2-24-107554/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.09.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-107554

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

446,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929);

lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 29.07.2020 sõlmitud

laenulepingust nr BL2067584 tulenev põhivõlg 257,95 eurot, intress perioodi 20.11.2023

kuni 19.02.2024 eest 18,92 eurot, lepingu haldustasu 7,08 eurot, lisateenuse tasu 35,28

eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga (23.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis

16,62 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 23,38% aastas põhivõlalt (257,95 eurolt)

alates 24.05.2024 kuni võla täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude 10 eurot hüvitamise nõue ja lisateenuste

tasu nõue 39,94 euro ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 88,81% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

11,19% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 301,95 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(301,95 eurot) tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 30.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 29.07.2020 sõlmitud

laenulepingust nr BL2067584 tulenev põhivõlgnevus 257,95 eurot, intress 18,92 eurot,

lepingu haldustasu 7,08 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, lisateenused 75,22 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga (23.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 16,62 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 23,38% aastas tagastamata krediidisummalt

alates 24.05.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Hageja ja kostja on sõlminud kirjalikult taasesitatavas vormis tarbijakrediidilepingu

BL2067584. Hageja andis kostjale laenu summas 531 eurot, intressimääraga oli 23,38%

aastas tagastamata krediidisummalt Igakuine lepingu haldustasu oli 4% laenusummalt aastas

ja lepingutasu 31 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr

lepingus on 37,37%. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne poolte

vahel kokku lepitud intressimääraga.

Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-

kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse

digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava

PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui

klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu

pakkumisega nõustuda. Lepingu üldtingimustega on võimalik tutvuda laenulepingu

taotlemisel, st laenutaotluse ajal on laenusaajal võimalik tutvuda laenutingimustega ja

muuhulgas peab laenusaaja ka kinnitama, et ta on nende tingimustega tutvunud. Kui

vastavasisulist kinnitust ei anta, ei ole võimalik laenulepingut sõlmida. Laenu üldtingimused

ehk tüüptingimused on avaldatud samal veebilehel ja laenutaotluse protsessis - nendega on

võimalik tutvuda vajutades vastavale lingile. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga

laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva

elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi

poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi.

Kui laenusaaja saab positiivse tulemuse laenutaotlusele, on võimalik laenusaajal laadida

kirjalikult sõlmitud leping alla. Kui laenusaaja seda ei soovi mingil põhjusel kohe teha, on

võimalik laenusaajal igal ajal logida sisse Bondora iseteenindusportaali ning see soovi korral

endale laadida alla nii mitu korda ja nii mitmesse seadmesse kui laenusaaja seda soovib.

Hageja tasus peale lepingu allkirjastamist kostja märgitud arveldusarvele 500 eurot.

2.2. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 800 eurot ning igakuisteks kohustusteks

0 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning sellelt nähtus, et kostjale

laekus Töötukassalt ning Sotsiaalkindlustusametilt toetust kolme kuu jooksul kokku 1500,73

2

eurot, seega on hageja arvestanud, et kostja igakuine sissetulek laenutaotluse ajal oli

keskmiselt 500 eurot (1500,73/3). Hageja on laenu väljastamisel arvestanud, et kostjal

puudusid igakuised kohustused. See asjaolu nähtub ka pangakonto väljavõttest – kostja ei tee

regulaarselt ehk igakuiselt tagasimakseid teadaolevatele krediidiandjatele. Samuti ei nähtunud

pangakonto väljavõttelt kulutusi hasartmängudele ega olnud kostja osas avalikustatud laenu

taotlemise ajal ühtegi maksehäiret. Samuti ei nähtu, et kostjal oleks mingeid eluasemekulusid,

pangakonto väljavõttelt näeb üksnes regulaarseid kulusid summas 25,43 eurot Tele2-le.

Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot, kuigi nähtuvalt pangakonto väljavõttelt

kostjal elamiskulud (kommunaalmaksed kui sellised) puudusid sootuks ning laenutaotlusel

märkis kostja, et ta elab koos vanematega. Sõlmitava lepingu igakuine kuumakse oli 16,85

eurot. Kostjale jäi igakuiselt muudeks kulutusteks 233,39 eurot (500,24-250-16,85).

2.3. Kostja rikkus lepingut, jäi tagasimaksetega viivitusse ning hageja hoiatas 19.01.2024 a

saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava

tähtaja jooksul võlga. Hageja ütles 20.02.2024 a saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu

üles.

2.4. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 273,05 eurot. Põhivõlg lepingust

on 257,95 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud

intressi nõue perioodi 20.11.2023 kuni 19.02.2024 eest 18,92 eurot. Kostja on jätnud tasumata

igakuise haldustasu summas 1,77 eurot, mis arvestatuna perioodi 20.11.2023 kuni 19.02.2024

eest teeb kokku 7,08 eurot. Lepingu ülesütlemisel 20.02.2024 oli lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,21 eurot. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja

seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 16,62 eurot ning

TsMS § 367 alusel alates 24.05.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni

viivis 23,38% tagastamata krediidisummalt aastas.

