2-24-11737/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-11737

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2024. a, Jõhvi

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu avaldus

korteriomaniku T. S. nõusolekuta tema omandis ja valduses

olevasse korterisse sisenemiseks, seal viibimiseks ja

remonditööde tegemiseks

Menetlusosalised

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 KÜ (RK

80446224)

Avaldaja esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko,

(JeweLex Advokaadibüroo; Keskväljak 4, 41531 Jõhvi)

Puudutatud isik: T. S. (IK XXX, elukoht XXX; registrijärgne

elukoht: XXX; e-post XXXX, tel XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu avaldus.

2. Kohustada T. S. võimaldama Kohtla-Järve linn, L. Koidula 3 korteriühistu juhatuse

liikme(te)le ja remonditöölistele sissepääs tema omandis olevasse korterisse asukohaga XXX

(registriosa nr XXX) remonditööde teostamiseks - vahelae kandekonstruktsioonide

vahetamiseks

2.1 anda T. S.le tähtaeg 20 (kakskümmend) päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates

käesoleva lahendi vabatahtlikuks täitmiseks (avaldajale sissepääsu tagamiseks remonditööde

teostamiseks)

2.2 kui T. S. kohtu määratud tähtaja jooksul (p 2.1) avaldajale remonditööde teostamiseks

sissepääsu korterisse ei võimalda, anda Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistu

juhatuse liikme(te)le luba p-s 2.1 nimetatud tähtaja möödumisel siseneda

ukselukkude vahetamise teel koos remonditöölistega T. S. nõusolekuta tema korterisse

(XXX, registriosa nr XXX) remonditööde teostamiseks

(elamu vahelae

kandekonstruktsioonide vahetamiseks / taastamiseks ning viibimiseks korteris tööde

teostamise ajal

-

Ukselukkude vahetamine toimub korteriühistu kulul.

-

Remonditööde teostamise ajal peab viibima korteris ka Kohtla-Järve linn, L. Koidula

tn 3 korteriühistu juhatuse liige (või liikmed).

-

Remonditööde lõppemisel on avaldaja juhatus kohustatud lukustama korteri (ja

andma korteriomanikule võtmed).

3. Menetluskulud jätta T. S. kanda.

3.1 Välja mõista T. S.lt Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 611 (kuussada üksteist) eurot.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest

kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Kohtumäärus saata Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistule, avaldaja

esindajale ning T. S.le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on

tehtud (TsMS § 478 lg 4).

Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.

ASJAOLUD

1. Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse T. S.

nõusolekuta tema omandis ja valduses olevasse korterisse sisenemiseks, seal viibimiseks ja

remonditööde tegemiseks.

2. Avalduse kohaselt on T. S. alates 30.05.2024 L.Koidula tn 3 korterelamus korteri nr X omanik.

Avalduse kohaselt on T. S. alates 30.05.2024 L.Koidula tn 3 korterelamus korteri nr X omanik.

Kaks aastat tagasi, s.o 19.03.2022, toimus korteris nr X veeleke, mille tulemusel oli kahjustatud

korteri nr X siseviimistlus. Korter nr X oli kindlustatud ja korteriomanik sai kindlustusandjalt

kahjuhüvitise korteri seisukorra taastamiseks. 03.04.2024 toimus korteris nr X korrusevahelae

varing (s.o alla kukkus köögi lagi). Kohale oli kutsutud nii Päästeameti kui ka Kohtla-Järve linna

esindajad, kes fikseerisid korteris toimunud juhtumi. Korteriomanikele (s.o korteriühistule) oli

määratud tellida ehitusaudit. Avaldaja tellis koheselt OÜ-lt RevPro Est ehitusauditi. Auditi

eesmärgiks oli elamu, aadressil Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, L. Koidula tn 3, korterite nr X ja

nr X korruse vahelae seisukorra uuring. Tehtud auditi üldosast tuleneb: „Objekti ülevaatuse käigus

tuvastati, et korteri nr X (1. korrus) köögi ruumis on sisse kukkunud osa 1. korruse vahelae

konstruktsioonist. Täielikult on hävinud puitvoodriga krohvikiht ja räbuisolatsioon. Säilitatud on

kandvad puidust vahelaetalad ja 2. korruse puidust põrand. Majas puudub keskküte, eluruumides

kasutatakse alternatiivseid kütteallikaid.

