1-23-5850/110 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-23-5850

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuli 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-5850 (20233001368)

Kohtunik

Olga Dorogan

Kohtuistungi sekretärid

Merjet Metskaev, Marju Palm, Ilona Berezina, Aliis Peri, Jelena

Šilina

Tõlgid

Aleksander Minin, Olga Abakumova

Kriminaalasi

Kaupo Rõigas süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1,

§ 157-2 lg 1, § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 345 lg 1 järgi,

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu

Süüdistatav

Kaupo Rõigas

Elukoht XXX; viibimiskoht XXX; isikukood 36203072721;

Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel – eesti keel; ei

tööta.

Varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, viimati:

-

26.10.2021 Viru Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1

järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 7

kuud ja 27 päeva vangistust alates 02.03.2021. Karistus on

täidetud 29.10.2021.

Tõkend – vahistamine alates 07.06.2023.

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras)

Kohtuistungite toimumise

ajad

06.03.2024, 11.03.2024, 12.03.2024, 13.03.2024, 18.03.2024,

20.03.2024, 22.03.2024, 26.04.2024, 30.05.2024, 07.06.2024.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306,

309 lg-dest 2 ja 3, 310 lg-st 1, 311, 313, 314 ja 315, maakohus

1-23-5850

otsustas:

1. Tunnistada Kaupo Rõigas süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 157-

2 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (kannatanute A A OÜ, D.A ,

A.R-i, B F OÜ ja X.O suhtes toime pandud kuriteod) ning mõista talle KarS § 209 lg 2 p 1

järgi karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

2. Tunnistada Kaupo Rõigas süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 157-2 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (kannatanute I F AS, P G OÜ, B AS, E

AS ja X.O suhtes toime pandud kuriteod) ning mõista talle KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

3. Tunnistada Kaupo Rõigas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

4. Tunnistada Kaupo Rõigas süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel,

mõista Kaupo Rõigasele liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

lugeda karistuse kandmise alguseks Kaupo Rõigase kahtlustatavana kinnipidamise päev,

s.o 07.06.2023.

7. Kaupo Rõigase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend

tühistada jõustunud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumisel.

8. Rahuldada X.O tsiviilhagi ning mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1

p 5 alusel Kaupo Rõigaselt välja kannatanu X.O (isikukood XXX) kasuks kuriteoga

tekitatud varaline kahju summas 3130 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend) eurot.

Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.

9. Rahuldada D.A tsiviilhagi ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kaupo

Rõigaselt välja kannatanu D.A (isikukood XXX ) kasuks kuriteoga tekitatud varaline

kahju summas 600 (kuussada) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu

arveldusarvele nr XXX.

10. Rahuldada A.R-i tsiviilhagi ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kaupo

Rõigaselt välja kannatanu A.R-i (isikukood XXX ) kasuks kuriteoga tekitatud varaline

kahju summas 11500 (üksteist tuhat viissada) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda

kannatanu arveldusarvele nr XXX.

11. Rahuldada A A OÜ tsiviilhagi ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

Kaupo Rõigaselt välja kannatanu A A OÜ (registrikood XXX) kasuks kuriteoga tekitatud

varaline kahju summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda

kannatanu arveldusarvele nr XXX.

12. Rahuldada B AS tsiviilhagi ning mõista tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

130 lg-te 1 ja 2 alusel Kaupo Rõigaselt kannatanu B AS (registrikood XXX) kasuks välja

8933 (kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) eurot 96 senti. Nimetatud summa

1-23-5850

tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.

13. Rahuldada I F AS tsiviilhagi ning mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Kaupo

Rõigaselt kannatanu I F AS (registrikood XXX) kasuks välja 9019 (üheksa tuhat

üheksateist) eurot 92 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr

XXX, viitenumber XXX.

14. Rahuldada B F OÜ tsiviilhagi ning mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Kaupo

Rõigaselt kannatanu B F OÜ (registrikood XXX) kasuks välja 1416 (üks tuhat nelisada

kuusteist) eurot 14 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr

XXX.

15. Rahuldada P G OÜ tsiviilhagi ning mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Kaupo

Rõigaselt kannatanu P G OÜ (registrikood XXX) kasuks välja 2636 (kaks tuhat kuussada

kolmkümmend kuus) eurot 62 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu

arveldusarvele nr XXX, makse selgitus:“XXX, X.O“.

16. Rahuldada E AS tsiviilhagi ning mõista TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel Kaupo

Rõigaselt kannatanu E AS (registrikood XXX) kasuks välja 1932 (üks tuhat üheksasada

kolmkümmend kaks) eurot 08 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu

arveldusarvele nr XXX.

17. Asitõendid:

-

DNA-proovid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XXX alusel (kd 3, lk 198), hävitada KrMS § 126

lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist;

-

29.09.2022 kannatanu X.O poolt uurimisele üle antud seadmetes tehtud

koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis

asuvad hoiul PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (kd 2, lk 97-98), hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist;

-

29.09.2022 kannatanu X.O poolt uurimisele üle antud Kaupo Rõigase rahakott

koos selle sisuga, mis asub PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr XXX alusel (kd 3, lk 199), tagastada KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Kaupo Rõigasele.

18. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kaupo Rõigaselt Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha 1230 eurot,

-

määratud kaitsjale Leelo Viilile kohtueelses menetluses makstud tasu 1231,20

eurot,

-

hääleekspertiisi nr XXX teostamisega seotud kulud 862 eurot,

-

määratud kaitsjale Leelo Viilile kohtumenetluses makstud tasu 4826,32 eurot, s.o

menetluskulud kokku 8149,52 eurot.

19. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata, et Kaupo Rõigasel on õigus tasuda välja

mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 8149,52 eurot ühe (1) aasta jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

1-23-5850

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Kaupo Rõigas, kriminaalasja number -

1-23-5850, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

20. Kannatanute teavitamine

KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut X.O (isikukood XXX,

elukoht XXX, tel. XXX) ning kannatanut D.A (isikukood XXX, e-post XXX, tel. XXX) Kaupo

Rõigase ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 09.09.2024.

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Vahistatud või

muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis hiljemalt 09.09.2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Kaupo Rõigast (Rõigas) süüdistatakse selles, et olles isik, kes on varem korduvalt süüdi

tunnistatud varguste, omastamiste ja kelmuste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu

11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1

ja § 345 lg 1 järgija Viru Maakohtu 26.10.2021 otsusega nr 1-21-6926 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi,

lõi ta taas varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse,

tekitades sellega teisele isikule varalist kahju, nimelt:

saanud I.W (hilisem M ) 27.07.2020 üürilepingu alusel enda valdusesse sõiduauto Lexus IS

200d (reg.nr XXX) maksumusega 10 000.00 eurot, mille omanik oli C L AS ja vastutav

kasutaja C Panga liisingulepingu nr XX alusel U.J (hilisem M ), võttis ta 19.08.2020 T N

nime all Facebook Messengeri suhtlusrakenduse kaudu ühendust A A OÜ juhatuse liikme A S

ja tegi talle ettepaneku see sõiduauto temalt ära osta. Lepiti kokku, et kohtumine toimub

30.10.2020 aadressil A.-A. Tiimanni 5, Narva. Kaupo Rõigas tutvustas end nimetatud sõiduauto

omaniku T A ning esitas firma töötajatele enda isiku tõendamiseks ja oma väidete kinnituseks

eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa T A N nimele,

milledel oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. Sõiduauto hinnaks lepiti kokku 3000.00 eurot

ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele pidi sõiduauto eest tasumine toimuma kahes osas -1500.00

eurot pidi ostja A A OÜ tasuma ettemaksuks samal päeval, s.o 30.10.2020 ja ülejäänud 1500.00

eurot pidi ostja tasuma järgmisel päeval, s.o 31.10.2020, kui müüja toob talle sõiduauto

dokumendid. Sellise kokkuleppe alusel sai Kaupo Rõigas 30.10.2020 Narvas, A.-A. Tiimanni 5

1-23-5850

juures A A OÜ töötajalt auto eest ettemaksuks 1500.00 eurot, pärast mida lahkus ta saadud

rahaga sündmuskohalt ja jättis sõiduauto koos võtmetega A A töötajate kätte, tekitades sellega A

A OÜ-le varalist kahju summas 1500.00 eurot, millises summas on A A 24 OÜ esitanud Kaupo

Rõigase suhtes tsiviilhagi.

Samuti tema, nimetades ennast Tomaseks , lubas D.A-le organiseerida autokooli Õpingud, väites

kannatanule, et tal on hea tuttav autokooli omanik, kelle juures on võimalik juhiload soodsamalt

ära teha. 03.03.2022 kohtusid nad Tallinnas, Mahtra tn 1 asuvas kohvik-restoranis Ingver, kus

Kaupo Rõigas selgitas, et selleks on tarvis kannatanu D.A ID-kaardi koopiat, ja kannatanu peab

tegema ülekande summas 600.00 eurot Kaupo Rõigase poolt nimetatud arveldusarvele XXX.

Kannatanu nõustus Kaupo Rõigase pakkumisega ja tegi samal päeval, s.o 03.03.2022 Kaupo

Rõigase poolt nimetatud arveldusarvele enda Swedpanga arveldusarvelt XXX ülekande summas

600.00 eurot. Arvelduskonto, kuhu Kaupo Rõigas lasi D.A-l sõidukooli maksumuseks 600.00

eurot üle kanda, kuulus tegelikkuses Kaupo Rõigase XXX M -H L , kelle kontolt kanti raha

samal kuupäeval, s.o 03.03.2022 üle Kaupo Rõigasele kuuluvale kontole XXX. Sõidukooli

Õpinguid Kaupo Rõigas kannatanule tegelikkuses ei organiseerinud. Nimetatud teoga tekitas

Kaupo Rõigas D.A-le varalist kahju summas 600.00 eurot, millises summas on D.A esitanud

Kaupo Rõigase suhtes tsiviilhagi.

Samuti tema, nimetades ennast Tomaseks, lubas A.R-ile, et aitab teda sõiduauto Crysler Town

Country ostuga välismaalt ning selle transportimisega Eestisse. Selleks väitis ta, et tal on

tutvused, mille kaudu saab välismaalt soodsamalt soovitud sõiduauto hankida, saatis kannatanule

selle kinnituseks kannatanut huvitava sõiduauto fotod ning sai temalt 2022. aasta juunis-juulis,

täpselt tuvastamata kuupäevadel xxx kõnealuse sõiduauto soetamiseks kahes osas kokku

11500.00 eurot sularaha, nimelt 10 000.00 eurot A.R-i enda käest ja mõni aeg hiljem veel

1500.00 eurot A.R-i xxx P.G käest, kes andis A.R-i palvel selle rahasumma talle laenuks.

Lubatud sõiduautot Kaupo Rõigas kannatanule ei soetanud, samuti ei tagastanud ta kannatanu

nõudmisel talle selleks antud raha. Nimetatud tegevusega tekitas Kaupo Rõigas A.R-ile varalist

kahju summas 11 500.00 eurot, millises summas on A.R esitanud Kaupo Rõigase suhtes

tsiviilhagi.

Samuti registreeris ta 04.08.2022 interneti teel B F OÜ veebilehel www.raha24.ee X.O ilma

viimase loata ja teadmiseta kasutajaks, pärast mida esitas samal päeval eelnimetatud portaalis

X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta laenutaotluse nr XXX. Laenutaotluse alusel sõlmiti

04.08.2022 X.O ja B F OÜ vahel laenuleping XXX summale 1342.85 eurot, millest 1255.00

eurot kanti samal päeval üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida

tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning 87.85 eurot arvestati lepingutasuks. Isikutuvastuseks

kasutaja loomisel ja tuvastusankeedi allkirjastamisel kasutas ta X.O nimel olevat Smart-ID-d,

positiivse laenuotsuse tegi B F OÜ töötaja. Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega tekitas

Kaupo Rõigas B F OÜ-le varalist kahju summas 1255.00 eurot. Koos viivisenõudega 161.14

eurot on B F OÜ esitanud Kaupo Rõigase suhtes tsiviilhagi 1416.14 euro ulatuses.

Sel moel pani Kaupo Rõigas toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil,

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaupo Roigast (Rõigas) süüdistatakse ka selles, et olles isik, kes on varem korduvalt süüdi

tunnistatud varguste, omastamiste ja kelmuste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu

11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1

ja § 345 lg 1 järgija Viru Maakohtu 26.10.2021 otsusega nr 1-21-6926 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi,

sekkus ta varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, tekitades

sellega teisele isikule varalist kahju, nimelt:

28.02.2022 esitas ta interneti teel I F AS-i koostööpartneri NP A OÜ veebilehel

www.npautod.ee X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta laenutaotluse, mille alusel sõlmiti

1-23-5850

X.O ja I F AS-i vahel 28.02.2022 autolaenuleping XXX summale 8999.00 eurot, mis kanti

samal päeval üle I F AS-i koostööpartneri NP A OÜ arveldusarvele. Isikutuvastuseks kasutas ta

X.O nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Ajavahemikul

14.04.2022-28.09.2022 tehti Kaupo Rõigase käsutuses, ent X.O nimel olevalt C Panga

arvelduskontolt XXX I F AS-i arveldusarvele tagasimakseid kogusummas 1507.98 eurot.

Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas I F AS-ile varalist kahju summas

7491.02 eurot. Koos viivisenõudega 1528.90 eurot on I F AS esitanud Kaupo Rõigase suhtes

tsiviilhagi 9019.92 euro ulatuses.

Samuti esitas ta 01.03.2022 interneti teel veebilehel smsmoney.ee X.O nimel ilma viimase loata

ja teadmiseta laenutaotluse, mille alusel sõlmiti 01.03.2022 X.O ja P G OÜ vahel laenuleping

XXX summale 2500.00 eurot, mis kanti samal päeval üle X.O nimel olevale C Panga

arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Isikutuvastuseks kasutas ta X.O

nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Ajavahemikul 01.03.2022-

04.07.2022 tegi Kaupo Rõigas enda käsutuses, ent X.O nimel olevalt C Panga arvelduskontolt

XXX P G OÜ arveldusarvele tagasimakseid kogusummas 300.00 eurot. Eelkirjeldatud kuriteo

toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas P G OÜ-le varalist kahju summas 2200.00 eurot. Koos

viivisenõudega 336.62 eurot ja õigusabi kuluga 100.00 eurot on P G OÜ esitanud Kaupo

Rõigase suhtes tsiviilhagi 2636.62 euro ulatuses.

Samuti registreeris ta 12.04.2022 interneti teel B AS-i veebilehel www.bondora.ee X.O ilma

viimase loata ja teadmiseta kasutajaks, pärast mida esitas samal päeval eelnimetatud portaalis

X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta laenutaotluse. Esitatud laenutaotluse alusel sõlmiti

X.O ja B AS-i vahel 13.04.2022 laenuleping XXX summale 6911.00 eurot, millest 6500.00

eurot kanti 13.04.2022 üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses

käsutas Kaupo Rõigas ning ülejäänud 411.00 eurot arvestati lepingutasuks. Isikutuvastuseks

kasutas ta X.O nimel oleva C Panga pangakonto, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas,

tuvastuslogimist ja X.O ID-kaarti, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Lepingu

allkirjastamine toimus läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi.

Samuti, olles varasemalt 12.04.2022 interneti teel veebilehel www.bondora.ee registreerinud X.O

ilma viimase loata ja teadmiseta kasutajaks, esitas ta eelnimetatud portaalis 06.06.2022 taas X.O

nimel ilma viimase loata ja teadmiseta laenutaotluse. Esitatud laenutaotluse alusel sõlmiti X.O ja

B AS-i vahel 06.06.2022 laenuleping XXX summale 4146.00 eurot, millest 3900.00 eurot kanti

06.06.2022 üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas

Kaupo Rõigas ning ülejäänud 246.00 eurot arvestati lepingutasuks. Isikutuvastuseks kasutas ta

X.O nimel oleva C Panga pangakonto, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas,

tuvastuslogimist ja X.O ID-kaarti, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Lepingu

allkirjastamine toimus läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi. Ajavahemikul 02.05.2022-

05.09.2022 tegi Kaupo Rõigas enda käsutuses, ent X.O nimel olevalt Coop Panga

arvelduskontolt XXX B AS-i arveldusarvele tagasimakseid kogusummas 1466.04 eurot.

Eelkirjeldatud kuritegude toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas B AS-ile varalist kahju

summas 8933.96 eurot (hõlmab nii 13.04.2022 kui 06.06.2022 sõlmitud laenulepingut), millises

summas on B AS esitanud Kaupo Rõigase suhtes tsiviilhagi.

Samuti, olles varasemalt 02.05.2022 interneti teel E AS-i veebilehel www.esto.ee loginud ID-

kaardi abil E kliendikeskkonda sisse ja loonud konto, esitas ta 03.05.2022 X.O nimel ilma

viimase loata ja teadmiseta laenutaotluse, mille alusel sõlmiti X.O-ga 03.05.2022 laenuleping

XXX krediidilimiidiga summas 2000.00 eurot. Sõlmitud laenulepingu alusel kanti 495.50 eurot

samal päeval, s.o 03.05.2022 X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida

tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning 4.50 eurot arvestati lepingutasuks. Sõlmitud

laenulepingu alusel kanti 1497.00 eurot 05.09.2022 X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole

XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning 3.00 eurot arvestati lepingutasuks.

Isikutuvastuseks E kliendikeskkonnas kasutaja loomisel kasutas ta X.O ID-kaarti, laenulepingu

sõlmimiseks kasutas ta X.O nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem.

1-23-5850

Ajavahemikul 04.06.2022-08.10.2022 tehti Kaupo Rõigase käsutuses, ent X.O nimel olevalt C

Panga arvelduskontolt XXX E AS-i arveldusarvele tagasimakseid kogusummas 192.00 eurot.

Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas E AS-ile varalist kahju summas

1800.50 eurot. E AS on esitanud tsiviilhagi 1932.08 euro ulatuses.

Sel moel pani Kaupo Rõigas toime teisele isikule varalise kahju tekitamise

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil,

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, s.o KarS § 213 lg 2 p

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaupo Rõigast (Rõigas) süüdistatakse ka teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises,

nimelt teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta

edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise ja nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise

isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise

isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine

seisnes selles, et tema, kasutades selleks X.O loa ja teadmiseta tema nime ja isikukoodi, elukoha

aadressi, isikut tõendava dokumendi andmeid ning kannatanu X.O nimel olevat arvelduskontot C

Pangas, eesmärgiga jätta krediidiandjatele mulje, et laenuvõtjaks on X.O, sõlmis tema nimel

järgmised laenutaotlused ja -lepingud:

28.02.2022 interneti teel veebilehel www.npautod.ee X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta

laenutaotluse, mille alusel sõlmiti X.O ja I F AS-i vahel 28.02.2022 auto laenuleping XXX

summale 8999.00 eurot, mis kanti samal päeval üle I F AS-i koostööpartneri NP A OÜ

arveldusarvele. Isikutuvastuseks kasutas ta X.O nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse

tegi arvutisüsteem. Kaupo Rõigas kasutas selleks kannatanu X.O nime ja isikukoodi, elukoha

aadressi ning C Panga arvelduskontot XXX.

01.03.2022 interneti teel veebilehel smsmoney.ee X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta

laenutaotluse, mille alusel sõlmiti 01.03.2022 X.O ja P G OÜ vahel laenuleping XXX summale

2500.00 eurot, mis kanti samal päeval üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX,

mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Isikutuvastuseks kasutas ta X.O nimel olevat Smart-

ID-d, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Kaupo Rõigas kasutas selleks kannatanu X.O

nime ja isikukoodi, elukoha aadressi, isikut tõendava dokumendi andmeid ning C Panga

arvelduskontot XXX.

12.04.2022 interneti teel veebilehel www.bondora.ee X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta

laenutaotluse, mille alusel sõlmiti X.O ja B AS-i vahel 13.04.2022 laenuleping XXX summale

6911.00 eurot, millest 6500.00 eurot kanti 13.04.2022 üle X.O nimel olevale C Panga

arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning 411.00 eurot arvestati

lepingutasuks. Isikutuvastuseks kasutas ta X.O nimel oleva C Panga pangakonto, mida

tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas, tuvastuslogimist ja X.O ID-kaarti, positiivse laenuotsuse tegi

arvutisüsteem. Lepingu allkirjastamine toimus läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi.

06.06.2022 interneti teel veebilehel www.bondora.ee X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta

laenutaotluse, mille alusel sõlmiti X.O ja B AS-i vahel 06.06.2022 laenuleping XXX summale

4146.00 eurot, millest 3900.00 eurot kanti 06.06.2022 üle X.O nimel olevale C Panga

arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning ülejäänud 246.00 eurot

arvestati lepingutasuks. Isikutuvastuseks kasutas ta X.O nimel oleva C Panga pangakonto, mida

tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas, tuvastuslogimist ja X.O ID-kaarti, positiivse laenuotsuse tegi

arvutisüsteem. Lepingu allkirjastamine toimus läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi. Kaupo

Rõigas kasutas selleks kannatanu X.O nime ja isikukoodi, elukoha aadressi ning C Panga

arvelduskontol XXX.

03.05.2022 interneti teel veebilehel www.esto.ee X.O nimel ilma viimase loata ja teadmiseta

laenutaotluse, mille alusel sõlmiti X.O-ga 03.05.2022 laenuleping XXX krediidilimiidiga

summas 2000.00 eurot. Sõlmitud laenulepingu alusel kanti samal päeval, s.o 03.05.2022 495.50

eurot X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo

1-23-5850

Rõigas ning 4.50 eurot arvestati lepingutasuks. Sama laenulepingu alusel kanti 05.09.2022

1497.00 eurot X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas

Kaupo Rõigas ning 3.00 eurot arvestati lepingutasuks. Isikutuvastuseks E AS-i

kliendikeskkonnas kasutaja loomisel kasutas ta X.O ID-kaarti, laenulepingu sõlmimiseks kasutas

ta X.O nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Kaupo Rõigas kasutas

selleks kannatanu X.O nime ja isikukoodi, elukoha aadressi ning C Panga arvelduskontot XXX.

04.08.2022 interneti teel B F OÜ veebilehel www.raha24.ee X.O nimel ilma viimase loata ja

teadmiseta laenutaotluse nr XXX, mille alusel sõlmiti 04.08.2022 X.O ja B F OÜ vahel

laenuleping XXX summale 1342.85 eurot. Sellest 1255.00 eurot kanti samal päeval üle X.O

nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning

87.85 eurot arvestati lepingutasuks. Isikutuvastuseks kasutaja loomisel ja tuvastusankeedi

allkirjastamisel kasutas ta X.O nimel olevat Smart-ID-d, positiivse laenuotsuse tegi B F OÜ

töötaja. Kaupo Rõigas kasutas selleks kannatanu X.O nime ja isikukoodi, elukoha aadressi ning

C Panga arvelduskontot XXX.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt on isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamine, samuti muu isikliku õiguse rikkumine, eelduslikult õigusvastane ning on käsitletav

teisele isikule kahju tekitamisena. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine

Õigusvastane, kui kahju oli tekitatud kannatanu isikliku Õiguse rikkumisega. Seega tekitas

Kaupo Rõigas, kasutades lepingute sõlmimiseks õigustamatult X.O nime ja muid isikuandmeid,

kahju X.O seadusega kaitstud õigustele.

Sel moel pani Kaupo Rõigas toime teist isikut tuvastavate ja tuvastada võimaldavate

isikuandmete tema nõusolekuta edastamise ja kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna

esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku

seadusega kaitstud õigustele või huvidele, s.o KarS § 157-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kaupo Rõigast (Rõigas) süüdistatakse ka selles, et olles isik, kes on varem korduvalt süüdi

tunnistatud varguste, omastamiste ja kelmuste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu

11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1

ja § 345 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 26.10.2021 otsusega nr 1-21-6926 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi,

taas, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikus 01.01.2022-

22.09.2022, täpselt tuvastamata kuupäeval, varastas vaba juurdepääsu teel X.O elukohakorterist

aadressil XXX järgmised kuldehted:

1. kullast käevõru smaragdide ja briljantidega, maksumus 1200.00 eurot;

2. punasest kullast sõrmuse rubiiniga ja briljandiga ning valgest kullast lehekestega, umbes

7-8 grammi, maksumus 200.00 eurot;

3. kollasest kullast kett, umbes 5 grammi, maksumus 150.00 eurot;

4. kollasest kullast kett umbes 6-7 grammi, maksumus 180.00 eurot;

5. kollasest kullast kett, umbes 3-4 grammi, maksumus 100.00 eurot;

6. kollasest kullast kõrvarõngad, naelakujulised, umbes 5 grammi, maksumus 150.00 eurot;

7. kollasest kullast suured kõrvarõngad, umbes 10 grammi, maksumus 250.00 eurot;

8. kollasest kullast abielusõrmus, suurus 19, umbes 3-4 grammi, maksumus 150.00 eurot;

9. kollasest kullast abielusõrmus, umbes 5-6 grammi, lihvitud, maksumus 250.00 eurot;

10. kollasest kullast lillekujulised kõrvarõngad, rubiinidega, umbes 5 grammi, maksumus

150.00 eurot;

11. kollasest kullast sõrmus, Swarovski kristallide ja väikeste briljantidega, kaal umbes 5-7

grammi, maksumus 350.00 eurot,

millega tekitas X.O-le materiaalset kahju kogusummas 3130.00 eurot, ja millises summas on

kannatanu Kaupo Rõigase suhtes esitanud tsiviilhagi.

