Legislator Case Law & Legislation
2-24-11561/9 AI generated

2-24-11561/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-11561/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

O.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx,

Legislator headnote

AI generated

2-24-11561/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: O.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-24-11561

Tsiviilasi

O.Q

avaldus täitemenetluse aegumisega

lõpetamiseks (täiteasi nr xxx)

Toiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): O.Q (ik XXX, viibimiskoht

Tallinna Vangla)

Puudutatud isik (sissenõudja): P.M.O (registrikood

XXX)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: L.G ; e-post

XXX

Kohtutäitur B.D (asukoht XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.Q avaldus.

2. Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude aegumise tõttu.

3. Jätta menetluskulud avaldaja O.Q kanda ning mõista välja O.Q ´lt P.M.O kasuks

viimase menetluskulude katteks 180 eurot.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest

kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

AVALDAJA NÕUE

1. O.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr xxx.

2. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx,

mille kohaselt mõisteti P.M.O kasuks võlgnevus summas 513,04 eurot. Lahend jõustus

28.01.2014. P.M.O avalduse ja Harju Maakohtu 09.12.2013 kohtuotsuse alusel algatati

Tallinna kohtutäitur B.D poolt 19.12.2013 täitemenetlus nr xxx.

PUUUTATUD ISIKU SEISUKOHT

3. Puudutatud isikul puudusid vastuväited avalduse menetlusse võtmise kohta. Puudutatud isik

on seisukohal, et avaldaja oleks pidanud pöörduma kohtutäituri poole, kes oleks saanud

täitemenetluse tunduvalt lihtsamalt ja kulusid tekitamata lõpetada. Puudutatud isik on

seisukohal, et avaldajal tuleks kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud, kuna avaldaja ei

ole kohtuväliselt esitanud täitemenetluse lõpetamiseks taotlust. Avaldaja poolt kohtusse

pöördumine on olnud ennatlik ja ta oleks pidanud pöörduma sissenõudja või kohtutäituri

poole. Kohtutäituri juurde avalduse esitamisel oleks läbivaatamise kulud olnud poole

väiksemad. Puudutatud isik leiab, et menetluskulude kandmine puudutatud isiku kanda oleks

äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja

ei täitnud, samuti ei täidetud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku

menetluskulud, mis põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda. Antud seisukohale on

sarnases kohtuasjas jõutud ka Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumääruses tsiviilasjas

nr 2-22-13130. Antud ringkonnakohtu lahendi kohaselt ringkonnakohus leidis, et

menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud

isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja ei täitnud, samuti ei täitnud seda

täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud, mis on põhjustatud

avaldaja poolt, avaldaja kanda.

4. Kohtutäituril ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasjas nr xxx aegumise

peatumise ja/või katkemise. O.Q ei ole pöördunud kohtutäituri poole vastavalt TMS § 481

lg 1 sätestatule. Samuti täitur ei tea, et avaldaja oleks sissenõudjaga sõlminud kokkuleppeid

või graafikuid nõude tasumise osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2231 kohaselt lahendab kohus võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi. TsMS §

477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tulenevalt TsMS § 477 lg 7 esimese lausest peab kohus kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

6. X-tee kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda väljavõttest nähtub, et O.Q suhtes on

algatatud täitemenetlus nr xxx Harju Maakohtu 09.12.2013 tsiviilasjas nr xxx tehtud

kohtulahendi ja sissenõudja P.M.O AS avalduse alusel.

7. Avaldaja leiab, et kuna täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumisest ja täitemenetluse

algatamisest on möödunud rohkem kui 10 aastat, on täitmine aegunud ning täitemenetlus

nimetatud täiteasjas tuleb lõpetada.

8. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või

muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

9. Täitemenetluse jätkamine üle TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10 aastase aegumistähtaja on

võimalik vaid juhul, kui tähtaja kulgemise vältel on aegumistähtaeg katkenud ja/või

peatunud.

10. Käesoleval juhul ei ole avaldaja ega puudutatud isik/sissenõudja toonud esile ühtegi TsÜS §

158 - § 167 toodud alust, millest tulenevalt saaks teatud perioodi jätta aegumistähtaja hulka

arvestamata (sellest tulenevalt pikendada 10 aastast aegumistähtaega). TsÜS § 158 lg 3

kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise

tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.

2/2

11. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule aegumise katkemise/peatumise aluseid esitatud ning

kohtule ei ole need teatavaks saanud, mistõttu on kohus seisukohal, et Harju Maakohtu

09.12.2013 tsiviilasjas nr 2-3-19030 tehtud lahendist, mida täidetakse täiteasjas nr xxx,

tuleneva nõude täitmine on aegunud TsÜS § 157 lg 1 alusel ja täitemenetlus tuleb lõpetada.

12. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel,

millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või

sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.

13. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal

endal tuleb määrus edastada kohtutäiturile.

14. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse.

16. Kohus lähtub menetluskulude määramisel Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumääruses

(tsiviilasi nr 2-22-13130) väljendatud seisukohtadest.

17. Nimelt antud lahend on tehtud avaldaja huvides, kuid menetluskulude jaotamisel TsMS §

172 lg 1 teise lause järgi tuleb lähtuda ka õigluse põhimõttest ning kohtusse pöördumise

põhjendatust. Avaldaja võib valida, kas pöördub avaldusega kohtusse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Mõlemal juhul

avaldaja peab arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega. Antud juhul oleks

avaldaja võinud täituri poole pöörduda ja kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse lõpetada

ning avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Antud juhul põhjustas avalduse

kohtusse esitamine puudutatud isiku menetluskulude tekkimise. Seega kohtusse pöördumisel

pidi avaldaja arvestama võimalusega, et sellega kaasnevad kulutused. Kohtutäiturile

avalduse läbivaatamise eest oleks avaldaja pidanud tasuma 15 eurot (kohtutäituri seadus §

411 lg 1), mis oleks oluliselt odavam, kui kohtumenetluse kulud. Antud juhul puudutatud

isik ei ole põhjustanud oma menetluskulude tekkimist.

18. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude

jätmine avaldaja O.Q kanda.

19. Kohus mõistab TsMS § 172 lg 1 alusel O.Q ´lt välja P.M.O AS menetluskulu 180 eurot ja

märgib lahendis kooskõlas TsMS § 177 lg 4, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

3/2