2-23-145220/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.09.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-23-145220

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2259,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: D. K. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel 18.10.2022

sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010187507 tulenev põhivõlg 1359 eurot, viivis

põhivõlalt perioodi 29.07.2023 kuni 05.02.2024 eest 86,41 eurot, viivis põhivõlalt

perioodi 06.02.2024 kuni 10.09.2024 eest 100,51 eurot ning viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata hageja intressinõue 329,56 eurot, võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue 50 eurot ning 05.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue

95,01 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 71,48% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

28,52% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 407,44 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa (s.o 407,44 euro) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.02.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks Inbank Finance AS ja D. K. vahel 18.10.2022

sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010187507 tulenev põhivõlgnevus 1359,00 eurot, intress

329,56 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 50,00 eurot ja hagi esitamise seisuga

(05.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 181,42 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis lepingust nr L89010187507 tulenevalt põhinõudelt (1359,00 eurot) alates

06.02.2024 intressimääraga võrdses määras, so 25% aastas, kuni põhivõla tasumiseni.

2. Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.

2.1. Hageja toob välja, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 18.10.2022 järelmaksulepingu

nr L89010187507, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja on lepingut

allkirjastades kinnitanud, et ta on tutvunud teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate

teenusetingimustega (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustega,

Digikanalite kasutamise tingimustega, Hinnakirjaga ja Kliendiandmete töötlemise

põhimõtetega.

Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1359 eurot.

2.2. Lepingu nr L89010187507 kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,67% aastas ja

intressimäär 25% aastas. Arvutamise eelduseks on võetud krediidisumma 1359 eurot,

intressimäär 25%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.01.2024, maksete tähtpäevad,

lepingutasu 0 eurot, igakuine haldustasu 0 eurot.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendina esitab hageja laenutaotluse ja

maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Maksu- ja Tolliametilt: Verified_monthly_income 335.2, verified_income_periods 2,

last_verified_income_rec_date 2022-09-30. Esialgne võlausaldaja omandas muuhulgas kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses:

igakuised sissetulekud 1350 eurot, igakuised kohustused 71 eurot.

Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid

otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

2.4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 5.07.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul.

2.5. AS Inbank Finance loovutas 31.07.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude

loovutamisest, mis saadeti kostjale.

2.6. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist

lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja selgitab sissenõudekulude

summa 50 eurot kujunemist: 28.08.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot,

6.10.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.10.2023. a kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 25% aastas so 0,07% päevas. Kostjal

on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.04.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud

4.osamakseni 15.07.2023 kokku summas 329,56 eurot.

2.8. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1359 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 26.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 25% aastas so 0,07% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kohus võttis hagi menetlusse 21.02.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse

võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 28.06.2024, teadaande avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostjale oli menetlusse võtmise määruses antud tähtaeg 21 päeva

hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud

4.1. Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi,

seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

Eeltoodut selgitas kohus hagejale ka menetlusse võtmise määruses.

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-12634 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, mille kostja on

digiallkirjastanud 18.10.2022. Digiallkirja konteineris on koos laenulepinguga ka

maksegraafik ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht.

Laenulepingus on viidatud Teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused),

Inbank AS-i üldtingimustele, Digikanalite kasutamise tingimustele, Hinnakirjaga ja

Kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab.

Hagis on hageja samuti üksnes märkinud, et kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta

on tutvunud teenusetingimustega. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, mil viisil

kostjal oli lepingut sõlmides võimalik üldtingimustega tutvuda.

Kohus selgitab, et tüüptingimuste sisuga tutvumine peab olema tagatud reaalselt. Arvutivõrgu

kaudu lepingu sõlmimisel tuleb lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, lepingu teisele

poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Tingimuse kasutaja

peab suutma tõendada, et ta lepingu teisele poolele tutvumise võimalust tegelikult pakkus.

Antud juhul oli lepingus viidatatud tüüptingimuste olemasolule, ent mitte nendega tutvumise

kohale. Lepingus olev (allkirjastatud) kinnitus selle kohta, et poolel oli võimalus

tüüptingimustega tutvuda, ei vabasta tingimuse kasutajat tüüptingimuse sisuga tutvumise

võimaluse tõendamisest.

