2-22-15609/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15609

Tsiviilasi

Osaühingu ESPAK Paide hagi K. K. vastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Hagihind

19 989,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing ESPAK Paide (registrikood

12048070)

Hageja esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post

teie.jurist@gmail.com)

Kostja: K. K. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista K. K.lt võlgnevus 19 790,44 eurot ja viivis 199,21 eurot Osaühingu ESPAK

Paide kasuks.

3. Jätta menetluskulud K. K. kanda.

4. Välja mõista K. K.lt menetluskulu 1 650 eurot Osaühingu ESPAK Paide kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K. K.l tasuda Osaühingule ESPAK Paide

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja kui müüja ja E OÜ kui ostja sõlmisid 23.02.2021 müügilepingu nr xxxx. Hageja ja kostja

sõlmisid 29.06.2022 käenduslepingu, mille kohaselt käendaja kohustub vastutama hageja ees E OÜ

kohustuste eest, mis tulenevad müügilepingust nr xxxx. Käendaja vastutuse maksimumsummaks

lepiti kokku 20 000 eurot. Müügilepingu esemeks olnud kauba eest esitas hageja arved A-

22073104 summas 482,30 eurot, A-22073105 summas 388,70 eurot, A-22083560 summas 14

335,34 eurot, A-22083601 summas 4 409,06 eurot ja A-22093899 summas 175,04 eurot. Kaup on

üle antud, kuid ostja arveid tasunud ei ole.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 19 790,44 eurot ning viivise 199,21

eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja on käitunud

vastuoluliselt, sest põhivõlgniku saneerimismenetluses on ta hääletanud põhivõla vähendamise

poolt. Hagejal on tänaseni omandiõigus lepingu objektiks olevatele kaupadele, sest see läheb

lepingu kohaselt üle alates kauba eest tasumisest. Hageja ei ole selgitanud, et tal pole kaupa olnud

võimalik tagasi nõuda või et kauba tagasinõudmine on muutnud võimatuks. Hagejal ei ole kahju

tekkinud, samuti oleks hagejal võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid kahju ära hoidmiseks

või vähendamiseks. Kostjalt on maksimaalselt võimalik välja mõista 20 000 eurot, sh

menetluskulud. Kostja on füüsiline isik, kellel pole kohe suuri summasid kusagilt võtta ning

igasugune nõude rahuldamine toimuks saaks võimalikuks vaid ajatamise teel. Kostja taotleb viivise

vähendamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Hageja kui müüja ja E OÜ kui ostja sõlmisid 23.02.2021 müügilepingu nr xxxx (dtl 9-11), mille

esemeks olid arvetel A-22073104, A-22073105, A-22083560, A-22083601 ja A-22093899 (dtl 12-

15, 21) kajastatud ehituskaubad kogumaksumusega 19 790,44 eurot. Nimetatud asjaolude üle

pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2022 käenduslepingu

(dtl 19-20), millega kostja kohustus vastutama E OÜ (edaspidi põhivõlgnik) solidaarselt

müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise eest, käendaja vastutuse

maksimumsummaks lepiti kokku 20 000 eurot (lepingu p 2).

4. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

5. Müügilepingu p 9.1 kohaselt tasub ostja kaupade eest müüja poolt esitatud arvel näidatud

maksetähtaja jooksul, mis on 14 päeva. Nähtuvalt arvetelt olid tasumise tähtpäevad järgmised:

A-22073104 summa 482,30 eurot - 14.08.2022;

A-22073105 - summa 388,70 eurot - 14.08.2022;

A-22083560 - summa 14 335,34 eurot - 18.08.2022;

A-22083601 - summa 4 409,06 eurot - 05.09.2022;

A-22093899 - summa 175,04 eurot - 14.09.2022.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

6. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus ei ole

käesoleval juhul kokku lepitud, et käendaja vastutaks ainult juhul, kui nõuet põhivõlgniku vastu ei

saa rahuldada. Kohus leiab, et tähendust ei oma põhivõlgniku saneerimismenetluses toimunu.

Tulenevalt SanS (saneerimisseadus) § 45 lg 4 saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse

täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust

nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes

on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või

vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Asjakohased ei ole ka kostja

väited seoses kahjuga. Hageja on esitanud täitmisnõude, mitte kahju hüvitamise nõude.

Täitmisnõude tekkimist ega sissenõutavaks muutumist ei mõjuta alternatiivsete

õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus.

7. Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 19

790,44 eurot VÕS § 108 lg 1, VÕS § 145 lg 1, müügilepingu p 9.1 ja käenduslepingu p 2 alusel.

8. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab

ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest.

9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

10. Hageja on arvestanud viivist kogusummas 199,21 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

vastavalt järgmisele arvestusele:

11. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

12. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, kuid pole välja toonud asjaolusid, miks tuleks

viivisenõude ulatust käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Kohus tegi kostjale 22.07.2024

ettepaneku oma käsitlust vastavalt täiendada, kuid kostja ühtegi asjaolu sellele vaatamata ei

esitanud. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses pikema aja jooksul, seejuures ei ole

kostja asunud kohustust käesoleva ajani ka mitte osaliselt täitma. Viivist on arvestatud üksnes VÕS

§ 113 lg I II lauses sätestatud määras. Kohus asub seisukohale, et viivisenõude ulatus ebamõistlik

ei ole ning alus viivise vähendamiseks puudub.

13. Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 199,21

eurot VÕS § 113 lg 1, VÕS § 145 lg 2 ja käenduslepingu p 2 alusel.

14. Kostja on märkinud, et tulenevalt tema majanduslikust olukorrast saaks ta hageja nõudeid

rahuldada vaid ajatamise teel. Juhuks kui kostja on soovinud taotleda kohtuotsuse täitmise korra

kindlaks määramist selliselt, et kostja saaks väljamõistetu tasuda osamakstena, selgitab kohus, et

TsMS § 445 lg 1 vastavalt rahalise nõude täitmise korda kindlaks määrata ei võimalda. Ajatamises

olnuks võimalik kokku leppida vastaspoolega, kuid pooled asjas vaatamata läbirääkimistele

kompromissini ei jõudnud.

Menetluskulud

15. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 1 650 eurot, so kulu riigilõivule

ja lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 1 050 eurot

riigilõivu.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3,5 tundi;

-

kostja vastusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 2 tundi;

-

menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

19. Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule

märgitud ajakulu ei ole põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Tasu 100 eurot tunnis ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale

kokku on 600 eurot.

20. Nõustuda ei saa kostja väitega, et seoses menetluskuludega ei ole temalt võimalik välja mõista

summat üle kokkulepitud vastutuse maksimumsumma. Riigikohus on selgitanud, et

käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest,

mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või

menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas

osas (3-2-1-8-13, p 12). Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 650 eurot (1050 +

600), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.

21. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik