2-24-11561/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedO.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx,
Legislator headnote
AI generated2-24-11561/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: O.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx,
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-24-11561
Tsiviilasi
O.Q
avaldus täitemenetluse aegumisega
lõpetamiseks (täiteasi nr xxx)
Toiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): O.Q (ik XXX, viibimiskoht
Tallinna Vangla)
Puudutatud isik (sissenõudja): P.M.O (registrikood
XXX)
Puudutatud isiku lepinguline esindaja: L.G ; e-post
XXX
Kohtutäitur B.D (asukoht XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada O.Q avaldus.
2. Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude aegumise tõttu.
3. Jätta menetluskulud avaldaja O.Q kanda ning mõista välja O.Q ´lt P.M.O kasuks
viimase menetluskulude katteks 180 eurot.
4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest
kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDAJA NÕUE
1. O.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise
aegumise tõttu täiteasjas nr xxx.
2. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx,
mille kohaselt mõisteti P.M.O kasuks võlgnevus summas 513,04 eurot. Lahend jõustus
28.01.2014. P.M.O avalduse ja Harju Maakohtu 09.12.2013 kohtuotsuse alusel algatati
Tallinna kohtutäitur B.D poolt 19.12.2013 täitemenetlus nr xxx.
PUUUTATUD ISIKU SEISUKOHT
3. Puudutatud isikul puudusid vastuväited avalduse menetlusse võtmise kohta. Puudutatud isik
on seisukohal, et avaldaja oleks pidanud pöörduma kohtutäituri poole, kes oleks saanud
täitemenetluse tunduvalt lihtsamalt ja kulusid tekitamata lõpetada. Puudutatud isik on
seisukohal, et avaldajal tuleks kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud, kuna avaldaja ei
ole kohtuväliselt esitanud täitemenetluse lõpetamiseks taotlust. Avaldaja poolt kohtusse
pöördumine on olnud ennatlik ja ta oleks pidanud pöörduma sissenõudja või kohtutäituri
poole. Kohtutäituri juurde avalduse esitamisel oleks läbivaatamise kulud olnud poole
väiksemad. Puudutatud isik leiab, et menetluskulude kandmine puudutatud isiku kanda oleks
äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja
ei täitnud, samuti ei täidetud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku
menetluskulud, mis põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda. Antud seisukohale on
sarnases kohtuasjas jõutud ka Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumääruses tsiviilasjas
nr 2-22-13130. Antud ringkonnakohtu lahendi kohaselt ringkonnakohus leidis, et
menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud
isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja ei täitnud, samuti ei täitnud seda
täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud, mis on põhjustatud
avaldaja poolt, avaldaja kanda.
4. Kohtutäituril ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasjas nr xxx aegumise
peatumise ja/või katkemise. O.Q ei ole pöördunud kohtutäituri poole vastavalt TMS § 481
lg 1 sätestatule. Samuti täitur ei tea, et avaldaja oleks sissenõudjaga sõlminud kokkuleppeid
või graafikuid nõude tasumise osas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku
(TMS) § 2231 kohaselt lahendab kohus võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks
täitmise aegumise tõttu hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus
hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi. TsMS §
477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud
taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
Tulenevalt TsMS § 477 lg 7 esimese lausest peab kohus kontrollima avalduse vastavust
seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6. X-tee kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda väljavõttest nähtub, et O.Q suhtes on
algatatud täitemenetlus nr xxx Harju Maakohtu 09.12.2013 tsiviilasjas nr xxx tehtud
kohtulahendi ja sissenõudja P.M.O AS avalduse alusel.
7. Avaldaja leiab, et kuna täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumisest ja täitemenetluse
algatamisest on möödunud rohkem kui 10 aastat, on täitmine aegunud ning täitemenetlus
nimetatud täiteasjas tuleb lõpetada.
8. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse
täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või
muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
9. Täitemenetluse jätkamine üle TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10 aastase aegumistähtaja on
võimalik vaid juhul, kui tähtaja kulgemise vältel on aegumistähtaeg katkenud ja/või
peatunud.
10. Käesoleval juhul ei ole avaldaja ega puudutatud isik/sissenõudja toonud esile ühtegi TsÜS §
158 - § 167 toodud alust, millest tulenevalt saaks teatud perioodi jätta aegumistähtaja hulka
arvestamata (sellest tulenevalt pikendada 10 aastast aegumistähtaega). TsÜS § 158 lg 3
kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise
tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.
2/2
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule aegumise katkemise/peatumise aluseid esitatud ning
kohtule ei ole need teatavaks saanud, mistõttu on kohus seisukohal, et Harju Maakohtu
09.12.2013 tsiviilasjas nr 2-3-19030 tehtud lahendist, mida täidetakse täiteasjas nr xxx,
tuleneva nõude täitmine on aegunud TsÜS § 157 lg 1 alusel ja täitemenetlus tuleb lõpetada.
12. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel,
millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või
sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.
13. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal
endal tuleb määrus edastada kohtutäiturile.
14. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
MENETLUSKULUD
15. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik,
kelle huvides lahend tehakse.
16. Kohus lähtub menetluskulude määramisel Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumääruses
(tsiviilasi nr 2-22-13130) väljendatud seisukohtadest.
17. Nimelt antud lahend on tehtud avaldaja huvides, kuid menetluskulude jaotamisel TsMS §
172 lg 1 teise lause järgi tuleb lähtuda ka õigluse põhimõttest ning kohtusse pöördumise
põhjendatust. Avaldaja võib valida, kas pöördub avaldusega kohtusse täitemenetluse
lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Mõlemal juhul
avaldaja peab arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega. Antud juhul oleks
avaldaja võinud täituri poole pöörduda ja kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse lõpetada
ning avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Antud juhul põhjustas avalduse
kohtusse esitamine puudutatud isiku menetluskulude tekkimise. Seega kohtusse pöördumisel
pidi avaldaja arvestama võimalusega, et sellega kaasnevad kulutused. Kohtutäiturile
avalduse läbivaatamise eest oleks avaldaja pidanud tasuma 15 eurot (kohtutäituri seadus §
411 lg 1), mis oleks oluliselt odavam, kui kohtumenetluse kulud. Antud juhul puudutatud
isik ei ole põhjustanud oma menetluskulude tekkimist.
18. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude
jätmine avaldaja O.Q kanda.
19. Kohus mõistab TsMS § 172 lg 1 alusel O.Q ´lt välja P.M.O AS menetluskulu 180 eurot ja
märgib lahendis kooskõlas TsMS § 177 lg 4, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda
viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaie Almere
kohtunik
3/2