Kohus palus hagejal ka esile tuua, kas järelmaksu lepingu dokumendid olid kostjale püsival

andmekandjal esitatud. Hageja selgitas, et lepingu allkirjastab klient esialgse võlausaldaja

veebikeskkonnas ning seal on see ka kliendile edaspidi kättesaadav. Kuivõrd hageja kasutas

esialgse võlausaldaja mõistet hagis Inbank Finance ASi kohta, saab kohus aru, et hageja väitel

olid järelmaksulepingu dokumendid kostjale esitatud ja hiljem kättesaadavad Inbank Finance

ASi veebikeskkonnas.

Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 1359 eur“, „Kaup:

9915500“, müüja DLB Trading OÜ ning et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle

tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse

tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus.

Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning sellele, et hageja ei ole hagis

esile toonud, millal kostja kauba kätte sai ega seda tõendanud.

Hageja vastas 30.08.2024, et esialgse võlausaldaja sõnul saadeti antud tellimus Omniva

pakiautomaati, jälgimiskood: CE376241628EE, kuid kuna tegu on nii vana tellimusega, siis

paki liikumist ei ole näha. Hageja esitas tõenditena lisaks arve (dtl 90) ning maksekorralduse.

Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus arvest aru, et kaup müüdi kaup24.ee

veebipoe kaudu (mida peab DLB Trading OÜ). Arvel on märgitud kostja nimi,

telefoninumber, kuupäev 20.10.2022, ostutellimuse number 9915500, kauba nimetus ning

hind (1359 eurot). Sama kauba number, 9915500, sisaldub ka järelmaksulepingus. Arvel on ka

märgitud „Tarne, Eesti, 301“. Arvel ei ole kostja allkirja. Kohus märgib, et allkirjastamata

arve ei tõenda, et kostjale on kaup väljastatud. Ent hageja selgitusi arvestades saab kohus aru,

et kaup saadeti kostjale pakiautomaati, kust saab kauba kätte telefonile saadetud koodiga ilma,

et kostja muul viisil kauba kättesaamist kinnitaks. Kauba pakiautomaadist väljastamist oleks

seega võimalik tõendada paki saatmise kohta vormistatud dokumentidega ning AS Eesti Post

süsteemi logidega või ka Omniva iseteeninduses kuvatud infoga paki kohaletoimetamise

kohta. Hageja seda esitanud ei ole, viidates, et pakk saadeti nii ammu, et neid andmeid ei ole

võimalik enam esitada.

Hageja väitel on lepingu nr L89010187507 alusel maksed tehtud müüjale DLB Trading OÜ-

le. Kohtule esitatud maksekorraldusega (dtl 89) on hageja soovinud tõendada, et Inbank

Finance AS kandis ostuhinna üle kauba müüjale. Hageja väitel sisaldas see väljamakse ka

järelmaksulepingu L89010187507 järgset laenusummat, ent kuna esialgne võlausaldaja ei

kandnud nõude aluseks oleva lepingu summat üksikult kaupmehele üle, vaid koos teiste

lepingute summadega, siis ei ole võimalik esitada eraldi maksekorraldust üksnes lepingu nr.

L89010187507 kohta.

Lihtmenetluses võib kohus lugeda poole seletused tõendiks. Seda arvestades loeb kohus

tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse järelmaksulepingu sõlmimiseks, et

lepingudokumendid tehti talle digitaalselt kättesaadavaks krediidiandja veebikeskkonnas ning

et järelmaksuga ostetud kaup saadeti kostjale pakiautomaati ning kauba eest tasus algne

krediidiandja kauba müüjale. Kohus loeb seega, et poolte vahel oli kehtiv leping ning et laen

on kostja kasutusse antud.

Krediidi kulukuse määr 37,67% jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra

(48,90%) piiresse.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja esitatu pinnalt ei saa kohus kuidagi nõustuda, et esialgne krediidiandja oleks

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring

(dtl 44) on tehtud peale laenulepingu sõlmimist. Esitatud laenutaotluses (dtl 43) on küsitud

üksnes igakuist sissetulekut (märgitud 1350 eurot) ja igakuiseid kohustusi (märgitud 71

eurot), täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid,

ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on

hageja esitanud hagiavalduses 4 rida (dtl 21), mis ei oma tõendi kvaliteeti (kopeeritud

teadmata allikast, ei nähtu, kuhu päring on tehtud, kelle kohta, mis olid tulemused). Ent kui

need peaksid olema tõesed, tähendaks see, et krediidiandja andis kostjale laenu 1359 eurot

olukorras, kus kostja sissetulek kuus oli 335 eurot ning tal enda väitel olid kohustused 71

eurot. Lepingu järgi pidi igakuine tagasimakse olema 178,75 eurot. Ilmselgelt sellise

sissetuleku juures ei ole selline laenukohustus jõukohane, sest inimesel on ka elamiskulud.

Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu

hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise

kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle

võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele

mõtlemiseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kostja kuupalga ulatuses laenu võtmine oleks

olnud niivõrd tühine summa. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis)

ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma

suurusest sõltuvalt.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on siiski õigus nõuda tagastamata

põhivõlga ning seadusjärgset intressi.

6. Nõude loovutamine

Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise

kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning

välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet

loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille

alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale

selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga

selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma

teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.

Siiski, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus arvestada poole seletusi tõendina.

Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on loovutatud, samuti on hageja valduses dokumendid,

mida tal muidu ei oleks. Seega peab kohus usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.

7. Hageja nõuded

7.1. Hageja väitel ei ole kostja lepingule tagasimakseid teinud (ei põhiosa ega intressi katteks

ega millegi muu katteks). Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, mistõttu

intressi kostja hagejale ei võlgne. Tagastamata on põhivõlg 1359 eurot. Lepingu kohaselt pidi

kostja laenu tagastama 10 osamaksega, millest viimane pidanuks olema 15.01.2024. Seega on

lepingu tähtaeg saabunud ning kogu põhivõlg on sissenõutav. Kohus rahuldab hageja põhivõla

nõude VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 4034 lg 7, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113

lg 1 alusel.

7.2. Viivist nõuab hageja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.07.2023. Hageja

on kohtule esitanud lepingu üles ütlemise hoiatuse (dtl 40) ja lepingu üles ütlemise teate (dtl

41), mis on aga pdf formaadis kirjad, mis ei tõenda, et need ka saadetud on. Hageja on

esitanud faktiväite, et krediidiandja saatis 5.07.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

ning lepingu üles ütlemise teate 25.07.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile

xxx. Kohus loeb hageja väidetega tõendatuks, et teated saadeti. Küll aga ei saa nõustuda

viivisearvestusega alates üles ütlemise teate saatmisele järgnevast päevast, sest posti teel

saadetud teade ei jõudnud ilmselgelt kohale samal päeval kui see saadeti. AS Eesti Post on

kodulehel avaldanud, et lihtkirjana edastatav margistatud standard- ja maksikiri jõuab saaja

postkasti 3 tööpäeva jooksul. Seetõttu saab lugeda, et kiri jõudis kostjani 28.07.2023 ning

viivist saab hakata arvestama alates 29.07.2023. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude

selliselt, et mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (1359 eurolt) seadusjärgses määras alates

29.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 29.07.2023-10.09.2024 eest on

viivisesumma kokku 186,92 eurot, sh viivis põhivõlalt perioodi 29.07.2023 kuni 05.02.2024

eest 86,41 eurot ja viivis põhivõlalt perioodi 06.02.2024 kuni 10.09.2024 eest 100,51 eurot

(perioodi 01.07.2023 - 31.12.2023 eest määras 12% aastas, 01.01.2024 - 30.06.2024 eest

määras 12,5% aastas ja alates 01.07.2024 määras 12,25% aastas).

7.3. Kohus on hagejale erinevates menetlustes selgitanud, et VÕS § 1132 kehtestab

piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud:

Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole esile toonud, et leping sisaldas kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitiste

määrade kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Kohus

märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need

kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud

kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe

meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et

samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev.

Sellest tulenevalt jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9

kolmanda lause kohaselt, asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi

tasu 338 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2259,73 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud kohtumenetluses õigusabi 2 tundi

tunnihinnaga 169 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine;

lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus, tutvunud

menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud

on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on

käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu

hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka hageja menetluskulude nimekirjale ning

menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 200 eurot (2 tundi

× 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 570 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

05.02.2024 hagi esitamisel oli hagihind 2259,73 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla

osas 1359 eurot, viivisenõude põhivõlalt perioodi 29.07.2023 kuni 05.02.2024 eest 86,41

eurot, viivise põhivõlalt perioodi 06.02.2024 kuni 10.09.2024 eest 100,51 eurot ning viivise

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alates 06.02.2024 on viivis aasta eest

arvestatuna 169,88 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1615,29 euro

ulatuses (1359 + sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 86,41 eurot +

169,88), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2259,73 eurot) 71,48%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 71,48% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

28,52% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid

ei ole.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 71,48% hageja põhjendatud menetluskuludest

(570 eurot), millele vastab summa 407,44 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik