2-24-10881/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-10881

Tsiviilasi

Olev Salu kaebus kohtutäitur Janek Pooli otsuse peale

täiteasjas nr 171/2024/502

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Salu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Olev Salu (ik:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Olev Salu kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Olev Salu (avaldaja) esitas 16.07.2024 maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli otsuse

peale täiteasjas nr 171/2024/502, millega kohtutäitur keeldus täitemenetlust täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 alusel lõpetamast. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse, et

asi saadetaks menetlemiseks väljapoole Viljandi kohtumaja.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus keeldus 17. juuli 2024 määrusega avaldust menetlusse võtmast.

Maakohus selgitas avaldajale, et kui ta tugineb asjaolule, et on täitmisel oleva nõude täitnud,

siis selline asjaolu saab olla täitemenetluse lubamatuks tunnistamise, mitte kohtutäituri

otsusele või tegevusele kaebuse esitamise aluseks. Ainult täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise menetluses on kohtul võimalik uurida tõendeid nõude täitmise kohta. Kuna

täitemenetlus on formaliseeritud, ei saa kohtutäitur lahendada poolte sisulist vaidlust nõude

täitmise kohta. Kaebusega kohtutäituri otsusele ei saa saavutada hageja eesmärki –

täitemenetluse lõpetamist – kui täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiga eelnevalt

kohtusse pöördutud ei ole.

Kuna avaldaja ei ole põhjendanud kõigi Viljandi kohtumaja kohtunike taandamist, kohtuniku

menetluses osalemist välistavad asjaolud puuduvad ja avaldus läbivaatamisele ei kuulu, siis

tuleb avaldaja esitatud taandamistaotlus jätta tähelepanuta. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu ühe

Viljandi kohtumaja kohtuniku otsusega, ei saa anda alust kõigi Viljandi kohtumaja kohtunike

taandamiseks.

Määruse kohaselt avaldaja soovib, et kohus kohustaks kohtutäiturit kaebust uuesti läbi

vaatama. Avaldaja suhtes algatatud täitemenetluse aluseks on Tartu Maakohtu 22.03.2024

määrus tsiviilasjas nr 2-23-5884 ja sissenõudjaks S. S.. S. S. on piiratud teovõimega isik, kelle

eestkostjaks on määratud J. J.. Avaldaja hinnangul täidab kohtutäitur nõuet ebaseaduslikult,

kuna avaldaja on nõude tasunud. Kohtutäitur keeldub täitemenetlust lõpetamast, sest

sissenõudja eestkostja on kinnitanud, et nõue on tasumata.

Kuivõrd kaebusega ei ole võimalik avaldaja eesmärki (täitemenetluse lõpetamist) saavutada,

keeldus kohus kaebust menetlusse võtmast, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 2 p 1 ja p 2 sätetele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Olev Salu esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 määruse

tühistamist ja maakohtu kohustamist kaebust menetlema.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-77-15 (p 29)

selgitanud, et: „Täitur peab TMS § 48 lg 1 p 2 järgi lõpetama täitemenetluse mh kirjaliku

dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, mh kui võlg on

tasutud otse sissenõudjale või tehtud seda nt notari vahendusel.” Avaldaja esitas kohtutäiturile

dokumendi, milles mitu tunnistajat tõendavad oma allkirjadega, et avaldaja maksis 1404 eurot

tunnistajate juuresolekul võlausaldaja S. S.le ära. Kohtutäitur keeldus täitmast talle TMS § 48

lg 1 p-s 2 pandud kohustust ja eiras ka Riigikohtu suunist, sest ei lõpetanud täiteasja. Kuna

kaebuse eesmärgiks ilmselgelt ei ole täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (TMS § 221),

vaid kaebuse eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine seoses TMS § 48 lg 1 p 2

järgse täitetoimingu tegemisest keeldumisega, siis oli õiguspärane pöörduda kohtusse hagita

menetluses TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras.

Avaldaja taotleb täiendavalt, et ringkonnakohus saadaks kaebuse menetlemiseks mingile

teisele kohtumajale kui Viljandi kohtumaja. Täiteasi tekkis seetõttu, et Viljandi kohtumaja

kohtunik Kalev Kuningas rahuldas sissenõudja eestkostja hagi tegevusega, millel on KarS §

316 ja § 311 järgse I astme kuriteo tunnused. Avaldaja esitas kuriteokaebuse, kuid Kapo

ametnik asus kohtuniku tegu kinni mätsima. On ebareaalne eeldada, et mõni teine sama

kohtumaja kohtunik suudab teha ausa otsuse vaidluses seoses kohtutäituri tegevusega. Ühtlasi

on TMS § 48 lg 1 p 2 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-42-08 p 16 suuniste eiramisel teadvalt

ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise tunnused. Kalev Kuninga kuriteotunnustega tegevuse

tõttu tõsteti avaldaja välja elamust, kus ta elas koos S. S.ga. S. S. oli peale avaldaja

hoolitsusest ilmajäämist muutunud kurvaks ning suri mõned päevad tagasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659; § 657 lg 1 p 1).

5. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja kaebus tuleb jätta TsMS § 371

lg 2 p 2 (mis kohaldub ka hagita menetluses) alusel menetlusse võtmata, kuna sellega ei ole

võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel,

kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud.

Riigikohus on 18.09.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13 (p 16) selgitanud, et kirjaliku

dokumendi all TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti (nt

maksekorraldus, sissenõudja allkirjaga kinnitus, et ta on võla kätte saanud vms), mis ei

tähenda küll automaatselt sissenõudja nõude rahuldamist (täitmist), kuid loob selle eelduse.

Sissenõudjal on võimalus see eeldus vaidlustada, st mitte nõustuda täitemenetluse

lõpetamisega, teatades sellest kohtutäiturile. Kohtutäituril on üldjuhul otstarbekas tasumise

kohta kirjaliku dokumendi saamisel kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas

ulatuses toimunud. Kui sissenõudja täitmist ei kinnita või tekib tal seoses täitmisega muu

materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust.

Avaldaja väidetest nähtuvalt soovib avaldaja sissenõudja nõude täitmist tõendada tunnistajate

allkirjastatud dokumendiga raha üleandmise kohta. Kohtutäitur küsis sissenõudjalt avaldaja

väite kohta seisukohta ja sissenõudja kinnitas, et ei ole nõude katteks raha saanud.

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi järgi ei saa kohtutäitur ise otsustada selle

üle, kas võlgnik on sissenõudja nõude täitnud, ning kohtutäitur on avaldajale korrektselt

selgitanud, et antud olukorras on õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi.

Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti ja ammendavalt käsitlenud avaldaja kaebusega

taotletavat eesmärki ning samuti selgitanud, et kohane õiguskaitsevahend selle eesmärgi

saavutamiseks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Hagiavalduses saab avaldaja esitada kõik oma kaebuses ja määruskaebuses toodud seisukohad

ning tõendid selle kohta, et ta on sissenõudja nõude täitnud.

Ringkonnakohus märgib, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on

sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise

aluseks.

6. Kuivõrd avaldaja kaebus jääb menetlusse võtmata, ei ole ringkonnakohtul vajalik võtta

seisukohta avaldaja taotluses saata kaebus menetlemiseks mingile teisele kohtumajale kui

Viljandi kohtumaja. Ringkonnakohus märgib, et nõustub ka selles osas maakohtu

seisukohaga, et avaldaja rahulolematus ühe Viljandi kohtumaja kohtuniku otsusega ei saa

anda alust kõigi sama kohtumaja kohtunike taandamiseks.

7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)