Auditi kokkuvõttest tuleneb: „Eeltoodud elamu, aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn,

Järve linnaosa, L. Koidula tn 3, korteri nr X sisemikrokliima kontrolli andmed viitavad sellele, et

korteri nr X ruumide küte teostati elektriradiaatoritega säästlikul režiimil. Korteri nr X köögis

säilinud avariilise vahelae konstruktsioonide (kandetalad ja 2. korruse põrandalauad) kõrge

niiskusesisaldus, kontrolli alal suurtes kogustes puitkonstruktsioonide nakatumine majaseenega,

samuti vaadates korteris kasutatud viimistlusmaterjale nähtub, et pärast 2022. aastal korteri nr X

köögist lekkinud märkimisväärses koguses vett ei ole köögi korrusevahelage põhjalikult

kuivatatud, konstruktsiooni imbunud niiskus lendus osaliselt välja läbi välisseina, mis on kaasa

toonud hoone fassaadi krohvikihi kahjustuse. Samuti suurendas liigniiskuse olemasolu vahelaes

korteri nr X ruumide soojakadusid korteri nr X köögi ebapiisava kütte tõttu. Praegune ruumide

sisemikrokliima on ideaalne majaseene tekkeks ja levimiseks. Majaseene esinemine

puitkonstruktsioonidel põhjustab puidu kiudude struktuuri hävimise. Selle tulemusena kaob puidu

kandevõime. Puidu kandevõime kadumine tõi kaasa vahelae laudvoodri kokkuvarisemise koos

puitpeergudel krohvi ja räbuisolatsiooniga. Korteri nr X köögi laudpõrand on oluliselt (kuni 50%

pinnast) kahjustatud valge hallituse (majaseene liik). Arvestades seda tüüpi puidu saastumise

erilist ohtu, tuleb ülejäänud põrandakonstruktsioon täielikult demonteerida. Auditi käigus avastati

ka nähtavaid jälgi korrusevahelae talade kandevõime rikkumisest. Korteriga nr X külgnevates

korterites on sisemikrokliima normis, majaseene jälgi ei tuvastatud“.

Ekspertide poolt antud soovitustest tuleneb, et „…lagede varingu tagajärgede likvideerimiseks ja

tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid: - Korterite nr X ja nr X

köökide kõrvalruumides täielikult demonteerida avariiline korrusevahelagi; - Korteris nr X

eemaldada viimistlusmaterjalid ja töödelda kõik pinnad seenetõrje vahendiga, töötlemise kordade

arv vastavalt preparaadi valmistajatehase juhendile;…“.

Pärast 03.04.2024 toimunud juhtumit sai avaldaja teada korteri nr X omanikult A. T.lt, et viimane

võõrandas korteriomandi. A. T. teatas avaldajale, et uus korteriomanik on T. S., kes elab Helsingis.

T. S. ei ole kohal käinud. Samuti ei ole T. S. Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistu poole

pöördunud ega teatanud tema tegelikke kontaktandmeid. Avaldaja pöördus mitu korda A. T. poole

palvetega esitada uue omaniku kontaktandmed, sh palus esitada müügilepingu koopia. A. T. ei ole

aga teatanud avaldajale uue korteriomaniku kontaktandmeid ega esitanud avaldajale ka

müügilepingu koopiat. A. T. teatas avaldajale üknses T. S. e-postiaadressi XXX.

OÜ RevPro Est poolt tehtud auditist tuleneb, et elamu L. Koidula tn 3 kandekonstruktsioonid (s.o

esimese ja teise korruse vahelaed korterite nr X ja X vahel) on avariiolukorras. See ohustab

majaelanike elu ja tervist. Tuleb võimalusel kiiresti tegeleda elamu lagede varingu tagajärgede

likvideerimise ja tuvastatud rikkumiste kõrvaldamisega, sh tegeleda korteri nr X pindade

kuivatamise ja niiskuse eemaldamisega, ette võtta meede majaseene ja hallituse tekete levitamise

vastu ja töödelda kõik pinnad seenetõrje vahendiga, korterite nr X ja nr X köökide kõrvalruumides

täielikult demonteerida avariiline korrusevahelagi jt. Tööde teostamiseks on avaldajale vältimatult

vajalik võimaldada takistamatu ligipääs korteriomandile L. Koidula tn 3-X Korterisse

sisenemiseks, seal viibimiseks ja ehitustööde tegemiseks on vajalik korteriomaniku nõusolek.

Avaldajal ei ole puudutatud isiku kontaktandmeid ning võtta temaga ühendust ei ole võimalik.

Samuti puudutatud isiku tegevusetusest saab mõistlikult järeldada, et tal puudub soov probleemi

lahendamiseks.

Avaldaja pöördus avaldusega kohtusse, saamaks kohtu luba korterisse sisenemiseks ja vajalike

remonditööde teostamiseks.

3. Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.

Esialgse õiguskaitsena taotles avaldaja luba viivitamatult (ilma omaniku nõusolekuta) siseneda

koos vastava spetsialistiga (s.o ehitajad) T. S. omandis olevasse korterisse L. Koidula tn 3-X

(registriosa nr XXX), teostada korteris vajalikud tööd korteri/elamu konstruktsioonide

kuivatamiseks ja niiskuse eemaldamiseks.

