1-14-3268/308 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 20.06.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3268 tunnistati Oskar vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 28.10.2013. a
Legislator headnote
AI generated1-14-3268/308 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 20.06.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3268 tunnistati Oskar vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 28.10.2013. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
10.09.2024
Kohtuasja number
1-14-3268
Kohtukoosseis
Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05.08.2024. a määrus Oskar Hintsi
elektroonilise
valve
kohaldamisega
tingimisi
ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu Oskar Hints (isikukood 35609260358)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Oskar Hintsi määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 05.08.2024. a määrus ja saata kriminaalasi
maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.
Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik
sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 20.06.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3268 tunnistati Oskar
Hints süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 18 aastat
vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 28.10.2013. a
otsusega mõistetud vangistus 11 kuud ja 26 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 18 aastat 11 kuud
ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks Oskar Hintsi
kahtlustatavana kinnipidamine 19.11.2013. Karistusaeg lõpeb 14.11.2032. a.
2. Tartu Vangla esitas 09.07.2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Oskar Hintsi
vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
Materjalidest nähtuvalt ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist
kriminaalhooldusametniku ja elektroonilise järelevalve all. Tartu Vangla edastatud materjalide
hulgas oli ka Oskar Hintsi avaldus, et ta soovib kohtuistungile riigi õigusabi korras kaitsja Heiki
Kuningat.
3.
26.07.2024 määras Tartu Maakohus Oskar Hintsile riigi õigusabi. Kohtuistungi
toimumisajaks määrati 02.08.2024 kell 14.30. Samal päeval, s.o 26.07.2024 tühistas maakohus
määratud kohtuistungi ja saatis Riigi Õigusabi Infosüsteemile teavituse, milles palutakse
tulenevalt istungi tühistamisest jätta riigi õigusabi andmise määrus tähelepanuta.
4. Tartu Maakohtu 05.08.2024. a määrusega jäeti Oskar Hints elektroonilise valve
kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et
kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole Oskar Hintsi eluase sobilik elektroonilise valve
kohaldamiseks. Elukohas ei ole võimalik veenduda elektri olemasolus, puudub toimiv GSM-
levi ning majal on aknad osaliselt puudu. Seega ei ole formaalsed eeldused Oskar Hintsi
ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud ning süüdimõistetu tuleb jätta vabastamata.
Määruskaebus
5. Maakohtu määruse vaidlustas 27.08.2024. a määruskaebusega Oskar Hints, kes palub
enda ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks korraldada kohtuistung, millest tal
võimaldatakse osa võtta. Kaebuse kohaselt ei teatatud Oskar Hintsile, millal kohtuistung toimub
ja tal ei võimaldatud kohtuistungist osa võtta. Kuigi kinnipeetav esitas õigeaegselt taotluse
kaitsja määramiseks ja tal oli olemas kokkulepe advokaat Heiki Kuningaga, ei määratud talle
ka kaitsjat. Oskar Hints leiab, et eeltooduga on tema õigusi rikutud. Süüdimõistetu palub, et
talle määrataks enne kohtuistungi toimumist kaitsjaks Heiki Kuningas, kellega tal on kokkulepe
olemas. Oskar Hints soovib enne kohtuistungi toimumist advokaadiga kohtuda, et oleks
võimalik asjad omavahel läbi arutada. Süüdimõistetu taotleb, et kohtuistungi toimumisest
teatatakse talle paberkandjal. Veel palub Oskar Hints kohtul anda talle teada, kui tema esitatud
materjalidest on mõni vajalik dokument puudu.
Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus Oskar Hintsi tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise küsimuse lahendamisel tehtud menetlusviga tingib kohtumääruse tühistamise ja
asja uueks arutamiseks saatmise maakohtule samas kohtukoosseisus.
7. Tingimisi
enne
tähtaega
vangistusest
vabastamise
menetluslik
alus
on
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste
läbivaatamise kord (KrMS § 432 lg 3) näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise küsimuse lahendab täitmiskohtunik prokuröri, süüdimõistetu ja tema taotlusel
kaitsja osavõtul, kuulates ära nende arvamuse. Ühtegi erandlikku alust, mis tingiks asja
arutamiseks kirjalikus menetluses, seaduses ei ole. Praegusel juhul tühistas maakohus istungi
ennatlikult, andmata süüdimõistetule võimaluse esitada oma seisukohti tingimisi ennetähtaegse
vabastamise küsimuses. Tühistades kohtuistungi ja tehes lahendi kirjalikus menetluses rikkus
maakohus Oskar Hintsi õigust olla asja arutamise juures ja õigust olla ära kuulatud.
8. Elektroonilise valve kohaldamiseks sobiva elukoha puudumine välistab ennetähtaega
vangistusest vabastamise elektroonilisele valvele allutamisega. See aga ei tähenda, et
täitmiskohtunik võiks asja läbi vaadata ilma kohtuistungit korraldamata. Süüdimõistetul võib
olla võimalik elama asuda mõnda teise kohta, mis on elektroonilise valve kohaldamiseks
sobilik. Asja läbivaatamiseks korraldataval kohtuistungil saab süüdimõistetu sellisele
võimalusele viidata, misjärel võib elukoha kontrollimise tulemusena ilmneda, et ennetähtaegse
vabanemise formaalsed eeldused on täidetud. Kohtuistungi korraldamata jätmisega võeti
süüdimõistetult see võimalus.
9. Vangistusseaduse § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus
materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist,
kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise
määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt avaneks Oskar Hintsil järgmine võimalus
ennetähtaegselt vangistusest vabanemiseks siis, kui kantud on kaks kolmandikku temale
mõistetud karistusajast, s.o 17.07.2026. Seega tekiks järgmine võimalus süüdimõistetul enda
ennetähtaegse vabanemise otsustamisel kaasa rääkida ligi kahe aasta pärast.
10. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks Oskar Hintsile rõhutada, et juhul kui asja
materjalidest ja kohtuistungil avaldatud informatsioonist selgub, et elektroonilise valve
kohaldamiseks sobilik elukoht puudub, siis ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne
tähtaega vangistusest KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vabastada. Ka nõuetele vastava elukoha
olemasolu ei pruugi tähendada vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kui süüdimõistetul on
sobiv elukoht olemas, hakkab täitmiskohtunik hindama, kas ülejäänud seaduse kohaselt
arvestamisele kuuluvad asjaolud vabastamist võimaldavad.
11. KrMS § 339 lg 2 alusel võib kohus tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse muu
rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.
Praegusel juhul on maakohus õigusvastaselt otsustanud Oskar Hintsi ennetähtaegse
vabastamise küsimust ilma süüdimõistetu osavõtuta. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse
olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Seetõttu
tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26.07.2024. a määruse ning saadab kriminaalasja
juhindudes KrMS § 341 lg-st 3 maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
(allkirjastatud digitaalselt)