2-24-6490/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6490

Kohtuasi

R.E kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 11.04.2024

otsusele täiteasjas nr 175/2016/201

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja R.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik I kohtutäitur Rannar Liitmaa

(registrikood 11823160)

Puudutatud isik II Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja V.F

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Rannar Liitmaa 28.06.2024

menetlusdokumendile lisatud tõendid (lisad 1–2).

2. Jätta Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5 muutmata.

3. Pärnu Maakohtu 27.05.2024 määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 6 ja 7 on jõustunud.

4. Jätta R.E määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud R.E kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-6490

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.E (avaldaja, võlgnik) esitas 23.04.2024 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar

Liitmaa (kohtutäitur) 11.04.2024 otsuse (otsus) peale täiteasjas nr 175/2016/201, paludes

otsus tühistada.

1.1. Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur 07.03.2024 sissetuleku arestimise aktiga (07.03.2024

arestimisakt) võlgniku töötasu 7589,04 euro ulatuses. Võlgnik esitas 14.03.2024 ja

19.03.2024 kohtutäituri tegevuse peale kaebused. Kohtutäitur tegi 11.04.2024 otsuse, millega

jättis kaebused rahuldamata.

1.2. Võlgnik leiab, et Swedbank AS-i (sissenõudja) nõue on täidetud. Võlgnetav summa on

võlgniku töötasust kinni peetud ja võlgniku sissetuleku täiendav arestimine 7589,04 euro

ulatuses ei ole põhjendatud. 07.03.2024 arestimisakt tuleb tühistada ja täitemenetlus tuleb

lõpetada. Kohtutäitur on võlgniku töötasu arestinud ka suuremas ulatuses, kui on

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi lubatud. TMS § 132 lg-t 12 kohaldamiseks

puudus alus.

1.3. Kohtutäitur on sissenõudjale mõeldud summade arvelt alusetult endale tasu võtnud.

Kohtutäitur pole esile toonud, millisel alusel ta tasu nõuab ning ei ole esitanud dokumente

kohtutäituri tasu suuruse kohta. Kohtutäituri tasu on seotud töö tulemuslikkusega, mistõttu

selle suurus peaks selguma alles täitemenetluse lõpus.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata.

2.1. Võlgnik on kaebuses tuginenud uuele väitele, mida ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei

esitanud. Võlgniku väitel ei ole kohtutäitur talle esitanud dokumente kohtutäituri tasu suuruse

kohta – selle väite osas on kaebetähtaeg möödunud. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on

võlgnikule 05.03.2016 kätte toimetatud.

2.2. Võlgnevus ei ole täielikult tasutud. Täiteasjas nr 175/2016/201 on sissenõudmisele

kuuluv põhinõue 62 017,95 eurot ja täitekulud 6164,96 eurot (enne käibemaksu määra tõusu

6134,40 eurot). Tasumisele kuuluv koguvõlgnevus on 68 182,91 eurot. 14.03.2024 seisuga oli

võlgnik ise sissenõudjale tasunud 20 eurot ja täitemenetluses oli laekunud 60 593,87 eurot,

seega oli võlgnevuse jääk 7569,04 eurot. 27.05.2024 seisuga on täitemenetluses laekunud 62

369,86 eurot. Võlgnevuse jääk arvestades ka sissenõudjale otse tasutud 20 eurot on 5793,05

eurot (kohtutäituri 27.05.2024 menetlusdokumendis on võlgnevuse jäägiks märgitud 5773,05

eurot, mis on ilmselt kas trükiviga või on jäetud arvestamata sissenõudjale tasutud 20 eurot,

kuna eelnevalt nimetatud summasid arvestades kujuneb võlgnevuse jäägiks 5793,05 eurot –

ringkonnakohtu märkus).

2.3. Täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ei ole alust. Täitekulude katmine

sissenõudjale tasutud summadest on kooskõlas kohtutäituri seadusega (KTS). Kuna võlgniku

muule varale sissenõude pööramine ei ole nõude täieliku rahuldamiseni viinud, on

põhjendatud võlgniku suhtes TMS § 132 lg 12 kohaldamine. Kohtutäitur on TMS § 132 lg 12

kohaldamisel arvestanud, et nõude täitmine on toimunud kaheksa aastat.

3. Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata, kuid oma seisukoha põhjendusi ei esitanud.

2-24-6490

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis võlgniku kaebuse läbi vaatamata osas, milles võlgnik vaidlustas

otsuse alusel, et talle ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte toimetatud. Maakohus

rahuldas kaebuse ja tühistas otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku

kaebuse 07.03.2024 arestimisakti tühistamiseks, ning tühistas 07.03.2024 arestimisakti.

Maakohus jättis kaebuse rahuldamata osas, milles võlgnik taotles täiteasjas nr 175/2016/201

täitemenetluse lõpetamist.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku kaebus osas, milles võlgnik

vaidlustas otsuse alusel, et talle ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte toimetatud,

jätta läbi vaatamata, kuna võlgnik ei ole selles osas enne kohtusse pöördumist esitanud

kaebust kohtutäiturile. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta

tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul

kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata.

4.2. Täiteasja nr 175/2016/201 täitmisavalduse kohaselt oli võlgnevus 05.02.2016 seisuga 62

017,95 eurot. 22.03.2018 sissetuleku arestimise aktist nähtub, et sissenõutav summa on 60

851,87 eurot. 07.03.2024 arestimisakti kohaselt on võlgnevus 62 017,95 eurot, millele

lisandub kohtutäituri tasu 6164,96 eurot. Kohtutäituri tasu suurus tuleneb kohtutäituri

08.02.2016 otsusest, mille kohaselt (enne käibemaksumäära tõusu) on kohtutäituri põhitasu

6134,40 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Koguvõlgnevus täiteasjas nr

175/2016/201 on kohtutäituri andmetel ja 07.03.2024 arestimisakti kohaselt 68 182,91 eurot.

Kohtutäituri andmetel on võlgnik 28.03.2024 seisuga tasunud sissenõudjale 56 762,44 eurot ja

täitekulude katteks 5627,42 eurot (st kokku on võlgnikult täitemenetluses laekunud 62 389,86

eurot ja võlgnevus ei ole täies ulatuses tasutud).

4.3. 22.03.2018 sissetuleku arestimise aktis oli võlgnikult sissenõutavaks summaks märgitud

60 851,87 eurot, mis on võlgniku sissetulekutest kinni peetud. Viimane laekumine enne 60

851,87 euro täitumist oli 31.07.2023 summas 145,63 eurot. 07.03.2024, s.o pärast seitsme kuu

möödumist viimasest laekumisest, tegi kohtutäitur täiendava arestimisakti. Võlgnik esitas

14.03.2024 kohtutäiturile kaebuse. 28.03.2024 laekus võlgnikult järgmine rahasumma, 841,49

eurot.

4.4. Kuna võlgnik ei olnud kohtutäituri otsuse tegemise ajaks võlgnevust täies ulatuses

tasunud, puudus kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p-st 3 tulenev alus täitemenetluse lõpetamiseks.

Kohtutäitur lähtus 07.03.2024 arestimisakti tegemisel siiski põhjendamatult TMS § 132 lg-st

12. Asja materjalidest nähtub, et alates 2016. a märtsist on võlgnevuse katteks toimunud

korrapärased laekumised. Üksnes asjaolu, et täitemenetlus on kestnud kaheksa aastat, ei ole

TMS § 132 lg 12 kohaldamise aluseks. TMS § 132 lg 12 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et

sissenõude pööramine ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Asja

materjalidest ei nähtu, miks kohtutäitur ei teinud toiminguid nõude rahuldamiseks eelnevalt

viidatud seitsme kuu jooksul. Kohtutäituri poolt täitetoimingute tegemata jätmine ei ole

aluseks TMS § 132 lg 12 kohaldamiseks. Samuti ei nähtu kohtutäituri selgitustest, miks ei vii

edaspidised laekumised võlgniku töötasust eeldatavasti nõude rahuldamiseni.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kaebus

jäi läbi vaatamata, ning samuti osas, milles kaebus jäi osaliselt rahuldamata, ja teha uus

määrus, millega rahuldada kaebus täielikult, tühistada kohtutäituri otsus täies ulatuses ja

lõpetada täitemenetlus.

2-24-6490

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnikule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust kätte

toimetatud. Võlgnik ei teadnud, et temalt nõutakse täitemenetluses lisaks võlgnevusele ka

kohtutäituri tasu. Kohtutäituri tasust sai võlgnik teada alles 07.03.2024 arestimisaktiga

tutvudes. Kohtutäituril on küll õigus tasu saada, kuid üksnes summas, mis on võrdeline sisse

nõutud summaga, mis selgub alles täitemenetluse lõpus. Kuna kohtutäitur ei ole kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsust teinud ega võlgnikule kätte toimetanud, ei saa tasu olla

sissenõutavaks muutunud. Samuti on kohtutäituri tasu liiga suur.

5.2. Maakohus leidis ekslikult, et võlgnik on tasunud sissenõudjale 56 762,44 eurot ja

täitekulude katteks 5627,42 eurot. Tegelikult on võlgnik tasunud sissenõudjale täielikult

summa, mis on võlgnikult kohtuotsusega väljamõistetud. Kohtutäitur on omaalgatuslikult

sissenõudjale kuuluvaid summasid omastanud.

Puudutatud isikute seisukohad määruskaebuse kohta

6. Sissenõudja märkis 26.06.2024 seisukohas, et toetab kohtutäituri seisukohta ning peab

maakohtu määrust õiguspäraseks.