02.08.2024.a. määrusega rahuldas Viru Maakohus esialgse õiguskaitse taotluse, millega andis

Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistule loa viivitamatult ilma T. S. nõusolekuta siseneda

koos vastava spetsialistiga (s.o ehitajad) T. S. omandis olevasse korterisse, teostada korteris

vajalikud tööd korteri/elamu konstruktsioonide kuivatamiseks ja niiskuse eemaldamiseks ning

viibida korteris (ainult tööde teostamiseks) kuni tööde lõppemiseni.

3. T. S. ei ole kohtule vastust esitatud avaldusele esitanud. Kohus võttis T. S.ga ühendust telefoni

teel. T. S. vastas kohtule, et „sinna korterisse keegi ei sisene, kui keegi sinna siseneb, siis maksate

üüri, et sinna korterisse keegi ei sisene ja kõik“.

Tulenevalt Omniva 04.09.2024 kirjast sai T. S. kohtudokumendid kätte 15.08.2024.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus korteri- ja

kaasomandi asju hagita menetluses.

TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks

osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud

kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega

või valitsemisega või kaasomanike otsustega.

TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti

(TsMS § 477 lg 5).

6. Avaldaja taotleb kohtult luba siseneda korteriomaniku nõusolekuta korterisse nr X ja teostada

seal vajalikud remonditööd (nimetatud OÜ RevProEst auditi – Elamus L. Koidula 3 korterite nr X

ja X korruse vahelae seisukorra uuring - soovitustes, dtl 91-92).

Vaidlust ei ole selles, et

-

T. S. on Kohtla-Järve L.Koidula tn 3 korteri nr X omanik (dtl 24) ja korteriühistu Kohtla-

Järve L.Koidula tn 3 liige (põhikirja p 3.1, dtl 14);

-

Puudutatud isiku korteris nr X on niiskusesisaldus ehituskonstruktsioonides tavapäraselt

oluliselt kõrgem, lubatud niiskuse ületamine on eriti ilmne köögis, kus lagi sisse kukkus, niiskus

on kaks ja kolm korda kõrgem (Ehitise audit dtl 90);

-

Ehitusauditist tulenevalt oli antud soovitus korterite nr X ja X köökide avariilise korruslae

demonteerimiseks, pindade seenetõrje vahendiga töötlemiseks, hallitusseene eemaldamiseks,

vahekonstruktsioonide taastamiseks (Ehitise audit dtl 91-92).

-

Korteriühistul ei ole õnnestunud saada korteriomanikuga kontakti probleemi

lahendamiseks.

7. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 otsustavad korteriomanikud

korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel,

kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme

tavapärast korrashoidu ja remonti;

KrtS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust

muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames,

vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.

Lõikes 1 nimetatud muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi

ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2

kohaselt taluma (§ 38 lg 2).

Korteriühistu põhikirja p-de 4.2.1-4.2.3 kohaselt on korteriomanik kohustatud täitma ühistu

põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid; kasutama

korteriomandi mõttelist ja reaalosa vastavalt sihtotstarbele või korteriomanike otsustele ja

kokkulepetele; hoidma korterit korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Põhikirja p. 4.2.13 sätestab, et korteriomanik on kohustatud lubama siseneda oma korterisse teistel

korteriomanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava

spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu

põhikonstruktsioone. Põhikirja p. 4.2.15 sätestab, et korteriomanik on kohustatud lubama

mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteris ja taluma oma korteris nimetatud

töödega seotult tekitatud vältimatut kahju.

8. Kandekonstruktsioonid, ühiskommunikatsioonid on korteriomanike kaasomandis.

Riigikohus on leidnud, et ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid on

korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu

27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12, 21.10.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

107-15 p 13).

KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks

eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alahoiu kohustus). See kohustus

tähendab keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, aga ka kohustust järgida eriomandi piires

asuvad kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-

13649/57 p 16)

9. Käesoleval juhul on vajalik kandekonstruktsioonide (köökides oleva vahelae) taastamine.

Korteriühistu L. Koidula tn 3 põhikirja p 4.2.1 kohaselt on korteriomanik/korteriühistu liige

kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid, ühistu juht- ja kontrollorgani

otsuseid.

T. S. telefoni teel öeldud seisukoht, et „…keegi ei astu tema korterisse ja kõik….“, on küüniline.

KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks

eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset. Käesoleval juhul ohustab korteri nr X omaniku

tegevusetus ka teiste korteriomanike (kaasomanike) huve.