2.5. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja

poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist

on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid

kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on

14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine

kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Hinnakiri on

kättesaadav ka hageja veebilehel, https://www.bondora.ee/bondorast/hinnakiri.

Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote

või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate

maksumuseks on 14,99 eurot, arve lisatud hagiavaldusele. Ülaltoodule lähtudes oli kostjal

kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 14,99 eurot kuus. Kostja on tasunud

lisateenuste perioodil 18.10.2023 kuni 19.02.2024 kokku summas 14,72 eurot (18.10.2023.a),

millest tulenevalt on kostjal tasumata veel lisateenuste eest 60,23 eurot. Järelikult tuleb poolte

vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 60,23 eurot. Lisaks

tuleb mõista kostjalt välja maksehäire teate tasu summas 14,99 eurot (kokku 75,22 eurot).

2.6. Võla sissenõudmiskulude hüvitist nõuab hageja 10 eurot, tasuliste meeldetuletuskirjade

saatmise eest, need saadeti 19.12.2023 ja 23.11.2023. Laenulepingu üldtingimuste p-s 8.4, et

laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu

laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 19.06.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka e-

postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade

esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud täiendused.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

Hageja on kohtule pdf formaadis laenulepingu nr BL2067584, mis sisaldab kostja nime,

isikukoodi, kinnitamise aega 29.07.2020 16:49:27 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 60).

Samasugune kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 74). Hageja on selgitanud, et selle

kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja

kliendiportaalis. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise

asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse

logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et

tarbijale esitati lepingudokumendid püsival andmekandjal. Lihtmenetluses võib kohus

arvestada hageja selgitusi tõendina.

Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 500 euro kostjale 29.07.2020 kl 16.60 välja

maksmise kohta (dtl 82).

Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja

kasutusse antud.

Lepingutes välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse määra (61,56%) piiresse.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

4

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Kohtule esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et enne lepingu sõlmimist koguti kostja

konto väljavõte. Kuigi kostja esitas hageja väitel laenu taotlemisel oma sissetulekuks 800

eurot, tuvastas hageja kostja konto väljavõttelt, et kostja elatub toetustest (Töötukassast

töövõimetoetus ja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus, kokku ca 500 eurot kuus). Seda

tõendab kohtule esitatud konto väljavõte. Kohus veendus, et konto väljavõttelt ei nähtu ka

finantskohustusi ega eluasemekulusid. Seadus ei välista toetuste saajale või pensionärile laenu

andmist, kui isik saab neid toetusi püsivalt ning suudab neist katta nii oma igakuiseid

elamiskulud kui ka võetava finantskohustuse. Kohtu hinnangul ei nähtu antud juhul

asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud krediidiandja pidanud kahtlema kostja

krediidivõimelisuses. Hageja järeldused on kooskõlas konto väljavõttega ning väidetavalt

laenu taotlemisel esitatuga, et kostja elas vanemate juures (mistõttu ei olnud

eluasemekulusid).

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole rikkunud vastustundliku laenamise

kohustust.

5

6. Hageja nõuded

6.1. Lepingu alusel antud laen tuli tagastada 60 kuumaksega (viimane kuumakse 18.06.2025).

Seega leping korraliselt lõppenud ei ole. Hageja on esile toonud, et ta saatis võlgnevuse tõttu

kostjale lepingu üles ütlemise hoiatuse, andis täiendava tähtaja 30 päeva võla tasumiseks ning

ütles lepingu üles, kuna kostja ikkagi võlga ei tasunud. Hageja on selle tõendamiseks esitanud

üles ütlemise hoiatuse (dtl 83), mis on saadetud 19.01.2024 kostja e-postiaadressile (sisaldas

ka viidet lepingu numbrile) ning lepingu üles ütlemise teate (dtl 86), mis on saadetud

20.02.2024 kostja e-postiaadressile. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on lepingu

kehtivalt üles öelnud.

6.2. Kohus veendus, et lepingus oli kokku lepitud intressimääras 23,38% aastas ning et

lepingu tingimuste punkti 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga.

Hageja on esitanud põhivõla, intresside ja viivise arvestuse. Viivist on hageja arvestanud

põhivõlalt, st 257,95 eurolt, lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, st alates 21.02.2024.

Enne lepingu üles ütlemist oli hageja väitel kostjal viivisevõlg 1,21 eurot. Kostja hagile

vastanud ei ole, mistõttu lähtub kohus hageja esitatud arvestustest ning mõistab kostjalt välja

põhivõla, intressi ja viivise sellele vastavalt.

