2-24-6956/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6956

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 26.04.2024

ja 15.03.2024 otsustele täiteasjades nr 035/2016/553,

035/2022/2743 ja 035/2022/2744

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 19.06.2024 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur

Hille Kudu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 02.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Hille Kudu

26.04.2024 ja 15.03.2024 otsustele täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja

035/2022/2744.

2-24-6956

2. Avalduse kohaselt on avaldaja (võlgnik) suhtes alustatud täitemenetlused nr 035/2016/553,

035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Täitur on teinud 15.03.2024 uue põhitasu otsuse täiteasjades

035/2016/553, 035/2022/2743, 035/2022/2744 eirates maakohtu lahendist (23.02.2024,

tsiviilasi nr 2-24-323) tulenevat kohustust arvestada, et kõigis kolmes täiteasjas täituril põhitasu

saamise õigust ei ole, sest tegu oli ühinemisavaldust vahendanud kohtutäituriga. Täituril ei ole

võimalik asuda erinevate täiteasjade põhinõudeid summeerima ja nii endale põhitasu suurust

arvutama. Täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 on õigusvastaselt

sisse nõutud põhitasu 610 eurot.

3. Avaldaja palub tühistada nii 26.04.2024 täituri otsuse tema kaebuse kohta kui ka 15.03.2024

täituri tasuotsuse täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Lisaks palub

avaldaja kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale õigusvastaselt sissenõutud põhitasu

610 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

4. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning jätta jõusse täituri 15.03.2024

koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

5. Täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743, 035/2022/2744 rahuldati sissenõudjate

nõuded täies ulatuses enampakkumise tulemi arvelt. Olukorras, kus põhinõue on täies ulatuses

täidetud, on kohtutäituril kehtiva seaduse kohaselt õigus saada põhitasu kohtutäituri seaduse

(KTS) § 41 lg 3 alusel. Kohtutäitur on viinud läbi täitemenetlused avaldaja suhtes ning teinud

täiteasjade menetlemisel tööd – täitemenetluste käigus on pidevalt kontrollitud avaldaja

majanduslikku olukorda, tehtud võimalikud arestimistoimingud (pangakontode arestimine),

kohustatud avaldajat esitama vara nimekiri jne. Kohtutäitur on täiteasja nr 035/2016/553

menetlenud pea 7 aastat ning täiteasju nr 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 üle aasta, mille

jooksul on tehtud igapäevaseid päringuid võlgniku vara ja sissetulekute tuvastamiseks. Täitur

on teinud järjepidevalt erinevaid menetlustoiminguid, mitte esitanud vaid kinnisasja

menetlusega ühinemise avalduse, ning seetõttu on täituril õigus saada tehtud töö eest tasu

kohtutäituri põhitasu näol.

6. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-164-13 on märgitud, et täitemenetluse seadustiku (TMS)

§- s 149 sätestatud juhtumit on võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud

kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu

ning täitekulude katteks, mis ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks üldse õigust põhitasule. Pärast

eelnimetatud lahendit on KTS tasu võtmise sätteid korduvalt muudetud, millest tulenevalt ei

ole Riigikohtu lahendis toodud seisukohad enam üheselt üle toodavad ning seadusandja on

õigusakte selles valguses täiendanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 19.06.2024 määrusega rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati kohtutäituri

15.03.2024 ja 26.04.2024 otsused täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja

035/2022/2744. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada kohtutäiturit tagastama

õigusvastaselt sissenõutud põhitasu 610 eurot täiteasjade nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja

035/2022/2744 eest. Kohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt

avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 15 eurot.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praeguses asjas vaidluse all ühinemisavalduse

esitanud kohtutäituri põhitasu. Avaldajale kuulus kinnisasi registriosa numbriga 15887450,

2-24-6956

mille arestis kohtutäitur Elin Vilippus. Täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja

035/2022/2744 olid ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS § 149 alusel.