7. Kohtutäituri 28.06.2024 seisukoha järgi määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub.

Kohtutäitur märkis, et jääb oma otsuses ja maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

7.1. Võlgnik on määruskaebuses esitanud uue väite, et kohtutäituri tasu on ebaõigesti

määratud ja liiga suur. Kohtutäituri tasu suuruse kohta ei ole võlgnik kohtutäiturile kaebust

esitanud ega sellele ka maakohtu menetluses tuginenud. TMS § 217 lg 1 järgi võib

täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul

alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu

tegemisest. Kui menetlusosaline ei esita viidatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse

tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6). Seega

on kaebetähtaeg kohtutäituri tasu suuruse osas möödunud.

7.2. Ebaõige on võlgniku väide, et kohtutäitur ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust

selles nimetatud kuupäeval teinud ega võlgnikule kätte toimetanud. Võlgniku teadlikkust

täitemenetlusest näitab asjaolu, et võlgnik esitas 22.09.2016 kohtutäituri tegevuse peale

kaebuse, mille kohtutäitur jättis 27.09.2016 otsusega läbi vaatamata, kuna kaebus ei olnud

tähtaegselt esitatud. Kohtutäituri 27.09.2016 otsust võlgnik kohtus ei vaidlustanud.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu määruse

2-24-6490

resolutsiooni punktide 1, 2 ja 5 osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja §

463 lg 2 alusel resolutsiooni punktide 3, 4, 6 ja 7 osas jõustunud.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Võlgniku väitel sai ta alles 07.03.2024 arestimisaktiga tutvudes teada, et tema töötasust

kinnipeetud summasid kasutatakse lisaks võlgnevuse kustutamisele ka kohtutäituri tasu

katteks. 14.03.2024 ja 19.03.2024 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebused, milles leidis, et kõik

tema töötasust kinnipeetud laekumised oleks pidanud maksma sissenõudjale ja täitemenetlus

tuleks lõpetada. Määruskaebuses märkis võlgnik täiendavalt, et ta leiab, et kohtutäituril on

küll õigus tasu saada, kuid selle suurus peaks kindlaks määratama alles täitemenetluse lõpus

vastavalt täitemenetluse tulemusele, ning et kohtutäituri tasu on liiga suur.

13. TMS § 38 lg 1 järgi kannab täitekulud võlgnik. KTS § 32 lg 1 järgi muutub kohtutäituri

tasu osaks olev menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 32

lg 2 kohaselt muutub kohtutäituri põhitasu rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate

võlgnikule kättetoimetamisega. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on

kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sisse nõutud summaga (KTS §

32 lg 5). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur arvestanud tasu võrdeliselt sissenõutava

summaga igalt võlgnikult saadud laekumiselt. Võlgniku väide, et ta ei teadnud, et temalt

laekunud rahasummasid arvestatakse jooksvalt ka kohtutäituri tasu katteks, ei muuda temalt

täitekulude nõudmist õigusvastaseks ega vabasta võlgnikku täitekulude tasumise kohustusest.

Eelnevat arvestades on põhjendatud maakohtu määruse järeldus, et kohtutäituril oli õigus

arvestada võlgnikult saadud laekumisi ka kohtutäituri tasu katteks, mistõttu otsuse tegemise

ajal ei olnud võlgnikult sissenõudmisele kuuluv nõue täies ulatuses täidetud ja täitemenetluse

lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 järgi alus puudus.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse järeldusega, et kohtutäiturile esitatud

kaebustes ei tuginenud võlgnik väitele, et ta ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust

kätte saanud. Seega on võlgnik osundatud väite osas TMS § 217 lg-st 1 ja § 218 lg-st 1

tulenevalt kohtule kaebuse esitamise õiguse kaotanud. Maakohus jättis võlgniku kaebuse

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte toimetamata jätmise väite osas põhjendatult läbi

vaatamata.

15. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri vastuväitega, et võlgnik ei esitanud kohtutäituri tasu

suuruse kohta TMS § 217 lg-s 1 toodud kaebetähtaja jooksul kaebust. Võlgniku väitel sai ta

kohtutäituri tasu suurusest teada 07.03.2024 arestimisaktiga tutvudes. Seega hakkas tähtaeg

kohtutäituri tasu suuruse vaidlustamiseks kulgema hiljemalt 14.03.2024, mil võlgnik esitas

kohtutäiturile kaebuse 07.03.2024 arestimisakti tühistamiseks. Kohtutäiturile kaebuse

esitamise kaebetähtaeg on möödunud, mistõttu võlgnik ei saa TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt

tugineda kohtumenetluses kohtutäituri tasu suuruse ülemäärasusele.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. Kuna võlgnik kannab oma menetluskulud ise, puudub

vajadus võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Puudutatud isikud I

ja II ei esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluse kulude nimekirja, mistõttu tuleb

eeldada, et neil menetluskulusid ei tekkinud ning ka puudutatud isikute I ja II menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vajadus puudub.

2-24-6490

18. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus võlgnik määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70

eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tasutakse hagita asja lahendava määruse

peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 10 järgi tuleb kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel

tasuda riigilõivu 15 eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati

oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)