2-23-142835/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-142835

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi

Aktsiaseltsi FECTOR vastu sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi FECTOR 12.07.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja J.A

Kostja Aktsiaselts FECTOR (registrikood 10752385),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktsiaseltsi FECTOR Harju Maakohtu 12.06.2024 otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud Aktsiaseltsi

FECTOR

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu

ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

1(6)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 20.10.2023 Aktsiaseltsi FECTOR (kostja)

vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvinõude 30 euro ja

sissenõudmiskulu 40 euro tasumise nõudes. Seoses kostja vastuväite esitamisega anti asi üle

menetlemiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 11.12.2023 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

Hagiavalduse kohaselt pargiti 18.04.2022 sõiduk numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) hageja

opereeritavale parkimisalale Rävala pst 19 Tallinnas parkimistingimusi rikkudes, jättes

parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist leppetrahvinõude 30 eurot maksetähtajaga 02.05.2022, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele.

Kostja oli 18.04.2022 sõiduki omanik / vastutav kasutaja, mistõttu oli hagejal õigus eeldada,

et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Hageja saatis kohtueelselt

kostjale nõudekirja tasumata võlgnevuse kohta e-kirja teel kostja äriregistrijärgsele e-posti

aadressile XXX ning posti teel täiendavalt kostja äriregistrijärgsele aadressile XXX .

Kostja tasus 13.11.2023 võlgnevuse katteks 30 eurot. Hageja nõudeks on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja kasutuses olev sõiduk parkis 18.04.2022 Rävala pst 19 asuvas hageja opereeritavas

parklas. Kostjat teavitati korrektselt hageja leppetrahvinõudest alles kohtumenetluse käigus.

Hageja väide, et leppetrahvinõue kinnitati kostja sõiduki kojamehe vahele, ei vasta tõele.

Sõidukit tol päeval kasutanud kostja juhatuse liikme kinnitusel ei olnud autosse naastes

kojamehe vahel leppetrahvinõuet ega ühtegi muud dokumenti. Seega ei pidanudki kostja

leppetrahvinõuet enne kohtumenetlust tasuma.

Õigusbüroo EFTA LEGAL OÜ saatis 13.05.2022 ja 28.09.2023 kostjale kirjad, milles väitis,

et tema kliendiks on hageja, kellele kostja on võlgu ja võlgnevus tuleb tasuda EFTA LEGAL

OÜ arveldusarvele. Kirjadele ei olnud lisatud volitust hageja esindamiseks. Samuti ei

sisaldanud kirjad väiteid ega tõendeid nõude loovutamise kohta, mis õigustaks väidetava

leppetrahvi tasumist kolmandale isikule. Kirjade manusest puudus leppetrahvinõue, kust

2(6)

nähtuks, millest leppetrahv tuleneb. Eeltoodud põhjustel jättis kostja nimetatud kirjad

tähelepanuta.

Kuna kostja tasus maksekäsu kiiremenetluse käigus ära talle teatavaks saanud

leppetrahvinõude, siis puudus hagejal vajadus hagimenetlusega jätkamiseks. Hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise eeldused on täitmata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 40

eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 587,50 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

4.1. Maakohus tuvastas, et sõiduk parkis 18.04.2022 kell 11.08 aadressil Rävala pst 19 asuvas

hageja poolt opereeritavas parklas; et hageja on viidatud parkimise eest koostanud kostjale

leppetrahvinõude 30 euro ulatuses ning et kostja tasus leppetrahvi 13.11.2023.

4.2. Kostja juhatuse liikme kinnitust saab käsitada TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tõendina

vaidlusaluse asjaolu kohta. Kirjalikust seletusest nähtuvalt oli kostja juhatuse liikmel antud

piirkonnas kohtumine kell 11.00 ja kohtumiselt naastes ca 40 minuti möödudes ei olnud tema

sõiduki kojamehe vahel kviitungit ega mingit muud teatist võimaliku leppetrahvi kohta.

Üksnes kostja seletus ei ole piisavaks tõendiks hagi rahuldamata jätmiseks, kuna hagi

asjaoludest ja tõenditest kogumis saab järeldada, et kostja teadis parkimistingimuste

rikkumisest ja leppetrahvi nõudest enne kohtumenetluse algust. Sõidukist tehtud fotodelt ei

nähtu, et kostja oleks asetanud sõiduki armatuurlauale parkimiskella või parkimisõigust andva

parkimiskaardi ning ta ei ole ka vaidlustanud hagiavalduses toodud asjaolu, et ta parkis

sõiduki parkimistingimusi rikkudes - jättes parkimise eest tasumata. Fotoga sõiduki esiklaasile

klaasipuhastaja alla paigutatud leppetrahvinõudest saab lugeda tõendatuks, et hageja teavitas

kostjat koheselt parkimistingimuste rikkumisest.

Koopiatega 13.05.2022 ja 28.09.2023 kohtueelselt saadetud nõudekirjadest on tõendatud, et

kostja sai leppetrahvi nõudest teada meeldetuletuskirjade saamisel, seega oluliselt varem kui

algas käesolev kohtumenetlus. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei seostanud 18.04.2022

parkimist saadud meeldetuletuskirjadega. Seega sai kostja teada leppetrahvi määramisest ja

sissenõudekulust varem kui 09.11.2023.

Koopiaga leppetrahvist ja meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et hageja andis kostjale

tähtaja leppetrahvi tasumiseks kuni 02.05.2022 ning täiendavad tähtajad leppetrahvi ja

sissenõudekulu tasumiseks vastavalt 20.05.2022 ja 05.10.2023. Kui kostja tasus leppetrahvi

13.11.2023, on selle tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et

hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust.

4.3. Sissenõudmiskulude hulka on hageja arvestanud transpordiametile ja äriregistrisse

saadetud päringud sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ja

meeldetuletuskirjade saatmiseks. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et vältida

kohtumenetlust.

3(6)

Meeldetuletuskirjadest nähtuvast teabest ja rikkumise kuupäevast sai kostja mõistlikult

järeldada, et hageja esindajal on olemas volitus hageja nimel tegutsemiseks. Samuti on

meeldetuletuskirjas välja toodud, et vaideportaalis http://vaie.europark.ee on võimalik tutvuda

leppetrahvi ja tehtud fotodega. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma

kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, mistõttu on olemas põhjuslik seos hagejale

tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi.

Seega on hageja nõue sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 40 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

täies ulatuses rahuldamisele.

4.4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja

põhjendatud menetluskuludeks kokku 587,50 eurot, mõistis selle summa kostjalt hageja

kasuks välja ning märkis TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjalt tuleb välja mõista ka viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt saab sissenõudmiskulude nõue olla põhjendatud üksnes juhul,

kui hagejal oleks olnud õigus nõuda leppetrahvinõudelt viivist.

Maakohus on korrektselt lugenud kostja juhatuse liikme selgituse tõendiks ning seeläbi

tõendatuks, et kostja ei saanud leppetrahvinõuet 18.04.2022 kätte. Seega ei ole

leppetrahvinõue muutunud 18.04.2022 sissenõutavaks, mistõttu ei saanud sellelt arvestada

viivist ega sissenõudmisekulusid. Leppetrahvinõue toimetati kostjale kätte 09.11.2023,

misjärel ta leppetrahvi paari päeva ehk mõistliku aja jooksul tasus.

5.2. Maakohus pole tuvastanud, millal kostja leppetrahvi enne menetluse algust kätte sai. Seda

määratlemata ei saa teha järeldusi sissenõudmiskulu põhjendatuse üle. Kolmanda isiku poolt

saadetud meeldetuletus ei sisaldanud leppetrahvi (ega ka kolmanda isiku volitust). Seega ei

ole meeldetuletuskirjade saatmine käsitatav leppetrahvi kättetoimetamisena.

Kolmanda isiku poolt sellise kirja saamine ei pidanud tekitama kostjas mälestusi kuu aega

varem toimunud sündmustest ega tema käitumise väidetavast õigusvastasusest. Kostja parkis

enda meelest korrektselt ega saanud leppetrahvinõuet kojamehe vahelt. Seetõttu ei pidanud

talle selline juhuslik parkimine meelde jääma. Isikul, kes saab kolmandalt isikult volituse ja

leppetrahvinõudeta meeldetuletuskirja, ei teki kohustust asuda ise uurima, kas ja millise

õigusrikkumise on ta võibolla toime pannud. Nõude omaja peab oma nõude korrektselt

esitama ning oma esindusõigust tõendama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

4(6)

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 40 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus

täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva

selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise

korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei

anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.

8. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

Ringkonnakohus nõustub valdavas osas maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata.

Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

9. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg

8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

9.1. Kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud asjaolu, et ta parkis 18.04.2022 ca kell

11.00 hageja opereeritaval parkimisalal ilma selle eest tasu maksmata. Pooled vaidlevad,

millal kostja leppetrahvist teada sai. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates õigesti

seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist (dtl 34 ja 36) on tõendatud, et hageja

teavitas 18.04.2022 kell 11.08 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi

väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes ning selle

kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud

mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt

orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise

viis osutuda ebamõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Praegusel juhul ei ole

selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastatud, mistõttu on hageja leppetrahvi kostjale

18.04.2022 mõistlikul viisil edastanud ja kostja ei ole erandlikele asjaoludele tuginenud ega

nende esinemist tõendanud. Maakohus märkis õigesti, et kostja juhatuse liikme seletus on

lihtmenetluse asjas tõendiks. Samas hindas maakohus seda tõendit koosmõjus asjas esitatud

tõenditega ega tuvastanud, et sõiduki kojamehe vahel ei olnud leppetrahvi nõuet.

5(6)

9.2. Kuna kostja sai leppetrahvist teada selle väljastamise päeval, ei oma praegusel juhul ka

tähtsust, kas hageja teda täiendavalt sellest teavitas ning kas EFTA LEGAL OÜ omas

13.05.2022 ja 28.09.2023 kostjale meeldetuletuskirju saates hageja esindamiseks volitust.

9.3. VÕS § 1131 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot eeldusel, et ta võib võlausaldajalt nõuda kohustuste täitmisega

viivitamise korral viivist. Kostja sai leppetrahvi kätte 18.04.2022 ning leppetrahvis märgitud

tähtajaks, s.o hiljemalt 02.05.2022, ta seda ei tasunud. Seega tekkis hagejal õigus nõuda

viivist ning VÕS § 1131 lg 1 alusel ka sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Viidatud sätte

alusel nõutava sissenõudmiskulu eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine ning võlausaldaja ei

pea kulude kandmist tõendama.

9.4. Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et kostja sai leppetrahvist teada enne

kohtumenetluse algust, mistõttu on VÕS § 1131 lg-st 1 tulenev sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

11. Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka

maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus

otsustas jätta menetluskulud vastavalt kostja kanda, mis on kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1.

Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest

kõrvale kalduda (sh TsMS § 162 lg 4 alusel).

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

14. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille tagastamist on tal

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)