Kohtutäitur Elin Vilippus müüs 14.11.2023 lõppenud enampakkumisel avaldajale kuuluva

kinnisasja ning kandis 24.11.2023 enampakkumise tulemist ülalnimetatud täiteasjades

sissenõudjate nõuded ja täitemenetluste alustamise tasud kohtutäitur Hille Kudu ametikontole.

Kohtutäituri põhitasu sissenõudmiseks arestis kohtutäitur Hille Kudu 29.11.2023 kolmanda

isiku kontol olevad võlgniku rahalised vahendid kohtutäituri põhitasu ulatuses. 06.12.2023

laekus kohtutäitur Hille Kudu ametikontole kohtutäituri põhitasu täiteasjades nr 035/2016/553,

035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Sellisele kohtutäituri tegevusele esitas avaldaja kaebuse,

mille täitur jättis 29.12.2023 otsusega rahuldamata, kuid mille tühistas Harju Maakohus

23.02.2024 määrusega asjas nr 2-24-323. Uue tasuotsuse on täitur teinud 15.03.2024.

9. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-164-13 (p 18) märkinud järgmist: „Kolleegiumi arvates ei oleks

mõistlik ka olukord, mil TMS § 149 lg 1 alusel sissenõudja eest ühinemisavalduse esitanud

kohtutäitur saaks nõuda kinnisasja müümisel saadud summa arvel kohtutäituri põhitasu. Sama

kehtib ka juhul, mil ühinemisavalduse on esitanud sissenõudja ise. Ühinemisavalduse esitamise

hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle TMS § 23 järgi

täitmisavalduse esitas. Rahalise nõude sundtäitmise korral on KTS § 32 lg-s 5 sätestatud, et kui

täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu

üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kolleegiumi arvates on KTS § 32 lg-

t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik

tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja

müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri

põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole, sh ka juhul, mil

kinnisasja müünud kohtutäitur kannab müügist saadud tulemi arvel ühinemisavalduse

vahendanud kohtutäituri kontole raha, mis on mõeldud TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitanud

sissenõudja nõude rahuldamiseks.“

10. Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt olid täitemenetlused nr 035/2016/553,

035/2022/2743 ja 035/2022/2744 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbiviidava

täitemenetlusega TMS § 149 alusel, puudub eeltoodule tuginedes kohtutäituril täitemenetlustes

nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 põhitasu saamise õigus. Seda ei muuda ka

täituri poolt viidatu, et enampakkumise tulemist ei rahuldatud täiteasjades kohtutäituri põhitasu

nõuet, vaid seda tehti kolmanda isiku kontol olevate avaldaja rahaliste vahendite arstimise

kaudu. Eelöeldu muudaks sisutühjaks Riigikohtu poolt viidatud õigusnormide tõlgenduse

(KTS § 32 lg 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4). Nii ei õnnestunud täitemenetlustes

nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 esitatud rahalisi nõudeid täita viidatud

täitemenetluste tulemusel, vaid need said rahuldatud Elin Vilippuse läbiviidava täitemenetluse

tulemusel. Kohus ei nõustunud täituri seisukohaga, et Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-164-13

ei ole täna enam asjakohane. Täituri tasu puudutavaid sätteid on küll muudetud, kuid mitte

seoses täituri põhitasuga TMS §-s 149 nimetatud juhul. Maakohus ei nõustunud täituri

seisukohaga, et uus tasuotsus on tehtud lähtuvalt Harju Maakohtu 23.02.2024 määruses

tsiviilasjas nr 2-24-323 antud juhistest. Ka selles lahendis on kohus leidnud viitega ülaltoodud

Riigikohtu lahendile, et täituril ei ole põhitasu saamise õigust.

11. Kuivõrd kohtutäituril ei ole vaidlusalustes täiteasjades põhitasu saamise õigust, tühistas

maakohus kohtutäituri 15.03.2024 ja 26.04.2024 otsused ning rahuldas vastavas osas avaldaja

kaebuse.

12. Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata osas, milles avaldaja palus kohustada

kohtutäiturit tagastama õigusvastaselt sissenõutud põhitasu 610 eurot. KTS § 53 sätestab, et kui

2-24-6956

kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel

seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule

10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Maakohus märkis, et seega tuleb

kohtutäituril seadusest tulenev kohustus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada

avaldajale alusetult sissenõutud summa 10 päeva jooksul. Seetõttu puudub vajadus selles osas

eraldi kohtutäiturit kohtulahendiga kohustada.

