2-23-17860/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17860

Kohtuasi

K.T avaldus täisealisele isikule A.F-ile eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.F määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja K.T (isikukood XXX)

Puudutatud isik I A.F (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Puudutatud isik II C.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik III Tallinna linn (Põhja-Tallinna

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja KL

Puudutatud isik IV Q.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p 5 osaliselt ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega lubada A.F-il teha eestkostja nõusolekuta

pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro ulatuses.

2. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

3.1. Seada A.F (isikukood XXX) üle varahoolduse osas eestkoste viieks (5)

aastaks.

3.2. Määrata A.F eestkostjaks varahooldusõiguse teostamisel Q.Z (isikukood

XXX).

3.3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste õiguste ning huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides.

3.4. Eestkostja ülesanneteks on A.F vara valitsemine ja tema esindamine kõigi

varaliste tehingute sooritamisel.

2-23-17860

3.5. Lubada A.F-il teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000

euro ulatuses.

3.6. Eestkostjal esitada kohtule A.F-ile hetkel kuuluva vara nimekiri hiljemalt

kahe (2) kuu jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

3.7. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete

täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. juuniks.

Esimese aruande esitamise tähtaeg on 15.06.2025.

3.8. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi

kasutada eestkostetava vara oma huvides.

3.9. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elu- või asukoha

muutumisest.

3.10. Kohtule tuleb viivitamatult teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste

lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

3.11. Kohus otsustab hiljemalt 27.05.2029, kas eestkoste jätkamine eestkostetava

üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja

ülesandeid laiendada või kitsendada.

3.12. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavaks

tegemisest eestkostjale.

4. Rahuldada A.F määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

A.F-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.T (avaldaja) esitas 18.12.2023 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule A.F-ile

(puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja puudutatud isikule I eestkostja määramiseks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik I avalduse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul

keskmiselt üks kord kolme kuu jooksul viibinud ravil sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

psühhiaatriakliinikus. Psühhoosis olles puudub puudutatud isikul I haiguskriitika ja ta arvab,

et avaldaja ja puudutatud isiku I poeg C.D (puudutatud isik II) saadavad teda ülekohtuselt

ravile. Puudutatud isik I on ähvardanud, et viskab puudutatud isiku II tänavale, mistõttu

avaldaja leiab, et puudutatud isik I võib talle kuuluva korteri kättemaksuks ära müüa.

2. Maakohus määras ekspertiisi puudutatud isikule I eestkostja määramise vajalikkuse kohta.

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

psühhiaatri

PV

21.02.2024

kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/85 (eksperdiarvamus) kohaselt on puudutatud isik I

viibinud psühhiaatriakliinikus korduvalt alates 1996. aastast ja tal on diagnoositud

skisoafektiivne häire. Aastatel 2002–2018 käis puudutatud isik I ambulatoorselt psühhiaatri

vastuvõttudel ning tuli eluga rahuldavalt toime. Seejärel lõpetas puudutatud isik I regulaarse

2-23-17860

ravimite kasutamise ning haigushood sagenesid. 2023. a oli puudutatud isik I haiglaravil

kuuendat korda, viibides haiglas 03.02.2023–10.05.2023. Pärast haiglaravi puudutatud isik I

kodus toetusravi ei võtnud ning ta vajas haiglaravi ka 17.05.2023–16.06.2023 ja 18.06.2023–