Puudutatud isik ei nõustu remonditööde tegemisega ilma tema kohalolekuta. Samas ei ole ta

midagi peale pahameele väljendamise teinud olukorra lahendamiseks (nt taganud ise sissepääsu),

jättes tähelepanuta asjaolu, et ka tema korteriomanikuna on kohustatud täitma korteriühistu

põhikirjast tulenevat. Korteri nr X omanik T. S. ei kasuta korterit pidevalt elamiseks, samas

puudutavad vajalikud remondi/taastamistööd neid korteriomanikke, kes kasutavad oma vara

elamiseks. Ühe korteriomaniku faktiline elukoht välisriigis ja korteriomaniku puudumine ei saa

takistada teiste korteriomanike (elamu kaasomanike) õigust oma eriomandi eset sihipäraselt

kasutada.

Korteriomanikud on kohustatud KrtS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt hoidma eriomandi eset korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik

muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab

kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja

ilma ülemääraste kulutusteta.

Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 4 lg 4

kohaselt on keskküttega eluruumi minimaalne temperatuur 18°C.

Tulenevalt KrtS § 31 lg 1 ja põhikirja p. 4.2.13 on korteriomanik kohustatud lubama siseneda oma

teistel korteriomanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos

vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu

põhikonstruktsioone. Põhikirja p. 4.2.15 sätestab, et korteriomanik on kohustatud lubama

mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteris ja taluma oma korteris nimetatud

töödega seotult tekitatud vältimatut kahju.

KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka

ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

10. Kohus on seisukohal, et avaldaja on antud juhul kandekonstruktsioonide taastusremondi

teostamise vajadust piisavalt põhjendanud ja tõendanud (ehitusauditi hinnang).

Korterisse sisenemise võimaldamine kandekonstruktsioonide taastusremondi teostamiseks ei ole

puudutatud isiku huve arvestades ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isikul on KrtS § 31 lg 1 p

3 järgi kohustus tagada oma eriomandi eseme kasutamine teistel isikutel, kui see on vajalik

kaasomandi eseme korrashoiuks, st. puudutatud isikul on kohustus võimaldada enda eluruumis

ühiskommunikatsioonide vajalik remont/avamine, mis võimaldab seeläbi teistel korteriomanikel

oma korterit piiranguteta eluks kasutada.

KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet

ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Kohus nõustub avaldajaga, et korteriomanike ühistes huvides on kandekonstruktsioonide

taastusremondi võimalikult kiire teostamine ning puudutatud isik on kohustatud arvestama selle

ühise huviga ja võimaldama kandekonstruktsioonid korda teha.

Avaldaja märgib põhjendatult, et kandekonstruktsioonide taastusremonti ei ole võimalik teostada

ilma korteritesse nr X ja X (kus lagi on kokku varisenud) pääsemata. Kandekonstruktsioonide

taastamisel ei ole võimalik jätta korterit X vahele, sest vastasel juhul jääks korter X

kandekonstruktsioonideta.

Samas arvestab kohus lahendi tegemisel ka T. S. kui korteriomaniku huvidega ning annab

korteriomanikule võimaluse vabatahtlikuks täitmiseks – tagada korteriomanikul endal ligipääs

korteriühistu juhatuse liikmetele ja remonditöölistele.

Kui puudutatud isik kohtu määratud tähtaja jooksul vabatahtlikult sissepääsu ei taga, võivad

korteriühistu juhatus koos remonditöölistega siseneda remonditööde teostamiseks (vahelae

kandekonstruktsioonide taastamine) T. S. nõusolekuta tema omandis olevasse korterisse

L.Koidula tn 3-X ukselukkude vahetamise teel. Ukselukkude vahetamine toimub korteriühistu

kulul. Remonditööde teostamise ajal peab viibima korteris ka Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3

korteriühistu juhatuse liige (või liikmed).

Remonditööde lõppemisel on avaldaja juhatus kohustatud lukustama korteri (ja andma

korteriomanikule võtmed).

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja kohtusse pöördumine oli vältimatu ning avaldaja õiguskaitsevajadus tingitud

korteriomaniku (krt. nr X) tegevusetusest.

12. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud

kokku 611 eurot (sh riigilõiv 120 eurot, õigusabikulu 488 eurot (arvestusega 4 töötundi x 122

eurot/h ja tõendi saamise kulu 3 eurot).

Menetluskulud summas 611 eurot koosnevad advokaadikuludest koos käibemaksuga 488 eurot

(4 h x tunnitasu 122 eurot/h), riigilõivust 120 eurot ja avalduse juurde lisatud tõendist 3 eurot.

Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot/h (koos käibemaksuga)

on mõistlik ning toimingutele kulutatud 4 töötundi vastab eeldatavale töömahule.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 611 eurot.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14. Avaldaja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik