud tasud riigi kanda läbi VTMS § 2 ja § 38 lg

1. Kui kohus leiab ja on tõendite uurimise tulemusena tuvastanud, et kohtuväline menetleja on

kohaldanud isikule põhjendamatult ranget karistust, mis ei ole kooskõlas selle kohaldamise

üldiste põhimõtetega, peab kohtule jääma võimalus ka kaaluda menetluskulude riigi kanda

jätmist sõltuvalt kaebuse lahendamise tulemusest. Kui menetlusalune isik on olnud sunnitud

pöörduma advokaadi poole (millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused), et vaidlustada

kohtuvälise menetleja otsust, leides, et temale määratud karistus ei ole eri- või üldpreventiivsete

kaalutlustega mingil moel kooskõlas, tähendab see seda, et isikul endal puuduvad erialased

teadmised enda tõhusaks kaitseks, et vaidlustada menetleja otsust kohtus iseseisvalt ning

selliselt, et oleks tagatud õiglase karistuse kohaldamine toimepandud teo eest. Käesoleval juhul

määratigi karistus liialt rangelt, millega nõustus istungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kuigi

siinkohal ei saa menetluskulude riigi kanda jätmisel tugineda KrMS § 185 lg-le 1, nagu

Riigikohus on eelviidatud lahendis sedastanud, tugineb kohus KrMS § 180 lg-le 3 ning leiab, et

kaebus oli kohtule esitatud igati põhjendatult. Lisakaristus kuulub kaebuses toodud motiividel

tühistamisele, isikul on vaja tasuda 500 euro suurune rahatrahv, lisaks valitud kaitsja kulud

summas 1166,13 eurot ja seeläbi jääb ta majanduslikult raskesse olukorda. Tegemist on antud

juhul kaalutlusotsusega ning kohus tõdeb, et sellised juhud ei tohiks kohtupraktikas olla sagedad,

kuid karistuse kohaldamise põhimõtteid KarS § 56 lg 1 kohaselt peavad järgima nii kohtuväline

menetleja kui kohus ning lähtuma sellest, et iga järgnev karistus peab olema eelnevast rangem,

mille läbi saabki täita eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse määramisel peaks alustama

eriosa koosseisu, antud juhul LS § 224 lg 2, järgi seadusandja poolt ettenähtud karistuse

kohaldamise võimalustest – rahatrahvi kohaldamine või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohtuväline menetleja otsustas kohaldada põhikaristusena rahatrahvi. Lisakaristuse määramine

menetlusaluse isiku liikluskäitumise mõjutamiseks lisaks põhikaristusele peaks kaalumisele

tulema juhul, kui rikkumine oleks kaasa toonud enamohtlikud tagajärjed (näiteks

tervisekahjustuse tekitamine) või annaks selleks põhjuse isiku varasem liiklusalane käitumine.

Antud juhul ei toonud tegu kaasa ohtlikku tagajärge ning V. Ganjukovil puudub igasugune

varasem kokkupuude õigusrikkumistega. Asjaolu, et menetlejale ei olnud eelnevalt teada V.

Ganjukovi poolt toodud põhjendused enda käitumisele, ei muuda karistuse mõistmise üldisi

põhimõtteid ega anna põhjust kohaldada karistust ülemäära rangelt. V. Ganjukov ei esitanud

väärteoasjas menetlejale vastulauset, et enda seisukohti selgitada, kuid seda ei saa talle ka ette

heita, sest see on tema õigus, mitte kohustus.

30. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks märkida, et peale kaitsja poolt kohtuistungil öeldut, et ta

on esitanud kohtukulud e-toimiku kaudu, ei avaldanud kohtuvälise menetleja esindaja

omapoolset seisukohta ega väljendaud mittenõustumist nende riigi kanda jätmisel. Samas

sisaldus vastav taotlus juba kaebuses endas.

31. Eeltoodud kokkuvõttes rahuldab kohus V. Ganjukovi kaitsja V. Kivistiku poolt esitatud

kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsuse

väärteoasjas 2317,24,002629 LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas. Muus osas

jääb otsus muutmata. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3 alusel jätab kohus V.

Ganjukovi poolt valitud kaitsjale makstud tasud summas 1166,13 eurot riigi kanda.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigikohtu 12.11.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

10.07.2024 kohtuotsus.