3-24-2063/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2063

Haldusasi

X

kaebus

Transpordiameti

kohustamiseks

teha

järelevalvet sadama ohutuse asjus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Transpordiamet, esindaja EL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õhtulehes ilmus 22.06.2024 artikkel, mille kohaselt leiti Kuivastu sadama ala mõõdistustööde

käigus sadama akvatooriumist üle saja aasta vanune puidust laevavrakk. X esitas 02.07.2024

Transpordiametile avalduse, märkides, et artiklis avaldatu teeb teda kui tarbijat murelikuks.

Vrakk liigub ja eraldab palke, mis ohustab parvlaevu. Kaebaja palus Transpordiametil märkida

merekaartidele ohupoi. Kuna tegemist on laevateel asuva ohuga, palus ta seda teha viivitamatult

ehk hiljemalt 05.07.2024. Kirjas pöörduti ka Saarte Liinid AS-i, TS Laevad OÜ, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti, Kliimaministeeriumi jt asutuste poole.

2. Transpordiameti kartograafiaosakonna juhataja selgitas 09.07.2024 kirjas Xle, et vrakk on

navigatsioonikaartidel tähistatud. Vrakk asub Kuivastu sadama akvatooriumis, kus veeliikluse

ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest vastutab sadama pidaja vastavalt

sadamaseaduse (SadS) § 4 lõikele 3. Kui sadama akvatooriumis või sissesõiduteel muutuvad

sügavused või on vaja tähistada ohtu uue navigatsioonimärgiga, siis peab sadama pidaja esitama

andmed Transpordiametile nende avaldamiseks navigatsiooniteabes.

3. X esitas 09.07.2024 Transpordiametile vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles ei

nõustunud Transpordiameti 09.07.2024 vastusega. Tarbijal on õigus saada teavet teenuse ohutuse

kohta. Asjaomast laevavrakki pole his.vta.ee kaardil tähistatud. Transpordiamet on kohustatud

3-24-2063

2(5)

tegema sadama valdajale mittevastavuse korral ettekirjutuse. Uue asjaoluna tõi avaldaja välja, et

sadama kaide juures ei ole sügavused ehituprojektiga kooskõlas, kuna ei vasta sadamaregistris

olevale teabele. Transpordiamet peab nõudma ehitusprojektile vastavaid sügavusi. Vraki juures

on mõõdetud varem 4,6 m, kaardil on 4,8 m.

4. X esitas 13.07.2024 Kliimaministeeriumile taotluse korraldada Transpordiameti üle

teenistuslik järelevalve, kuna vrakki ei ole kaartidele kantud, ohupoid pole paigaldatud, sadama

süvendused ei vasta ehitusprojektile ja vraki kõrgeim punkt on 4,6 m, mitte 4,8 m.

5. X esitas 13.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Transpordiametit tegema Kuivastu sadama pidajale ettekirjutus järgida sadama hooldamisel

kinnitatud asjakohaseid projekte.

Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras:

1) kohustada Transpordiametit tähistama navigatsioonikaartidel vrakk Kuivastu sadamas;

2) peatada ajutiselt veebilehele https://gis.vta.ee/nutimeri/ avalik juurdepääs;

3) peatada ajutiselt Kuivastu kai nr 1 kasutamine, kuni on tagatud mõlema vraki ohutus;

4) kohustada Transpordiametit lubama kaebajal teha Kuivastu sadama meremõõdistusi;

5) peatada ajutiselt kaide 1, 2 ja 3 kasutamine, kuni kaid on süvendatud sadamaregistris olevate

andmeteni.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 05.08.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole taotlenud Transpordiametilt

sadama pidajale ettekirjutuse tegemist järgida sadama hooldamisel kinnitatud asjakohaseid

projekte. Teiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda kohtult sellise sisuga ettekirjutuse

tegemist isegi juhul, kui kaebaja oleks sellise nõude vastustajale esitanud. Transpordiametil on

SadS § 42 lg 3 kohaselt küll riikliku järelevalve pädevus SadS-s ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, kuid kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalve teostamist. Kaebaja on üksnes õigus taotleda järelevalvemenetlust ning õigus saada

kaalutletud otsus, kas järelevalvemenetlus algatada või mitte.