6.3. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja

poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Kohtule on hageja esitanud

B secure lepingu (tl 97), millel on kostja nimi, isikukood, kinnitamise aeg 29.07.2020 16:50 ja

kinnitamise IP. Hageja ei ole seega tõendanud, et kostjaga sõlmiti ja B on Track ja B secure+

teenuste kasutamise leping. B Secure lepingus on märgitud, et B Secure on tasuline teenus

kuumaksega 10 eurot. Ning et B secure teenustasu lisatakse kuumaksetele, teenustasu

debiteeritakse automaatselt tarbija Bondora kontolt kord kuus aktiivse laenulepingu

tagasimaksegraafiku järgsel maksekuupäeval (selleks peab Bondora kontol olema tagatud

piisvalt vahendeid). Kohtule esitatud B Secure lepingus ei ole ühtegi viidet hinnakirjale,

üldtingimustele või sellele, et hageja võiks lepingus sätestatud tasu ühepoolselt muuta.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et B Secure teenuse kasutamise lepingus oli kokku

lepitud tasus 14.99 eurot kuu.

Hageja on kohtule esitanud ka 5 arvet, mis ta on kostjale esitanud B Secure teenuse osutamise

eest (dtl 187-191, arvete kuupäevad alates 18.10.2023 kuni 19.02.2024). Arvetel on teenuse

summaks märgitud 14.99. Hageja väitel on kostja tasunud lisateenuste perioodil 18.10.2023

kuni 19.02.2024 kokku summas 14,72 eurot (18.10.2023.a), millest tulenevalt on hageja

hinnangul kostjal tasumata veel lisateenuste eest 60,23 eurot. Kohtu hinnangul on

põhjendatud kostjalt välja mõista tasu 10 eurot kuus, 5 kuu eest arvestatuna 50 eurot, millest

14,72 eurot on kostja tasunud. Tasumata on seega kostjal 35,28 eurot, mille kohus mõistab

kostjalt välja.

6.4. Hageja nõuab haldustasu 1,77 eurot kuus, perioodi 20.11.2023 kuni 19.02.2024 eest,

kokku 7,08 eurot. Kohus kontrollis, et lepingus oli kokkulepe ning et haldustasu 1,77 eurot

vastab sellele kokkuleppele. Kohus rahuldab hageja haldustasu nõude.

6.5. Hageja nõuab ka kostjalt maksehäire teate tasu summas 14,99 eurot viidates hinnakirjale

ja lepingu tingimuste punktile 8.4. Selles on sätesatud: Laenuandja pakutava lisatoote või -

teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Hageja viidatud hinnakirjas on

lisateenuste all vaid B Secure, B on Track ja B Secure +. Kohtu hinnangul ei ole seega

maksehäireregistri teatise tasu lisateenus.

6

Kohus märgib, et ka olemuslikult ei saa olla maksehäireregistrisse andmete edastamine

tarbijale pakutav lisateenus, sest seda ei tehta tarbija soovil (ega isegi tarbija nõusoleku alusel,

sest seda toimingut ei saa teha IKÜM art 6 lg punkti a ehk andmesubjekti nõusoleku alusel)

ega kliendi huvides. See on toiming, mida teeb krediidiandja enda huvides (IKÜM art 6 lg 1

punkti f ehk õigustatud huvi alusel). Olemuslikult saab seda käsitleda võla sissenõudmisele

suunatud toiminguna, kuivõrd selle eesmärk on võlgniku survestamine (maksehäireregistri

pidaja poolt andmete avalikustamisel on omaette, muud eesmärgid). Sellest tulenevalt jätab

kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja tasu lisateenuse, maksehäireregistri

teate avaldamise eest.

6.6. Võla sissenõudmiskulude osas on hageja märkinud, et saatis kaks meeldetuletuskirja

19.12.2023 ja 23.11.2023. Hageja ei ole kirjade saatmise kohta esitanud ühtegi tõendit, on

vaid esitanud arved (dtl 94). Arve ei tõenda, et võla sissenõudmistoimingud on tehtud. Samuti

ei ole hageja ka esile toonud, millisel viisil ja kuhu ta need väidetavad teated saatis. Sellest

tulenevalt jätab kohus lepingu kehtivuse ajal tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude rahuldamata.

7. Menetluskulud

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks

riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi

tasu 180 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 446,10 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 1,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot

kokku summas 180 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas dokumentide komplekteerimist ja

hagiavalduse koostamist, esitamist ja riigilõivu tasumist. Kohus, tutvunud menetluskulude

nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud

ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab põhjendatud ajakuluks

1,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu

kokku 180 eurot (1,5 tundi × 120 eurot).

7

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 340 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 180 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 257,95 eurot, intressinõude 18,92 eurot, lepingu

haldustasu 7,08 eurot, lisateenuse tasu 35,28 eurot, 23.05.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 16,62 eurot ja viivisenõude 23,38% aastas põhivõlalt (257,95 eurolt)

alates 24.05.2024 kuni võla täieliku tasumiseni. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult

hagi 396,16 euro ulatuses (257,95 + 18,92 + 7,08 + 35,28 + 16,62 + 60,31), mis on hagi

esitamisel arvestatud hagihinnast (446,10 eurot) 88,81%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 88,81% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

11,19% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,81% hageja põhjendatud menetluskuludest

(340 eurot), millele vastab summa 301,95 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

8. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik

8