30.06.2023. Ka järgnevalt keeldus puudutatud isik I kodus toetusravi võtmast, mistõttu

nähtuvad digiloost korduvad kiirabi väljakutsed. Viimati viibis puudutatud isik I

psühhiaatriakliinikus 10.12.2023–20.12.2023. Puudutatud isik I saabus psühhiaatriakliiniku

valvetuppa kiirabi saatel. Valvetoas oli puudutatud isik I kergesti ärrituv ja kõikuva

meeleoluga (vaheldumisi esinesid nutu- ja vihahood), kõndis rahutult ringi, rääkides

lakkamatult valjuhäälse monoloogina. Puudutatud isik I avaldas suitsiidimõtteid ning

paranoilisi luulumõtteid oma toimetuleku, lähedaste ja meditsiinisüsteemi kohta. Puudutatud

isiku I käitumine oli psühhoosist juhitud, ettearvamatu, agressiivne ja ohtlik, mistõttu ta

hospitaliseeriti tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusega. Seejärel määras kohus

puudutatud isiku I tahtest olenematule ravile kuni 40 päevaks. Psühhoosivastase ravi

tulemusel puudutatud isik I rahunes, kuid haiguskriitika puudus. 24.01.2024, haiglajärgsel

ambulatoorsel vastuvõtul selgus, et puudutatud isik I ei olnud talle määratud ravimeid

tarvitanud.

2.1. Siinses asjas määratud ekspertiisi raames toimunud psühhiaatri läbivaatusel (s.o

21.02.2024) oli puudutatud isik I teadvusel ja õigesti orienteeritud, kuid situatsioonis

orienteerus luululiselt. Puudutatud isiku I mõttekäik oli jälgitav. Puudutatud isikul I esinesid

paranoilised luulumõtted psühhiaatrilise abi ja lähedaste isikute suhtes ning depressiivsed

luulumõtted suitsiidiplaanidega. Meelepetteid psühhiaater ei sedastanud. Emotsionaalselt oli

puudutatud isik I ärev ja pinges ning tema meeleolu oli alanenud. Tahteelu aktiivsus ja

sihipärasus oli häiritud, töövõime alanenud ning mõtlemine ja tegutsemine osaliselt

desorganiseeritud. Mälu ja formaalse intellekti alanemist ei ilmnenud, kuid haiguskriitika

puudutatud isikul I puudus.

2.2. Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isikul I segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2)

ja puudutatud isik I ei tule iseseisevalt toime. Puudutatud isik I ei ole võimeline langetama

otsuseid ega tegema tehinguid, v.a pisitehinguid. Samuti ei ole puudutatud isik I võimeline

andma seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuna tal puudub

haiguskriitika ja ta pole suuteline adekvaatselt hindama enda võimalusi iseseisvaks

toimetulekuks. Puudutatud isiku I huve ei saa kaitsta volituste andmise või abiliste kaudu.

Puudutatud isik I vajab eestkostet kuni viieks aastaks. Eestkostja ülesandeks peaks olema

tagada puudutatud isiku I huvide ja õiguste kaitse ning tema ööpäevaringne hooldus ja

järelevalve.

3. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (eestkosteasutus) märkis maakohtule

esitatud seisukohas, et puudutatud isikul I on tuvastatud keskmine puue ja puuduv töövõime.

Tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega tööealise inimese toetus. Puudutatud isik I

elab endale kuuluvas kahetoalises korteris koos oma pojaga, s.o puudutatud isikuga II.

Puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II omavahelised suhted on keerulised ja ühes korteris

koos elamine tekitab pingeid. Puudutatud isiku I sõnul on pingelised ka tema suhted

avaldajaga, mistõttu ta eelistaks eestkoste seadmise korral eestkostjana oma venda Q.Z-i

(puudutatud isik IV). Puudutatud isiku IV sõnul saab puudutatud isik I igapäevaeluga

iseseisvalt hakkama, samuti ei ole puudutatud isik I teinud varaliselt kahjulikke tehinguid,

kuid vaimselt ebastabiilses seisundis on kahjulike tehingute tegemise võimalus teoreetiliselt

olemas. Puudutatud isik IV on nõus olema puudutatud isiku I eestkostja. Eestkosteasutuse

hinnangul ei vaja puudutatud isik I eestkostet. Eestkoste seadmise eelduseks on, et isik ei

suuda vaimuhaiguse, nõdramõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest

aru saada või neid juhtida. Eestkoste seatakse isiku enda huvide kaitseks, mitte teiste isikute

2-23-17860

(sh täisealiste pereliikmete huvide) kaitseks. Kui kohus tuvastab siiski eestkoste seadmise

vajaduse, on puudutatud isik IV eestkostjaks sobiv isik.

4. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isik I

vajab eestkostet osaliselt. Tervise halvenemise perioodidel ei suuda puudutatud isik I

psüühikahäire tõttu tõenäoliselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, kuid pärast ravi

psühhiaatriakliinikus on psüühikahäire mõnda aega kontrolli all ja puudutatud isik I tuleb oma

elu korraldamisega toime. Puudutatud isik I ei vaja eestkostet kõigis toimingutes. Eestkoste

võib olla vajalik puudutatud isiku I varaliste huvide kaitseks, välistamaks võimalike kahjulike

varaliste tehingute tegemist haiguse ägenemise perioodidel. Esindaja hinnangul võiks

eestkostja ülesandeks olla üksnes puudutatud isiku I esindamine kinnisvaratehingute

tegemisel. Muus osas puudutatud isik I esindaja hinnangul eestkostet ei vaja. Esindaja

hinnangul oleks puudutatud isik IV eestkostjaks sobiv isik. Puudutatud isiku IV määramisega

eestkostjaks on nõustunud nii avaldaja kui puudutatud isik I.

5. Maakohus kuulas puudutatud isiku I isiklikult ära ja leidis, et puudutatud isik I orienteerub

ajas, kohas ja isikus, kuid tal on raskusi varalistest kohustustest arusaamise ja nende

haldamisega. Puudutatud isik I avaldas maakohtule, et tema kognitiivsed võimed on langenud

ja arveldamine on muutunud raskemaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus tegi 27.05.2020 määruse, millega seadis puudutatud isiku I üle eestkoste

varahoolduse küsimustes tähtajaga viis aastat ja määras puudutatud isiku I eestkostjaks

puudutatud isiku IV. Maakohus jättis puudutatud isikule I õiguse teha eestkostja nõusolekuta

pisitehinguid igas kuus kuni 500 euro ulatuses.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isikul I osaliselt piiratud

teovõime ja tema üle tuleb seada eestkoste varahoolduse küsimustes. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 8 lg 2 järgi on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud

teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi juhul, kui täisealine ei suuda

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib

eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste

ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või

muude abiliste kaudu.

6.2. Puudutatud isiku I puhul on PKS § 203 lg-s 1 ja lg-s 2 toodud eeldused eestkoste

seadmiseks täidetud. Eksperdiarvamuse kohaselt on puudutatud isikul I segatüüpi

skisoafektiive häire (F25.2), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida ega oma elu iseseisvalt korraldada. Puudutatud isiku I isikliku ja vahetu ärakuulamise

põhjal nõustub maakohus eksperdi tuvastatuga, et puudutatud isiku I arusaamisvõime,

käitumine ja mõtlemine on psüühikahäire tõttu osaliselt piiratud. Puudutatud isikul I on

raskusi varalistest õigustest ja kohustustest arusaamisega ning eestkoste seadmata jätmise

korral võib puudutatud isik I enda varalised huvid ohtu seada. Puudutatud isiku I varalisi huve

ei saa kaitsta volituse andmise või perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Puudutatud

isik I on siiski võimeline adekvaatselt teostama väiksemaid toiminguid (pisitehinguid).

6.3. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja

võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Seejuures arvestatakse ka

eestkostjaks määratava isiku ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 järgi võib isiku

2-23-17860

eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Puudutatud isik IV, kes on puudutatud isiku I vend, on

nõus olema puudutatud isiku I eestkostjaks. Puudutatud isik IV on eestkostjaks sobiv isik.

6.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 järgi ei või aeg, millal

kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui viis aastat

määruse tegemisest. Ka PKS § 203 lg 4 järgi peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust

iga viie aasta järel. Seega otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt

27.05.2029.

Määruskaebus

7. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas puudutatud isiku I soovil

määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta

puudutatud isikule I eestkoste seadmata ja eestkostja määramata, alternatiivselt muuta

maakohtu määrust eestkostja ülesannete osas selliselt, et eestkostja ülesandeks on üksnes

puudutatud isiku I esindamine kinnisvaratehingute tegemisel.

7.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isikul I maakohtu määratud ulatuses

eestkostevajadust, mistõttu puudutatud isiku I õiguseid on piiratud ebaproportsionaalselt

suures ulatuses. Puudutatud isiku I käitumine on riigi õigusabi korras määratud esindajaga

suheldes olnud aruselge ja ratsionaalne. Esindaja on puudutatud isikuga I suhelnud

regulaarselt alates tema esindajaks määramisest (s.o seisukoha esitamise ajaks ligikaudu poole

aasta vältel). Esindaja ei ole täheldanud märke, mis viitaksid puudutatud isiku I suutmatusele

oma vara valitseda või võimalusele, et puudutatud isik I teeks endale kahjulikke tehinguid.

Esindaja on suhelnud ka puudutatud isikut I temale tahtest olenematu ravi määramiste

menetlustes esindava advokaadiga, kes samuti leidis, et puudutatud isik I eestkostet ei vaja.

Puudutatud isik I saab oma elu igapäevase korraldamisega ja varaliste õiguste teostamisega

hakkama. Puudutatud isiku I probleemide allikaks on pigem halvad suhted avaldajaga,

puudutatud isikuga II ning ka puudutatud isikuga IV.

7.2. Kuigi eksperdiarvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline oma elu iseseisvalt

korraldama, oli eestkosteasutus vastupidisel seisukohal. Objektiivseid tõendeid selle kohta, et

puudutatud isik I ei suuda oma varalisi õigusi ja kohustusi ise teostada, ei ole siinses asjas

esitatud ega kogutud.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta

8. Avaldaja esitas määruskaebuse kohta seisukoha, milles märkis, et puudutatud isik I on

alates 12.04.2024 taas psühhiaatriakliinikus ravil. Puudutatud isiku I tervise halvenemine

tuleneb ravimite tarvitamata jätmisest, millest omakorda tekivad ka konfliktid pereliikmetega.

Avaldaja leiab, et puudutatud isikule I eestkoste seadmine on vajalik.

9. Puudutatud isiku IV seisukoha järgi on puudutatud isikule I eestkoste seadmine suuremate

rahaliste tehingute tegemiseks vajalik. Puudutatud isik I viibib sageli psühhiaatriakliinikus

ravil ja haiglasse sattumise põhjuseks on enamasti agressiivsed süüdistused pereliikmete

suhtes. Puudutatud isiku I arvates on tema haiguse ägenemiste põhjuseks ravimite tarvitamine

ja asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isik II saadavad teda ilma põhjuseta

psühhiaatriahaiglasse, mistõttu ta kodus viibides ravimeid ei tarvita ja on pereliikmete suhtes

süüdistav. Puudutatud isiku I psühhiaatriahaiglas viibimise sagedus ja pikkus on viimaste

aastate jooksul kasvanud, tema suhtumine puudutatud isikusse II on halvenenud ning olukorra

paranemist pole ette näha.

Puudutatud isik IV esitas 25.07.2024 maakohtule taotluse maakohtu määruse muutmiseks

selliselt, et puudutatud isikul I oleks võimalik eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid igas

2-23-17860

kuus kuni 1000 euro ulatuses. Maakohtu määrusega kehtestatud piirmäär 500 eurot on liiga

väike ja jätab puudutatud isiku I kuu lõpuks ilma raha kasutamise võimaluseta.

10. Puudutatud isik II ja eestkosteasutus määruskaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt

tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 5 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega

lubada puudutatud isikul I teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro

ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ülejäänud osas (s.o maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 1–4 ja 6–12 osas) tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määruse

resolutsiooni p-de 1–4 ja 6–12 osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi

(koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel õigesti kohaldanud PKS § 203

lg-id 1 ja 2, millest tulenevad täisealise isiku üle eestkoste seadmise eeldused. Maakohtu

määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastas maakohus esitatud tõendite ja seisukohtade

hindamise ning puudutatud isiku I ärakuulamisel saadud vahetu mulje põhjal, et puudutatud

isik I ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida osas, mis puudutab oma vara haldamist.