Kaebajal puudub mistahes subjektiivne õigus nõuda Kuivastu sadama kaide nr 1, 2 ja 3 ajutise

kasutamise keelamist nii vrakkide ohutuse tagamiseks kui ka süvendamistööde teostamiseks

nimetatud kaide juures. Samuti puudub kaebajal subjektiive õigus nõuda, et Transpordiamet

võimaldaks kaebajal teostada meremõõdistustöid Kuivastu sadama akvatooriumis. Kaebajal

puudub mistahes omandiõigus või nõudeõigus seoses Kuivastu sadama töö korraldamisega.

Transpordiameti 09.07.2024 vastusest nähtub, et vaidlusalune vrakk on navigatsioonikaartidel

tähistatud. Samuti nähtub vrakk Transpordiameti veebilehel olevast hüdrograafia infosüsteemist

https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=593). Seega

on kaebaja nõue vraki kaardil tähistamiseks täidetud juba enne kohtusse pöördumist ning selle

nõude kohtule esitamiseks puudub mistahes alus. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, millisel

õiguslikul alusel ning milliste kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks taotleb kaebaja leheküljele

https://gis.vta.ee/nutimeri/ avaliku juurdepääsu ajutist peatamist. Veesõidukite navigeerimiseks

tuleb kasutada kehtivaid (sh pidevalt uuendatud) navigatsioonikaarte, mis on kättesaadavad koos

asjaomase seadmega (kaardiplotter) või tarkvarana. Nutimere rakendus kuvab Transpordiameti

ametlikke elektroonilisi navigatsioonikaarte Maa-ameti põhikaardi või ortofoto taustal. Siinkohal

on oluline, et Transpordiamet soovitab mitte kasutada rakendust esmase navigeerimisvahendina.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et AS-l Saarte Liinid on olemas navigeerimistarkvara ning

3-24-2063

3(5)

reisijate (sh kaebaja) ohutus on Kuivastu sadama akvatooriumis tagatud. Kaebaja ei ole kohtule

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Asjaolu, et hüdrograafia infosüsteemis on

lisaks kaebaja poolt nimetatud vrakile ära märgitud ka meremuuseumi vraki (vrakk 1) asukoht

kai nr 1 läheduses ning Nutimere lehelt meremuuseumi vrakki ei nähtu, ei tähenda, et Kuivastu

sadamas ei ole tagatud reisijate, sh kaebaja ohutus, millele kaebaja teenuse tarbijana apelleerib.

Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 33 kohaselt on navigatsiooniteave Transpordiameti

väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta veeteel;

navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded nagu

lootsiraamatud,

navigatsioonimärkide

nimekirjad,

teadaanded

meremeestele

ning

navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded. Siinsel juhul on viidatud

andmeid koosmõjus kasutades võimalik saada kogu vajalik teave navigeerimiseks Kuivastu

sadamas.

Kokkuvõttes on kaebaja seisukohad ning nõuded seoses Kuivastu sadama kaide kasutamisega,

akvatooriumi sügavusega ja navigatsiooniteabe puudulikkusega ainetud, sest kaebajal puudub

subjektiivne õigus sellekohaste kohustamis- ja keelamisnõuete esitamiseks. Kaebaja ei ole ära

näidanud ühtegi rikutud subjektiivset õigust. Asjaolu, et kaebaja soovis kasutada AS Saarte

Liinid teenust puhkuse veetmiseks Muhus ja kaebaja kahtles teenuse ohutuses, ei tekita kaebajale

veel subjektiivset õigust vaidlustada Transpordiameti või AS Saarte Liinid tegevust/tegevusetust

seoses Kuivastu sadamaga. Riivatud subjektiivne õigus ei saa tuleneda tarbijakaitseseaduse

(TKS) §-st 4 (tarbija õigus saada teavet). Tarbija ning teenuse pakkuja võimalikud vaidlused

lahendatakse tsiviilkorras.

7. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu

05.08.2024 määrus tühistada ja võtta asi menetlusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovis kaebaja kohtusse pöördumisel kaitsta enda kui

tarbija õigust, et parvlaevateenuse ohutus oleks tagatud. Vastustaja on juba asunud puudusi ise

vabatahtlikult kõrvaldama, kuid mitte lõplikult. Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega

paigaldada ohupoi ja märkida merekaartidele seal puuduv vrakk, mis jääb sadama akvatooriumi

piiridesse ja on seega laeva navigeerimisalas. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks kaebajal ei

ole õigust nõuda teenuse ohutuse tagamiseks järelevalvemenetluse algatamist. Vastustaja ei ole

kinnitanud, et ta on ohutuse tagamiseks teinud piisavaid haldustoiminguid. Tema vastusest ei

ilmne, et sadamaregistri andmed vastaksid tegelikule olukorrale. Riigikohus selgitas 20.12.2001

määruses asjas nr 3-3-1-8-01 (p 22), et kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve,

tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Kaebajal on subjektiivne

õigus saada vastustajalt teavet, veendumaks parvlaevaühenduse ohutuses. Jääb selgusetuks,

millal tähistas vastustaja vraki ja millal märkis selle ohtlikuks. Kaebaja pole lihtsalt mures, vaid

on esitanud tõendid vraki ohtlikkuse kohta.

8. Transpordiamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Asjaolu, et Transpordiametil on SadS § 42 lg 3 järgi riikliku järelevalve pädevus SadS ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, ei tekita kaebajale subjektiivset

õigust nõuda järelevalve teostamist. Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei saa esitada kohtule

kohustamisnõuet Transpordiameti poolt sadama pidajale ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja ei ole

ise ka taotlenud Transpordiametilt järelevalve tegemist sadama pidaja üle.

Parvlaeval reisijal (tarbijal) ei ole puutumust sadama akvatooriumi navigatsioonimärgistuse ja

sügavusandmetega. Seetõttu ei saa need rikkuda kaebaja õigusi. Vrakk on navigatsiooniteabes

tähistatud, samuti on Transpordiamet selgitatud, kuidas toimub navigatsiooniteabe edastamine.

3-24-2063

4(5)

MSOS § 47 lg 6 alusel kehtestatud määrusel nr 181 ei ole üksikisiku subjektiivsete õiguste kaitse

eesmärki. Kaebus puudutab pigem navigatsioonimärgistuse ja navigatsiooniteabe sisu ning

avaldamise tehnilisi üksikasju, mitte õiguslikke küsimusi.

Transpordiamet ei käsitanud X 09.07.2024 vastust Transpordiameti 09.07.2024 saadetud

vastuskirjale vaidena. Transpordiamet esitas vastuses halduskohtule 25.07.2024 selles küsimuses

oma seisukoha ja selgitused. X on saatnud nii Transpordiametile kui ka paljudele teistele

riigiasutustele sadamatega seotud teemadel arvukalt e-kirju, mistõttu saatis Transpordiamet X

pöördumistele 30.08.2024 koondvastuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

korrata halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku

järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui

järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus

järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks

olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi (nt Riigikohtu 14.03.2022 otsus

nr 3-19-509, p 20; 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d

13–16; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p-d 12–15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17;

13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2023 määrus nr 3-23-

1855, p 11). Isik ei saa kohtu kaudu nõuda järelevalveorganilt järelevalve tegemist üksnes avalike

huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks.

11. Siinses asjas kaebaja kaebeõigusele hinnangu andmiseks tuleb tuvastada, mida kaebaja

soovis Transpordiametilt. Enne halduskohtusse pöördumist oli kaebaja esitanud 02.07.2024 ja

09.07.2024 Transpordiametile avaldused, mis puudutasid laevavraki kohta ohupoi paigaldamist

ja merekaartidele märkimist, samuti kaide juures sügavuse mittevastavust registrisse kantud

andmetele. Kaebaja tugineb oma õiguste riive põhistamisel sellele, et parvlaeva reisijateveo

teenus peab olema ohutu. Ringkonnakohus märgib, et parvlaeva reisijateveo teenuse tarbija elule,

tervisele ja varale ohutuse peab tagama teenuse osutaja (vedaja). Sadama akvatooriumis peab

sadama pidaja tagama veeliikluse ohutuse ning selleks vajaliku navigatsioonimärgistuse rajamise

ja muutmise. Laevavrakk, mille tähistamist kaebaja Transpordiametilt nõuab, ei puuduta aga

parvlaeva reisijateveo teenuse ohutust. Seda põhjusel, et Kuivastu-Virtsu liinil sõitvad

parvlaevad ei vaja sadama akvatooriumis ümberpööramisruumi, sest laev sõidab ühtepidi (nt

vöör ees) sadamasse kai äärde ja teistpidi (ahter ees) sadamast välja, üksnes laevajuht keerab

ennast laevasillas ringi, et hakata laeva teistpidi juhtima. Laevale vajalik manööverdusruum

sõltub sadamat kasutavate laevade tüüpidest ja nende omadustest ning sadama pidaja arvestab

sellega veesõidukite ohutu sildumise korraldamisel (Transpordiameti 30.08.2024 vastus nr 17.2-

1/24/6469-21). Lisaks on selge, et Transpordiamet ega ükski teine haldusorgan ei paigalda

sadamasse navigatsioonimärke, vaid seda teeb sadama pidaja vastavalt vajadusele. Samuti on

halduskohus õigesti tuvastanud, ja Transpordiameti 30.08.2024 vastus kaebajale kinnitab seda,

1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.12.2002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise,

rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“.

3-24-2063

5(5)

et kaebaja viidatud vrakk on navigatsioonikaartidel tähistatud. Mis puudutab kai äärseid

sügavusi, siis selle kohta on Transpordiamet oma 30.08.2024 vastuses põhjendatult selgitanud,

et sadama pidaja peab tagama navigatsiooniteabes avaldatud sügavused akvatooriumil ja

sissesõiduteel ning sügavuste mõõdistamise vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale (SadS §

4 lg 2). Kai äärseid sügavusi tuleb osata hinnata, kas need on kuidagi veeliikluse tagamise

seisukohast ohtlikud või jääb see koht nii kai äärde, kuhu ükski laev (tulenevalt oma kujust) üldse

ei ulatu. Kaebaja viidatud sügavused on kõik alla 1 m kaugusel kaist. Sellest järeldub, et

vaidlusalused kaiäärsed sügavused ei mõjuta kaebaja kasutatava (või kasutada soovitava)

parvlaeva reisijateveo teenuse ohutust ning nende vastavusse viimine ei ole seega puutumuses

kaebaja õiguste riivega.

12. Kaebaja on esitanud Transpordiametile väga palju tähelepanekuid paljudes Eesti sadamates

tema arvates esinevate ohutusalaste rikkumiste kohta. Kaebajal on õigus saada Transpordiametilt

oma pöördumiste kohta vastus, kuid kohtukaebeõigus esitada kohustamisnõuet Transpordiameti

vastu järelevalve tegemiseks või muude meetme võtmiseks on kaebajal üksnes siis, kui

võimalikel rikkumistel on piisavalt tihe seos tema enda subjektiivsete õigustega (tema enda

kasutatavate teenuste ohutus). Pigem näib kaebaja avaldusi ja tegevust terviklikult hinnates, et ta

soovib kaitsta avalikke huve. Kui kaebaja leiab, et Transpordiamet on objektiivselt rikkunud oma

järelevalvekohustusi avalike huvide tagamisel, on tal õigus esitada taotlus ministeeriumile

Transpordiameti tegevuse üle teenistusliku järelevalve tegemiseks, ja kaebaja ongi seda

võimalust kasutanud. Kaebust Transpordiameti kohustamiseks ei saa ta esitada selleks, et tal

tekiks endal võimalus pakkuda oma teeneid sadamatele jt ohutuse parandamiseks.

13. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 05.08.2024 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)