2-24-7862/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-7862 Tsiviilasi Mihkel Vahtra avaldus XXX korteriühistu 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Mihkel Vahtra hagi XXX korteriühistu juhatuse ja liikmete vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 3. juuli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihkel Vahtra määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja, avaldaja/hageja: Mihkel Vahtra (isikukood XXXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 3. juuli 2024. a määrus muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Mihkel Vahtra kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Mihkel Vahtra (avaldaja) esitas 16. mail 2024 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tühistada korteriühistu põhikirja p. 4.2.6.14. ja kohustada XXX korteriühistu (edaspidi KÜ) juhatust hüvitama avaldajale varaline ja mittevaraline kahju seaduses sätestatud määras. Avaldusele on käsitsi juurde kirjutatud, et avaldaja soovib 25. jaanuari 2017 üldkoosoleku otsuse tühistamist. Maakohus jättis 13. juuni 2024 määrusega avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja täpsustas 25. juuni 2024 menetlusdokumendis, et soovib vaidlustada KÜ 25. jaanuari 2017 üldkoosolekul vastuvõetud kütte sõnastuse õiguspädevuse ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuse osas, milles jäeti põhikirja p 4.2.6.14 muutmata. Avaldajale tekitatud kohtukulude ja hingelise kahju tekitamises on süüdi nii juhatuse kui ka korteriühistu liikmed, kes üldkoosolekul ignoreerivad KÜ põhikirja p 7.2.1, mille kohaselt on põhikirja muutmine üldkoosoleku pädevuses. Kuivõrd avaldaja ei ole võimeline kokku arvestama 22 aasta jooksul toimunud ülemaksmist, siis nõuab avaldaja kohtukulusid 918 eurot 40 senti ja hingelise kahju eest 5000 eurot. MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus keeldus 3. juuli 2024. a määrusega avaldaja nõuete KÜ 25. jaanuari 2017 ja

24. aprilli 2018 üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks menetlusse võtmisest. Samuti keeldus maakohus hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Maakohus selgitas, et kohus lahendab avaldaja nõude KÜ 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks hagita menetluses. Kohus märkis, et avaldusest võib aru saada, et avaldajale ei sobi olukord, kus vannitoa kütte eest tuleb tasuda mitte vastavalt vannitoa suurusele, vaid summa jagatakse võrdselt korteriomandite vahel. Selline arvestus on sätestatud korteriühistu põhikirja p-s 4.2.6.14 ning sellises arvestuses lepiti kokku 25. jaanuaril 2017 toimunud üldkoosolekul. 24. aprilli 2018 üldkoosolekul otsustati vannitoa kütte osas jätta põhikiri muutmata.

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et tsiviilasjades nr 2-18-8973 ja 2- 23-9919 on kohus lahendanud KÜ 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimused. Nendes asjades on olemas jõustunud kohtulahendid. TsMS § 371 p 1 p 4 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus keeldus hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete menetlusse võtmisest, kuna tsiviilasjas nr 2-23-9919 oli kohus selgitanud, et hagejast erineval viisil hääletamine ei ole tegevus, millega hagejale tekkis kahju, mis tuleks hüvitada. Hageja varalise kahju nõue seisneb kahes viidatud tsiviilasjas hageja kanda jäetud menetluskulude hüvitamise nõudes. Olukorras, kus kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ei saa hageja neid menetluskulusid kahju hüvitamise korras KÜ-lt nõuda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Mihkel Vahtra esitas 21. juulil 2024 ja 24. juulil 2024 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldust korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus keeldus põhjendamatult tema avalduse menetlusse võtmisest. Korteriühistu otsused rikuvad vannitoa maksustamise võrdsuse põhimõtet ning avaldajal on õigus neid vaidlustada.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

6. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles kohus keeldus varalise ja mittevaralise kahjuhüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust vaidlustatud ulatuses, see tähendab osas, milles maakohus keeldus korteriühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamise avalduse menetlusse võtmisest.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 4 alusel. Avaldaja on varem pöördunud kohtusse KÜ 25. jaanuari 2017 ja 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivuse kontrollimiseks ja mõlema üldkoosoleku otsuse kohta on jõustunud kohtulahend. Maakohus märkis õigesti, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Avaldaja esitatud asjaoludest nähtub, et korteriühistu 25. jaanuaril 2017 toimunud üldkoosolekul fikseeriti põhikirjas vannitoa kütte arvestamise kord ja 24. aprilli 2018 üldkoosolekul otsustati vannitoa kütte osas jätta põhikiri muutmata.

Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et nii üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue kui samadele rikkumistele tuginedes esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, on suunatud puudustega otsusest vabanemisele. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui avaldaja on esitanud üksnes kehtetuks tunnistamise nõude, eeldusel et asjaolude järgi, mis avaldaja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Kuna vaidlustatud otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, siis peab kohus kõigepealt hindama, kas vaidlustatud otsus on tühine või mitte. Käesoleval juhul on kohtud varasemates menetlustes kontrollinud nii

25. jaanuaril 2017 üldkoosoleku kui ka 24. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste kehtivust. Seetõttu puudub avaldajal alus samade otsuste vaidlustamiseks kohtus.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud Mihkel Vahtra kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(digitaalselt allkirjastatud)