Sel moel pani Kaupo Rõigas toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja

1-23-5850

omastamise, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaupo Rõigast (Rõigas) süüdistatakse ka selles, et olles isik, kes on varem korduvalt süüdi

tunnistatud varguste, omastamiste ja kelmuste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu

11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1

ja § 345 lg 1 järgi ja Viru Maakohtu 26.10.2021 otsusega nr 1-21-6926 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi,

pani ta taas toime omastamise. Nimelt, saanud U K (hilisem M ) 27.07.2020 üürilepingu alusel

enda valdusesse sõiduauto Lexus IS 200d (reg.nr XXX) maksumusega 10 000.00 eurot, mille

omanik oli C L AS ja vastutav kasutaja C Panga liisingulepingu nr XX alusel U.J (hilisem

M ), tegi ta 30.10.2020 A A OÜ juhatuse liikmele A S ettepaneku see sõiduauto temalt ära

osta, tutvustades end seejuures nimetatud sõiduauto omaniku T A . Sõiduauto hinnaks lepiti

kokku 3000.00 eurot ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele pidi sõiduauto eest tasumine toimuma

kahes osas - 1500.00 eurot pidi ostja A A OÜ tasuma ettemaksuks samal päeval, s.o 30.10.2020

ja ülejäänud 1500.00 eurot pidi ostja tasuma järgmisel päeval, s.o 31.10.2020, kui müüja toob

talle sõiduauto dokumendid. Sellise kokkuleppe alusel sai Kaupo Rõigas 30.10.2020 Narvas, A.-

A. Tiimanni 5 juures A A OÜ töötajalt auto eest ettemaksuks 1500.00 eurot, pärast mida lahkus

ta saadud rahaga sündmuskohalt ja jättis sõiduauto koos võtmetega A A töötajate kätte.

Sel moel pani Kaupo Rõigas toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda

kasuks pööramise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse,

s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaupo Rõigast (Rõigas) süüdistatakse ka selles, et 30.10.2020 Narvas, A-A.Tiimanni 5 juures

pakkus ta A A OÜ juhatuse liikmele A S osta temalt sõiduauto Lexus IS 200d (reg.nr XXX),

mis tegelikkuses talle ei kuulunud, ning esitas oma väidetava omandiõiguse tõendamiseks firma

töötajatele teadvalt võltsitud dokumente. Nimelt tutvustas Kaupo Rõigas end A A OÜ

töötajatele nimetatud sõiduauto omaniku T A N ning esitas firma töötajatele enda isiku

tõendamiseks ja oma väidete kinnituseks eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud

Soome Vabariigi juhiloa T A N nimele. Mõlemal nimetatud dokumendil oli Kaupo Rõigase pilt

ja sünnikuupäev. Kaupo Rõigas sai auto müügi eest A A OÜ-lt raha summas 1500.00 eurot.

Dokumente esitades teadis Kaupo Rõigas, et need on võltsitud ning tema tegevuse eesmärk oli

jätta endast mulje kui auto omanikust, kellel on õigus auto ostu-müügilepingut sõlmida.

Sel moel pani Kaupo Rõigas toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga

omandada õigusi, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Viru Maakohtu Narva kohtumajja laekus 05.10.2023 Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokuröri Kaidi Kahu poolt Kaupo Rõigase suhtes koostatud süüdistusakt

üldmenetluses. Viru Maakohtu 06.10.2023 määrusega anti süüdistatav kohtu alla, korraldati

eelistung ning jäeti süüdistatavale kohaldatud tõkend, vahistamine, muutmata. Viru Maakohtu

26.10.2023 määrusega tehti kindlaks kohtuistungite toimumise päevad ning kohtuistungile

kutsutud isikute loetelu, süüdistatavale kohaldatud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata. Samas

rahuldati kaitsja Leelo Viili taotlused tunnistaja Maarja Laan ülekuulamiseks ning täiendavate

dokumentide esitamiseks. Lisaks sellele võeti menetlusse kannatanute tsiviilhagid. 08.02.2024

määrusega korrigeeriti kohtuistungite toimumise aega. Kohus tühistas 05.03.2024 ja 07.03.2024

planeeritud kohtuistungid, määrates nende asemel kohtuistungite uueks ajaks 20.03.2024 ja

22.03.2024. 26.04.2024 esitas ringkonnaprokurör Kaidi Kahu kohtule antud kriminaalasjas

muudetud süüdistuse. Peamised muudatused on seotud krediidiandjatelt võetud laenudega. On

täpsustatud nende episoodide sisu ja neli neist on kvalifitseeritud ümber KarS § 213 lg 2 p 1 alla.

Lisaks on muutunud tekitatud kahjude summad ja hagide suurused. Muutused on olnud ka

identiteedi ebaseadusliku kasutamise episoodides, X.O-lt varastatud esemete nimekirjas ja

1-23-5850

esemete summas.

3. Kohtulike vaidluste käigus asus prokurör seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab

alust väita, et on tõendatud, et süüdistatav Kaupo Rõigas pani talle inkrimineeritavad kuriteod

toime. Prokuraturi hinnangul on K. Rõigase süü tegude toimepanemisel suur. K. Rõigase puhul

esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 alusel - süüteo toimepanemine süüdlasega koos

elava isiku ja temast perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Karistust kergendavaid

asjaolusid ei esine. Prokurör palus süüdi tunnistada K. Rõigas KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p

1, § 157-2 lg 1, § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks

KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 aastat vangistust, KarS § 213 lg 2 p

1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 aastat vangistust, KarS § 157-2 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest 3 aastat vangistust, KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest 2 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6

kuud vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Prokurör

palus rahuldada kannatanute tsiviilhagid ning mõista need süüdistatavalt välja. Lisaks palus

prokurör välja mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud.

4. Kannatanu X.O nõustus prokuröriga.

5. Kaitsja leidis, et Kaupo Rõigasele esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi on

põhjendatud kannatanute A.R-i, U.J-i, A A OÜ ja D.A osas. K. Rõigas tunnistas oma süüd

nendes episoodides ja on valmis ka kahjusid heastama. K. Rõigasele esitatud süüdistus KarS §

201 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi on samuti põhjendatud. Kaitsja asus seisukohale, et KarS § 199 lg

2 p 4 järgi tuleb K. Rõigast õigeks mõista, kuna süüdistus on ebakonkreetne ning K. Rõigase

süüd kinnitavaid tõendeid ei ole. Kaitsja hinnangul ei saa K. Rõigast KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

süüdi tunnistada, kuna tehingute tegemise hetkel ei olnud K. Rõigasel tahtlust luua ebaõiget

ettekujutust oma maksevõimelisuses ja maksmisvalmiduses. Identiteet oli kasutatud koos X.O-

ga. Kaitsja hinnangul prokuröri taotletav karistus põhjendatud ei ole. K. Rõigase puhul on

olemas karistust kergendavad asjaolud, kuna ta päris suurt hulka episoode tunnistab ja on valmis

ka kahju heastama. Karistusena palus kaitsja kaaluda KarS § 74, 75 kohaldamist. Kaitsja ei näe

vajadust eripreventiivsetel eesmärkidel K. Rõigasele reaalset vangistust mõista. Tsiviilhagide

osas kuuluvad K. Rõigaselt väljamõistmisele A A 24 OÜ hagi summas 1500 EUR, D.A hagi

summas 600 eurot, A.R-i hagi summas 11500 eurot. Kaitsja arvab, et P G , B F , B AS, I , OÜ E

tsiviilhagid tuleb jätta läbi vaatamata seoses K. Rõigase õigeks mõistmisega. Menetluskulude

väljamõistmisel palus kaitsja arvestada isiku tervise seisundit ja majanduslikku olukorda ning

kaaluda võimalust jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda võimalus tasuda neid

summasid pikema ajavahemiku vältel.

6. Süüdistatav Kaupo Rõigas tunnistas oma süüd KarS § 201 lg 2 p 1, § 345 lg 1 järgi ja A

A OÜ, A.R-i ja D.A suhtes kelmuste toimepanemist. Kaupo Rõigas on eitanud X.O nimel ilma

tema loa, teadmise ja nõusolekuta laenude võtmist, samuti temalt kulla varastamist. Tal ei olnud

mingit tahtlust sooritada kelmusi laenuandjate suhtes.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt leidis,

et Kaupo Rõigase süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist

leidnud ning ka lõplikult õigesti kvalifitseeritud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus

allpool vastavate süüdistuspunktide juures.

1-23-5850

8. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised faktilised asjaolud on kohtu hinnangul

usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele

seisukohale, samuti annab kohus Kaupo Rõigase tegevusele õigusliku hinnangu (I). Seejärel

mõistab kohus karistuse (II) ja võtab seisukoha tõkendi osas (III). Kohtuotsuse IV punktis on

leitavad kohtu seisukohad seoses tsiviilhagide rahuldamisega. Viimasena võtab kohus seisukoha

asitõendite osas (V) ja otsustab, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende

hüvitamise osas ja kannatanute taotluse osas (VI).

I FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK HINNANG

30.10.2020 kannatanu U.J-i suhtes toime pandud omastamise episood, kannatanu A A OÜ

suhtes toime pandud kelmuse episood ja võltsitud dokumendi kasutamise episood

9. Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et süüdistatav Kaupo Rõigas sai

I.W (hilisem U.J ) rendilepingu alusel enda valdusesse sõiduauto Lexus IS 200d (reg.nr XXX)

maksumusega 10 000 eurot (sõiduki omanik oli C L AS ja vastutav kasutaja C Panga

liisingulepingu nr XXX alusel U.J (hilisem U.J )) ning võttis T N nime all Facebook

Messengeri suhtlusrakenduse kaudu ühendust A A OÜ juhatuse liikme A S , tehes talle

ettepaneku see sõiduauto temalt ära osta. Kohtumisel tutvustas Kaupo Rõigas end nimetatud

sõiduauto omaniku T A ning esitas firma töötajatele eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi

ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa T A N nimele. Sõiduauto hinnaks lepiti kokku 3000 eurot

ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele pidi sõiduauto eest tasumine toimuma kahes osas – 1500

eurot pidi ostja A A OÜ tasuma ettemaksuks samal päeval, s.o 30.10.2020 ja ülejäänud 1500

eurot pidi ostja tasuma järgmisel päeval, s.o 31.10.2020, kui müüja toob talle sõiduauto

dokumendid. Sellise kokkuleppe alusel sai Kaupo Rõigas A A OÜ töötajalt auto eest

ettemaksuna 1500 eurot, pärast mida lahkus ta saadud rahaga sündmuskohalt ja jättis sõiduauto

koos võtmetega A A töötajate kätte, tekitades sellega A A OÜ-le varalist kahju summas 1500

eurot. Kohtu hinnangul on Kaupo Rõigasele esitatud süüdistus tõendatud dokumentaalsete

tõenditega, kannatanu U.J-i , A A OÜ seadusliku esindaja A S , tunnistajate I.W, R P ja

süüdistatava enda ütlustega.

10. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Kaupo Rõigas oma süüd 30.10.2020 kelmuses,

omastamises ning võltsitud dokumentide kasutamises (KoTo IV kd, lk 184-185). K. Rõigase

ütluste kohaselt leidis ta 2020.a juulis autorendi kuulutust, võttis telefoni teel ühendust, sõitis

Tartusse ning seal rentis I.W käest sõidukit Lexus. Rendi eest tasus K. Rõigas sularahas. Suve

lõpus püüdis ta seda sõidukit maha müüa Narvas, aga tehing jäi lõpetamata, kuna inimesed

hakkasid kahtlema K. Rõigase identiteedis. Ta kasutas Soome autojuhiluba ja passi. Need

dokumendid olid võltsitud. Fotod olid vahetatud ja nimi muudetud. Sõiduki eest sai ta käsirahana

1500 eurot. K. Rõigas tunnistas, et pani ta kelmuse toime teadlikult, kuna rentis sõidukit Lexus

ning üritas seda autot müüa. Ta on nõus hüvitama A A OÜ-le kahju.

11. Kaupo Rõigase süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel kannatanu U.J-i ja

tunnistaja I.W ütlused. U.J-i ütluste (KoTo IV kd, lk 96) kohaselt oli tema peres liisingus olev

sõiduauto Lexus. Selle autoga sõitis kannatanu abikaasa I.W. Hetkel, kui sõiduauto oli abikaasa

käes, see auto ärandati. Sõiduauto sattus Narvas politseiparklasse. Tunnistaja I.W ütlustest koos

lisadega (KoTo I kd, lk 1-28) nähtub, et ta on M S OÜ juhatuse liige. Ettevõtte

põhitegevusalaks on sõidukite rent. Sõiduk Lexus IS200D toimetati Saksamaalt 2018.a. Alguses

oli sõiduki omanikiks tunnistaja. 2018.a märtsi kuus müüs ta sõiduki Lexus, reg.nr XXX, liisingu

kaudu oma XXX U.J-ile. Liisinguandjaks on C L . Tunnistaja paigutas autorendiportaalis

www.autolevi.ee kuulutuse selle sõiduki rendi kohta. Keegi isik nimega T A broneeris selle

sõiduki kodulehe kaudu, tasus rendi eest sularahas 540 eurot. Tunnistaja andis T. A sõiduki

1-23-5850

võtme ning pärast seda läks sõiduk T kasutusse. Esimese kuu jooksul võttis T tunnistajaga

korduvalt ühendust Whatsapi kaudu sõiduki kasutamisel tekkinud vigadest. Kuu aja pärast

pikendas T. A sõiduki renti ühe kuu võrra, tasus rendi eest 500 eurot sularahas kahes osas. T

kasutas sõidukit veel kuu aega ning rendi aja lõpus tegi ta tunnistajale taas ettepaneku võtta

sõidukit rendile veel üheks kuuks. Tunnistaja oli nõus. Taaskord andis T. A tunnistajale

sularahas 500 eurot. Rendiaja lõpus (30.10.2020) kirjutas A Whatsapis, et ta soovib sõiduki veel

kuuks ajaks rendile võtta ja toob 500 eurot. Sel päeval T. A ei tulnud. Samal päeval helistati

sõiduki pärast tunnistajale politseist. Tunnistaja helistas T , aga ta ei võtnud kõnet vastu. Hiljem

helistas T ise tagasi ja väitis, et mingisugused pätid tahtsid teda Narvas röövida. T lubas, et

esmaspäevaks toob auto tunnistajale tagasi. Esmaspäeval T ei tulnud kohale. Esmaspäeval

helistati tunnistajale politseist ja teatati, et sõiduk asub Narva linnas politseiparklas ja et T üritas

seda kellelegi müüa.

12. Tunnistaja I.W ütlustega haakuvad ka kirjavahetus WhatsAppis, sõiduki rendileping,

väljatrükk portaalist Autolevi.ee, väljatrükk portaalist

www.rentexpress.ee, sõiduki

registreerimistunnistuse koopia, abielutunnistuse koopia, Perekonnaseisuameti dokumendi, e-

kirja väljatrüki. Sõiduki rendilepingu nr XXX alusel on leping sõlmitud Tartus 27.07.2020.

Rendiandjaks on M S OÜ, rendile võtjaks on T A N . Rendile antav sõiduk on märgitud Lexus

IS200D, reg.nr XXX. Rendiperiood: algus 27.07.2020, lõpp 23.08.2020. Sõiduki

registreerimistunnistuse alusel on sõiduki Lexus, reg.nr. XXX, vastutavaks kasutajaks U.J ,

omanikuks on C L AS. Abielutunnistuse kohaselt on I.W abiellus U.J ning nende

perekonnanimed pärast abiellumist on K . Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud uue nime

andmise otsusega sai I.W uue nime I.W. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud uue nime

andmise otsusega sai U.J uue nime U.J. Samuti 09.08.2023 asitõendi vaatlusprotokoll koos

lisadega ja DVD-plaat (KoTo I kd, lk 29-37) kinnitab tunnistaja I.W ütlused ja tõendab

omastamise toimepanemist. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks

08.08.2020 tunnistaja I.W poolt ülekuulamise käigus oma nutitelefoni iPhone uurimisele

edastatud WhatsAppist kirjavahetuse fail. Vaatlusega on tuvastatud, et failis on kirjavahetus I.W

„I.W“ ja Kaupo Rõigase „Skoda rentija H “ vahel. Kirjavahetuse algus on 26.07.2020 kell

10:06:29 ja lõpp 14.06.2021 kell 15:52:25. Kirjavahetus toimus sõiduki Lexus rentimise, selle

pikendamise ja sõiduki remondi kohta. 09.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo I kd, lk

38-57) nähtuvad samad andmed. 03.12.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo I kd, lk 130-135)

kirjeldab omastamise objektiks ja kelmuse toimepanemise vahendiks olevat sõiduautot Lexus

IS200D, reg.nr. XXX. Protokollist nähtub, et vaatlus toimus Narva kordoni territooriumil

aadressil Tiigi 9a, Narva. Visuaalsel vaatlusel sõidukil kahjustusi ei avastatud.

13. 14.04.2022 C Pank AS-i vastusest ning sellele lisatud dokumentidest (KoTo I kd, lk 136-

162, DVD-R plaat) nähtub, et sõiduauto Lexus is200d, registreerimisnumber XXX, kuulus

ajavahemikul alates 2018 kuni 13.04.2022 C L AS-ile ja sõiduki kasutajaks on U.J . Vastusele

on lisatud liisinguleping nr XXX ja müügileping nr XXX. 20.04.2022 Maanteeameti vastusest,

millele lisatud sõiduki registri väljavõte ning omaniku vahetuse kinnitus (KoTo I kd, lk 163-169,

DVD-R plaat) nähtub, et seisuga 26.11.2018 sõiduki Lexus IS200D, reg.nr. XXX, omanikuks on

C L AS, vastutavaks kasutajaks on U.J. Omaniku vahetuse kinnitusest nähtub, et sõiduk Lexus

IS200D on üleantud uue omanikule C L AS. Vanaks omanikuks on I.W . Omaniku vahetuse

kinnitus on allkirjastatud 26.11.2018. Kannatanu menetlusse kaasamise 04.09.2023 määrusega

(KoTo I kd, lk 170-173) tunnistati kannatanuks kriminaalasjas U.J.

14. Kaupo Rõigasele kelmuses esitatud süüdistus tõendavad kannatanu A A OÜ seadusliku

esindaja A S ütlused (KoTo I kd, lk 61-70), mille kohaselt tegeleb tema firma autode

kokkuostmise ja müügiga. Temale kirjutas mingi meesterahvas ning pakkus osta sõiduautot

Luxus. Vastavalt kokkuleppele meesterahvas tõi auto aadressile Tiimani 5, Narva. S , V ja P

1-23-5850

tulid seda autot vaatama. Meesterahvas, kes pakkus autot osta, oli välimuselt 50-60 aastane,

pikka kasvu, kogukas. Ta andis mingid auto dokumendid R P . Pärast auto vaatamist otsustas

kannatanu autot osta. Nad leppisid kokku, et firma annab meesterahvale tagatise, et ta autot edasi

ei müüks. Selleks läksid nad kontorisse, vormistasid seal paberit, tegid dokumentidest koopiad,

meesterahvale anti tagatist sularahas 1500 eurot. Natukene aega pärast tuli A. V meelde, et

inimene, kes pakkus seda autot, on petis, kellega ta istus vanglas. Helistati politseisse.

15. 13.04.2022 A A OÜ e-äriregistri väljatrükk (KoTo I kd, lk 58-60) tõendab A A OÜ

äriregistri andmeid, mh kannatanu esindamise õigusega isikut kriminaalmenetluses. A A OÜ

06.09.2023 hagiavaldus (KoTo I kd, lk 74-75) tõendab K. Rõigase poolt kelmuse

toimepanemisega kannatanule A A OÜ-le varalise kahju tekitamist summas 1500 eurot ning

kannatanu soovi seda kahju süüdistatavalt välja mõista. 13.04.2022 äratundmiseks esitamise

protokollist (KoTo I kd, lk 76-85) nähtub, et kannatanu A A OÜ seaduslik esindaja – juhatuse

liige A S tundis ära K. Rõigast kui isikut, kes 2020. aastal pakkus temale osta tema käest

sõiduauto Lexus IS ja kellele A. S maksis tagatisena 1500 eurot.

16. Eelnevaga haakub ka tunnistaja R P avaldus (KoTo I kd, lk 124-128). Avalduse kohaselt

sõitis 30.10.2020 umbes 15.15 autoplatsile sõiduauto Lexus is200D reg-numbriga XXX, auto

omanik soovis seda kiiresti maha müüa. Meesterahvas esitles end T A . Auto ülevaatamisel tegi

tunnistaja mõned fotod, milledel oli kujutatud ka meesterahvas. Auto hinnaks hinnati 3000 eurot.

Meesterahval olid ID kaardi ja passi koopiad, auto tehnilist passi nägi tunnistaja vaid fotolt tema

telefonis. Meesterahvas ütles, et tema naine peaks öösel tulema ja tooma dokumendid. Ta tegi

ettepaneku: anda temale tagatisena pool summast (1500 eurot), võtta auto koos võtmetega, aga

hommikul tuleb ta dokumentidega ülejäänud raha järele. Tunnistaja nõustus. Pärast seda, kui

meesterahvas oli rahaga minema sõitnud, tekkisid tugevad kahtlused seoses dokumentidega,

kuna meesterahva poolt paberile pandud allkiri ei vastanud dokumendil olevale allkirjale.

Tunnistaja hakkas kohe müüjale helistama, tema lubas tagasi tulla ja rääkida, kuid ta ei ilmunud.

30.10.2020 oli R P kannatanuna üle kuulatatud ja andis samasugused ütlused (KoTo I kd, lk 86-

93). Eelnevat kinnitab kannatanu ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotod, broneerimise

leping, T A dokumentide koopiad. Fotol nr 4, 5, 6, 7, 8 (KoTo I kd, lk 94-111) on kirjavahetus T

N ning R P vahel, mis toimus 19.08.2020 sõiduauto Lexus IS200 D (2010.a, läbisõit 184000,

must metallik, salong on valge nahk, suurepärases seisukorras) ning sõiduauto Ford – S Max (7

kohta, 2007.aasta, number XXX) ostu-müügist.

17. Eelnevaga haakub ka 30.10.2020 maksekorraldus (KoTo I kd, lk 112-114), millest nähtub, et

A S kandis J M arveldusarvele sõiduki Lexus eest 1500 eurot. Fotol nr 3 (KoTo I kd, lk 115)

on vaade sõidukile Lexus IS200D, registreerimismärgiga XXX ja T A . Võltsitud dokumendi

kasutamist Kaupo Rõigase poolt kinnitavad veel lisaks N T A passi koopia (KoTo I kd, lk 116-

118), millest nähtub, et Soome passi number XXX, väljastamise kuupäevaks 10.06.2014, kehtiv

kuni 10.06.2026. Passil on Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. Broneeringu lepingu (KoTo I kd,

lk 116-120) kohaselt on ostjaks A A OÜ, müüjaks – F T A . Auto andmed – Lexus IS200D,

reg. nr. XXX. Broneering toimus 30.10.2022. Broneeringu summaks oli 1500 eurot. Isik

kohustus olla aadressil Tiimani 5, Narva 31.10.2020 kell 11.00. Soome Vabariigi juhiload (KoTo

I kd, lk 121-123) on vormistatud isiku T A N nimele, sünniaeg – 07.03.1965.a, isikul on A, B ja

C kategooriad. Juhiloal on Kaupo Rõigase pilt. 30.10.2020 sõiduki teisaldamise akt (KoTo I kd,

lk 129) tõendab, et 30.10.2020 kell 23:30 sõiduauto Lexus IS200D, mis asus aadressil Tiimani

5, Narva on teisaldatud aadressile Tiigi 9, Narva. Sõiduki omanikuks on C L AS. Kannatanu

menetlusest kõrvaldamise määruse (KoTo 3 kd, lk 105-106) kohaselt kõrvaldati kriminaalasja

menetlusest kannatanu R P .

18. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendamist

1-23-5850

leidnud, et Kaupo Rõigas sai I.W (hilisem U.J ) rendilepingu alusel enda valdusesse sõiduauto

Lexus IS 200d, reg.nr. XXX, maksumusega 10 000 eurot ning 30.10.2020 pakkus A A OÜ

juhatuse liikmele A S see sõiduauto temalt ära osta, tutvustades end seejuures nimetatud

sõiduauto omaniku T A N ning esitades firma töötajatele enda isiku tõendamiseks eelnevalt

võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa T A N nimele. Sõiduauto

hinnaks hinnati 3000 eurot, millest 1500 eurot tasuti K. Rõigasele tagatisena samal päeval.

Ülejäänud 1500 eurot pidi ostja tasuma järgmisel päeval, pärast seda, kui Kaupo Rõigas toob

ostjale sõiduauto dokumendid. K. Rõigas lahkus saadud rahaga sündmuskohalt ja jättis sõiduauto

koos võtmetega A A töötajate kätte.

19. Oma sellise tegevusega moonutas Kaupo Rõigas tegelikke asjaolusid, s.t pani toime petmise.

Ta tekitas A A OÜ töötajatel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et sõiduk kuulub temale

ning tal on õigus seda maha müüa. Petmise tõttu tekkis Kaupo Rõigase poolt esitatud asjaolude

moonutamise teel A A OÜ esindajal eksimus ehk ta pidas Kaupo Rõigast sõiduauto omanikuks,

tema poolt esitatud dokumendid ehtsaks ning uskus talle Kaupo Rõigase poolt esitatud

dokumentide õigsusesse. Eksimuse tulemusena toimus varakäsutus – A A OÜ andis Kaupo

Rõigasele auto eest ettemaksuks 1500.00 eurot sularahas. Seega realiseeris Kaupo Rõigas

kelmuse ehk KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Ühtlasi pani Kaupo

Rõigas selles episoodis toime teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Soome Vabariigi passi ja Soome

Vabariigi juhiloa kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Võltsitud dokumendi kasutamine on

lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mida Kaupo Rõigas ka tegi. Seega on Kaupo Rõigas

toime pannud KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo. Samuti

pani Kaupo Rõigas toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise

ehk KarS § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

20. Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani need episoodid toime kavatsetusega KarS § 16 lg

2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. K. Rõigas sai endale valdusesse sõiduauto Lexus ning pööras seda enda kasuks.

Kaupo Rõigas teadis, et sõiduauto Lexus IS 200d, mille ta oli saanud rendilepingu alusel

ajutiseks kasutamiseks enda valdusesse, oli talle võõras, ja et tal ei olnud seaduslikku alust selle

võõrandamiseks. Sellele vaatamata esines ta kui selle sõiduauto omanik ja müüs selle A A OÜ-

le, eesmärgiga saada selle eest varalist kasu. Seega pani ta omastamise toime kavatsetult.

K. Rõigas teadis, et tema poolt esitatud pass ja juhiluba on võltsitud. Ta kasutas neid sõiduki

omaniku õigusi omastamise eesmärgiga. Ta soovis jätta endast mulje kui auto omanikust, kellel

on õigus auto ostu-müügilepingut sõlmida ja saada sellest varalist kasu. Seega pani ta võltsitud

dokumendi kasutamise toime samuti kavatsetult. Kohus leiab, et Kaupo Rõigas tegutses A A

OÜ-d pettes, nimelt A A OÜ-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel ja teda

eksimusse viies kavatsetult, eesmärgiga saada kelmuse toimepanemise teel varalist kasu.

Kannatanu petmise osas tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega, sest esines kannatanule juba

algusest peale valenime all. K. Rõigas teadis, et müüb maha autot Lexus, mille müümiseks tal

puudub õigus ning mis kuulub teisele isikule, kes ei ole müümiseks andnud luba. Kaupo Rõigas

tegutses varalise kasu saamise eesmärgil. Seega oli Kaupo Rõigase tegevus tahtlik ning

süüdistatava tegevusega on täidetud kelmuse, omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise

subjektiivne süüteokoosseis.

03.03.2022 kannatanu D.A suhtes toime pandud kelmuse episood

21. Kohtu hinnangul on tõendatud see, et süüdistatav Kaupo Rõigas, nimetades ennast Tomaseks,

lubas D.A-le organiseerida õpinguid autokoolis tuttava autokooli omaniku kaudu, kelle juures on

võimalik juhiload soodsamalt ära teha. Selleks pidi D.A üle kandma 600 eurot Kaupo Rõigase

1-23-5850

poolt nimetatud arveldusarvele, mida ta tegigi 03.03.2022. Sõidukooli õpinguid Kaupo Rõigas

kannatanule tegelikkuses ei korraldanud. Nimetatud teoga tekitas Kaupo Rõigas D.A-le varalist

kahju summas 600 eurot. Nimetatud asjaolud kinnitavad D.A ja X.O ütlused, samuti süüdistatava

ütlused ja kirjalikud tõendid.

22. Kannatanu D.A ütluste kohaselt (KoTo IV kd, lk 147-152) jaanuaris 2022 tutvus ta XXX

(X.O) kaudu Tomasega (Kaupo Rõigas). XXX sõnade järgi teab, et K. Rõigasel on ehitisfirma M

G . D.A, X.O ja Tomas viibisid 1. või 3. märtsil 2022 Tallinnas kohvikus „Ingver“. Tomas

pakkus D.A-le juhilubasid saada, millega ta nõustus. Tomas rääkis sellest, et tal on hea tuttav,

kellel on Tartus autokool olemas ja ta võib sinna helistada ja kokku leppida. D.A sai Tomase

jutust aru, et ta läbib teooriakursus veebis ja XX aitab teda juhtimisega. Seejärel peab ta ühe

korra sõitma Tartusse, et näidata ennast selle tuttava juures. Tomas helistas kellelegi, rääkis eesti

keeles ja pildistas kannatanu ID kaarti mõlemalt poolt. Hiljem kirjutas ta salvrätikule arve

numbri, nime M L ja summat 600 eurot. Arve numbri ning nime edastas Tomas D.A-le

Viberisse. Seejärel kandis kannatanu D.A üle 600 eurot. Ülekande tegemiseks sisestas D.A nime

M L . D.A arvas, et see on keegi naisterahvas sellest koolist, sekretär või keegi veel. Hiljem sai

aga kannatanu D.A teada, et M L on Tomase XX. Pärast raha tasumist küsis D.A mitu korda

Tomase käest sõiduõppe kohta. Mõnikord Tomas vastas, et järgmine nädal kindlasti sõidame, aga

iga kord tuli välja, et nad kuhugi ei sõida. Raha Tomas ei tagastanud. Ta tekitas kannatanule

varalist kahju 600 eurot. Kannatanu jäi kohtuistungil oma tsiviilhagi juurde.

23. Kannatanu D.A ütlustega riimuvaid ütlusi on andnud X.O (KoTo IV kd, lk 109). X.O on

antud sündmusega seoses öelnud, et 2022. aasta märtsi alguses soovis tütar juhilube saada.

Süüdistatav pakkus tütrele minna õppima Tartusse, kuna tal on seal väga hea õpetaja ja on väga

hea autokool. K. Rõigas tegi selle pakkumise 2022. aasta märtsi alguses Tallinnas kohvikus

"Inger". Ta pakkus juhilube saada D.A-le 600 euro eest. Sinna pidi kuuluma riigilõiv ja teooria.

Süüdistatav oli väga veenev autokooli osas ning D.A tegi selle ülekande kohe kohvikus. D.A oli

600 eurot justkui maksnud otseselt autokooli töötajale. K. Rõigas selgitas, et teooriat D.A õpib

X.O-ga ning praktikat hakkab Tartus läbima. Tütar ei alustanud sõidukoolis käimist.

Küsimustele, mis saab edasi, K. Rõigas alati vastas, et ärge muretsege, helistatakse ja kutsutakse.

K. Rõigase sõnade järgi oli autokool hõivatud. Kaupo Rõigas ei ole sõidukooli õpinguid D.A-le

korraldanud. Tütar ei ole ka tänaseks raha tagasi saanud, kuigi süüdistatav oli mitu korda

lubanud, et tagastab raha.

24. Kannatanu D.A ütlused kinnitavad Viberi väljavõte (KoTo III kd, lk 48-50), millest nähtub,

et Simon (K. Rõigas) saatis 03.03.2022 kell 15.24 kannatanule arveldusarve XXX M L , kell

16.55 saatis õige arveldusarve XXX. Kannatanu vastas – saatsin ära.

25. Seda, et D.A kandis üle M. L 600 eurot kinnitab maksekorraldus (KoTo III kd, lk 51-53),

millest nähtub, et 03.03.2022 D.A tegi M L arveldusarvele XXX ülekande summas 600 eurot.

Eelnevat kinnitab ka 22.12.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo III kd, lk 64-65), mille

kohaselt on vaadeldavaks objektiks AS S Panga 21.12.2022 vastus nõudekirjale nr XX. Vaatluse

käigus selgus, et M -H L omab arvelduskontot nr XXX. AS-i S Pank poolt esitatud väljavõttest

ajavahemikul 01.02.2022 – 14.12.2022 on avastatud, et 03.03.2022 tuli kontole D.A-lt raha

summas 600 eurot ja sama summa oli samal kuupäeval ülekantud Kaupo Rõigase kontole XXX.

AS S Panga vastusest nõudekirjale nr XX nähtuvad samad andmed (KoTo III kd, lk 61-63, DVD-

R plaat).

26. Kannatanu D.A hagiavaldus (KoTo III kd, lk 60) tõendab K. Rõigase poolt kelmuse

toimepanemisega kannatanu D.A-le varalise kahju tekitamist 600 euro ulatuses.

1-23-5850

27. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Kaupo Rõigas oma süüd D.A suhtes toime pandud

kelmuse episoodis (KoTo IV kd, lk 184-200). Tema ütluste kohaselt tahtis D.A autokoolilt saada

teenust, et tema sarnase näoga naisterahvas teeb tema eest eksami ära, et ta saab lihtsalt load

kätte. D.A oli teadlik sellest, et see ei toimi seaduse järgi. D.A kandis juhiloa saamise eest K.

Rõigase XX arvele 600 eurot. Selle summa kandis K. Rõigas enda Revolt Panga arvele ja võttis

raha välja. 350 eurot andis ta üle sugulasele, kes töötab Tartu autokoolis ning kes pidi

organiseerima, et D.A-l saaks eksam sooritatud. K. Rõigase sõnul tagastas ta D.A-le raha

selliselt, et 100 eurot maksis ta kinni D.A erakliiniku arve. Läbi tuttava sai ta 500 eurose

telefoni 299 euroga telefonipoest Tartu linnas. Selle telefoni Xiaomi andis ta D.A-le .

28. Eelnevast nähtub, et puudub põhjus kahelda selles, et Kaupo Rõigas lubas D.A-le

organiseerida autokooli ja sai selle eest 600 eurot. K. Rõigase väidetel, et ta tegelikult soovis

õppimist organiseerida ja tal olid Tartus sellised tutvused, kelle kaudu on võimalik juhilube

saada, pole mingisugust kinnitust. Seda, et Kaupo Rõigas valetas ja tal polnud kavatsustki

autokoolis õppimist organiseerida ja ka seda raha tagastada, kinnitab nii see, et reaalsuses ta pole

seda teinud ja raha tagasi ei andnud, kui ka see, et ta valetas ülekande tegemiseks kontoomaniku

kohta, justkui see oleks seotud autokooli töötajaga, kui tegelikult oli tegu K. Rõigase XX

kontoga, mida ta ise kasutas. Seda, et Kaupo Rõigas valetas kinnitab seegi, et Kaupo Rõigas

esines D.A-le juba algusest peale valenime all. Ka kinnitab kaudselt Kaupo Rõigase petmise

soovi see, et ta on varem mitu korda kelmusi toime pannud, ja see ongi viis, kuidas ta ennast

elatab. Tema puhul on tõenäolisem kui keskmise inimese puhul, et ta valetab. Sel põhjusel ei pea

kohus Kaupo Rõigase ütlusi selle kohta, et ta D.A jaoks autokooli organiseerimisega tegeles,

usaldusväärseks. Kokkuvõttes vastab ka selles episoodis Kaupo Rõigase tegevus KarS § 209 lg 2

p 1 tunnustele. Ta sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise

teel, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, ja tekitas sellega

kahju. Nagu süüdistuses öeldud, tekitas Kaupo Rõigas D.A petliku arusaama selle kohta, milleks

ta raha kasutab (autokooli organiseerimiseks) ja selle kohta, et tal on hea tuttav autokooli omanik,

kelle juures on võimalik juhiload soodsamalt ära teha. D.A tegi nende pettuste mõjul

varakäsutuse. Kaupo Rõigas sai 600 eurot enda kasutusse ja D.A sai selles summas kahju.

Tõendatud on kõik KarS § 209 lg 2 p 1 kuriteo objektiivse koosseisu elemendid.

29. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Kaupo Rõigas pani D.A suhtes toime kelmuse

kavatsetult. Ta lubas D.A-le tema kaudu juhilubade saamiseks õpinguid organiseerida vaid

eesmärgiga saada selle pakkumise läbi D.A-lt raha. Ta lõi teadlikult ja tahtlikult D.A-le ebaõige

ettekirjutuse selle kohta, et tal on Tartu linnas hea tuttav, kes on sõidukooli omanik ning kelle

kaudu on võimalik autokooli õpingud soodsamalt saada. Selleks tuleb tasuda 600 eurot. Ta viis

D.A eksimusse, mistõttu tegi ta varakäsutuse summas 600 eurot ning sai selles ulatuses varalist

kahju ja Kaupo Rõigas eesmärgipäraselt sama summa ulatuses varalist kasu. Seega oli Kaupo

Rõigase tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on täidetud kelmuse subjektiivne

süüteokoosseis.

2022. aasta juunis-juulis kannatanu A.R-i suhtes toime pandud kelmuse episood

30. Käesoleval juhul on kohtu hingul tuvastatud, et Kaupo Rõigas nimetades ennast Tomaseks,

lubas A.R-ile, et aitab teda sõiduauto Crysler Town Country ostuga välismaalt ning selle

transportimisega Eestisse. Kaupo Rõigas väitis, et tal on tutvused, mille kaudu saab välismaalt

soodsamalt soovitud sõiduauto hankida. Ta saatis A.R-ile selle kinnituseks kannatanut huvitava

sõiduauto fotod ning sai A.R-ilt 2022. aasta juunis-juulis XXX kõnealuse sõiduauto soetamiseks

kahes osas kokku 11500 eurot sularaha, nimelt 10 000 eurot A.R-i enda käest ja mõni aeg hiljem

veel 1500 eurot A.R-i elukaaslase P.G käest. Lubatud sõiduautot Kaupo Rõigas kannatanule ei

ole toonud, samuti ei tagastanud ta kannatanu nõudmisel talle selleks antud raha. Nimetatud

1-23-5850

tegevusega tekitas Kaupo Rõigas A.R-ile varalist kahju summas 11 500 eurot. Nimetatud

asjaolud kinnitavad kannatanu A.R-i ja süüdistatava ütlused, mida neis faktides kinnitavad

peaaegu kõik tõendid – X.O ja P.G ütlused ja kirjalikud tõendid.

31. Kannatanu A.R-i ütlustest (KoTo IV kd, lk 162-166) nähtub, et 08.06.2022 oli ta koos emaga

VKG-s, Narvas ning teostas makset elektri eest. Seal kohtas X.O . X.O ütles, et ta abiellub ja

mees on autos, mis seisab platsil. Platsil toimus vestlus K. Rõigasega. Ta tutvustas ennast

Tomaseks. Ta ütles, et tegeleb autode müügiga, tal on Tartus kauplus. Kannatanul oli vaja

sõiduautot Crysler Town Country või Grysler Grand Vouager, kuna tal on suur pere. K. Rõigas

lubas autoga aidata. Ütles, et tal on sidemed Ameerika, Soomega ja ta aitab autot sealt tuua

odavamalt ja kiiresti. K. Rõigas lubas hankida auto koos kohaletoimetamisega 11 200 euro eest.

Samal päeval õhtul saatis ta kannatanule Whatsappi kaudu mitmeid Ameerikast leitud sõiduauto

fotosid. Kannatanu telefonis oli süüdistatav salvestatud nimega Toomas X.O. Suheldes

kannatanuga kasutas K. Rõigas telefoninumbrit XXX. 09.06.2022 tasus A.R K. Rõigasele selle

auto eest sularahas 10000 eurot. Hiljem tasus kannatanu K. Rõigasele veel 1500 eurot. K. Rõigas

ei hankinud kannatanule autot. Ta kirjutas, et on auto ostnud ning auto liigub Ameerikast Soome,

Kotka linna. Kirjutas, et ta on Soomes ning tal jäid lapsed haigeks. Pärast oli öelnud, et käigukast

autos läks katki. Kannatanu A.R uskus K. Rõigast, kuna ta kirjutas pidevalt, et kõik on jõus, et ta

on aus inimene, et toob sõiduki kohale. 05.07.2022 Tomas helistas ja ütles, et homme on vaja

Tallinnast auto ära võtta ja tasuda juurde 1500 eurot. Kuna kannatanul raha ei olnud, helistas ta

P.G-le ja palus raha temalt. Tomas tuli kannatanu ema maja juurde (XXX) ja P.G andis raha üle.

Pärast selle 1500 euro üleandmist auto kohale ei jõudnud. Pärast saatis K. Rõigas kannatanule

foto, et ta oli ostnud 3200 euro eest käigukasti, mida hakatakse paigaldama Soomes. Augusti

lõpus või septembris helistas kannatanule X.O ja ütles, et tema nimele on võetud palju laene.

Sellest hetkest sai A.R aru, et tema autoga on mingisugused kahtlased lood. A.R kirjutas K.

Rõigasele, et kui ei saa soetada autot, siis tuleb tagastada raha. K. Rõigas lubas raha tagastada,

kuid raha ta ei tagastanud, kirjutades kannatanule, et tal olid mingid probleemid pangaga.

Tänaseks päevaks ei ole A.R raha ega auto saanud. Kannatanule on tekitatud kahju summas

11500 eurot.

32. Kannatanu A.R-i ütlused langevad kokku WhatsAppi kirjavahetusega, mis toimus

ajavahemikul 08.06.2022 kuni 27.09.2022 kannatanu ja Tomase vahel auto soetamise, remondi ja

raha tagastamise kohta (KoTo III kd, lk 66-101). Kirjavahetuses annab 08.06.2022 Tomas

(Kaupo Rõigas) kannatanule teada, et on olemas must auto, mis toimetataks Eestisse Ameerikast

Soome kaudu. 09.06.2022 Kaupo Rõigas kirjutab A.R-ile, et on olemas sõiduauto Crysler Town

Country hind koos kohalesõiduga 11200 eurot. Seda autot leidis tema soome sõber, kellel on

automüügi kaupluste võrk ja kes andis võimaluse osta Kaupo Rõigasele see auto ise Euroopast.

15.06.2022 kirjutas Kaupo Rõigas A.R-ile, et Crysler laaditi treilerile Itaalias ja kõik läheb

ideaalselt. 20.06.2022 Kaupo Rõigas annab A.R-ile teada, et veos saabus Kotkasse ja lisaks veel

22.06.2022, et laev on Tallinnas. Seejärel kirjutab K. Rõigas, et 28.06.2022 jõuab ta Tallinnasse.

Kaupo Rõigas lubas 06.07.2022 A.R-iga Tallinnas kohtuda ja lõpuks 07.07.2022 kirjutas, et autol

on käigukast katki ja see parandatakse Soomes. Järgmiselt lubas Kaupo Rõigas 15.07.2022 tulla

Crysleriga Narva, seejärel 17.07.2022 kohtuda kannatanuga Tallinnas. 25.07.2022 palub A.R, et

Kaupo Rõigas tagastaks talle raha. 29.07.2022 sõnumis palub K. Rõigas kontonumber, kuhu raha

üle kanda ja 30.07.2022 annab teada, et pangad on suletud. Viimati K. Rõigas kirjutas A.R-ile

23.09.2022 selle kohta, et buss on reaalselt olemas ja ta toob bussi esmaspäeval.

33. Eelnevaga haakuvad ka kannatanu X.O ütlused (KoTo IV kd, lk 110-111). X.O ütluste

kohaselt tekitas Kaupo Rõigas kahju tema sõbrannale A.R-ile. 07.06. või 08.06.2022 tuli

kannatanu X.O töö asjus VKG-sse, mis asub aadressil Kerese tn-l, Narva. Ta oli koos Tomasega

(K. Rõigas). Seal kohtus ta A.R-iga, kes tuli samuti VKG-sse koos oma emaga. A.R ütles, et tal

1-23-5850

on bussi vaja, kuna tal on suur pere. K. Rõigas ütles, et buss saab olema kasvõi homme. N. M

läks rääkima K. Rõigasega. K. Rõigas pakkus A.R-ile sõiduautot hinnaga 10000 eurot. 10.06. või

11.06.2022 nad läksid Siivertsisse A.R-i juurde. Seal oli A.R, tema ema ja meesterahvas A .

Tomas ja A.R-i rääkisid bussist. X.O nägi kuidas A.R-i pani rahapaki lauale. A.R selgitas, et

raha on bussi eest. Mõne päeva pärast A.R oli öelnud, et ta on K. Rõigasele veel A kaudu 1500

eurot andnud. K. Rõigas ei hankinud A.R-ile auto, rääkides temale igasuguseid muinasjutte. A.R

kirjutas iga päev ja küsis ka X.O-lt, et kus on raha ja buss. X.O esitas selle küsimuse K.

Rõigasele. Ta ütles, et ära muretse, kõik saab tehtud. A.R siiamaani ei saanud ei raha ega autot.

34. A.R-i ütlustega riimuvaid ütlusi on andnud ka tunnistaja P.G (KoTo IV kd, lk 159-161) kes

räägib, et ta elab koos A.R-iga. Teab K. Rõigast, ta esitles end Tomasena. 08.06.2022 nad sõitsid

koos A.R-i ja A.R-i ema G Ž VKG-sse, et sõlmida majalepingut. Tunnistaja jäi istuma autosse.

A.R ja G. Ž läksid lepingut vormistama ja sealt nad tulid välja juba koos A.R-i sõbrannaga X.O-

ga. Seal kõrval oli tume auto, kus oli sees Tomas, ta avas akna ja nad rääkisid omavahel A.R-iga.

Õhtul A.R selgitas, et parklas nad rääkisid selle kohta, et Tomas lubas hankida suurt autot Crysler

10000 euro eest. Järgmisel päeval, s.o 09.06.2022 A.R tasus K. Rõigasele auto eest 10000 eurot.

Mõne aja pärast palus K. Rõigas A.R-ilt veel 1500 eurot. 5. juulil tuli tunnistaja töölt ja akna

kaudu andis K. Rõigasele sularahas 1500 eurot. Järgmisel päeval, s.o 06.07.2022, sõitsid nad auto

järele Tallinnasse. Nad ootasid K. Rõigast Depo kaupluse parklas 3-4 tundi. Pärast helistasid

X.O-le ja tema ütles, et K. Rõigas on sõitnud hoopis Soome. K. Rõigas ei hankinud lubatud autot

ega tagastanud raha. Kannatanu menetlusest kõrvaldamise määruse (KoTo III kd, lk 103-104)

kohaselt kõrvaldati kriminaalasja menetlusest kannatanu P.G.

35. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Kaupo Rõigas oma süüd A.R-i suhtes toime pandud

kelmuse episoodis (KoTo IV kd, lk 197-200). Tema ütluste kohaselt 2022 aasta varasuvel tutvus

ta A.R-iga X.O kaudu. Ta tutvustas ennast Tomas Niemi nimega. Nad kohtusid Narva linnas

parklas mingi VKG Gruppi kontori ees. A.R hakkas rääkima oma autoostu murest, et ta soovib

osta endale suuremat bussi, millel oleks suurem paak, et saaks tuua Venemaalt Eestisse kütust. K.

Rõigas vastas, et on võimalik Ameerikast saada poole odavamalt kui Eestist. K. Rõigasel elab

Ameerikas koolikaaslane A O , kes tegeleb Ameerikas autodega ja saadab Eestisse autosid

pidevalt. Ta lubas hankida A.R-ile minibussi Chrysler Town & Country või Chrysler Vouager.

Leppisid hinnast kokku, 11200 või 11300 eurot. A.R pidi selle kaubiku saama juuli kuus. K.

Rõigas sai A.R-ilt sularahas 11500 eurot. Esialgu sai ta A.R-i ema majas köögis kätte 10000

eurot ning hiljem A.R-i elukaaslane tõi 1500 eurot. Auto tuli Eestisse katkisena, käigukast oli

katki. K. Rõigas transportis auto Tartusse, et auto korda teha. K. Rõigas ei andnud seda autot

A.R-ile üle, kuna auto oli katki. Ta ei tagastanud raha A.R-ile, kuna kulutas raha ära. See auto

seisab siiamaani Tartus tänava parklas. Ta tutvustas ennast A.R-ile, X.O-le, tema tütrele,

kõikidele tema tuttavatele vale nimega selleks, et mitte paljastada oma identiteeti. Ta ei soovinud

paljastada oma identiteeti oma mineviku pärast. Kuigi süüdistatav Kaupo Rõigas tunnistas

kohtuistungil oma süüd A.R-i suhtes toime pandud kelmuse episoodis tema selgitus, nagu tal oli

realistlik plaan hankida A.R-ile välismaalt sõiduauto, et see sõiduauto saabus Tartusse, kuid

autol oli käigukast katki ja ta ei saanud sel põhjusel seda A.R-ile anda, on tõest kaugel.

36. Kohtu hinnangul on otsuse punktis nr 32 kajastatud A.R-i ja K. Rõigase vaheliste WhatsApp

vestluste sisu selline, mis lükkab kahtlusteta ümber K. Rõigase väited kohtuistungil selle kohta,

et ta tegelikult soetas A.R-i jaoks välismaalt sõiduauto Crysler ning transportis sõiduauto

Eestisse. Seda, et Kaupo Rõigas valetas ja tal polnud kavatsustki sõiduauto ostu organiseerida ja

ka A.R-ile raha tagastada, kinnitab nii see, et reaalsuses ta pole seda teinud ja raha tagasi ei

andnud, kui ka see, et ta on esitanud A.R-ile mitmeid valeväiteid. Nii eelpool viidatud

omavahelises WhatsAppi vestluses A.R-iga nähtub, et Kaupo Rõigas on korduvalt väitnud, et

tegi rahaülekande ja tõi ka erinevaid vabandusi, miks raha ei ole veel A.R-i arvele laekunud. Küll

1-23-5850

olid Soomes pangad suletud, siis väitis, et on helistanud Soome Panka, ja sai teada, et seda raha

kontrollitakse seoses terrorismiga, seejärel kinnitas, et 11 000 eurot on üle kantud ja maksimum

järgmisel päeval kell 14:00 jõuab raha Eestisse (vestlused 30.07.2022 kell 14.40, 02.08.2022 kell

08:49, 03.08.2022 kell 08:24, 04.08.2022 kell 14:26). A.R kinnitas aga nii vestluses kui ka

kohtuistungil, et raha tema pangakontole ei laekunud. Ka süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et

ei tagastanud A.R-ile raha sel põhjusel, et tal ei olnud raha. Seega mingit ülekannet ei tema ega

keegi teine tema palvel A.R-ile tegelikult kunagi ei teinud.

37. Kohtu hinnangul on Kaupo Rõigase ütlustes on vastuolud ka selles osas, kust kohast ja kelle

kaudu see sõiduauto väidetavalt Eestisse toimetati. Tema ja A.R-i vahelisest WhatsAppi

sõnumivahetusest nähtub, et kannatanule hangitava auto leidis tema soome sõber, kellel on

automüügi kaupluste võrk ja kes andis võimaluse osta Kaupo Rõigasele see auto ise Euroopast

(09.06.2022 kell 08.33). 15.06.2022 kell 19:04 kirjutas Kaupo Rõigas A.R-ile, et Crysler laaditi

treilerile Itaalias ja kõik läheb ideaalselt. Kohtuistungil andis Kaupo Rõigas aga ütlusi, et on ta

hankinud selle auto Ameerikast oma Ameerikas elava tuttava A O kaudu, andes ühtlasi selgitusi,

kuidas käib Ameerikast autode toimetamine Eestisse ja autoregistris nende arvele võtmine. Sel

põhjusel ei pea kohus Kaupo Rõigase ütlusi selle kohta, et ta sõiduauto ostmisega tegeles ja et

auto Eestisse toimetati, usaldusväärseks. Kohtu hinnangul asjaolud, et Kaupo Rõigas saatis A.R-

ile mingisuguse sõiduauto ja käigukasti pildi, samuti ka see, et ta viis X.O Tartus vaatama

mingisugust autot ei tõesta Kaupo Rõigase versiooni. Veelgi enam – kui Kaupo Rõigas oleks

tõepoolest sõiduauto Eestisse toonud ja auto seisab siiamaani Tartus tänava parklas, puudub

igasugune selgitus, miks pole ta seda autot A.R-ile toonud ega näidanud. Seda, et Kaupo Rõigas

valetas kinnitab ka otsuses p 28 toodud asjaolud. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Kaupo

Rõigas ei kavatsenudki A.R-ile sõiduauto hankida ega raha tagastada.

38. Kannatanu A.R esitas hagiavalduse Kaupo Rõigase vastu (KoTo III kd, lk 102), kus palub

mõista Kaupo Rõigast A.R-i kasuks välja kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitis 11500 eurot.

Hagi aluseks on märgitud, et K. Rõigas, lubades A.R-ile osta talle sõiduk Chrysler Town

Country, sai A.R-ilt ostu tegemiseks 11500 eurot sularahas. Peale mida ei ostnud talle autot ega

tagastanud raha, millega tekitas A.R-ile materiaalset kahju summas 11500 eurot.

39. Kaupo Rõigase poolt toime pandud kelmuse objektiks oli 11500 eurot suuruses summas

A.R-ile kuulunud sularaha, mille eest Kaupo Rõigas lubas talle tutvuste kaudu hankida soodsalt

soovitud sõiduauto Crysler Town Country. Kohus eelnevalt tuvastas, et Kaupo Rõigas ei

kavatsenudki A.R-ile sõiduauto hankida ega raha tagastada ning selle lubamisega tekitas

kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Kaupo Rõigas tekitas A.R petliku

arusaama selle kohta, milleks ta raha kasutab (sõiduauto soetamiseks). Kannatanu petmise osas

tegutses Kaupo Rõigas kavatsetusega. Ta lõi teadlikult ja tahtlikult A.R-ile ebaõige ettekujutuse

selle kohta, just nagu tal oleks välismaal tutvused, kelle kaudu on võimalik hankida sõiduauto

Crysler Town Country välismaalt poole soodsama hinnaga. Samuti lõi süüdistatav teadlikult ja

tahtlikult A.R-ile ebaõige ettekujutuse selle kohta et tal oli kavatsus seda teha ja viis sellega A.R-

i eksimusse, mistõttu tegi A.R varakäsutuse 11 500 euro suuruses summas, sai selle summa

ulatuses varalist kahju ja Kaupo Rõigas selle arvelt eesmärgipäraselt samas summas varalist kasu.

Kaupo Rõigas seadis eesmärgiks sularaha enda kasuks pööramise. Eeltoodust nähtub, et

tõendatud on kõik KarS § 209 lg 2 p 1 kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu elemendid.

Ajavahemikul 28.02.2022 kuni 04.08.2022 kannatanute P G OÜ, E AS-i, B F OÜ, B AS-i

ja I F AS-i suhtes toime pandud kelmuse ja arvutikelmuse episoodid ning kannatanu X.O

suhtes toime pandud identiteedi ebaseadusliku kasutamise episoodid.

40. Süüdistatavale ette heidetud episoodides puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas, mis on

1-23-5850

kohtule esitatud tõenditega tõendatud. Pole vaidlust asjaolus, et Kaupo Rõigas palus X.O-l avada

enda nimel C Panga arvelduskonto, mida hakkas Kaupo Rõigas kasutama. Puudub vaidlus ka

selles, et Kaupo Rõigas taotles interneti teel X.O nimel laenu 4 laenuandjalt, mille alusel sõlmiti

ajavahemikul 01.03.2022 kuni 04.08.2022 X.O ja P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS vahel

laenulepingud erinevatele summadele, mis kanti üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole,

mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Ei ole vaidlust selleski, et kõik nimetatud

laenutaotlused (P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS) vormistas Kaupo Rõigas, tehes seda X.O

nimel ja tema andmeid kasutades. X.O isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus

digitaalselt. Puudub vaidlus selleski, et positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem, va B F OÜ,

kus positiivse laenuotsuse tegi B F OÜ töötaja. Kaupo Rõigas toimetas saadud laenudega nii,

nagu ta seda õigeks pidas: nt maksis varasemaid laene ja kasutas raha elamiseks. Nimetatud

asjaolud kinnitavad kannatanu X.O ja süüdistatava ütlused, mida neis faktides kinnitavad

peaaegu kõik tõendid – isikute ütlused ja kirjalikud tõendid.

41. Kannatanu X.O andis 12.03.2024 kohtus ütlusi (KoTo IV kd, lk 102-114) selle kohta, et tema

töötab iga päev korteriühistu esimehena. 2022 aasta jaanuaris andis ta kuulutuse selle kohta, et

sõbranna annab korterit üürile. 04.01.2022 helistas telefoninumbrilt XXX süüdistatav, tal oli

soov vaadata korterit. Süüdistatav tuli samal päeval õhtul aadressile XXX. Samast õhtust

arenesid süüdistatava ja kannatanu vahel romantilised suhted ja nad hakkasid kohe elama perena.

Ta tutvustas end kannatanule nimega Tomas. Ta näitas passi Tomas E. S nimele. Kannatanu

arvas 9 kuud, et tema nimi on Tomas. Ka K. Rõigase ema nimetas teda Tomaseks. Oma isiklikust

elust süüdistatav rääkis, et tema ei ole abielus, ta töötab kaugtööl ehitusfirmas M G , otsib

objekte Narvas. Nad elasid koos alates 04.01.2022 kuni 21-22.09.2022. Süüdistatav oli esialgu

väga tähelepanelik, lahke, kultuurne. Tema käitumine hakkas aga muutuma veebruari lõpus,

märtsis 2022. Tomas palus avada Coop pangas arvet. Selgitas, et Soomes läks kaduma kaart ja

sõbrad peavad talle raha üle kandma, aga Swedbank ei ole tema jaoks mugav. Ta ütles, et temalt

varastati dokumendid. Tal on vaja seda kiiresti, et ta saaks sõpradelt raha kätte. Oli väga veenev.

X.O avas pangaarve enda nimele ja süüdistatav kohe võttis kaardi ära. Pangaarvet kasutas

Tomas. Lisaks hakkas sel perioodil süüdistatav kannatanu dokumente küsima ja tegi talle

ettepaneku abielluda.

42. Kuriteo kohta X.O selgitas, et 22.09.2022 tegi ta märtsist kuni 21.09.2022 C panga konto

väljavõtte, nägi arusaamatud summad ja pöördus selgituste saamiseks panka - kust sellele

arveldusarvele raha laekub ja kuhu see raha läheb. Pangatöötaja tegi aga selgeks, et need on

krediidiasutused. K. Rõigas selgitas kannatanule laenude kohta, et kõik on korras ja ei ole vaja

muretseda. Kannatanu selgitas, et kui ta avastas väljavõtet tehes, et mis summad need tegelikult

on, siis ei tahtnud elada, oli peaaegu hulluks läinud. Kannatanu pöördus psühhiaatri poole ja üle

aasta tarvitas psühhotroopseid ravimeid. Samal ajal üritas kannatanu koos tütrega pankadega

mingil viisil laenude küsimusi lahendada. Praktiliselt kohe hakkas pidama kirjavahetust. Keegi

nendest krediidiandjatest enne seda pole ise kannatanuga ühendust võtnud. Kohe nendel

kuupäevadel kirjutas kannatanu avalduse ka politseisse. Tütar avas arvuti ning luges K. Rõigase

kirjavahetusi, kus väga paljud inimesed nõudsid temalt raha ja kulda. X.O andis politseisse

arvutid, mida kasutas K. Rõigas.

43. Asjaolu, et Kaupo Rõigas tõepoolest sõlmis X.O nimel ja tema andmeid kasutades laenu 4

laenuandjatega (P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS), mille alusel kanti raha üle X.O nimel

olevale C Panga arvelduskontole, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas, kinnitavad ka

kohtuistungil üle kuulatud süüdistatava ütlused (KoTo IV kd, lk 184-200). Kaupo Rõigas ei

vaielnud vastu, et tema võttis kõik need laenud, mis on talle süüdistuses esitatud, kuid laenud

said võetud kokkuleppel X.O-ga . Kaupo Rõigase ütluste kohaselt tutvus tema X.O-ga

4.01.2022 ja sellest ajast hakkasid nad X.O juures N koos elama. Kaupo Rõigas tunnistas, et ei

1-23-5850

öelnud X.O-le oma tõelist nime. Ta ütles Tomas Niemi nimi ja X.O nägi ka sellist võltsitud passi.

K. Rõigas selgitas, et tema tahtis varjata oma tõelist identiteeti, kuna ta on kriminaalkorras

karistatud, mis on googeldes lihtsalt kätte saada. Sel perioodil Kaupo Rõigas tegeles Valgevenest

ehituskaupade sissetoomisega. Kuna neil tekkis X.O-ga väga usaldusväärne suhe, siis

süüdistatav palus, et X.O avas lisaarve K. Rõigasele selleks, et ta saaks sooritada perekonna jaoks

finantstehinguid. Nad sõitsid koos Narva kesklinnas asuvasse C pangakontorisse ja X.O avas

talle arve, mille kaudu K. Rõigas võis teha kõiki tehinguid ja kasutada seda arvet. C pangakaart

oli K. Rõigase käes ja tema ka kasutas seda pangaarvet. Kaupo Rõigase sõnul võttis ta nimetatud

laenud koos X.O-ga sellepärast, et tekkis äris probleemne olukord, kus ta oli sunnitud võtma uue

laenu peale, et varasemaid kohustusi täita. Kuna X.O usaldas teda ja nägi, et varasemad maksud

on ikkagi makstud, siis oli nõus võtma järgmisest kontorist lühiajalist laenu tingimusel, et K.

Rõigas maksab selle laenu tagasi. X.O kinnitas alati Smart-ID-ga, et on võimalik võtta laenu. K.

Rõigas rõhutas, et neid laenusid maksis ta tagasi nagu lepingus oli ette nähtud alates märtsist kuni

septembrini 2022. Laenude võtmisel oli tal plaan maksta ise kõik tagasi. Kuid septembris sai

X.O tütar teada K. Rõigase tegeliku nime ja need plaanid luhtusid ja lõppesid. X.O viskas teda

tol momendil oma elust välja täielikult. Ja ta sõitis ära Europasse.

44. Ajavahemikul 28.02.2022 kuni 04.08.2022 laenude võtmine interneti teel X.O nimele ja tema

andmeid kasutades on tõendatud lisaks järgmiste tõenditega:

C Panga arvelduskonto XXX väljavõttest 01.02.2022 kuni 22.09.2022 (KoTo II kd, lk 42-65)

nähtuvad tehingud ja raha väljavõtmine. Kokkuvõtlikult nähtub pangakonto väljavõttest

ajavahemikus 01.03.2022 – 05.09.2022 laenuettevõtetelt P G OÜ, B AS, E AS ja B F OÜ

raha laekumine X.O arvelduskontole ning selle edasine kasutus – peamiselt sularahas välja

võtmine, samuti laenude tagastamine. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt langevad liikumised

X.O arvelduskontol kokku K. Rõigase väitega, et sel ajaperioodil hakkas ta võtma X.O nimel

laene, mis kanti kõnealusele C panga arveldusarvele, mille Kaupo Rõigas oli palunud X.O-l enda

nimel avada, kuid mida faktiliselt kasutas ja käsutas Kaupo Rõigas ja millega seotud pangakaart

oli samuti Kaupo Rõigase käes ja kasutuses. 15.06.2023 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo III kd,

lk 43-47) tõendab, et süüdistatav K. Rõigas 09.06.2023 andis üle uurimisele plastikkaarte, sh X.O

P OÜ nimel avatud coop business pangakaardi.

45. Lisaks tõendavad nimetatud asjaolud ka laenuandjate ütlused ja kirjalikud tõendid.

Kannatanu P G OÜ episood

46. P G OÜ volitatud esindaja E E (18.03.2024, KoTo IV kd, lk 174-176) ütlustega on

tõendatud, et X.O nimel laenuleping sõlmiti 01.03.2022 internetis veebilehe kaudu smsmoney.ee.

Laenutaotleja esitatud andmed on kõik olemas vastuses päringule P. M poolt 13.12.2022 ja

teiseks on see 31.07.2023 hagis. Antud juhul 01.03.2022 toimus isikutuvastamine Smart ID

kaudu. Keegi krediidiandja töötajatest ei ole kohtunud isiklikult laenutaotlejaga. Laenutaotlus

esitati 01.03.2022 kell 12:08 ja rahuldatud on ta kell 12:20. Antud juhul kontrollis kõik süsteem.

Kontrollitakse Maksu- ja Tolliametist, töötamise register, maksehäire registritesse, vaadatakse ka

rahvastikuregistrit ja ametlikke teadaandeid kas võlgnevusi. Positiivse laenuotsuse tegi

arvutisüsteem. Tegemist oli kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis ja sidevahendi, st

interneti vahendusel sõlmitud laenulepinguga, mida ei allkirjastada poolte poolt eraldi, vaid

edastatakse kõik dokumendid e-maili teel ja kui isik läbib kõik etapid, siis loetakse laenuleping

sõlmituks. Leping saadeti aadressile, mis oli märgitud taotluses - XXX. Krediidiasutus

01.03.2022 maksis isikule laenu välja summas 2500 eurot. Esmalt oli ülekanne tehtud summas

2000 ja siis juba 500 samal kuupäeval kontole, mis oli märgitud taotluses, 5303 lõpuga.

Tagasimakseid on laekunud samalt kontolt kogusummas 300 eurot. 17.06.2022 summas 150

1-23-5850

eurot ja 04.07.2022 samas summas, 150 eurot. Laenutaotlejaga toimus vestlus telefoni teel

02.03.2022 kell 12:40 ja meesterahvas palus tagasi helistada 10 minuti pärast. Helistatud tagasi

02.03.2022 13:30 ja vastas sama meeshäälega isik, kes üritas naishäälega rääkida. Temalt

küsitud, et mille jaoks on see laen võetud. Klient ütles, et ta on X.O ja vastas halduri küsimustele.

Kliendihaldurit häiris, et meesterahvas üritas naise häälega rääkida.

47. E E andis ütlusi ka selle kohta, et tuli 01.10.2022 kell 16:25 aadressilt XXX e-kiri vene

keeles, et kriminaalmenetlus on algatatud. Tänase päeva seisuga moodustab põhiosa jääk 2200

eurot ja millele lisanduvad veel viivised tänase päeva seisuga ja alates lepingu ülesütlemise

järgmisest päeva, so 30.10.2022 kuni 18.03.2024, viivise summa moodustab 336,62 eurot. Kogu

nõue ilma õigusabikuludeta moodustub 2536,62 eurot ja koos õigusabikuludega 2636,62 eurot.

Tänane tsiviilhagi nõue koosneb üksnes tagasi maksmata reaalsest summast, viivisest ja

õigusabikuludest. Kuna P. M ei ole otseselt P G OÜ-ga seotud, vaid teises firmas töötas, siis ta

osutas P G OÜ-le nö õigusabi. Ta valmistas vastuse politsei päringule.

48. Kannatanu menetlusse kaasamise 20.12.2022 määrusega (KoTo III kd, lk 107-110) tunnistati

kannatanuks kriminaalasjas P G OÜ. P G OÜ e-äriregistri väljatrükk (KoTo III kd, lk 111)

tõendab P G OÜ äriregistri andmeid, mh esindusõigust. P G OÜ volikirjad (KoTo III kd, lk

112-119) tõendavad kannatanu P G OÜ esindamisõigusega isikut kriminaalmenetluses, kelleks

on alates 01.01.2024 E E . P G OÜ 31.07.2023 tsiviilhagi (KoTo III kd, lk 124-126) tõendab K.

Rõigase poolt kelmuse toimepanemisega kannatanule P G OÜ-le varalise kahju tekitamist

summas 2426,83 eurot ning kannatanu soovi seda kahju süüdistatavalt välja mõista.

49. Kannatanu P G OÜ 19.12.2022. a vastuses nõudekirjale, koostatud P M poolt (KoTo III kd,

lk 120-122) on täiendavalt selgitatud, et X.O on esitanud P G projektis Smsmoney.ee

01.03.2022 kell 12:03 krediidikonto lepingu nr XX avalduse summale 2500,00 eurot.

Isikutuvastus on toimunud läbi Smart-ID-kaardi. Laenulepingu dokumendid on edastatud isiku e-

postile:XXX . P G OÜ kirjale lisatud materjalidest (DVD-R plaat, KoTo III kd, tl 123)

nähtuvad X.O nimel krediidikonto leping nr XX, andmed laenu osas sh IP-aadress. Samuti

nähtub krediidikonto väljavõte.

Kannatanu E AS episood

50. E AS volitatud esindaja N L (12.03.2024, KoTo IV kd, lk 140-143) ütlustega on tõendatud,

et laenuleping E AS-ga sõlmiti ehk allkirjastati 03.05.2022 interneti teel veebilehe aadressil

www.esto.ee. Laenutaotleja esitas krediidiandjale taotluse esitamisel isikukoodi XXX, elukoha

aadressi XXX, kontakttelefoni XXX, e-posti aadressi XXX ja C pangakonto (viimased neli

numbrit on XX). Isik logis sisse keskkonda ID kaardi abil ja lepingu sõlmimise allkirjastas Smart

ID-d kasutades. Keegi krediidiandja töötajatest ei ole kohtunud isiklikult laenutaotlejaga.

Positiivse laenuotsus tegi automaatne süsteem. Klient tegi 03.05 taotluse 500 euro ulatuses,

millest läks maha 4,50 eurot ehk siis 495,50 kanti üle sama 5303 lõpuga C pangakontole.

05.09.2022 tehti täiendav väljamakse taotlus 1500 euro ulatuses, kus väljavõtu tasu oli 3 eurot ja

1497 eurot kanti pangakontole. Laekus viis tagasimakset ajavahemikul 04.06.2022 - 08.10.2022

kokku192 eurot C pangakontolt XX lõpuga. 22.09.2022 pöörduti E poole e-maili aadressilt

XXX, kus klient palus saata laenuleping, makse kuupäev, arve, ütles, et laenu võttis XX, aga

vastutus on tema oma. 13.10.2022 samalt e-maili aadressilt paluti peatada arvestused, kuna on

alustatud kriminaalmenetlus seoses kelmustega. 21.11.2022 e-maili aadressilt XXX tuli kiri

palvega edastada kogu võlgnevus numbrites, mida ta maksab kõike korraga. Põhivõlgnevuse jääk

ehk reaalne pangale tekitatud kahju tänase päeva seisuga 1932,08 eurot.

51. Kannatanu menetlusse kaasamise 17.01.2023 määrusega (KoTo II kd, lk 167-170) tunnistati

kannatanuks kriminaalasjas E AS. E AS e-äriregistri väljatrükk (KoTo II kd, lk 171) tõendab E

1-23-5850

AS äriregistri andmeid, mh esindusõigust. E AS-i volikirjad (KoTo II kd, lk 172-177) tõendavad

kannatanu E AS-i esindamisõigusega isikut kriminaalmenetluses, kelleks on alates 10.01.2024 N

L . E AS 09.08.2023 ja 11.03.2024 hagiavaldused (KoTo III kd, lk 1-2, 3-4) tõendavad K.

Rõigase poolt kelmuse toimepanemisega kannatanule E AS-le varalise kahju tekitamist summas

1932,08 eurot ning kannatanu soovi seda kahju süüdistatavalt välja mõista.

52. E AS 16.01.2023. a vastuses nõudekirjale (KoTo II kd, lk 178-180) on täiendavalt selgitatud,

et kliendi isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus digitaalselt E kliendikeskkonnas.

Kliendi isikusamasus oli tuvastatud ID kaardi vahendusel. E AS kandis krediidilepingu nr XXX

alusel väljaantud laenu X.O pangakontole nr XXX. E AS 16.01.2023. a kirjale lisatud

materjalidest (CD plaat, KoTo II kd, tl 181-200) nähtuvad X.O nimel 03.05.2022 sõlmitud

krediidileping nr XXX ning lepingu tingimused, krediidisumma, maksekorraldused väljamakstud

summadest, samuti ülevaade kommunikatsioonist kliendiga ja muud andmed (sh kontaktandmed,

ip-aadressid jne) mida klient esitas ülalnimetatud lepingu sõlmimisel või mida E AS kogus

kliendi kohta.

Kannatanu B F OÜ episood

53. B F OÜ volitatud esindaja K K (12.03.2024, KoTo IV kd, tl 144-146) ütlustega on

tõendatud, et laenuleping B F OÜ-ga sõlmiti 04.08.2022. aastal internetis, B F OÜ veebilehel

- www.raha24.ee. Konto loodi Smart ID-ga kell 11:36, seejärel täitis inimene andkeetandmed,

nime, aadressi, isikukoodi, telefoninumbri, e-posti aadressi, tööandja, sissetulekud,

finantskohustused ja muud kohustused ja seejärel ta sai esitada taotluse. Kui ta oli taotluse ära

esitanud, tal oli võimalik ennast tuvastada. Seejärel ta pidi tõendama enda sissetulekuid ja alles

siis tehti otsus kas taotlus rahuldada või mitte. Need andmed, mida isik esitas on vastuses

nõudekirjale olemas, aga seal on üks viga, õige e-posti aadress, millega kasutaja ennast

registreeris, oli XXX. Dokumendid seoses selle laenu sõlmimisega saadeti e-mailile XXX.

Laenulepingu sõlmimisel toimus isiku tuvastamine Smart ID-ga digitaalselt. B F OÜ ei ole

laenutaotlejaga isiklikult kohtunud, ega video teel ei ole ka. Isik taotles väljamakset summas

1255 eurot. Laenulepingus sisaldus lepingutasu 87,85 eurot. Lepingus on see laenusumma

1342,85 eurot. Isiku poolt tehtud andmetes kontrollitakse, et kas isikul ei ole maksehäireid.

Lisaks MTA viimase nelja kuu andmete põhjal saadi keskmine sissetulek 794 eurot. Ja siis sellel

alusel isikule võimaldati maksimaalne krediidisumma ja see taotlus 1255 eurot mahtus limiitide

piiresse. Positiivse laenuotsuse tegi inimene ehk siis B F OÜ töötaja 04.08.2022 kell 11:50.

Leping on sõlmitud siis, kui laen maksti välja. Allkirjastamine toimub ainult laenutaotluse

esitamisel. Tagasimakseid ei ole B F OÜ-le laekunud. 01.10.2022 B F OÜ sai e-kirja, kus on

teatatud, et 29.09 on alustatud menetlus PPA-s ja et ta on sattunud pettuse ohvriks. Uuesti 27.10

saatis isik samuti e-kirja aadressilt narva.puskini11@gmail.com, kus andnud B F OÜ-le teada,

et menetlust on alustatud. Tänase seisuga on põhivõlgnevuse jääk 1255 eurot ja viivis 161,14

eurot. Tsiviilhagi nõue tänase päeva seisuga on kokku 1416,14 eurot.

54. Kannatanu menetlusse kaasamise 22.12.2022 määrusega (KoTo III kd, lk 5-8) tunnistati

kannatanuks kriminaalasjas B F OÜ. B F OÜ e-äriregistri väljatrükk (KoTo III kd, lk 9)

tõendab B F OÜ äriregistri andmeid, mh esindusõigust. B F OÜ volikirjad (KoTo III kd, lk 10-

15, 25-26) tõendavad kannatanu B F OÜ esindamisõigusega isikut kriminaalmenetluses, kelleks

on K K . B F OÜ 01.08.2023 ja 08.03.2024 hagiavaldused (KoTo III kd, lk 20-22, 23-24)

tõendavad K. Rõigase poolt kelmuse toimepanemisega kannatanule B F OÜ-le varalise kahju

tekitamist summas 1416,14 eurot ning kannatanu soovi seda kahju süüdistatavalt välja mõista.

55. 20.12.2022 kannatanu B F OÜ vastusest nõudekirjale (DVD-R plaat, KoTo III, lk 16-19)

nähtuvad laenutaotleja registreerimisel esitatud andmed (telefoninumber: +XXX, pangakonto:

1-23-5850

XXX ). Märgitakse, et X.O nimeline isik on taotlenud laenu internetikeskkonnas www.raha24.ee

ja isikusamasus on tuvastatud läbi digitaalse autentimise vahendi.

Kannatanu B AS episood

56. B AS-i volitatud esindaja M K (12.03.2024, KoTo IV kd, lk 137-139) ütlustega on

tõendatud, et X.O nimel on sõlmitud kaks laenulepingut. Esimene laenuleping, mis sõlmiti

12.04.2022, taotleti laenu summas 6911 eurot ning teine laenuleping, mis oli 06.06.2022

sõlmitud, oli taotletud laenusummaks 4646 eurot. Laenud vormistati läbi internetiportaali

bondora kodulehel - www.bondora.ee. Laenutaotleja esitas krediidiandjale e-maili aadressi XXX,

aadressi XXX, telefoninumbri XXX ja isikukoodi XXX ja nimi X.O. Isik on tuvastatud läbi ID

kaardi. Ehk siis läbi ID kaardi oli logitud sisse panka ja seal on isik tuvastatud. Kõik käis

automaatselt interneti vahendusel. Isiklikult ei ole keegi laenude taotlejaga kokku puutunud.

Krediidivõimekuse hindamine toimus vastavalt nendele andmetele, mis

kliendi

krediidiküsimustikus vastati ja lisaks toimus maksevõimekuse hindamine läbi pangakontode, mis

B edastati. Positiivne laenuotsuse tegi laenusüsteem. 12.04.2022 maksti X.O C panga

pangakontole välja 6500 eurot ja 06.06.2022 maksti samale pangakontole välja 3900 eurot.

Kokku on samalt pangakontolt tehtud 5 tagasimakset 02.05.- 05.09.2022 kogusummas 1466,04

eurot. Kogu suhtlus laenutaotlejaga on olnud elektrooniline ja toimunud e-kirja teel. 17.01.2023

on samuti e-posti aadressilt küsitud, mis on kogu võlgnevus ja pärast seda on viimane

kirjavahetus olnud 25.03.2023, kus laenutaotleja on teavitanud, et algatatud on

kriminaalmenetlus, tema ei ole laenu võtnud ja keeldub maksmast, pärast mida on B AS oma

sissenõudmistoimingud peatanud. Hetkel on jääk 8933,96 eurot. Samas summas on esitatud ka

tsiviilhagi.

57. Kannatanu menetlusse kaasamise 20.12.2022 määrusega (KoTo II kd, lk 151-154) tunnistati

kannatanuks kriminaalasjas B AS. B AS e-äriregistri väljatrükk (KoTo II kd, lk 155) tõendab B

AS äriregistri andmeid, mh esindusõigust. B AS-i volikirjad (KoTo II kd, lk 156-160) tõendavad

kannatanu B AS-i esindamisõigusega isikut kriminaalmenetluses, kelleks on alates 20.11.2023

M K . B AS 04.08.2023 hagiavaldus (KoTo II kd, lk 165-166) tõendab K. Rõigase poolt

kelmuse toimepanemisega kannatanule B AS-le varalise kahju tekitamist summas 8933,96 eurot

ning kannatanu soovi seda kahju süüdistatavalt välja mõista.