Maakohtu hinnangul on puudutatud isikul varaliste õiguste ja kohustuste teostamisega raskusi

nii haiguse ägenemiste perioodidel kui ka vahepealsel ajal, mistõttu puudutatud isiku I

varaliste huvide kaitseks on vajalik eestkoste seadmine. Esitatud tõenditest nähtub, et

puudutatud isikul I on psüühikahäire, mille tõttu ta on viimastel aastatel viibinud mitmeid

kordi haiglaravil. 2023. aastal viibis puudutatud isik I ravil ajavahemikel 03.02.2023–

10.05.2023, 17.05.2023–16.06.2023, 18.06.2023–30.06.2023 ja 10.12.2023–20.12.2023.

Esitatud seisukohtadest nähtub, et puudutatud isiku I ja tema pereliikmete omavahelised

suhted on pingelised. Pinged tulenevad koos elamise ja üldise läbisaamise raskustest, aga ka

puudutatud isiku I psüühikahäirest, kuna haiguse ägenemise ajal on puudutatud isik I

pereliikmete suhtes vaenulik, leides, et pereliikmed suunavad teda ülekohtuselt haiglaravile.

Ka eksperdiarvamuse kohaselt väljendas puudutatud isik I psühhiaatri läbivaatusel paranoilisi

luulumõtteid oma toimetuleku ja lähedaste suhtes. Eeltoodut arvestades tuleb pidada

põhjendatuks maakohtu hinnangut, et puudutatud isik I vajab varaliste tehingute tegemiseks

eestkostet. Maakohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ning lähtunud muu hulgas puudutatud

isiku I ärakuulamisel saadud vahetust muljest. Asjaolu, et puudutatud isiku I riigi õigusabi

korras määratud esindaja mulje puudutatud isikuga I suheldes on olnud erinev

eksperdiarvamusest ja maakohtu muljest, ei anna alust maakohtu määruse põhjendatuses

kahelda. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku I esindaja on 26.02.2024 maakohtule

esitatud seisukohas möönnud, et puudutatud isiku I üle eestkoste seadmine võib puudutatud

isiku I varaliste huvide kaitseks olla vajalik, välistamaks võimalike kahjulike varaliste

tehingute tegemise haiguse ägenemise ajal, kuigi esindaja arvates piisaks eestkoste seadmisest

üksnes kinnisvaratehingute tegemiseks.

2-23-17860

15. Maakohus määras puudutatud isiku I eestkostjaks varahoolduse ülesannetes puudutatud

isiku IV ja jättis puudutatud isikule I õiguse teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas

kuus kuni 500 euro ulatuses. Puudutatud isik IV esitas 25.07.2024 seisukoha, leides, et

puudutatud isikul I võiks olla võimalik eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid igas kuus

kuni 1000 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV kinnitusel on maakohtu määrusega kehtestatud

piirmäär 500 eurot on liiga väike, jättes puudutatud isiku I kuu lõpuks raha kasutamise

võimaluseta. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku IV seisukoht põhjendatud ning

on samasuunaline määruskaebuse taotlustega. Lähtudes puudutatud isiku IV esile toodud

muutunud asjaoludest ning menetlusökonoomia kaalutlustest tühistab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5 osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega

lubab puudutatud isikul I teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid igas kuus kuni 1000 euro

ulatuses.

16. Eelnevalt esitatud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, jättes

maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–4 ja 6–12 muutmata, kuid tühistades osaliselt

maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega suurendab eestkostja nõusolekuta teha lubatud pisitehingute rahalist ulatust 1000

euroni kuus.

17. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse

peale määruskaebuse.

18. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude jaotuse. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik,

kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Muu hulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule

eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus

leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta

menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)