4-24-2527/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-2527

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2527 Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22. augusti 2024. a määrus jäeti X.C kaebus läbi vaatmata , millega ja andmete avalikustamist puudutav taotlus rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik X.C (ik: XXX), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta X.C määruskaebus Pärnu

Maakohtu 22. augusti 2024. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku ( § 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus VTMS) -dest ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on VTMS § 17 lg 2 tulenevalt menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. juulil 2024 saabus maakohtule X.C (edaspidi menetlusalune isik) kaebus PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi 5. juuli 2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2230,24,059126 § 227 lg 1 järgi. liiklusseaduse Menetlusalune isik soovis kaebuses kiirmenetluse otsuse tühistamist. Samuti soovis kaebaja, et menetluse tulemusel tehtud otsust ei avalikustata või otsuse avalikustamisel avalikustatakse see ilma kaebaja nimeta, nimega avalikustamisel soovis kaebaja menetlusest loobuda.

2. 1. augustil 2024 selgitas maakohus kohtunõudega jõustunud kohtulahendite avalikustamist ja palus menetlusalusel isikul otsustada, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde või loobub sellest. Vastamise tähtajaks andis kohus 8. august 2024. Täiendavad selgitused andis ka kohtujurist ekirja teel.

4-24-2527

2(4)

3. Menetlusalune isik ei andnud kohtu poolt antud tähtaja jooksul teada, kas ta jääb kaebuse juurde või loobub sellest.

4. 9. augustil 2024 palus kohus kohtuvälisel menetlejal edastada väärteotoimik ja kirjalik seisukoht kaebuse osas.

5. 9. augustil 2024 teatas menetlusalune isik kohtule, et tema ei ole andnud luba menetlust alustada, miks on menetlust alustatud ilma tema loata. Kuna ta ei ole andnud luba alustada menetlust, siis ei saa nõuda selle lõpetamist, mistõttu palus lõpeta ka

da omavoliline asjade menetlemine. Kuna on selge, et tema nimi avalikustatakse, siis ta ei soovi menetlust.

6. Vastuseks 12. augusti 2024. a augustil 2024 menetlusaluse isiku kohtunõudele saabus 13. avaldus selle kohta, et ta ei ole teadlikult soovinud alustada menetlust, menetluseks soovi ja luba ei ole andnud, eeltingimused selleks ei ole täidetud.

7. 14. augustil 2024 saabus kohtule kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele väärteotoimik. ja

Maakohtu määrus

8. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22 määrusega jäeti . augusti 2024. a menetlusaluse isiku kaebus läbi vaatmata ja andmete avalikkustamist puudutav taotlus rahuldamata.

9. Maakohus märkis, et väidab menetlusalune isik , et ta saatis kohtule lahendi avalikustamise kohta kirja, mille kohta kinnitati talle, et menetlust ei alustata. Kohus tõi välja, et menetlusaluse isiku saadetud dokumendi pealkirjaks on kaebus seoses kiirmenetluse otsusega, viide konkreetsele otsusele ja lisatud on ka otsuse koopia. Kaebus on digiallkirjastatud ja kaaskirjas on , et kohtule saadetakse digiallkirjastatud kaebus. Seega ei saatnud menetlusalune märgitud isik kohtule mitte kirja, vaid k Sellega nõuetekohase aebuse kohtuvälise menetleja otsusele. tekkis kohtul kohustus kaebust menetleda vastavalt VTMS-s . Seejuures kohus sätestatule täpsustas 1. augustil 2024 menetlusaluse isiku nõuet, millele isik tähtajaks ei vastanud, mistõttu jätkas kohus eelmenetluse toimingutega. 13. augusti 2024 kirjas teatas menetlusalune isik, et ta ei soovi menetlust ja pole selleks luba andnud. kaebuse esitamine kohtule Kohus märkis, et ongi isiku tahteavaldus kohtumenetluse alustamiseks. Kaebusele ei saa jätta lihtsalt reageerimata. Kuivõrd aga menetlusaluse isiku kirjast tuleneb, et ta ei soovi kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuse menetlemise jätkamist, siis ta järelikult loobub kohtule esitatud kaebusest. Selline võimalus isikul VTMS § 127 lg 1 kohaselt ka on. Maakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda

s. VTMS § 127 lg 4 mõtte Seetõttu tegi maakohus alusel

VTMS § 118 lg 2 p 4 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse.

10. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud menetluse ja otsuse avalikustamata jätmist või avalikustamist ilma tema nimeta. Maakohus selgitas, et kohtulahendite avalikustamist reguleerivad KrMS § 4081 -d 1-2 -ga 2) Kohus ei tuvastanud (sh ei lg (koosmõjus VTMS § . avaldatud taotluses) KrMS § 4081 -tes 3

lg ja 4 sätestatud asjaolusid, mis annaks aluse käesoleva kohtumääruse avalikustamisel mitte juhindu a KrMS § 408 d

1 -test 1 2. lg ja Seetõttu jät taotluse kohtumääruse mitteavalikustamiseks või i tis kohus menetlusaluse isiku lma tema nimeta avalikustamiseks rahuldamata. Määruskaebus

11. 22. augustil esitas menetlusalune isik maakohtule kirjana 2024 (so edasikaebetähtaja jooksul) pealkirjastatud avalduse. Selles väljendatakse kokkuvõtvalt rahulolematust maakohtu määruse suhtes ning leitakse, et see ei ole aus ega õiglane. Kaebaja hinnangul sisaldab maakohtu määrus hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid. Jätkuvalt leiab menetlusalune isik sedagi, et digitaalselt

4-24-2527

3(4) allkirjastatud dokumendi saatmine maakohtule ei anna alust koheselt menetluse alustamiseks. Lisaks ei määra dokumendi pealkiri selle sisu. märgib ka, et kuna tema ei Menetlusalune isik ole teadlikult kohtumenetlust alustanud, siis ei saanud tema seda ka lõpetada kaebusest ja loobuda. Menetlusalune isik avaldab pahameelt kohtumenetluse käigu ja maakohtu kohtuniku suhtes.

12. 27. augustil 2024 edastas menetlusalune isik kirja seoses kohtuniku poolt Pärnu Maakohtule tema kaebuse allkirjastamise ja edastamisega Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusalune isik rõhutab, et ta välja toonud on korduvalt juba , et ta ei soovi kohtumenetlusega enam mingit tegemist teha, sest on aru saanud, et nagunii ei tule aus Menetlusalune isik at ja õiglast otsust. kinnitab, et kohtuga kontakti võtmise eesmärgiks oli ainult info saamine ning ta ei olnud teadlik selle tagajärgedest. Nüüd on temast tehtud alusetult hoopis süüdistatav.

13. 29. augustil 2024 vastas maakohus menetlusaluse isiku 27. augusti 2024 kirjale, selgitades talle kaebuse ringkonnakohtu

le edastamise põhjuseid ja sõnaga ,,süüdistatav’’ seonduvaid asjaolusid.

14. 29. augustil 2024 saatis menetlusalune isik maakohtu 29. augusti 2024 vastusele taas kirja, milles

gendab tema tahteavaldusi omavoliliselt märgib, et kohus tõl , mistõttu ta ei plaani kohtuga enam rohkem kirjavahetust pidada.

15. 3. septembril saatis menetlusalune isik taas maakohtule kirja, milles väljendas arusaamatust selle osas, et ta saab teavitusi saabuvast tähtajast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Enne sisulise seisukoha menetlusalune isik on oma võtmist taunib ringkonnakohus seda, et pöördumistes kasutanud maakohtuniku isikut halvustavat stiili. Kohtule esitatavates avaldustes tuleb hoiduda kohtuniku suhtes alusetutest ning tarbetutest isiklikest rünnakutest. Kaebuses võib kritiseerida vaidlustatavat lahendit ja selline kriitika võib olla ka terav, kuid see tuleb suunata vaidlustatavale lahendile, mitte lahendi teinud kohtuniku isikule. Ringkonnakohus meenutab, et kohtu solvamine ja laimamine on karistatavad (karistusseadustiku §-d 305 ja 3051).

17. Käsiloleva kohtumenetluse sõlmküsimuseks on see, kuidas tuleb mõista menetlusaluse isiku erinevaid avaldusi. Menetlusalune isik näib olevat veendunud, et kohtumenetlus on alustatud põhjenda sellega ei nõustu ning matult ja tema ei ole seda soovinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimis menetlusaluse isiku avalduste tõlgendamisel, kaebuse läbi vaatamata jätmisel ning menetlusaluse isiku 22. augusti 2024. a avalduse ringkonnakohtule edastamisel veatult.

18. Ringkonnakohtu hinnangul esines maakohtul alus lugeda menetlusaluse isiku kirjana pealkirjastatu määruskaebuseks ning edastada see seetõttu lahendamiseks ringkonnakohtule. Seda tulenevalt asjaolust, et kaebus esitati ning see sisaldas sisulisi kaebetähtaja jooksul etteheiteid maakohtu määrusele osas, et see ei ole õiglane ja sisaldab ebaõigeid ,

mh faktiväiteid, mida avalduses üritati ka ümber lükat . Seega esines maakohtul alus käsitada seda a määruskaebusena ja edastada vastavalt § VTMS 195 lg- 3 lahendamiseks ringkonnakohtule le ning seda isegi siis, kui menetlusalune isik seda ise kaebusena ei pealkirjastanud. Nimelt ongi maakohtu määruste seaduslikkuse hindamine määruskaebemenetluses just ringkonnakohtu ülesanne.

19. Kuigi menetlusaluse isiku 22. augusti 2024. a avaldust oli põhjust käsitada määruskaebusena Pärnu Maakohtu määrusele, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul puudub alus selle kaebuse sisuliseks lahendamiseks, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Nimelt on

4-24-2527

4(4) menetlusalune isik 27. augusti 2024 kirjas avaldanud, et on korduvalt juba teada andnud, et ta ei soovi selles asjas kohtumenetlust ja kohtuga ainsaks oli info kontakti võtmise eesmärgiks saamine ette . Maakohus selgitas 29. augusti , mille tagajärjena ta kohtumenetlust ei näinud 2024. a vastuses menetlusaluse isiku 22. augusti 2024 kirja põhjuseid, miks pidas ta määruskaebuseks ja edastas ringkonnakohtule ning samuti selgitas kaebuses tõstatatud selle küsimust sõna ,,süüdistatav seoses ga .’’ 29. augustil 2024 edastas menetlusalune isik järjekordse kirja, milles leiab, et kohus tõlgendab

tema tahteavaldusi omavoliliselt, de an s ühtlasi teada, et ta ei plaani kohtuga enam rohkem kirjavahetust pidada.

20. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub menetlusaluse isiku 27.

29. augusti 2024 kirjadest, et ja tema tegelik eesmärk on see, et tema kirju ega kaebuseid rohkem ei menetletaks ja et kohtumenetlus selles väärteoasjas lõp olukorras on ainuvõimalik peks sootuks. Eelkirjeldatud järeldus, et määruskaebusest (mida ta ise määruskaebusena ei menetlusalune isik on oma käsita) nud, mille tagajärjeks on kaebuse läbi vaatamata jätmine VTMS § 194 loobu . Nimelt, lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11. eatüki sätteid, -14. p arvestades 16. peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 142 lg 2 p

5 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui apellant on kuni kohtuistungi alguseni apellatsioonist loobunud. Kuna menetlusalune isik sisuliselt loobus kaebusest, tuleb see jätta läbi vaatamata. Seda ei väära ka asjaolu, et seni on menetlusalune isik keeldunud kasutamast sõnapaari kaebusest loobuma ja seda tulenevalt asjaolust, et ta ei ole enda kinnitusel kohtu , ei saa ta loobuda asjast, mida ta menetlust üldse soovinud mistõttu ei ole üldse taotlenudki. Seda eespool toodud põhjustel – so, et menetlusaluse isiku 22. augusti 2024. a avaldust tuli käsitada määruskaebusena. Menetlusaluse isiku 3. septembri 2024. a kirjas viidatud teavituse näol on tegemist e-toimiku automaatse teavitusega, mis andis teada, et maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg on saabumas. See ei tähenda, et menetlusaluselt isikult eeldati täiendavaid seisukohti. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt et,

kui menetlusalune isik ringkonnakohtu menetlusotsustust (kaebuse läbi vaatamata jätmine) ei vaidlusta, siis kohtumenetlus pärast kaebetähtaja möödumist sellega ka lõpeb. Peaks aga menetlusalune isik väljendama mittenõustumist ringkonnakohtu määrusega, käsitatakse ka seda määruskaebusena (vt ka käesoleva määruse sissejuhatavas osas selgitatud edasikaebe

korda)

, st kohtumenetlus jätkub.

21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 5 jätab ringkonnakohus menetlusaluse isiku Maakohtu 22. augusti 202

. määruskaebuse Pärnu

4 määruse peale läbi vaatamata

(allkirjastatud digitaalselt)