58. B AS 20.12.2022. a vastuses nõudekirjale (KoTo II kd, lk 161-163) on selgitatud, et X.O

nimel on 12.04.2022 registreeritud kasutaja Interneti teel portaalis www.bondora.ee. Isik on

tuvastatud oma isiklikult pangakontolt XXX C Pank tehtud tuvastuslogimisega. Seeläbi on B

AS saanud informatsiooni ja isikuandmed, mille abil isik ennast ka pangas tuvastanud on.

Lepingu allkirjastamine toimus läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi. 12.04.2022 laenulepingu nr

XX alusel oli 6500 ülekantud X.O pangakontole. Lisaks 06.06.2022 on X.O ja B AS vahel oli

sõlmitud siduv laenuleping XX. Selle lepingu alusel oli 3900 ülekantud X.O pangakontole. B

AS 20.12.2022. a vastusele lisatud materjalidest (DVD-R plaat, KoTo II kd, lk 164) nähtuvad

X.O nimel sõlmitud lepingud ning nende tingimused, krediidisummad, samuti isiku poolt esitatud

isikuandmeid puudutav informatsioon (sh meiliaadress, telefoninumber ning registreeritud

elukoha aadress).

59. Menetlusosaliste pooltel oli kannatanute P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS episoodides

vaidlus selles, kas laenulepingute sõlmimine toimus X.O nõusolekul või mitte. Kannatanu X.O

selgitas, et ta ei olnud nende laenude võtmisest teadlik, ta pole andnud enda nimel nende laenude

võtmiseks nõusoleku. Vastupidiselt süüdistuses toodule on süüdistatav K. Rõigas eitanud

kategooriliselt, et ta on ajavahemikul 01.03.2022 kuni 04.08.2022 erinevatelt krediidiasutustelt

laene võtnud ilma X.O loata ja teadmiseta. K. Rõigase seisukoht on see, et neid laenud ta

1-23-5850

vormistas X.O-ga kooskõlastatult, tema loal ja lubanud maksta neid tagasi ning tegi seda kuni

septembri kuuni 2022 aasta. X.O andis talle loa enda nimel laenude võtmiseks. Kaupo Rõigase

sõnul toimus nende laenude võtmisel Smart-ID-ga laenutaotleja isiku tuvastamine ja

laenulepingute allkirjastamine, seega ei saanud laenude võtmine olla ilma X.O nõusolekuta.

60. Kohtul ei ole alust pidada K. Rõigase antud ütlusi X.O laenude võtmiseks nõusoleku

olemasolu kohta tõesteks, kuna süüdistusversiooni ja X.O ütlusi toetavad ka kohtus üle kuulatud

teiste tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda.

Kohtu hinnangul on X.O versioon usaldusväärsem. Kohus märgib, et isikulise tõendiallika ütluste

usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu

tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on

erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Samuti tuleb ütluste

usaldusväärsuse hindamisel uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud

tõendikogumiga, samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse

kohta (vt RKKKo 1-18-1247 p 37; RKKKo 3-1-1-4916 p 19).

61. Kuna sai K. Rõigas kõik need laenud (P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS) võtta üksnes

interneti teel, siis ei olnud Kaupo Rõigasel nende laenude võtmiseks vajadust X.O poole

pöördumiseks ja oma plaanidest informeerida. Laenuandjad ei ole teinud laenu saamise eelduseks

laenaja vahetu ja isikliku identifitseerimise. X.O isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine

toimus digitaalselt.

62. Kannatanu X.O selgitas, et ta kasutab enda isiku tuvastamiseks, allkirjade andmiseks ID-

kaarti ja Smart-ID. Tal telefonis on rakendus Smart-ID seadistatud. K. Rõigas mõnikord nõudis,

et kannatanu ID-kaardi koju tooks, et teha avaldus Perekonnaseisuametisse, käia registrites -

autoregistris, elanike registris. Kannatanu kinnitas, et K. Rõigasel on olnud ligipääsu kannatanu

ID-kaardile, ilma tema juuresolekuta, kuna K. Rõigas on ID-kaardi paroole pealt vaadanud.

Samuti kasutas ta kannatanu telefoni ja teadis Smart-ID paroole. Ta ei ole lubanud kasutada K.

Rõigasel oma Smart-ID paroole, ID-kaarti ja ID-kaarti paroole. Seda ta oli piilunud. Lisaks X.O

selgitas, et ta ei kontrollinud iga kord mille jaoks K. Rõigase palvel paroole sisestas. X.O

ütlustest teeb kohus järelduse, et Kaupo Rõigasel on olnud ligipääs kannatanu ID-kaardile,

telefonile ja selles sisalduvale Smart-ID isikutuvastuse rakendusele ning Kaupo Rõigas teadis

kannatanu Smart-ID ja ID-kaarti paroole. Kohtu hinnangul on veenev ja eluliselt usutav, et ühises

majapidamises elades võis tõepoolest Kaupo Rõigasel juurdepääs olla nii kannatanu ID-kaardile,

Smart-ID-le ja nende paroolidele kui ka X.O telefonile. Samuti on kannatanu viidanud sellele, et

Kaupo Rõigas oli väga veenev ja kasutas ära kannatanu emotsioone. Ta tegi kannatanule

abieluettepaneku ja küsis sellel ettekäändel enda kätte kannatanu ID-kaardi. Samuti nõudnud ta

ID-kaarti selleks, et teha avaldus perekonnaseisuametisse, käia erinevates registrites. Kohus

leiab, et isegi juhul, kui kannatanu lubas oma dokumente K. Rõigasele ja isegi siis kui ta sisestas

enda parooli, ei saanud ta aru, et identifitseerimine on vaja teha selleks, et saaks laenu võtta.

Alusetuks tuleb hinnata K. Rõigase väide, et X.O oli laenudest teadlik, kuna ühtegi Smart-ID

parooli ei saa varastada, sest mitte ükski Smart-ID parool ei kattu mitte ühelgi korral. Kohtu

hinnangul on üldteada, et Smart-ID PIN-koodid on püsivad ega muutu igakord tehingu

kinnitamisel.

63. Kannatanu X.O ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et 22.09.2022 laenudest teada saades

hakkas ta pankadega kontakti otsima, hakkas pidama kirjavahetust ja üritas koos tütrega

pankadega mingil viisil laenude küsimusi lahendada. Kohe nendel kuupäevadel kannatanu

kirjutas avalduse ka politseisse. Kannatanu ütlusi on kinnitanud ka kõikide krediidiandjate

esindajad, et kannatanu on alates 22.09.2022 võtnud krediidiasutustega ühendust. Sõnumite sisu

kokkuvõtvalt on olnud soov saada infot võetud laenude kohta ning selgitus pankadele, et tema

1-23-5850

elukaaslane on tema isikutuvastuse vahendeid ära kasutades sõlminud tema nimel laenulepinguid,

millest ta ei olnud teadlik, tema ei ole laene võtnud ja et on alustatud kriminaalmenetlus. Kohtu

hinnangul kui kannatanu oleks andnud nõusoleku laenude võtmiseks, siis poleks tal olnud mingit

põhjust pöörduda politsei ja krediidiasutuste poole. See, et X.O siiski pöördus nende asutuste

poole, kinnitab, et ilmselgelt ta ikkagi ei teadnud enda nimel laenudu võtmisest. Ka pole kohtu

hinnangul põhjust kahelda X.O ütlustes selle kohta, kui raske psühholoogiliselt oli X.O-l just K.

Rõigase tagastamata laenu pärast.

64. X.O selgitas, et peale juhtunut ta mitu päeva salvestas vestlusi diktofonile ja need olid lisatud

kriminaalasja materjalidele. 01.08.2023 Asitõendi (kannatanu X.O poolt uurimisele üle antud

mälupulga goodram32gb) vaatlusprotokoll koos lisa – DVD-plaadiga (KoTo II kd, lk 68-79)

tõendab, et mälupulk muuhulgas sisaldab kausta Кредиты2022, kus asuvad failid nimega golos.

02.08.2023 asitõendi (X.O ja D.A poolt salvestatud helifailid X.O ja Kaupo Rõigase vahelistest

vestlusest) vaatlusprotokoll koos lisa – DVD-plaadiga (KoTo II kd, lk 80-96) kinnitab, et X.O

tõepoolest ei olnud teadlik tema nimel laenude võtmisest ega sellest, mis Kaupo Rõigase palvel

tema nimel avatud C panga arvelduskontol toimus. Nii nähtub kõnest golos 001 001.m4a

28.09.2022 kell 1:25, et naine (X.O) räägib „see tähendab, kui sa l. märtsist võtsid laenusid, sa

ei küsinud minu käest. Seal on sellised tohutud summad!“, „Aga miks sa ei öelnud, et sa võtsid?

Ilma minu teadmata, miks sa võtsid laenusid?“. Kell 4:02 Naine (X.O) räägib: „Hästi, ütle,

millal sa kustutad laenud, millised sa minu nimele võtsid? Ma ju küsisin sinu käest: «Kuhu?» -

registrisse! Kinnita, ma maksan Telia eest“. Samuti kell 4:45 Naine: (X.O) küsib „Miks sa

5.septembril võtsid laenu? No miks sa mulle ei öelnud?“. Lisaks nähtub kõnest Golos 012 kell

1:27, et naine (X.O) räägib “Sina võtsid laenusid minu nimelt, mina ei teadnud midagi!“. Samuti

naine räägib, et „ma ei teadnud, mis kontodel tehakse! Sellel kontol, C pank“ ja kell 05:02 veel

lisab naine, et „No aga sina ju võtsid laenu, aga mitte mina!“. Samuti kell 7:43 räägib naine

(X.O) „No ma ei teadnud sellest (laenudest)!“.

Ühtlasi nähtub kõnealuseid helifaile analüüsides, et Kaupo Rõigas võtab nendes vestlustes X.O

nimel tema teadmise ja nõusolekuta laenude võtmise omaks. Nii nähtub kõnest Golos 010 kell

2:18, et naise väitele, et tema ei teadnud laenude võtmisest, vastab mees (Kaupo Rõigas): „Aga

milleks sul selliseid asju teada on vaja?“.

65. 25.04.2024 hääleekspertiisi ekspertiisiaktist nr XXX (KoTo V kd, lk 32-34) nähtub, et

kannatanu X.O poolt esitatud helifailidel Golos 001, Golos 008(2), Golos 010, Golos 011, Golos

012, Golos 015, Golos 016, Tomas1, CALLMASTER 4-10-2022 17-9-20p37259023304.mp3,

mis asuvad kaustas nimega „Кредиты2022“, kõneleb dialoogis naisterahvaga väga tõenäoliselt

sama isik, kes kõneleb meesterahva häälega kohtuistungi salvestistel, st Kaupo Rõigas

(eksperdiarvamus p. 4).

66. X.O on oma ütlustes kinnitanud, et ta ei olnud nende laenude võtmisest teadlik, ta pole

andnud enda nimel nende laenude võtmiseks nõusoleku. Ta avastas enda nimel laenude võtmise

alles septembris 2022, kui kontrollis C Pankas enda arvelduskonto. Kannatanu sõnul ta üks või

kaks korda sisenes C Panka ja nägi K. Rõigase kasutataval arvelduskontol, et raha oli üle 6000

euro. Kannatanu sõnul Kaupo Rõigas olla olnud jällegi väga veenev ja selgitanud, et tegemist on

palgaga. Selles osas ei ole kohtu hinnangul päris õiged kaitsja seisukohad, et ei ole eluliselt

usutav, et X.O omades 20 aastat staaži erinevate finantstehingute tegemisel usub täiesti

sinisilmselt kelmi ega saa aru ja pole ka märkinud, mis C Panka arvel toimus. Asjaolu, et

kannatanu ei ole kontrollinud K. Rõigase väited, kinnitab kohtu arvates üsna veenvalt seda, et ta

oli tõepoolest sellises emotsionaalses seisundis, mis muutis ta hooletuks. Ka muud tõendid

kinnitavad, et emotsionaalses seisundis naisterahva psühholoogilises mõjutamises oli Kaupo

Rõigas päris osav – see nähtub ka D.A , A.R-i ütlustest, kes K. Rõigase veenmise tulemusena

andsid talle hoopis teisel eesmärgil raha. Seda näha ka varasematest kohtuotsusest - Kaupo

1-23-5850

Rõigast on varasemalt korduvalt muu hulgas erinevate naiste suhtes toimepandud kelmuste eest

kriminaalkorras karistatud (Viru Maakohtu 26.10.2021 otsus nr 1-21-6926 (KoTo III kd, lk 184-

186) ja Harju Maakohtu 11.12.2018 otsus nr 1-18-8781 (KoTo III kd, lk 157-173)).

67. Kannatanu X.O ütluste usaldusväärsust kinnitab samuti asjaolu, et laenuandjatega P G OÜ, B

F OÜ, B AS ja E AS sõlmitud laenulepingute puhul olid laenutaotleja kontaktandmeteks

märgitud Kaupo Rõigase kasutuses olevad telefoninumbrid XXX ja XXX ning e-posti aadressid -

XXX ja XXX. Puudub vaidlus selles, et nimetatud e-posti aadressid lõi ja seda kasutas Kaupo

Rõigas. Seda on kinnitanud nii X.O, kui ka Kaupo Rõigas ise. X.O andis ütlusi selle kohta, et K.

Rõigasega kooselu ajal kasutas X.O e-posti aadresse: XXX ja XXX, samuti töömeili: XXX,

XXX. K. Rõigas ei kasutanud kannatanu e-posti aadresse. K. Rõigasega kooselu ajal kasutas

kannatanu telefoninumbreid - XXX on isiklik, XXX on tööalane. K. Rõigas kooselu ajal kasutas

e-posti aadresse XXX, alates juunist XXX. K. Rõigas kooselu ajal kasutas telefoninumbreid

XXX ja XXX. K. Rõigas oma telefoni kannatanu kätte ei andnud. K. Rõigas kohtuistungil

selgitas, et ta esitas laenutaotluse esitamisel krediidiandjatele kontaktandmetena enda

telefoninumber XXX, e-posti aadressi XXX ja P G OÜ-le esitas XXX. Kontakttelefoni numbri

XXX kohta ei ole samamoodi vaidlust, et selle kasutaja oli Kaupo Rõigas. Seda on kinnitanud

X.O, D.A, A.R, samuti ka Kaupo Rõigas. Samas Kaupo Rõigas on väitnud, et tal oli ainult üks

eesti telefoninumber XXX, ja üks Soome telefoninumber. Kaupo Rõigase väitel ei ole ta teiste

eesti telefoninumbrite kaudu mingisuguseid kõnesid teinud ega ole mingitele teistele eesti

telefoninumbritele mingisuguseid lepinguid sõlminud. K. Rõigase ütlused selles osas ei vasta

teistele tõenditele. X.O ütlustest nähtub, et K. Rõigase kasutuses oli lisaks telefoninumber XXX,

mis on samuti kannatanu nimel laenulepingu B F OÜ-ga sõlmimisel kontakttakttelefoniks

märgitud. Nimetatud asjaolu tõendab samuti 16.12.2022 T Eesti AS vastus nõudekirjale koos

lisadega ja DVD-plaat (KoTo III kd, lk 27-42), millest nähtub, et K. Rõigase kontaktandmetes on

telefoninumbrid XXX ja XXX. Sellistest tõenditest teeb kohus järelduse, et kogu laenudega

võtmise protsessi haldas Kaupo Rõigas, esitades kontaktandmetena enda telefoninumbri ja e-

posti aadressi ning ka sel põhjusel on usaldusväärne kannatanu seisukoht, et tema ei teadnud

laenudest midagi.

68. Asjaolu, et P G OÜ puhul on laen võetud X.O teadmata ja nõusolekuta kinnitavad P G OÜ

esindaja E E ütlused (18.03.2024, KoTo IV kd, lk 174-176) selle kohta, et laenutaotlejaga on

toimunud telefonivestlused, millest ühes imiteeris meeshäälega isik naisterahva häält ja väitis, et

tema on laenutaotleja X.O. P G OÜ-ga toimunud telefonivestlustest helifailid on esitatud (KoTo

III kd, lk 229), samuti on esitatud vaatlus kõnefailidest (12.03.2024 asitõendi vaatlusprotokoll,

KoTo III kd, lk 230-234) ja määratud hääleekspertiis, et tuvastada kõnefailide kõnelejat (KoTo V

kd, lk10-13). 25.04.2024 hääleekspertiisi ekspertiisiaktist nr XXX nähtub, et X.O nimel kõnelev

isik väga tõenäoliselt ei ole X.O. Tõenäoliselt vestleb P G OÜ poolt esitatud helisalvestistel

krediidiasutuse töötajaga Kaupo Rõigas (KoTo V kd, lk 32-34, eksperdiarvamus p.1, 2, 3). Kohtu

hinnangul, kui oleks kõik laenud võetud tõepoolest kooskõlastatult X.O-ga tema teadmisel ja

nõusolekul nii nagu K. Rõigas väidab, siis poleks vaja esineda X.O-na tema häält imiteerides.

69. Kohtu hinnangul on antud asjas piisavalt tõendatud ka fakt, et Kaupo Rõigas esines X.O ees

teise nimega võltsitud dokumente kasutades, nimetades ennast Tomaseks. Kannatanu versioon on

usutav ka seetõttu, et X.O-l ei olnud laene tarvis: ta elas ennem ilma laenata ja ta pole mitte

kunagi krediidiasutustelt laenu võtnud. Kaupo Rõigas soovis aga saada raha. Kohtu hinnangul K.

Rõigase väited, et tal raha oli ja ta töötas ehitusfirmas M G ei ole tõenditega kinnitatud.

Maksukohuslaste registri andmete kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed Kaupo

Rõigase tulude kohta, sest ta ei ole 2021. aasta ja 2022. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud

(KoTo III kd, lk 187).

1-23-5850

70. X.O S arvelduskonto nr XXX väljavõttest 01.01.2022 kuni 28.09.2022 (KoTo II kd, lk 5-41)

nähtuvalt langevad liikumised X.O arvelduskontol kokku tema väitega, et igapäevaeluga seotud

kulutused on katnud tema. Kannatanu sõnul ei ole süüdistatav talle kunagi midagi andnud, kõik

oli ostetud X.O raha eest.

71. Kohtu hinnangul kinnitavad eelmainitud tõendid koos selgelt süüdistuses kajastatud

versiooni, et krediitasutustelt P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS laenude võtmiseks

süüdistataval X.O luba ei olnud. Kaupo Rõigase vastupidiseid väiteid kohus ei usu. Hinnates

kogumis käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat

tervikpilti, asub kohus seisukohale, et K. Rõigase ütlused X.O laenude võtmiseks nõusoleku

olemasolu kohta tuleb hinnata mitte usaldusväärseteks, kuna need ei haaku ei kirjalike tõendite

ega teiste ülekuulatud isikute ütlustega ning on vastuolus ka tema enda käitumise ja varasema

tegevusega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanud ja tunnistajad, kellel ei ole vähimatki

põhjust või vajadust ega ka motiivi valetada, mõtlevad välja loo ning fabritseerivad oskuslikult

tõendeid.

72. Süüdistatava Kaupo Rõigase ütluste usaldusväärsust seab kahtluse alla kõigepealt fakt, et

kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks K. Rõigase poolt kohtueelses

menetluses antud ütlused, kus ta tunnistas end süüdi selles, et võttis internetikeskkonnas X.O ID-

kaardi abil X.O nimele ilma tema loata ja teda teavitamata mitmetest krediidiasutustest laenud.

Nii taotles prokurör seoses vastuoludega avaldada K. Rõigase 8.06.2023 kahtlustatavana antud

ütlustes olev lause: "Tunnistan ennast süüdi selles, et võtsin interneti keskkonnas X.O ID-kaardi

abil X.O nimele ilma tema loata ja teda teavitamata mitmetest krediidiasutustest laenud". Kohtu

hinnangul ei selgitanud Kaupo Rõigas loogiliselt ja usutavalt enda ütluste muutmist. Kaupo

Rõigas selgitas, et neil oli X.O-ga sõlmitud selline kokkulepe, et kui K. Rõigas tunnistab ennast

süüdi ja läheb vanglasse, siis X.O hakkab käima tema juures ja nad registreerivad abielu vanglas.

Kaupo Rõigase sõnul elasid nad kuni 6. juunini 2023 aasta X.O-ga veel koos. Süüdistatav tahtis

oma elukaaslast asjast puhtaks pesta, kõrvale jätta. Sel põhjusel Kaupo Rõigas andis need

ütlused. Kohtule ei ole K. Rõigase avaldatud põhjused, miks ta on kriminaalmenetluse vältel

enda ütlusi asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes muutnud, veenvad. Selline K.

Rõigase selgitus X.O-ga kokkulepe olemasolu kohta pole loogiline ning on ka vastuolus

kannatanu ütlustega, mille kohaselt nad elasid koos alates 04.01.2022 kuni 21-22.09.2022. Kohtu

hinnangul ei ole loogiline tunnistada ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja uurimisele valetada,

kui kõik laenud olid tõepoolest võetud kooskõlastatult ja kannatanu teadmisel. Kui see olnuks nii

olnud, siis oleks ta kahtlustatavana ülekuulamisel neid enda kasuks rääkivaid asjaolusid ka

kajastanud. Juba need asjaolud ainuüksi tekitavad kahtluse Kaupo Rõigase poolt kohtus antud

ütluste usaldusväärsuses.

73. Samuti ei haaku Kaupo Rõigase ütlused ei kirjalike tõendite ega teiste ülekuulatud isikute

ütlustega ning on vastuolus ka tema enda käitumise ja varasema tegevusega. Kaupo Rõigase

ütlused selle kohta, et kõik laenud on võetud läbi Smart-ID ja sel põhjusel pidi X.O nendest

teadlik olema ei vasta kannatanute B AS ja E AS esindajate ütlustele. B AS esindaja kinnitas, et

laenutaotleja on tuvastatud läbi ID kaardi. Ehk siis läbi ID kaardi oli logitud sisse panka ja seal

on isik tuvastatud. Ka E AS esindaja kinnitas, et laenutaotleja logis sisse keskkonda ID kaardi

abil ja ainult lepingu sõlmimise allkirjastas Smart ID-d kasutades. Lisaks sellele ei haaku teiste

tõenditega Kaupo Rõigase ütlused, et P G OÜ-le laenutaotleja poolt esitatud kontakttelefoni

number XXX, millelt ka 02.03.2022 vestlused kliendihalduriga toimusid, on talle võõras. T Eesti

AS-i päringu vastusega on tõendatud, et selle telefoninumbri kasutaja oli Kaupo Rõigas (KoTo

III kd, lk 27-42). Samuti ei vasta K. Rõigase ütlused, et tema pole suhelnud krediidiandjatega

pärast laenude võtmist hääleekspertiisi ekspertiisiaktile nr XX. Aktist nähtub, et tõenäoliselt

vestleb P G OÜ poolt esitatud helisalvestistel krediidiasutuse töötajaga Kaupo Rõigas (KoTo V

1-23-5850

kd, lk 32-34). Tervikpildis ei ole Kaupo Rõigase tegevus ausameelne. Ka seepärast ei ole tema

ütlused usaldusväärsed osas, kus need ei riimu teiste tõenditega. Arvestades iseäranis otsuse p-s

28 nimetatud asjaolusid ei ole kohtul põhjust uskuda Kaupo Rõigase aususesse. Kohus heidab ta

ütlused osaliselt kõrvale. Jättes kõrvale Kaupo Rõigase vastuolulised ja uskumatud ütlused P G

OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS laenudega seotud X.O nõusoleku olemasolu kohta, leiab kohus, et

kõigi ülejäänud eespool analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et eelnimetatud laene võttis

süüdistatav omal initsiatiivil ja ilma X.O nõusolekuta.

74. Kaupo Rõigase ütluste usaldusväärsuse kinnituseks, ei vääri kohtu hinnangul tähelepanu

Kaupo Rõigase XX tunnistaja M -H L (18.03.2024, KoTo IV kd, lk 179-181) ütlused.

Ülekuulamisel kinnitas tunnistaja, et ta ei tea midagi oma XX ja X.O varalistest suhetest. Ta pole

osanud täpselt vastata, missugustest sissetulekuallikatest tema poeg raha sai ja millega ta tegeles

selleks, et ennast ära elatada. Korduvatele küsimustele, mis perioodil K. Rõigas X.O-ga suhtles

ja millal tunnistaja viimati nägi X.O ei osanud ta täpselt midagi vastata. Seega ei anna need

ütlused midagi, sest tunnistaja M -H L ei tea informatsiooni sündmusest ega aita ka faktilisi

asjaolusid tõendada.

Kannatanu I F AS episood

75. Kohtu hinnangul ei saa X.O nõusoleku olemasolu tuvastada ka I F AS-iga sõlmitud

autolaenulepingust NP Autodest sõiduauto soetamiseks. Sisulist vaidlust pole olnud selles, et

kannatanu viibis koos Kaupo Rõigasega 28.02.2022 NP Autode kontoris ja allkirjastas seal

omakäeliselt auto ostu-müügi lepingu. Selles episoodis seisneb vaidlus selles, kas kannatanu X.O

oli teadlik, mis lepingu ta tegelikkuses allkirjastab ja kas ta oli teadlik, et see auto soetati laenuga.

76. 30.05.2024 kannatanu X.O täiendava ülekuulamise käigus selgitas (KoTo V kd, lk 101-104),

et ta ei olnud teadlik, et sõiduauto Audi osteti laenuga. Alles 22.09.2022 sai ta teada C pangast, et

auto ostuks on võetud krediidiasutuse laen. Lisaks tütar nägi K. Rõigase arvutis lepingut I AS-

iga. Seal oli summa 8 800 või 9000 eurot. Hiljem sai X.O teada, et veebruari lõpus oli ta

krediidiga ostnud sõiduauto Audi A7 või Q7. Ta ise arvas, et süüdistatav saab palgatasu ning

selle raha eest oli talle kingituseks ostnud Audi Q või A7. Kuu möödudes müüs K. Rõigas auto

maha ja raha selle müügi eest sai endale. X.O ei eitanud, et 28.02.2022 auto vormistamiseks

sõitis ta koos K. Rõigasega Tallinna automüügi platsile. Ta kirjutas alla pastakaga paberitele

kolmes eksemplaris. K. Rõigas ütles, et see on auto üleandmise akt. Kannatanu oli veendunud, et

ta pole midagi allkirjastanud Smart-ID vahendusel või muul viisil digitaalselt. Auto müüjaga

suhtles automüügiesinduses K. Rõigas. Omavahel nad rääkisid kogu aeg eesti keeles, kannatanu

ei saanud aru nende vestluse sisust.

77. K. Rõigas selgitas, et veebruaris 2022 aastal nad sõitsid Tallinnasse firmasse NP Auto ja

valisid sealt välja Audi maasturi Q7. NP Autos selgitati, et see auto on võimalik saada koheselt,

oma nimele on võimalik see välja osta. K. Rõigas lubas X.O-le, et kui tema sõlmib tehingu seal

NP Autos, identifitseerib ennast, et siis ta hakkab maksma selle autoliisingut I . Täpselt nii see asi

ka toimus. I pärast X.O isiku teada saamist, saatis NP Auto firmale raha, X.O füüsiliselt

allkirjastas kõik lepingud ja K. Rõigas maksis autoliisingut igakuiselt lepingu alusel kuni

septembri kuuni 2022 aasta, seni kui nad läksid tülli X.O-ga. Lepingud kirjutas X.O alla NP Auto

firmas. Vestlus toimus vene keeles, aga dokumendid täideti eesti keeles. Arved igakuisete

maksete kohta laekusid XXX e-postile. K. Rõigas selgitas, et ta maksis autoliisingut osaliselt

oma äri sissetulekust ja osaliselt ka järgnevast laenust, mis on võetud koos X.O-ga . X.O tegi

selle autoga avarii Narvas kesklinnas, sellepärast oli tema aprillis 2022 sunnitud selle auto maha

müüma Narva firmasse. Raha auto müügist sai endale X.O. Nad sõitsid Tallinnasse ja X.O ostis

selle raha eest sõiduauto Mercedes registreerimismärgiga XXX (KoTo IV kd, lk 184-200).

1-23-5850

78. Alusetuks tuleb hinnata K. Rõigase väide, et X.O füüsiliselt allkirjastas kõik lepingud (auto

ostu-müügi leping ja autolaenuleping) ja ta oli teadlik, et see auto soetati laenuga. K. Rõigase

ütlused tuleb hinnata selles osas mitte usaldusväärseteks, kuna need ei haaku ei kirjalike tõendite

ega teiste ülekuulatud isikute ütlustega. Kohus on eespool juba korduvalt põhjendanud, miks K.

Rõigase ütlused pole läbivalt usaldusväärsed ja nende pinnalt on võimatu tõde tuvastada, mistõttu

need tuleb tõendite kogumist välja heita osas, mis ei ole teiste tõenditega kooskõlas. Kohus jääb

ka siin seisukoha juurde, et K. Rõigase ütlusi, mida muud tõendid ei kinnita, ei saa pidada

usaldusväärseks. Kaupo Rõigase süü kannatanu I F AS episoodis on tõendatud alljärgnevate

omavahel riimuvate tõenditega.

79. I F AS seadusliku esindaja C T (12.03.2024, KoTo IV kd, lk 134-136) ütlustega on

tõendatud, et leping X.O nimel on sõlmitud 28.02.2022. Tegemist oli autolaenu lepinguga. Raha

võeti auto ostmiseks ja 28.02.2022 summa kanti üle NP A OÜ arveldusarvele. Laenu

vormistamise protsess leidis aset internetis aadressil Npautod.ee. Laenutaotleja esitas

laenutaotluse esitamisel nime X.O ja aadressi XXX . Lepingus nähtuv e-posti aadress - XXX.

Keegi krediidiandja töötajatest ei ole kohtunud isiklikult laenutaotlejaga. Enne taotluse esitamist

toimub isiku tuvastamine ja pärast leping allkirjastatakse Smart-ID-ga. Laenutaotleja taotles

laenu summas 8999 eurot. Toimus maksevõimekuse hindamise automaatne kontroll. Kontrolliti

X.O andmeid ja tehti ka päring pensioniregistrisse sissetulekute kinnitamiseks. Positiivse

laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Laenutaotlejalt laekus kontolt XXX I F AS-le kokku 6

tagasimakset summas 1507,99 eurot. Põhivõlgnevuse jääk ehk reaalne pangale tekitatud kahju on

7491,02 eurot, viivis 1528,90 eurot. Tsiviilhagi nõue 9019, 92 eurot. 12.10.2022 helistas X.O ja

informeeris, et tema XX on tema isikutuvastuse vahendeid ära kasutanud ja sõlminud erinevaid

lepinguid.

80. Kannatanu menetlusse kaasamise 22.12.2022 määrusega (KoTo II kd, lk 126-129) tunnistati

kannatanuks kriminaalasjas I AS. I AS e-äriregistri väljatrükk (KoTo II kd, lk 130) tõendab I

AS äriregistri andmeid, mh esindusõigust. I AS-i volikiri (KoTo II kd, lk 131-132) tõendab

kannatanu I AS-i esindamisõigusega isikut kriminaalmenetluses, kelleks on C T . I F AS

07.09.2023 hagiavaldus koos lisadega (KoTo II kd, lk 142-147) ja täpsustatud hagiavaldus

seisuga 11.03.2024 (KoTo II kd, lk 148-150) tõendavad K. Rõigase poolt kelmuse

toimepanemisega kannatanule I F AS-le varalise kahju tekitamist summas 9019,92 eurot ning

kannatanu soovi seda kahju süüdistatavalt välja mõista.

81. I F AS 20.12.2022. a vastuses nõudekirjale (KoTo II kd, lk 133-134) on selgitatud, et X.O

nimel on 27.02.2022.a (kohtuistungil parandatud kuupäev 28.02.2022) l F ASi koostööpartneri

NP A OÜ juures summas 8 999 eurot sõlmitud autolaenu leping nr XXX. Leping on kliendi

poolt digiallkirjastatud. Lepingule on laekunud maksed kliendi pangakontolt XXX, viimane

laekumine oli 28.09.2022.a. Samuti on vastusele lisatud leping XXX koos lisadega (KoTo II kd,

lk 135-141). Sellest nähtub, et leping X.O ja I F AS vahel on sõlmitud 28.02.2022. Leping on

sõlmitud sõiduki ostuks summas 8 999 eurot. Laenu summa makstakse NP A OÜ-le. Leping on

X.O poolt digiallkirjastatud 28.02.2022 kell 14:17.

82. NP A seaduslik esindaja N P (KoTo V kd, lk 95-97) on andnud kohtus ütlusi, et isiklikult ta

X.O-ga ja K. Rõigasega ei ole suhelnud. Ta ise klientidega kuidagi ei suhtle, lepinguid ei sõlmi,

sellega tegelevad konsultandid. Tunnistaja selgitas, et 27.02.2022 tuli tellimus e-posti aadressilt

XXX ja kontakttelefoni number XXX. On märgitud X.O nimi, tema isikukood ning andmed

järelmaksu tasumiseks. I partner süsteemis on kirjas, et tellimus tuli 27. kuupäeval, aga

laenuleping oli sõlmitud 28.02.2022 kell 2:17 ja ostumüügileping X.O poolt oli allkirjastatud

kell 2:20. Seega oli 3 minutit vahe, kui sõlmiti laenuleping ja kui sõlmiti ostumüügileping,

1-23-5850

järelikult pidi laenulepingu sõlmimine toimuma seal kohapeal. Tõenäoliselt laenuleping oli

allkirjastatud digitaalselt, sest vastupidi nii kiiresti seda ära teha ei saa. Alguses sõlmitakse

laenulepingut, et olla kindel, et raha on olemas ja pärast seda sõlmitakse ostumüügileping.

Tunnistaja ei osanud lõplikult öelda, kuidas see laenutaotlus oli vormistatud, arvas, et digitaalselt,

sest l F AS-lt tuli teade, et leping on allkirjastatud, aga käsitsi allkirjastamisel saadavad nad neid

posti teel ja see on pikaajaline protsess.

83. Tunnistaja R I (KoTo V kd, lk 98-101) selgitas, et ta mingil määral vene keelt oskab, kuid ta

ei ole pidanud kunagi inimesele lepingut ise ümber tõlkima, kui klient soovib venekeelset

lepingut, siis on võimalik talle trükkida venekeelne leping. Ta ei mäleta, kas X.O lepingut vene

keeles oma silmadega lugenud. Tunnistaja ei suutnud vastata küsimusele, kas X.O tema

juuresolekul Smart-ID-ga midagi allkirjastas. L F AS-ga laenulepingud üldjuhul allkirjastatakse

digitaalselt. Reeglina sõlmitakse kaks erinevat lepingut - üks on NP Autode müügileping ja teine

on järelmaksuleping pangaga. Kuidas aga sellel konkreetsel juhul oli vormistatud laenu taotlus ja

laenuleping tunnistaja ei mäleta.

84. Sellistest tõenditest teeb kohus järelduse, et X.O isiku tuvastamine ja laenulepingu

allkirjastamine toimus digitaalselt. Kuna I AS ei ole teinud laenu saamise eelduseks laenaja, s.o

X.O vahetu ja isikliku identifitseerimise, siis ei vasta tegelikkusele K. Rõigase ütlused füüsilise

laenulepingu X.O poolt allkirjastamise kohta. Seevastu kannatanu ütlusi ja neile tuginevat

süüdistusversiooni peab kohus alljärgnevatel põhjustel veenvaks ja tõenditega nende kogumis

kinnitatuks.

85. 02.08.2023 asitõendi (X.O ja D.A poolt salvestatud helifailid X.O ja Kaupo Rõigase

vahelistest vestlusest) vaatlusprotokollist (KoTo II kd, lk 80-96) nähtub, et X.O tõepoolest ei

olnud teadlik tema nimel autolaenu võtmisest. Nii nähtub kõnest golos 012 28.09.2022 15:42

kell 06:20, et mees (Kaupo Rõigas) räägib „Mina muretsesin Audi sinule. Audi kanti kohe raha

üle ja kirjutati sinu peale. Auto ei olnud liisinguga, auto oli raha eest ostetud.“ Naise (X.O)

küsimusele: „Millal sa Audi jaoks raha võtsid? Mis kuupäeval?“ vastab mees (Kaupo Rõigas):

„Ma võtsin, ei mäleta, märts. Kaheksa, üheksa tuhat võtsin. Raha kanti firmasse ja sulle kirjutati

välja Audi“. Kohtu hinnangul ei ole Kaupo Rõigase käitumine X.O suhtlemisel kooskõlas tema

väitega, et X.O kirjutas füüsiliselt laenulepingu alla ja oli teadlik tema nimel autolaenu võtmisest.

Juhul, kui see oleks tõepoolest nii olnud ja X.O oleks ise autolaenu võtnud, poleks Kaupo

Rõigasel olnud vähimatki põhjust jätta seda asjaolu X.O-ga vestluses avaldamata, kui X.O küsis

autolepingu kohta. X.O ja Kaupo Rõigase vahelistes vestluses sellistest asjaoludest vaikimine on

arusaamatu.

86. Kuigi kannatanu X.O viibis koos Kaupo Rõigasega NP Autode kontoris ja allkirjastas seal

omakäeliselt auto ostu-müügi lepingu kohtu hinnangul ei olnud ta teadlik, mis lepingu ta

tegelikkuses allkirjastab ja ka see, et auto soetati laenuga. Kannatanu on andnud selle kohta

ütlusi, et Kaupo Rõigas pani teda uskuma, et ta kinkis kannatanule selle auto, ja et kannatanu

arvas, et Kaupo Rõigas ostis talle auto enda raha eest. Kuivõrd kannatanu allkirjastas sellist,

kohati lausa ennast selgelt kahjustavad dokumendid, siis on usutavad ka need kannatanu ütlused,

mille kohaselt usaldas ta K. Rõigase sõnu, et kirjutab ta sõiduki üleandmise akti. On usutav

kannatanu versioon, et seetõttu kujuneski nii, et ta tegi varakäsutuse ja allkirjastas lepingu

usalduse pealt ja ilma lepingu sisuga tutvumata. Isegi kui möönda, et kannatanu võinuks olla

hoolikam ja skeptilisem, ei väära see asjaolu, et süüdistatav valetas varalise kasu eesmärgil,

kasutades kannatanu naiivsust ja asjatundmatust osavalt ära.

87. Kannatanu X.O ütluste usaldusväärsust selles, et ta ei teadnud, et see auto soetati tema nimel

võetud laenu eest ja et ta uskus, et tegemist oli kingitusega, toetavad D.A ütlused, et ema ei olnud

1-23-5850

teadlik sellest, et see sõiduauto osteti laenuga (KoTo IV kd, lk 147-152). X.O ütlustest nähtub, et

auto soetamise päeval pildistas ta autot ja kohe saatis pildi tütrele ja sõbrannale, et Toomas kinkis

talle auto ja nad sõidavad koju. Kannatanu X.O ütlusi kinnitavad pilt sõiduautost Audi reg nr

XXX ja sõnum, mida saatis X.O tütrele pärast sõiduauto Audi omandamist (KoTo V kd, lk 84-

87). Kõnealuse sõnumi sisust nähtub, et Kaupo Rõigas kinkis talle auto. Kohtu hinnangul

kinnitavad need tõendid igati X.O enda ütluste tõepärasust ja usaldusväärsust.

88. Samuti nähtub selle episoodi tõenditest, et sõiduauto Audi soetamise initsiatiiv tuli Kaupo

Rõigaselt ja kogu seda Audi soetamise protsessi haldas Kaupo Rõigas. Laenutaotleja kontakt e-

posti aadress, päring auto soetamiseks kõik toimus Kaupo Rõigasele kuuluva e-posti aadressi

vahendusel (XXX). Puudub vaidlus selles, et selle e-posti lõi ja seda kasutas Kaupo Rõigas. Seda

on kinnitanud nii X.O, D.A kui ka Kaupo Rõigas ise. Kontakttelefonina oli N P sõnul esitatud

telefoninumber XXX, mille osas ei ole samamoodi vaidlust, et selle kasutaja oli Kaupo Rõigas.

89. Kohtu hinnangul on antud asjas piisavalt tõendatud ka fakt, et kannatanul puudus igasugune

vajadus osta laenulepinguga endale teist sõiduautot - tal oli samal ajal endal auto olemas, millega

oli kannatanu väga rahul. Kaupo Rõigas sai aga sõiduautot kasutada ja sai ka endale raha

sõiduauto müügist (kannatanu X.O ütlused (KoTo V kd, lk 101-104)).

90. Kokkuvõtlikult jõudis kohus järeldusele, et kohtus uuritud tõendid langevad kokku X.O

versiooniga, et ta pole andnud nõusolekut laenude võtmiseks ja tõendavad seega Kaupo Rõigase

süüd. Kaupo Rõigase väidet kokkulepete ja nõusoleku olemasolu kohta ei toeta seevastu ükski

kohtus uuritud tõend, sealhulgas tema enda käitumine X.O suhtlemisel ja ka tema erinevad

ütlused. Arvestades eelnevat kogumis, leiab kohus, et X.O ütlused on tervikuna usaldusväärsed ja

need tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kaupo Rõigase süüd eitavad ütlused selles osas,

et laenude võtmine toimus kannatanu nõusolekul on ebausaldusväärsed ja kohus jätab need

otsuse tegemisel kõrvale.

91. Kõige eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Kaupo Rõigas taotles interneti

teel X.O nimel laenu 5 laenuandjalt, mille alusel sõlmiti ajavahemikul 28.02.2022 kuni

04.08.2022 X.O ja I F AS, P G OÜ, B F OÜ, B AS ja E AS vahel laenulepingud erinevatele

summadele. X.O ja I F AS-i vahel 28.02.2022 autolaenulepingu XXX summa 8999.00 eurot

kanti samal päeval üle I F AS-i koostööpartneri NP A OÜ arveldusarvele. X.O ja P G OÜ, B

F OÜ, B AS ja E AS laenulepingute summad aga kanti üle X.O nimel olevale C Panga

arvelduskontole, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Kohus tuvastas, et kõik nimetatud

laenutaotlused vormistas Kaupo Rõigas, tehes seda X.O nimel ja tema andmeid kasutades.

Lähtudes X.O ütlustest, tuvastab kohus, et laenulepingute sõlmimine toimus X.O teadmise ja

nõusolekuta. X.O isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus digitaalselt. Selleks on

kasutatud X.O nimel olevat Smart-ID-d I F AS, P G OÜ ja B F OÜ puhul ning X.O nimel

olevat ID-kaarti E AS ja B AS puhul. Positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem, va B F OÜ,

kus positiivse laenuotsuse tegi B F OÜ töötaja. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Kaupo Rõigas

laenuandjatele varalist kahju.

Õiguslik hinnang laenudega seotud episoodidel

92. Seoses X.O nimele laenude võtmisega Kaupo Rõigast süüdistatakse arvutikelmustes KarS §

213 lg 2 p 1 ja tavakelmuses Kars § 209 lg 2 p 1. Õiguslikus mõttes on oluline, kas laenutaotlusi

kontrollis inimene või arvuti: sõltuvalt sellest on tegemist kelmuse või arvutikelmusega.

93. B F OÜ-ga seotud episood on süüdistuses kvalifitseeritud kelmusena KarS § 209 lg 2 p 1

järgi, kuivõrd pettuse teel viidi eksimusse reaalne inimene, kes tegi positiivse laenuotsuse. KarS

1-23-5850

§ 209 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on

toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse.

94. Objektiivne koosseis on petmine – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk eksimuse

loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Tagajärjeni viiv põhjuslik

ahel algab koosseisuteoga (petmine) ning jõuab lõpule esimese teoga; vahepealsed etapid –

eksimuse tekkimine kannatanul ja varakäsutus – kujutavad endast põhjusliku seose kulgemist ega

ole vaadeldavad liitkoosseisule omaste osategudena ega ole täideviija teod (RKKK 3-1-1-72 10 p

12). Subjektiivsesse koosseisu kuulub teadlikkus ebaõige ettekujutuse loomisel ning varalise

kasu saamise eesmärk (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Tartu: Juura. 690).

95. Kohus leiab, et K. Rõigas viis B F AS eksimusse, esitades X.O nimel laenutaotluse ja

sõlmides X.O nimel ilma tema teadmise ja nõusolekuta laenulepingut. Sellise tegevusega lõi K.

Rõigas B F AS töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, just nagu oleks laenutaotluse

esitaja maksejõuline X.O, samuti kavatsusest laen tagasi maksta. Eksimusse viidud B F AS-i

töötaja kinnitas taotletud krediidilimiidid ning sõlmis 04.08.2022 laenulepingu XX summale

1342.85 eurot, millest 1255.00 eurot kanti samal päeval üle X.O nimel olevale C Panga

arvelduskontole XXX. B F AS kandis varalist kahju kokku 1416.14 euro ulatuses, kuivõrd

süüdistatav kasutas X.O nimele väljastatud laenu ja jättis teadlikult ja ettekavatsetult kasutatud

krediidi tagasi maksmata. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K. Rõigas täitis oma

tegevusega KarS § 209 lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivse koosseisu, so teisele isikule varalise

kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu

saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

omastamise ja kelmuse.

96. KarS § 213 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest andmete

ebaseadusliku sisestamisega ning muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel

varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud

varguse, omastamise ja kelmuse.

97. Objektiivne koosseis sarnaneb kelmuse üldkoosseisuga, sest koosseisutegu peab viima

varalise kahju tekkeni (RKKK 3-1-1-94-14 p 212). Koosseisutegu on ebaseaduslik sekkumine

andmetöötlusprotsessi. See tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust. Viimaks peab

sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021).

Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 710).

98. Kohus luges tõendatuks, et K. Rõigas esitas X.O-na esinedes ja X.O isikuandmeid, ID-kaardi

ja Smart-ID andmeid kasutades X.O nimel laenutaotlusi laenu saamiseks I F AS-le, P G OÜ-le,

E AS-le ja B AS-le. K. Rõigas sekkus X.O nimel ilma tema teadmise ja nõusolekuta

laenutaotlust esitades ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu sisestaks andmeid

selleks õigustatud isik ja mõjutades andmetöötlusprotsessi tulemust selliselt, et arvutisüsteem tegi

positiivse laenuotsuse, millest tulenevalt said krediidiasutused varalist kahju ja Kaupo Rõigas

sama summa ulatuses varalist kasu.

99. Süüdistatava ebaseaduslik andmetöötlusprotsessi sekkumine mõjutas andmetöötlusprotsessi

tulemust järgnevalt.

100. Eelnevalt kirjeldatud tegevuse tulemusena tegi I F AS arvutisüsteem automaatselt

positiivse laenuotsuse ning 28.02.2022 sõlmis autolaenuleping XXX summale 8999.00 eurot, mis

1-23-5850

kanti samal päeval üle I F AS-i koostööpartneri NP A OÜ arveldusarvele. Eelkirjeldatud

kuriteo toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas I F AS-ile varalist kahju summas 7491.02 eurot.

Koos viivisenõudega 1528.90 eurot on I F AS esitanud Kaupo Rõigase suhtes tsiviilhagi

9019.92 euro ulatuses.

101. P G OÜ arvutisüsteem tegi süüdistatava tegevuse tagajärjel automaatselt positiivse

laenuotsuse, mille alusel sõlmiti 01.03.2022 laenuleping XXX summale 2500.00 eurot, mis kanti

samal päeval üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas

Kaupo Rõigas. Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas P G OÜ-le

varalist kahju summas 2200.00 eurot. Koos viivisenõudega 336.62 eurot ja õigusabi kuluga

100.00 eurot on P G OÜ esitanud Kaupo Rõigase suhtes tsiviilhagi 2636.62 euro ulatuses.

102. B AS tegi samuti automaatselt positiivse laenuotsuse, mille alusel sõlmiti X.O ja B AS-i

vahel 13.04.2022 laenuleping XXX summale 6911.00 eurot, millest 6500.00 eurot kanti

13.04.2022 üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas

Kaupo Rõigas ning ülejäänud 411.00 eurot arvestati lepingutasuks. Lisaks sõlmiti X.O ja B AS-i

vahel 06.06.2022 laenuleping XXX summale 4146.00 eurot, millest 3900.00 eurot kanti

06.06.2022 üle X.O nimel olevale C Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas

Kaupo Rõigas. Eelkirjeldatud kuritegude toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas B AS-ile

varalist kahju summas 8933.96 eurot.

103. E AS tegi samuti automaatselt positiivse laenuotsuse, mille alusel sõlmiti X.O-ga

03.05.2022 laenuleping XXX krediidilimiidiga summas 2000.00 eurot. Sõlmitud laenulepingu

alusel kanti 495.50 eurot samal päeval, s.o 03.05.2022 X.O nimel olevale C Panga

arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning 4.50 eurot arvestati

lepingutasuks. Sõlmitud laenulepingu alusel kanti 1497.00 eurot 05.09.2022 X.O nimel olevale C

Panga arvelduskontole XXX, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas ning 3.00 eurot arvestati

lepingutasuks. Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemisega tekitas Kaupo Rõigas E AS-ile varalist

kahju summas 1800.50 eurot. E AS on esitanud tsiviilhagi 1932.08 euro ulatuses.

104. Kohtu hinnangul täitis Kaupo Rõigas oma tegevusega KarS § 213 lg 2 punktis 1 sätestatud

objektiivse koosseisu, so teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku

sisestamisega ning muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu

saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

omastamise ja kelmuse.

105. Kohtu hinnangul täitis K. Rõigas kelmuste (arvuti- ja tavakelmuste) subjektiivse koosseisu,

sest tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kuriteo asjaoludest ning

kriminaalasjas kogutud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult,

kuivõrd ta tegutses eesmärgipäraselt ja süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise sooviga

ning samuti teadmisega, et see saabub. Kaupo Rõigas seadis endale eesmärgiks erinevate

lepingute sõlmimisel teise isiku andmeid kasutades saada varalist kasu. Varem kelmuste eest

karistatud isikuna teadis süüdistatav, et tema tegevus on seadusevastane. Süüdistatava elukäiku

vaadates on selge, et sarnane käitumismall on olnud korduv. Muu hulgas oli tal tahtlus

laenuandjaid esinevate inimeste eksimusse viimise osas ja andmetöötlusprotsessi mõjutamise

suhtes. Ka oli K. Rõigasel varalise kasu saamise eesmärk: ta tahtis hakata laenurahaga oma soovi

kohaselt toimetama.

106. Kaitsja on asunud seisukohale, et K. Rõigase vastutus kelmustes välistatud, kuna ei saa

tuvastatud asjaoludest teha järeldust, et Kaupo Rõigasel oli juba kõigi nende laenulepingute

sõlmimise hetkeks olemas teadmine ja tahtlus oma kohustusi mitte täita ja siit tulenevalt ei saa ka

1-23-5850

väita, et tegemist oli teadlikku ja tahtlikku ebaõige ettekujutuse loomisega teisel isikul. Kohtu

hinnangul K. Rõigase väited, et ta tahtis laenud tagasi maksta, pole eluliselt usutavad ning seda

seetõttu, et K. Rõigas ei ole ühtegi lepingujärgset makset lõplikult krediidiandjale tasunud. Ta ei

ole ühegi laenuettevõttega ühendust võtnud, et kokkuleppeid või täiendavaid maksegraafikuid

sõlmida, vabanemaks tekkinud võlgnevustest. Vaadates süüdistatava pikaajalist käitumist

kelmuste toimepanemisel, on kohus veendunud, et K. Rõigasel puudus kavatsus laenud ja

kasutatud krediit tagasi maksta. Asjasse ei puutu see, et K. Rõigas maksis mõnda aega laene

tagasi. Oluline on see, et K. Rõigas esitas juba laenutaotluses valeandmeid laenusaaja kohta ja

samuti kavatsusest laen X.O poolt lõpuni tagasi maksta. Just see asjaolu mõjutas tulemust

selliselt, et on tehtud positiivne laenuotsus. Oluline on ka see, et laenuandjad ei saanuks K.

Rõigaselt laenu tagasimaksmist nõuda.

Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine. Süüdistus KarS § 157-2 lg 1 järgi

107. KarS § 157-2 näeb ette vastutuse teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate

isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende

kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus,

kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata

kuritegu.

108. Kaupo Rõigasele on esitatud süüdistus teist isikut tuvastavate isikuandmete tema

nõusolekuta kasutamises, nimelt teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete

tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise ja nende kasutamise eest

eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on

tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele.

109. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Kaupo Rõigas sõlmis X.O nimel erinevate

krediidiasutustega laenulepingud, mille tulemusena väljastati talle laenud nii sõiduauto Audi

ostmiseks kui ka rahana ülekandega pangakontole C Pangas. Laenutaotluste esitamisel ja

laenulepingute sõlmimisel kasutas süüdistatav X.O loa ja teadmiseta tema nime ja isikukoodi,

elukoha aadressi, isikut tõendava dokumendi andmeid ning kannatanu X.O nimel olevat

arvelduskontot C Pangas, samuti kasutas X.O nimele välja antud ID-kaarti ja Smart-ID ning

nende PIN-koode. See võimaldas süüdistataval tuvastada ennast lepingute sõlmimisel X.O-na,

varjates laenude võtmisel enda tõelist identiteeti.

110. 28.02.2022 laenutaotluse esitamisel ja auto laenulepingu XXX summale 8999.00 eurot

sõlmisel X.O ja I F AS-i vahel, kasutas Kaupo Rõigas isikutuvastuseks X.O nimel olevat Smart-

ID-d ja selle PIN-koode, samuti kannatanu X.O nime ja isikukoodi, elukoha aadressi ning C

Panga arvelduskontot XXX.

111. 01.03.2022 laenutaotluse esitamisel ja laenulepingu XXX summale 2500.00 eurot

sõlmimisel X.O ja P G OÜ vahel, kasutas Kaupo Rõigas X.O nimel olevat Smart-ID-d ja selle

PIN-koode, samuti kannatanu X.O nime ja isikukoodi, elukoha aadressi, isikut tõendava

dokumendi andmeid ning C Panga arvelduskontot XXX.

112. 12.04.2022 ja 06.06.2022 laenutaotluste esitamisel ning 13.04.2022 laenulepingu XXX

summale 6911.00 eurot ja 06.06.2022 laenulepingu XXX summale 4146.00 eurot sõlmimisel

X.O ja B AS-i vahel, kasutas Kaupo Rõigas X.O nimel oleva C Panga pangakonto

tuvastuslogimist ja X.O ID-kaarti ja selle PIN-koode, samuti kasutas kannatanu X.O nime ja

isikukoodi, elukoha aadressi ning C Panga arvelduskontot XXX.

1-23-5850

113. 03.05.2022 laenutaotluse esitamisel ning laenulepingu XXX krediidilimiidiga summas

2000.00 eurot sõlmisel X.O ja E AS-I vahel, kasutas Kaupo Rõigas X.O ID-kaarti ja selle PIN-

koode, samuti kasutas ta X.O nimel olevat Smart-ID-d ja selle PIN-koode, X.O nime ja

isikukoodi, elukoha aadressi ning C Panga arvelduskontot XXX.

114. 04.08.2022 laenutaotluse esitamisel ning laenulepingu XXX summale 1342.85 eurot X.O ja

B F OÜ vahel sõlmimisel kasutas Kaupo Rõigas isikutuvastuseks kasutaja loomisel ja

tuvastusankeedi allkirjastamisel X.O nimel olevat Smart-ID-d ja selle PIN-koode, kannatanu X.O

nime ja isikukoodi, elukoha aadressi ning C Panga arvelduskontot XXX.

115. Kohus luges eelnevalt tuvastatuks, et Kaupo Rõigasel puudus X.O nõusolek tema

isikuandmeid kasutades tehingute tegemiseks. Kannatanu X.O kinnitas, et ta ei ole mingit krediiti

taotlenud, vaid K. Rõigas on esinenud temana ja kasutanud tema andmeid. Kuna kannatanu ei

olnud üldse teadlik tema nimel sõlmitud lepingust, siis puudus K. Rõigasel X.O nõusolek

kannatanu isikuandmeid kasutada ja lepingut sõlmida.

116. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamine, samuti muu isikliku õiguse rikkumine, eelduslikult

õigusvastane ning on käsitletav teisele isikule kahju tekitamisena. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt

on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju oli tekitatud kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

117. Kannatanu X.O kirjeldas kohtuistungil, kuidas on teda mõjutanud asjaolu, et tema nimel on

taotletud ja võetud laene, mida on täies ulatuses ära kasutatud ja jäetud tagasi maksmata. Nimelt

see häiris tema elu oluliselt. Kannatanu oli enda sõnul laenudest teada saades hulluks minemas ja

oli seisundis, kus ei tahtnud enam elada. Kannatanu X.O sellist meeleseisundit on kinnitanud ka

tema tütar D.A. Ka kannatanu A.R on kohtus öelnud, et Kaupo Rõigase poolt X.O nimel laenude

võtmine šokeeris kõiki ja X.O oli seisundis, kus ta ei teadnud üldse, mida teha. Seega tekitas

Kaupo Rõigas, kasutades lepingute sõlmimiseks õigustamatult X.O nime ja muid isikuandmeid,

kahju X.O seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.

118. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on

täidetud, kui isik paneb teo koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Isikuandmete kasutamise korral on vajalik kavatsetus teise isikuna esinemise eesmärgi suhtes

(Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura.

562).

119. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Kaupo Rõigas kasutas X.O isikuandmeid

kavatsetult, eesmärgiga varjata laenude võtmisel ja lepingute sõlmimisel enda tõelist identiteeti.

Seejuures Kaupo Rõigas teadis, et tal puudub kannatanu nõusolek tema isikuandmeid kasutada ja

selle tulemusel tehinguid sõlmida. Süüdistatav sai kannatanu isikuandmeid kasutades varalist

kasu. X.O nimele võetud laenusummad kanti C panga arveldusarvele, mille Kaupo Rõigas oli

palunud X.O-l enda nimel avada ja mida faktiliselt kasutas ja käsutas Kaupo Rõigas ja millega

seotud pangakaart oli samuti Kaupo Rõigase käes ja kasutuses. Samuti laenuga võetud sõiduauto

Audi kasutas peamiselt K. Rõigas ja hiljem sa ka raha auto müügist endale. Seega oli

süüdistatava eesmärgiks kohe algusest peale jätta lepingutest tulenevad kohustused täitmata.

120. Sel moel pani Kaupo Rõigas toime teist isikut tuvastavate ja tuvastada võimaldavate

isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise,

eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on

tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, s.o KarS § 157-2 lg 1 järgi

1-23-5850

kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Ajavahemikul 01.01.2022 kuni 22.09.2022 kannatanu

X.O suhtes toime pandud varguse episood.

121. Seoses Kaupo Rõigasele esitatud süüdistusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kaitsja leidis, et

süüdistuses märgitud asjaolud on umbmäärased ja süüdistuses ei ole konkretiseeritud kuriteo

toimepanemise aega ega viisi. Kohtu arvates on Kaupo Rõigase süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4

järgi esindatud kõik KrMS § 154 lg 3 p-de 2 ja 3 järgsed elemendid, s.o süüdistatavale

inkrimineeritava käitumise kirjeldus ja ka kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava

paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Kohtu hinnangul on süüdistus piisavalt arusaadav ja

tehiolude kirjelduses on viited koosseisulistele tunnustele. Süüdistuses kirjeldatu kohaselt

tegutses Kaupo Rõigas võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas vaba

juurdepääsu teel X.O elukohakorterist aadressil XXX kuldehted kogumaksumusega 3130.00

eurot. Süüdistuses on kirjeldatud neid kuldehteid. Samuti süüdistuses on kajastatud, et Kaupo

Rõigas varastas kuldehted ajavahemikus 1.01.2022-22.09.2022, täpselt tuvastamata kuupäeval.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte

üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega. See, kas kuriteo

toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline võib

olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo

tehioludest (vt nt RKKKo 3-1-1-146-05). Samuti pole kuriteo sündmuse tuvastamiseks alati

tingimata vajalik, et oleks tuvastatud täpne teo toimepanemise aeg või viis. Kehtivas

kohtupraktikas on jaatatud ka võimalust, kui mingit KrMS § 62 p-s 1 toodud tõendamiseseme

asjaoludest ei olegi võimalik täpselt määratleda, võib süüdistusaktis märkida, et nimetatud

asjaolu on kohtueelsel menetlusel jäänud tuvastamata. Mõnikord võivad sündmused isegi

võrdlemisi suures ulatuses ebaselgeks jääda. See aga ei tähenda automaatselt seda, et isiku

süüdimõistmine pole võimalik: kui tõendite põhjal saab teha tõsikindla järelduse, et süüdistatava

(mõningate üksikasjade osas ebaselge) tegu vastab konkreetsele KarS §-le, tulebki süüdistatav

selle KarS §-i järgi süüdi mõista (vt nt TrtRnK otsus asjas nr 1-20-1041). Kaitseõiguse tagamist

silmas pidades on oluline määratleda kuriteo toimepanemise asjaolud sellise täpsusega, et

süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast

esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et praegusel kujul esitatud

süüdistus võimaldab kaitseõigust tagada ja seega ei ole Kaupo Rõigase õigusi rikutud

konkretiseerimata süüdistuse esitamisega.

122. Kannatanu X.O ütlustega (KoTo IV kd, lk 102-114) on tõendatud, et X.O elukohakorterist

aadressil XXX on varastatud süüdistuses loetletud kuldehted. Varguse avastas X.O 2022. aasta

oktoobri lõpus või novembri alguses. Ta tegi Facebooki postituse, kus hoiatas teisi Kaupo

Rõigase tegude eest. Kannatanu sõnul võttis temaga ühendust mingi naisterahvas nimega A.R ,

kes ütles, et Kaupo Rõigas oli talt kulla ära varastanud, mispeale otsustas X.O kontrollida üle

enda kulla ja seal seda ei olnud. Ehteid hoidis kannatanu puhvetkapi alumises osas, mustas

karbis, kus oli kogu kuld sees. Viimati nägi X.O ehteid aastavahetusel enne seda, kui Kaupo

Rõigas tuli tema korterisse elama.

123. Kannatanu ütluste usaldusväärsust talt kulla varguse toimepanemise osas toetavad tema tütre

D.A (KoTo IV kd, lk 147-152) ütlused, kes on samuti andnud ütlusi selle kohta, et emal olid

erinevad kuldehted, mis kõik ära kadusid.

124. Kohus leiab, et kannatanute X.O ja D.A ütlused selle kohta, et X.O-l olid korteris kuldehted,

on usaldusväärsed. Kannatanud on neid ehteid üksikasjalikult kirjeldanud ja selgitanud nende

ehetega seotud detaile. Kohtul pole vähimatki alust kannatanute selliste ütluste usaldusväärsuses

1-23-5850

kahelda. Järelikult pidid need ehted olema X.O korteris. Viimati nägi X.O ehtekarpi tema sõnul

aastavahetusel enne Kaupo Rõigase tema korterisse elama asumist. Just pärast K. Rõigase tema

korterist lahkumist avastas X.O, et ehteid on kadunud. Kannatanu X.O ütlustest võib ka

järeldada, et mitte keegi teine peale K. Rõigast ei saanud ehteid tema korterist varastada.

Tuginedes X.O ja D.A ütlustele, tuvastab kohus, et Kaupo Rõigas varastas kuldehted

ajavahemikus 1.01.2022-22.09.2022, täpselt tuvastamata kuupäeval.

125. Kaupo Rõigas ei ole kannatanu X.O-lt kuldehete vargust tunnistanud. Ta andis ütlusi, et on

X.O juures näinud mingi sõrmus, seda ta kandis ja kõrvarõngaid olid tal ka. Need olid pilla-palla

laiali, riiulite peal. Kohus jääb ka siin seisukoha juurde, et Kaupo Rõigase ütlusi, mida muud

tõendid ei kinnita, ei saa pidada usaldusväärseks. Käesolevas süüdistuspunktis Kaupo Rõigase

ütluste ebatõesust kinnitab veel ka järgnev asjaolu.

126. Kannatanu X.O andis ütlusi ka selle kohta, et mingi aeg läks tal kodust kaduma kuldne

ristike ketiga, mis ilmus välja uuesti 2022. aasta detsembris. D.A on andnud ütlusi, et kui ta

hakkas pärast ema nimel võetud laenudest teada saamist uurima arvutit, mida kasutas Kaupo

Rõigas, nägi ta Facebookis Kaupo Rõigase ja naisterahva vahelist vestlust, kus nähtus, et Kaupo

Rõigas oli selle ristikese sellele naisterahvale müünud ja hiljem tagasi küsinud, ja et hiljem jõudis

see rist uuesti koju tagasi. X.O selgitas, et leidis selle rippuvana peegli pealt detsembris 2022.

aastal. Nii X.O kui D.A ütlustest nähtub, et tegemist oli Inglismaal eritellimusel tehtud

eritunnustega ristikesega ja nende ütlustest kogumis nähtub, et puudub kahtlus, et ehe, mille

Kaupo Rõigas Facebookis maha müüs ja pärast mingil ettekäändel tagasi ostis, oli justnimelt

seesama rist, mis X.O-l kodust kaduma läks, kuid hiljem koju tagasi ilmus.

127. Väljavõtted Facebook Messengerist (KoTO II kd, lk 1-4) kinnitavad, et 19.04.2022 toimus

Facebookis kirjavahetus T V . Kirjavahetusest nähtub, et T V käest küsitakse risti koos ketiga

kohta sooviga tagasi osta. On näha pilt sellest ehtest.

128. 09.11.2022 asitõendi (kannatanu X.O poolt uurimisele üle antud lauaarvuti HP, sülearvuti

Lenovo ja välise kõvaketta Seagate) vaatlusprotokoll (KoTo II kd, lk 97-99) tõendab kannatanu

X.O poolt uurimisele üle antud lauaarvuti, sülearvuti ja välise kõvaketta, mida kasutas K. Rõigas,

vaatlust ning nende seadmete sisust koopiafailide tegemist. 22.11.2022 asitõendi vaatlusprotokoll

(KoTo II kd, lk 100-125) tõendab, et K. Rõigase kasutuses olnud seadmetelt leiti muu hulgas

fotosid kuldehetest, sh ristist koos ketiga (KoTo II kd, lk 115). Asjaolu, et tegemist on K.

Rõigase poolt kasutatud arvutiga tõendavad D.A ütlused koos väljavõttega selle kohta, et D.A

leidis arvutist ka kirja, kus K. Rõigas olevat kirjutanud sotsiaalministeeriumisse (KoTo III kd, lk

57-58), samuti kirjutas enda advokaadile Robert Sarvele (KoTo III kd, lk 54-56) ja samas oli

arvutis pilt ristist, mis oli X.O oma (KoTo II kd, lk 115).

129. Ehkki eraldivõetuna ei saaks sellest teha kaugeleulatuvaid järeldusi, tuleb tõendite

hindamisel muu hulgas silmas pidada ka seda, et Kaupo Rõigast on varasemalt korduvalt muu

hulgas erinevatelt naistelt kulla varastamise ja kulla välja petmisega seotud süütegude tõttu

kriminaalkorras karistatud (Viru Maakohtu 26.10.2021 otsus nr 1-21-6926 (KoTo III kd, lk 184-

186) ja Harju Maakohtu 11.12.2018 otsus nr 1-18-8781 (KoTo III kd, lk 157-173)). Ka kohtu

tuvastatud selles menetluses K. Rõigase kuriteod, mille toimepanemist ta ise ei vaidlusta,

näitavad kujukalt, et süüdistataval pole erilist austust teiste inimeste vara vastu ja võimaluse

avanedes on ta valmis rikastuma ka kuritegelikul teel. See ei ole ega saagi olla peamine

argument, mis toetab järeldust, et K. Rõigas võttis kannatanult kuldehteid, kuid eelnevalt

käsitletud tõendite taustal süvendab see siiski süüdistusversiooni usutavust.

130. Peamiselt kannatanute X.O ja D.A ütlustega ning väljavõttega Facebook Messengerist on

1-23-5850

tõendamist leidnud, et ajavahemikus 01.01.2022-22.09.2022, täpselt tuvastamata kuupäeval,

varastas K. Rõigas vaba juurdepääsu teel X.O elukohakorterist aadressil XXX X.O-le kuuluvad

kuldesemed, tekitades vargusega X.O-le varalise kahju kokku 3130.00 eurot. Tegemist oli

vallasasjadega ja kuna vallasasjad kuulusid kannatanule ja asusid tema elukohas, oli tegemist

süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Kuna kuldehted on jäänud kannatanu jaoks kadunuks

ning ta ei ole neid tagasi saanud, siis murdis Kaupo Rõigas vallasasjade äravõtmisega

seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Kohtu hinnangul oli Kaupo Rõigase valduse

murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasjade omastamine.

Eeltoodust tulenevalt pani Kaupo Rõigas selles episoodis toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS § 199 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele

koosseisule vastava teo.

131. Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõigas pani kannatanu X.O-ga seotud varguseepisoodi

toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul toimus kuldehete äravõtmine süüdistatava

poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav

oleks soovinud süüdistuses loetletud kuldehteid kannatanule tagastada. Seega oli valduse

murdmise eesmärgiks asja enese kasuks pööramine. Seega realiseeris Kaupo Rõigas sellega KarS

199 subjektiivse koosseisu.

Kelmuste, varguse ja omastamise korduvus

132. Kaupo Rõigase poolt toime pandud kelmuste, omastamise ja varguse episoodides on toime

pandud teod kvalifitseeritud vastavalt KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 201 lg 2 p

1 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ehk kui kelmus, arvutikelmus, omastamine ja vargus, mis on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku

rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

133. Asjaolu, et Kaupo Rõigas on varem toime pannud nimetatud kuriteod, tuleneb nii käesoleva

kriminaalasja raames toime pandud kelmuse episoodide paljususest kui ka sellest, et Kaupo

Rõigas on Harju Maakohtu 11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 tunnistatud süüdi ja karistatud

KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 26.10.2021 otsusega nr 1-21-6926 on Kaupo

Rõigas tunnistatud süüdi ja karistatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Seega tuleb Kaupo Rõigase poolt

toime pandud kuriteod kvalifitseerida korduvalt (s.t vähemalt teist korda) toime pandud kelmuse,

varguse ning omastamisena ehk KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4 ja

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi.

Õigusvastasus ja süü

134. Kaupo Rõigase tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kaupo Rõigas oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja

toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Kaupo Rõigas on sündinud 1962. aastal.

Samuti puuduvad Kaupo Rõigase puhul süüd välistavad asjaolud.

Kokkuvõte

135. Eeltoodust tulenevalt on Kaupo Rõigase teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised.

Seega pani Kaupo Rõigas toime KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1,

1-23-5850

KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 157-2 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

II KARISTUSE MÕISTMINE

136. Karistuse mõistmisel järgib kohus KarS §-s 56 väljendatud põhimõtteid, s.o lähtub isiku süü

suurusest, võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust

mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pidades silmas ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

137. Kohus arvestab esmalt, et Kaupo Rõigas pani toime kokku neli kelmust KarS § 209 mõttes:

kannatanute A A, D.A, A.R-i ja B F suhtes. Kohtu hinnangul on A A 24 kelmus on

ideaalkogumis võltsitud dokumendi kasutamisega (KarS § 345 lg 1). Kuivõrd kelmuse ja

võltsitud dokumendi kasutamine pandi toime samal ajal ning ühtse teoplaanina. Kohtu hinnangul

samuti on ideaalkogumis kelmused laenuandjate suhtes teise isiku identiteedi ebaseadusliku

kasutamisega (KarS § 157-2 lg 1). B F OÜ-lt laenu saamisel realiseeris K. Rõigas mitu

süüteokoosseisu: ta registreeris interneti teel X.O kasutajaks, pärast esitas X.O nimel

laenutaotluse. Laenutaotluse alusel sõlmiti laenuleping ja kanti raha Kaupo Rõigase kontole. K.

Rõigas kasutas laenu saamiseks pettuse teel ebaseaduslikult X.O isikuandmeid. Süüdistatava

tegevus on kõrvaltvaataja pilgu läbi vaadeldav ühtse teona, mistõttu tuleb selles episoodis lugeda

K. Rõigase tegevuse üheks teoks ning mõista karistuse koosseisu järgi, mis näeb ette raskeima

karistuse. Praegusel juhul näeb rangemad sanktsiooniraamid ette KarS § 209 lg 2. Seetõttu tuleb

vastavalt KarS § 63 lg-le 1 ning KarS § 209 lg 2, § 345 ja § 157-2 lg 1 sanktsioonimääradele

karistada Kaupo Rõigast selliste tegude eest KarS § 209 lg 2 järgi.

138. Ka arvutikelmusega seotud nelja kuriteoga (kannatanute I F AS, P G OÜ, B AS, E AS ja

X.O suhtes toime pandud kuriteod) realiseeris K. Rõigas mitu süüteokoosseisu: K. Rõigas

sooritas laenuandjate kelmuste puhul igal korral (iga episoodi puhul) samaaegselt mitu

paralleelset tegu. Niisuguse tegevusega sekkus ta krediidiettevõtetest kannatanute

andmetöötlusprotsessidesse ning mõjutas neid nii, et viimased tema taotlused ka rahuldasid. K.

Rõigase tegevus, so X.O identiteedi ebaseaduslik kasutamine, mis mõjutasid krediidiettevõtetest

kannatanuid lepinguid sõlmima ning krediiti väljastama on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

sedavõrd seotud, et näib kolmandale isikule ühtse ja kokkukuuluva teona. Seetõttu loeb kohus iga

laenuvõtmisega kuriteoepisoodi ideaalkogumina üheks teoks X.O identiteedi ebaseadusliku

kasutamisega, mis tähendab, et nende tegude eest on vaja mõista karistus rangemat karistust ette

nägeva arvutikelmuse sanktsiooni raame silmas pidades. Kuna K. Rõigas realiseeris oma

tegevusega mitu süüteokoosseisu – KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 157² lg 1 – ning neist raskeima

sanktsiooni näeb ette arvutikelmuse paragrahv, mõistab kohus karistuse selle järgi.

139. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

140. KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 157-2 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemise eest on K. Rõigast võimalik karistada ühe- kuni viieaastase

vangistusega. Kohtu hinnangul on K. Rõigase süü suur. Arvestades süüdistuse mahtu ning

mitmeid tegusid, mille K. Rõigas toime pani, on tema kuritegelik aktiivsus olnud kõrge. Samuti

tuleb K. Rõigase süüd suurendavana võtta arvesse seda, et K. Rõigas pettis kannatanutelt välja

suure hulga raha, mida pole praeguse ajani hüvitanud. Neljas erinevas kelmuse episoodis oli

Kaupo Rõigase poolt kannatanutele tekitatud kahju kokku summas 15016,14 eurot. K. Rõigas

kasutas teadlikult inimesi ära - ta viis ohvrid ettevalmistustöö ja valedega seisu, kus nad tema

1-23-5850

manipulatsioonidele kergesti allusid. Kohtu hinnangul esineb karistust kergendava asjaoluna

KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus kannatanu A A OÜ episoodis.

Teiste kannatanute puhul märgib kohus, et kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei täheldanud

kohus süüdistatava käitumises puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtupraktika kohaselt ei ole alust

rääkida kahetsuse puhtsüdamlikkusest kui süüdistatav end süüdi tunnistanud ei ole, ka ei ole

süüdistatav kannatanu ees vabandanud (vt nt 3-1-1-88-14, p 11). Kuna karistust kergendav

asjaolu ei ole mitte paljasõnaline kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki

kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.t kas on alust uskuda, et isik

siiralt kahetseb oma tegu. Süüdistatav K. Rõigas on avaldanud, et tunnistab oma süüd D.A ja

A.R-i suhtes toime pandud kelmuste episoodides. Samuti K. Rõigas avaldas kohtuistungil, et ta

kahetseb, et esitas X.O-le oma valedokumendid ja ta mõistab, et just sel põhjusel see usaldus

tekkiski ja sellepärast sai ta laenu võtta. Selliselt avaldatus ei kajasta süüdistatava hoiakus tema

poolt toimepandud teo suhtes kahetsust. Süüdistatav kahetseb sündmust kui sellist, mitte oma

tegu ega saabunud tagajärje. Ka siirast kahetsust kannatanute ees ei ole K. Rõigas avaldanud.

Maakohtul ei kujunenud veendumust, et K. Rõigas puhtsüdamlikult oma teod kahetseb.

Seejuures võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse, et K. Rõigas pani X.O suhtes kuriteod

toime kasutades ära usaldust K. Rõigase vastu. Märkimist väärib ka see, et teda on varem

korduvalt karistatud samasuguste kuritegude eest ning teod pani ta toime mitmete kannatanute

suhtes. Seetõttu on tema tegevus keskmisest jultunum ja süü suur. Kohus mõistab K. Rõigasele

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks neli aastat vangistust.

141. KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 157-2 lg 1 järgi on võimalik K. Rõigast karistada samuti ühe-

kuni viieaastase vangistusega. Kohtu hinnangul karistus selle sätte järgi peab olema väiksem kui

KarS § 209 lg 2 p 1 eest, sest K. Rõigas maksis mingis osas laene tagasi ehk ta osaliselt heastas

laenuandjatele neile tekitatud kahju. Ka peab K. Rõigase kasuks arvesse võtma seda, et

laenuandjad ei ole teinud laenutaotleja põhjalikku kontrolli, seega oli K. Rõigasel kerge

laenulepinguid X.O andmetega sõlmida. Siin esinevad aga samad K. Rõigase süüd suurendavad

asjaolud, mis kelmuse puhul, so toime pandud kuritegude episoodide arv ning tekitatud kahju

suurus. Samuti võtab kohus arvesse, et K. Rõigas täitis ühe teoga kaks süüteokoosseisu. Neljas

erinevas episoodis oli Kaupo Rõigase poolt kannatanutele tekitatud kahju kokku summas

22522,58 eurot. Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse, et K. Rõigas pani kuriteod

toime kasutades ära X.O usaldust tema vastu. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid,

leiab kohus, et Kaupo Rõigase süü kogumis on keskmises määras. Kohus mõistab K. Rõigasele

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuseks kolm aastat vangistust.

142. KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 201 lg 2 p 1 sätestavad rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik

mõista KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise

eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistataval puudub alaline sissetulek, mis

võimaldaks rahalist karistust tasuda. Seejuures lasuvad süüdistataval ka varalise kahju ja

menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise

karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline

karistus ei oleks täidetav. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui

kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Kaupo Rõigas on varem reaalset vanglakaristust

kandnud isik, kes sellest hoolimata jätkab samaliigiliste kuritegude toime panemist.

Maksukohuslaste registri andmete kohaselt puuduvad Maksu ja Tolliametil andmed Kaupo

Rõigase tulude kohta, sest ta ei ole 2021. aasta ja 2022. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud

(KoTo III kd, lk 187). Täiendavalt välistab rahalise karistuse kui karistusliigi ka KarS § 209 lg 2

p 1 ja KarS § 213 lg 2 p 1 koosseisud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Kaupo Rõigase puhul

on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust.

1-23-5850

143. KarS § 199 lg 2 p 4 sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et süüdistatav on toime pannud ühe varguseepisoodi.

Käesoleval juhul esineb vaid üks KarS § 199 lg 2 kohane koosseisuline raskendav asjaolu –

korduvus. See räägib pigem selle kasuks, et karistus ei peaks olema sanktsiooni ülemises servas.

Teisalt ei saa see olla ka minimaalne, kuna Kaupo Rõigase kahjuks peab võtma arvesse seda, et

X.O usaldas süüdistatavat ja Kaupo Rõigas pani kuriteo toime temaga koos tol ajal elava X.O

suhtes. Süü suuruse hindamisel ei saa jätta arvestamata seda, et vargusega tekitatud kahju summa

ei ole liiga suur, s.o 3130.00 eurot, kuid see pole praeguse ajani hüvitatud. Kohus arvestab

karistamisel ka seda, et Kaupo Rõigas oli enne süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemist

karistatud muuhulgas analoogsete kuritegude toimepanemise eest, so Harju Maakohtu

11.12.2018 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi reaalse vangistusega 2 aastat 6 kuud. Eeltoodust

nähtub, et varasema kriminaalkaristuse kohaldamine vangistuse näol ei ole mõjutanud

süüdistatavat varguste toimepanemisest loobuma. Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid

ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut

iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et Kaupo Rõigase süüaste pole suur ning ta

väärib karistust, mis on alla KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus

peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat vangistust.

144. KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmiseks

määraks on samuti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kaupo Rõigase süü hindamisel võtab kohus

arvesse, et süüdistatav omastas ühe inimese vara. Kohtu hinnangul esineb karistust kergendava

asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Märkimist väärib

aga see, et Kaupo Rõigast on varem karistatud samasuguste kuritegude eest, so KarS § 201 lg 2 p

1 järgi. Kohtu hinnangul vastab Kaupo Rõigase süüle kahe aastase pikkune vangistus ja selle

kohus Kaupo Rõigasele mõistab.

145. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtul ei ole

illusioone selles osas, milline karistus võiks mõjutada K. Rõigast edaspidi uutest kuritegudest

hoiduma. Karistusregistrist nähtuvalt on K. Rõigas aastakümnete jooksul pannud toime

järjepidevalt samalaadseid tegusid – varguseid, omastamisi, kelmuseid, dokumendi võltsimisi ja

võltsitud dokumendi kasutamisi, milledele on lisandunud arvutikelmuste ja identiteedivarguste

toimepanemised. K. Rõigast on samalaadsete kuritegude toimepanemise tõttu kriminaalkorras

karistatud Eestis kokku 13-l korral (KoTo III kd, lk 149-156). Lisaks ta on ka Soomes kolmel

korral kriminaalkorras karistatud muuhulgas samuti varguse ja kelmuste toimepanemise tõttu

(KoTo III kd, lk 192-197). K. Rõigast on viimati karistatud Viru Maakohtu 26.10.2021 otsusega

nr 1-21-6926 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (KoTo III kd, lk 184-186) ja enne seda veel Harju

Maakohtu 11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1,

§ 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi (KoTo III kd, lk 157-173). Viimati KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

mõistetud 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt vabanes K. Rõigas vanglast

29.10.2021(KoTo III kd, lk 188-191). Peale vabanemist on Kaupo Rõigas jätkanud oma seniseid

aastakümnete jooksul toime pandud sarikelmi tegusid. Seega annavad K. Rõigase

karistusandmed ja uute samaliigiliste kuritegude toimepanemine aluse prognoosida karistuse

eripreventiivset mõju halvaks. Kohtu hinnangul ei ole väga tõenäoline, et K. Rõigast on võimalik

mõjutada oma väljakujunenud käitumist muutma. Retsidiivsuse vähendamiseks tuleb silmas

pidada, et vanglas on K. Rõigasel raskem uusi kuritegusid toime panna. Seega saab

vanglakaristus täita efektiivselt eripreventiivset eesmärki. Ka kannatanutele annab pikem

vangistus tõsisema sõnumi, et riik peab K. Rõigase tegevust karmi kohtlemise vääriliseks.

Õiguskorra kaitsmise huvid süü suurusele vastava karistuse korrigeerimist ei tingi.

146. Kokkuvõttes, olles kaalunud kõiki argumente, mõistab kohus K. Rõigasele KarS § 64 lg 1

1-23-5850

alusel KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud

karistustest liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat ja 9

kuud vangistust. Kohus leiab, et KarS § 209 lg 2 p 1 järgset karistust tuleb suurendada. K.

Rõigast on alus süüdi mõista erilaadsete süütegude toimepanemise eest ja nende puhul olid

kannatanud teised kui kelmuste puhul. Seega peab kohus põhjendatuks suurendada raskeimat

karistust, so neli aasta pikkust vangistust vähemalt üheksa kuu vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1

alusel arvab kohus eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeb karistuse kandmise

alguseks Kaupo Rõigase kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.06.2023.

147. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades

käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude episoodide arvu ja

süüdistatava varasemat karistatust, muuhulgas samalaadsete kuritegude eest, siis ei esine Kaupo

Rõigase puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava liitkaristuse

reaalselt täielikult täitmisele pööramata. Süüdistatava käitumine ei anna alust arvata, et

tingimusliku karistuse kandmiselt vabastamisel oleks saavutatav karistuse eesmärk ja isiku

väärtushinnangute muutumine. Kohtu seisukoha kohaselt antud juhul puudub igasugune alus

süüdistatava karistuse kandmiselt tingimisi vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks

kuritegude toimepanemise asjaoludele ega süüdlase isikule. Kohus arvestab karistuse mõistmisel

ka üldpreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb ühiskonnale anda kindel signaal, et korduvate

varavastaste kuritegude eest järgneb karistus ning toimepandud kuriteod väärivad hukkamõistu ja

rangeid karistusi.

148. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et K. Rõigast on võimalik tingimisi karistusest vabastada. Kohtu

hinnangul ainus viis et Kaupo Rõigast ei paneks uusi kuritegusid on reaalse vangistuse

kohaldamise. Kaupo Rõigase väidetava halvenenud tervise tõttu ei ole põhjendatud teda

karistusest vabastada. Kohtule ei olnud esitatud tõendeid selle kohta, et K. Rõigase tervislik

seisund välistab vanglakaristuse kandmist. Kohus võttis kaitsja taotlusel vastu K. Rõigase

terviseseisundit kinnitav 14.03.2024 SA Ida-Viru Keskhaigla tõend, millest nähtub, et K.

Rõigasel on XXX (KoTo III kd, lk 228). Ka märkis süüdistatav kohtuistungil, et tema tervislik

seisund on halb, tal on 2018 detsembris olnud XXX, tema käimine on täiesti piiratud, ilma

operatsioonita ta elada edasi ei saa. Südameravi saab ta praegu vanglas, vabaduses saaks aga ta

operatsioonid ära teha. Käesoleval hetkel puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et K. Rõigasel

esineks mingi selline tervisehäire, mis takistaks vanglakaristuse kandmist. Kohtule ei olnud

esitatud meditsiinilist dokumentatsiooni selle kohta, et K. Rõigase tervislik seisund välistab

vanglas viibimist.

III TÕKEND

149. Süüdistatavale Kaupo Rõigasele on kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit vahistamine

alates tema kinnipidamisest. K. Rõigas peeti kahtlustatavana kinni 07.06.2023 (KoTo III kd, lk

135-139). 09.06.2023 jättis kohus vahistamismääruse muutmata. K. Rõigase vahi all pidamise

tähtaega pikendati kuni 07.10.2023. 06.10.2023 andis Viru Maakohus süüdistatava kohtu alla

ning jättis tema suhtes kohaldatud põhiõigusi enimriivava tõkendiliigi muutmata (KoTo IV, lk

28-30). 18.10.2023 kontrollis kohus süüdistatava vahistamise jätkuva kohaldamise põhjendatust

ning jättis oma 26.10.2023 määrusega Kaupo Rõigasele kohaldatud tõkendi, vahistamine,

muutmata. Seega on Kaupo Rõigas käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud

katkematult alates 07.06.2023.

1-23-5850

150. Kuivõrd kohus mõistis K. Rõigasele pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on

otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva, siis on otstarbekas, et K. Rõigas

kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata,

mistõttu jätab kohus K. Rõigase suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni

käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Vahistamise alus ei ole ära

langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise.

IV KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGIDE OSAS

151. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

152. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p

5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

153. KrMS § 381 kohaselt on kannatanul õigus esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi, mille kohus

vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk

on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või

heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava

kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju.

154. Kriminaalasjas on kannatanu A A OÜ juhatuse liige A S esitanud hagiavalduse Kaupo

Rõigase vastu varalise kahju nõudes summas 1500.00 eurot (KoTo I kd, lk 30-31, lk 48). Hagi

aluseks on 30.10.2020 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Kaupo

Rõigase poolt. 20.03.2024. a toimunud kohtuistungil oli Kaupo Rõigas nõus hüvitama kahju ning

ei vaidlustanud seda (KoTo V kd, lk 114 pö). Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule A A OÜ-le varaline kahju

summas 1500.00 eurot. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele ning VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele tsiviilhagi katteks A A OÜ kasuks

1500.00 eurot.

155. Kannatanu X.O on esitanud tsiviilhagi, milles palub Kaupo Rõigaselt välja mõista varalist

kahju summas 3454.73 euro (KoTo II kd, lk 66-67). Hagi aluseks on X.O korterist (aadressil

XXX ) kuldesemete varastamine Kaupo Rõigase poolt. 11.03.2024 kohtuistungil vähendas X.O

nõude käevõru maksumuse vähendamise ja tagastatud kullast keti ja risti ripatsi tõttu. Kannatanu

X.O toetas kohtuistungil tsiviilhagi summas 3130.00 eurot ning palus välja mõista tsiviilhagi

Kaupo Rõigaselt. Süüdistatav end selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei

tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohtule esitatud tõenditega on aga tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule X.O-le varaline kahju summas 3130 eurot, mida

kohus kajastas kohtuotsuse p-des 122-131. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele

1-23-5850

ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele tsiviilhagi katteks

X.O kasuks 3130.00 eurot.

156. Kannatanu D.A on esitanud tsiviilhagi, milles palub Kaupo Rõigaselt välja mõista varalist

kahju 600.00 eurot (KoTo III kd, lk 60). Hagi aluseks on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Kaupo Rõigase poolt. 12.03.2024 kohtuistungil jäi

kannatanu esitatud hagi juurde. 20.03.2024. a toimunud kohtuistungil oli Kaupo Rõigas nõus

tsiviilhagiga ning ei vaidlustanud seda (KoTo V kd, lk 114 pö). Kohtule esitatud tõenditega on

tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule D.A-le varaline

kahju summas 600 eurot. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele ning VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele tsiviilhagi katteks D.A kasuks 600.00

eurot.

157. Kannatanu A.R on esitanud tsiviilhagi, milles palub Kaupo Rõigaselt välja mõista varalist

kahju 11 500.00 eurot (KoTo III kd, lk 102). Hagi aluseks on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Kaupo Rõigase poolt A.R-i suhtes. Seega tsiviilhagis

nõutakse kahju, mis on vahetult kuriteoga tekitatud. 13.03.2024 kohtuistungil jäi kannatanu

esitatud hagi juurde. 20.03.2024. a toimunud kohtuistungil oli Kaupo Rõigas nõus tsiviilhagiga

ning ei vaidlustanud seda (KoTo V kd, lk 114 pö). Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule A.R-ile varaline kahju

summas 11 500.00 eurot. Seega kuulub kannatanu tsiviilhagi rahuldamisele ning VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 5 alusel Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele tsiviilhagi katteks A.R-i kasuks 11

500.00 eurot.

158. Laenuandjate tsiviilhagidega seoses tuleb tähele panna seda, et teise isiku identiteeti

kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja

arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (RKEKo 3-1-

1-106-12, p 64; RKTKo 3-2-1-135-16, p 16). Kohtuotsuse p-des 40-91 sisalduv tõendite analüüs

ja põhjendused näitavad, et sõlmis Kaupo Rõigas laenulepingud B F OÜ-ga, I F AS-ga, P G

OÜ-ga, B AS-ga, E AS-ga X.O identiteeti kasutades ja tema nõusolekuta. X.O neid lepinguid

heaks kiitnud ei ole. Seega on B F OÜ-ga, I F AS-ga, P G OÜ-ga, B AS-ga, E AS-ga

laenulepingud tühised. TsÜS § 130 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei

olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida,

hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju,

mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Lisaks määrab TsÜS §

130 lg 2, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei

ole, peab ta lisaks TsÜS § 130 lg-s 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. See alus prevaleerib deliktiõigusliku vastutuse (VÕS §

1043 jj.) ja alusetu rikastumise õiguse (VÕS § 1027 jj.) üle (RKEKo 3-1-1-106-12, p 64). TsÜS §

130 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse eesmärgiks on asetada esindusõiguseta

esindajaga tehingu teinud pool olukorda, milles ta oleks olnud, kui esindajal oleks olnud

esindusõigus ning temaga tehtud tehing kehtiks ja oleks täidetud (RKEKo 3-1-1-106-12, p 71).

Tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahjuna TsÜS § 130 lg 2 mõttes on sellise laenu võtmise

puhul käsitatavad nii laenusummad, mis laenuandjad petturi poolt teiste isikute nimel sõlmitud

lepingute alusel välja maksid, kui ka lepingutes sätestatud viivised, intressid jm kõrvalnõuded.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et B F OÜ, I F AS, P G

OÜ, B AS, E AS esitatud tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses

põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega.

159. Kannatanu P G OÜ on esitanud tsiviilhagi Kaupo Rõigase vastu varalise kahju

hüvitamiseks summas 2426.83 eurot (KoTo III kd, lk 124-126). P Gr OÜ on rajanud oma nõude

1-23-5850

01.03.2022 võetud 2500 eurosele laenule. Selles osas koosneb hagi kahest nõudest: tagastamata

laenu põhiosa summa 2326, 83 eurot ja 100 eurot õigusabikulud. 18.03.2024 kohtuistungil

suurendas kannatanu P G OÜ esindaja E E tsiviilhagi nõude. Hageja esindaja selgitas kohtus

tsiviilhagi summa ümberarvutuse põhimõtteid. Kogu tänane tsiviilhagi nõue moodustub 2636,62

eurot ja koosneb üksnes tagasi maksmata reaalsest summast 2200 eurot (põhiosa jääk), viivisest

336,62 eurot (alates lepingu ülesütlemise järgmisest päeva, so 30.10.2022 kuni 18.03.2024) ja

õigusabikuludest 100 eurot. Õigusabikulude nõue tugineb sellele, et P G OÜ kulutas hagi

koostamiseks raha ja maksis selle eest 100 eurot. Kohtu hinnangul kujutab õigusabikulud endast

P G OÜ jaoks kahju, mille tekitas Kaupo Rõigas laenu võtmise ja selle tagastamata jätmise tõttu.

Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud viivisenõue summas 336,62 eurot põhjendatud ning

tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Niisiis

tuleb P G OÜ tsiviilhagi rahuldada ja mõista Kaupo Rõigaselt TsÜS § 130 lg-te 1 ja 2 alusel

välja 2636 eurot 62 senti.

160. Kannatanu E AS on esitanud tsiviilhagi Kaupo Rõigase vastu varalise kahju hüvitamiseks

summas 2238.56 eurot (KoTo III kd, lk 1-2). 12.03.2024 kohtuistungil vähendas kannatanu E

AS esindaja N L tsiviilhagi nõude, kuna reaalne pangale tekitatud kahju on 1932,08 eurot.

Hageja esindaja selgitas kohtus, et varasemalt tsiviilhagis oli intressi arvestus sees. Nüüd aga on

tsiviilhagi esitatud üksnes selles summas, mis on reaalselt laenuandjale pangaarvele välja

makstud ja mida ta ei ole tagasi saanud. Viivist ei ole selles teises tsiviilhagis viivisenõuet

esitanud. Kohtuistungil esitas prokurör E AS täpsustatud hagiavalduse (KoTo III kd, lk 3-4). E

AS palub hagis VÕS 1043 alusel välja mõista Kaupo Rõigaselt E AS kasuks temale

õigusvastaselt tekitatud kahju, mis koosneb põhinõudest summas 1932,08 eurot. Kannatanu

esindaja toetas kohtuistungil tsiviilhagi summas 1932,08 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on

tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule E AS-ile

varaline kahju. ES AS 03.05.2022 maksis X.O C panga pangakontole välja 495,50 eurot ja

05.09.2022 maksis samale pangakontole välja 1497 eurot. Kokku laekus 5 tagasimakset

kogusummas 192 eurot - 04.06.2022 25 eurot, 04.07.2022 25 eurot, 04.08.2022 25 eurot ja

05.09.2022 25 eurot ja 08.10.2022 92 eurot. 20.03.2024. a toimunud kohtuistungil oli Kaupo

Rõigas nõus tsiviilhagiga ning ei vaidlustanud seda (KoTo V kd, lk 114 pö). Seetõttu peab Kaupo

Rõigas maksma E AS-ile 1932,08 eurot.

161. Kohus leiab, et E AS hagi väljamõistmine selles ulatuses on õigustatud vaatamata sellele, et

E AS nõudeid on 30.12.2023 loovutatud I H OÜ-le (vt E AS esindaja kohtuistungil antud

ütlusi). Tsiviilhagi võib KrMS § 38-1 lg 1 kohaselt esitada kannatanu. Kannatanu on KrMS § 37

lg 1 ls 1 järgi isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud õigusvastase teoga vahetult

kahjustatud. Kaupo Rõigas kahjustas oma õigusvastaste tegudega vahetult E AS. Kohtu

hinnangul on samuti oluline see, et kannatanu esitas oma varalise kahju nõude kriminaalasjas

juba 09.08.2023 (KoTo III kd, lk 1-2), st enne kohtusse pöördumist, kasutades enda kui

kannatanu õigust. I H OÜ ei saaks tsiviilhagi esitada, sest ta ei ole kannatanu.

162. Kannatanu B F OÜ on esitanud tsiviilhagi Kaupo Rõigase vastu varalise kahju

hüvitamiseks summas 1255.00 eurot (KoTo III kd, lk 20-22). Kohtuistungil esitas prokurör B F

OÜ täpsustatud hagiavalduse seisuga 11.03.2024 (KoTo III kd, lk 23-24). B F OÜ palub hagis

VÕS 1043 ja 113 lg 1 alusel välja mõista B F OÜ kasuks temale õigusvastaselt tekitatud kahju

summas 1255 eurot ning viivised alates 04.08.2022 kuni kohtuistungini 161 eurot 14 senti, kokku

1416,14 eurot. Kannatanu esindaja K K toetas kohtuistungil tsiviilhagi summas 1416,14 eurot,

so põhivõlgnevus 1255,00 eurot ja seisuga 11.03.2024 viivis 161,14 eurot. Kohtule esitatud

1-23-5850

tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule

B F OÜ-le varaline kahju summas 1416,14 eurot. B F OÜ 04.08.2022 maksis X.O C panga

pangakontole välja 1255 eurot. Ühtegi tagasimakset ei ole tehtud. Hageja esindaja selgitas kohtus

tsiviilhagi summa kujunemise asjaolusid. Tsiviilhagi sisse arvutatud ka viivist seadusjärgses

määras 8% aastas, so 161,14 eurot. Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud viivisenõue

summas 161,14 eurot põhjendatud. 20.03.2024. a toimunud kohtuistungil oli Kaupo Rõigas nõus

tsiviilhagiga ning ei vaidlustanud seda (KoTo V kd, lk 114 pö). Seetõttu peab Kaupo Rõigas

maksma B F OÜ-le 1416,14 eurot.

163. Kannatanu B AS on esitanud tsiviilhagi Kaupo Rõigase vastu varalise kahju hüvitamiseks

summas 8933.96 eurot (KoTo II kd, lk 165-166). Tsiviilhagi on esitatud üksnes selles summas,

mis on reaalselt laenuandjale pangaarvele välja makstud ja mida kannatanu ei ole tagasi saanud.

12.03.2024 kohtuistungil jäi kannatanu esindaja M K esitatud hagi juurde. Kohtule esitatud

tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule

B AS-ile varaline kahju summas 8933.96 eurot. B AS 12.04.2022 maksis X.O C panga

pangakontole välja 6500 eurot ja 06.06.2022 maksis samale pangakontole välja 3900 eurot.

Kokku on tehtud 5 tagasimakset kogusummas 1466,04 eurot. Esimene tagasimakse on tehtud

02.05.2022, teine tagasimakse on tehtud 02.06.2022, kolmas on tehtud 04.07.2022, neljas on

tehtud 04.08.2022 ja viimane ehk viies on tehtud 05.09.2022. 20.03.2024. a toimunud

kohtuistungil oli Kaupo Rõigas nõus tsiviilhagiga ning ei vaidlustanud seda (KoTo V kd, lk 114

pö). Seetõttu peab Kaupo Rõigas maksma B AS-ile 8933.96 eurot.

164. Kannatanu I F AS on esitanud tsiviilhagi Kaupo Rõigase vastu varalise kahju hüvitamiseks

summas 8671.41 eurot (KoTo II kd, lk 142-144). 12.03.2024 kohtuistungil suurendas kannatanu

esindaja C T tsiviilhagi nõude, kuna põhinõue on vähenenud, aga lisandus seadusjärgne viivis

alates laenu väljastamise kuupäevast. Hageja esindaja selgitas kohtus, et algselt oli arvestatud

intressi ja lepingujärgset viivist, kuid praegu nõuab kannatanu ainult põhiosa ja viivist

seadusjärgses määras alates laenusumma väljastamisest 28.02.2022. kohtuistungil esitas prokurör

I F AS täpsustatud hagiavalduse seisuga 11.03.2024 (KoTo II kd, lk 148-149). I F AS palub

hagis VÕS 1043 ja 113 lg 1 alusel välja mõista I F AS kasuks temale õigusvastaselt tekitatud

kahju summas 7491,02 eurot ning sellele lisanduv viivis arvestusega alates 28.02.2022.

Kannatanu esindaja toetas kohtuistungil tsiviilhagi summas 9019, 92 eurot, so põhivõlgnevuse

jääk 7491,02 eurot ja seisuga 11.03.2024 viivis 1528,90 eurot. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi

põhjendatud ja Kaupo Rõigas peab maksma I F AS-le 9019, 92 eurot.

V KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS

165. PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendite hoidlasse on antud asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr XXX alusel DNA-proovid (KoTo III kd, lk 198). DNA-proovidel puudub

majanduslik väärtus, mistõttu pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada.

166. PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad 29.09.2022 kannatanu X.O poolt

uurimisele üle antud seadmetes tehtud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod (KoTo II, lk 97-98). Kuna elektroonilistelt andmekandjatelt saadud

koopiafailide, analüüsitud failide ja jäädvustatud fotode edasine hoidmine PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas ei ole vajalik ega otstarbekas ning kuna

kriminaalmenetluses kopeeritud andmete näol on tegemist väärtusetute andmetega KrMS § 126

lg 3 p 4 tähenduses, mistõttu pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb need hävitada.

167. PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr XXX alusel

1-23-5850

(KoTo III kd, lk 199) asub 29.09.2022 kannatanu X.O poolt uurimisele üle antud Kaupo

Rõigasele kuuluv rahakott koos selle sisuga. Need asitõendid tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p

2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Kaupo Rõigasele.

K. Rõigas avaldas kohtuistungil, et kinnipidamisel 6. juuni öösel 11:45 on temalt ära võetud

mingid pangakaardid, Prisma sooduskaart, aegunud juhiload C.E nimele ja mobiiltelefon Xiaomi.

07.06.2023 K. Rõigas kahtlustatavana kinnipidamise protokollist aga nähtub, et temalt ei ole

midagi äravõetud (KoTo III kd, lk 135-139).

VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

168. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 järgi juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

169. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Kaupo Rõigase menetluskuludeks kaitsjatasu

osutatud õigusabi eest, ekspertiisi teostamisega seotud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

170. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna Kaupo Rõigas tunnistati süüdi teise astme kuritegude

toimepanemise eest, on sundraha suurus 1230 eurot. Kriminaalasjas on teostatud ka

hääleekspertiis nr XX ja selle teostamisega seotud kulud on 862 eurot (KoTo V kd, lk 35). Kaupo

Rõigase kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 1231,20 eurot (KoTo III kd, lk 204,

208, 216, 220, 223, 226) ning kohtumenetluses 4826,32 eurot (KoTo V kd, lk 62-64, 144-146,

147-148). Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine Kaupo Rõigase kaitsja poolt

taotletud mahus on põhjendatud. Seega kokku peab Kaupo Rõigas menetluskuludena hüvitama

8149,52 eurot.

171. Kuigi kaitsja taotles jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda pole ta esitanud tõendeid selle

kohta, et Kaupo Rõigas ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi

süüdistatavat süüdistatakse varavastaste kuritegude toimepanemises, mis viitab sellele, et

süüdistataval ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel

ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel

tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika

kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme

võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö

juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke

isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kaupo Rõigas on aga varem

kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, s.h ka samalaadsete kuritegude toimepanemise eest

karistatud isikuks ning menetletavas kriminaalasjas on tõendamisesemeks kümned samalaadsed

süüteod, mistõttu ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus

kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis

tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

172. Samas leiab kohus, et välja mõistetavate menetluskulude ja hüvitatavate tsiviilhagide

suurusest tulenevalt ning arvestades seda, et süüdistatavale mõistetakse vangistus, millise

kandmise ajal ei pruugi ta olla tööga hõivatud, esinevad alused võimaldada süüdistataval

menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse

1-23-5850

jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtu seisukoht kannatanute X.O ja D.A KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitatud taotluse osas.

173. Kohtuistungil on X.O ja D.A esitanud KrMS § 38 lg 5 p-des 2 sätestatud taotluse. Vastavalt

KrMS § 38 lg 5 p-le 2 on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks

süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui

teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kannatanute taotlused on põhjendatud, arvestades

süüdistuse sisu ja nende poolt kohtuistungil antud ütluseid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olga Dorogan

kohtunik