2-23-17277/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17277

Tsiviilasi

U.V hagi R.P vastu sünnitunnistusel isa kande

ebaõigsuse tuvastamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.V (isikukood XXX; elukoht: xxx);

Hageja lepinguline esindaja M.S, e-post: xxx;

Kostja R.P (isikukood: XXX; elukoht: xxx, e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu U.V hagist loobumine ja lõpetada menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

3. Tagastada U.V-le ½ riigilõivust ehk 20,00 eurot ja kanda see tema arveldusarvele

nr xxx, Swedbank AS, märkides selgitusse tsiviilasja nr 2-23-17277.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli U.V hagi R.P vastu sünnitunnistusel isa kande

ebaõigsuse tuvastamise nõudes. 04.09.2024 teatas hageja, et ei soovi asja edasist

menetlust kohtus ning loobub hagist. Hageja selgitab, et tema eesmärk teada saades, et

ta ei põlvne kostjast (kes on märgitud hageja isana sünnitunnistusele), oli kohtu kaudu

lasta kustutada ebaõige isa kanne. Hagejale ei olnud teada lapsendamise asjaolud.

Kostja võttis vastuses hagile õigeks selle, et ta ei ole hageja bioloogiline isa.

15.08.2024 esitas kostja asjas lapsendamise tunnistuse. Hageja saab kohtu soovitusest

hagist loobuda aru selliselt, et lapsendamise asjaolu tõttu ei saa kannet lugeda

ebaõigeks ega kustutada, sest kande tegemiseks oli õiguslik alus, kostja kanti

lapsendajana vanemana sünnikandesse ja hageja omandas lapsendamisega abikaasade

ühise lapse õigusliku staatuse. Hageja on valmis seega hagist loobuma ja esitab selleks

avalduse.

Kohtu põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt

hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse.

3. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

5. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus saab jaotada

menetluskulud hagist loobumisel lähtudes TsMS § 168 lg-st 4, arvestades muuhulgas

seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.

Kohus on 22.08.2024 saadetud e-kirjas teinud U.V-le ettepaneku kaaluda hagist

loobumist ja menetluskulud jätta arvestades nõude sisu ja asjaolusid poolte endi

kanda. Hageja loobus kohtu ettepanekul hagist. Antud juhul on õiglane jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda, sest hageja ei olnud teadlik lapsendamise asjaolust

(mis oleks muutnud kohtusse pöördumise otsust) ning kostja võttis ka õigeks hageja

nõude põlvnemise tuvastamise kohta.

6. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

hageja loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

kohtunik