13. Avaldaja menetluskulud jäid kohtutäituri kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1 alusel. Avaldajale tekkinud menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot, mis tuleb

kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.

Määruskaebus

14. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus avaldaja kaebuse rahuldas, ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

15. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtutäituril puudub õigus kohtutäituri tasule KTS § 41 lg 3

alusel. KTS § 41 lg 3 annab kohtutäiturile aluse nõuda võlgnikult kohtutäituri tasu tasumist

olukorras, kus sissenõudja nõue on täidetud kohtutäituri otsese vahenduseta. Kohus on jätnud

kohtutäituri sisuliselt väited seaduse kohaldamisel käsitlemata.

16. TMS § 149 ei reguleeri ühinenud sissenõudja nõude täitmisel põhitasu saamise õiguslikke

aluseid. Põhitasu (eelkõige osalise) saamise õiguse puudumine olukorras, kus sissenõudja on

ühinenud teise kohtutäituri menetluses oleva kinnisasjale sissenõude pööramise menetlusega,

ei ole absoluutne. Õiguslik käsitlus, et põhitasu õigus puudub kohtutäituril igal juhul siis, kui

kinnisasja sundtäitmisega on ühinetud, on ebavõrdne olukord ühinenud täiteasju menetlevatele

kohtutäituritele.

17. Puudub loogiline põhjendus, miks võlgnikul ei tule maksta ühinenud sissenõudjate

täiteasjades kohtutäituri põhitasu üksnes juhul, kui just enampakkumise teel müüakse temale

kuuluv kinnisasi ja selle täitemenetlusega on ühinenud ka teised sissenõudjad. Igal muul juhul

on kohtutäituril õigus põhitasule. Seda kohtutäituri kontrolli all toimuva müügi korral

(TMS § 102 lg 1), vallasvarale sissenõude pööramisel selle arestimise ja müümise korral,

rahalise nõude arestimise korral (TMS § 114) jm. Lisaks on seadusandja pidanud võimalikuks,

et kohtutäituril on õigus põhitasule sõltumata sellest, kas ta on üldse mingeid toiminguid teinud,

ja seda juhul, kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud (vt nt KTS § 412). Riigikohus on

pidanud võimalikuks kohtutäituri tasu saamist ka olukorras, kus kohtutäituri otsest tegevust ei

ole toimunud, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale või toimub

refinantseerimine (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 28; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-

15, p 13). Kuivõrd kinnisasja sundtäitmisega ühinemise korral rahuldatakse ühinenud

sissenõudja nõue enampakkumise tulemist saadava raha arvel, kas osaliselt või täielikult, siis

on ka siin sarnane olukord, kus otseselt ühinenud täiteasja kohtutäitur kinnisasjale sissenõude

pööramise protsessis ei osale, kuid sissenõudja nõue täidetakse.

18. Kohtul tuli võtta seisukoht, kas kohtutäituri 15.03.2024 koostatud kohtutäituri otsused

võivad olla täitekulu otsused, kuivõrd kohtutäitur on välja toonud, et ta on vaidlusalustes

täiteasjades teinud erinevaid menetlustoiminguid, millised olid vajalikud täitedokumendi

täitmiseks.

2-24-6956

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

19. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei

korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

22. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril (Tallinna

kohtutäitur Hille Kudu) on põhitasu saamise õigus.

23. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku

kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et

sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt

mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks

kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga

nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas

täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale

sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks,

teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud,

et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses

(RKTKm

29.01.2014,

3-2-1-164-13,

p 12).

Praegusel

juhul

olid

täitemenetlused

nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse

menetlusega TMS § 149 alusel, kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale

kuuluva kinnisasja ning nimetatud täiteasjades rahuldati sissenõudjate nõuded täies ulatuses

enampakkumise tulemi arvelt.

24. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse

põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril

saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute

eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22;

RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). KTS § 35 lg 1 sätestab, et kui täitmiseks esitatakse

täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse

kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg-s 1 välja toodud tabelis

sätestatud nõude summa järgi.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et ühinemisavalduse

esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu, st praegusel juhul puudub

kohtutäitur Hille Kudul põhitasu saamise õigus (vt ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18;

RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15). Põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja

enampakkumist korraldav kohtutäitur, st praegusel juhul kohtutäitur Elin Vilippus, selle

2-24-6956

menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-

108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

26. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril

õigus saada põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel. KTS § 41 lg 3 järgi, kui võlgnik täidab

nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri

vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud

vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Praegusel juhul ei ole sissenõudja nõuet

rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega täitemenetluse väliselt (mis võimaldaks

kohaldada KTS § 41 lg‑t 3). Kohtutäitur Elin Vilippus müüs 14.11.2023 lõppenud

enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis 24.11.2023 enampakkumise

tulemist vaidlusalustes täiteasjades sissenõudjate nõuded kohtutäitur Hille Kudu ametikontole.

27. Kohtutäitur leiab, et õiguslik käsitlus, et põhitasu õigus puudub kohtutäituril igal juhul siis,

kui kinnisasja sundtäitmisega on ühinetud, on ebavõrdne olukord ühinenud täiteasju

menetlevatele kohtutäituritele. Kohtutäitur on teinud täiteasjades erinevaid menetlustoiminguid

ning ka seetõttu peaks täituril olema õigus põhitasule.

28. Vastuseks eeltoodule toob ringkonnakohus välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-

13 (p 19) märkinud, et ta ei ole selles lahendis ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja

täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral.

Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda Riigikohtu

tõlgendusest, mille järgi on KTS § 32 lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel)

TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud

kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu

ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud

kohtutäituril ei ole (p 18).

28.1. Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et ühinemisavalduse esitamise

hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle täitmisavalduse

esitas (p 18). Riigikohus on ka oma varasemas praktikas selgitanud, et põhitasu lõplik suurus

sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see

õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara

müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui

sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt,

tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada

põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-

108-15, p 11). Praegusel juhul rahuldati sissenõudjate nõuded täies ulatuses kohtutäitur Elin

Vilippuse läbi viidud enampakkumise tulemi arvelt, seega ühinemisavalduse esitamise hetkeks

ei olnud kohtutäitur Hille Kudu suutnud rahuldada sissenõudjate nõudeid, kes talle

täitmisavaldused esitasid.

28.2. Lisaks ei või Riigikohtu hinnangul mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral

võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla

vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe

kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (p 17). Kui samal perioodil ühe võlgniku

vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse

tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud

tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale

väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri

huvides (p 19). Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja ka

2-24-6956

sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda kohtutäitur Elin

Vilippusele ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja

müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu korda ja

erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele väljamakstav summa.

29. Kohtutäitur leiab, et maakohtul tuli võtta seisukoht, kas kohtutäituri 15.03.2024 koostatud

kohtutäituri otsused võivad olla täitekulu otsused, kuivõrd kohtutäitur on välja toonud, et ta on

vaidlusalustes täiteasjades teinud erinevaid menetlustoiminguid, mis olid vajalikud

täitedokumendi täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et lisaks KTS § 29 lg-s 1 sätestatud

kohtutäituri tasudele on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda täitemenetluses tekkinud

vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. Täitekulud kannab TMS § 38

lg 1 järgi võlgnik, kellelt TMS § 38 lg 2 järgi nõuab need sisse täitekulude otsuse alusel

kohtutäitur. Vaidluse korral peab kohtutäitur põhjendama täitekulude vajalikkust (RKTKm

14.03.2012, 3-2-1-176-11, p 15). Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama

täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid (TMS § 39). Praegusel juhul ei ole täitur vastavalt

TMS § 38 lg-le 2 teinud otsust täitekulude osas, vaid põhitasu osas. Arvestades, et täitekulude

osas otsuse tegemiseks peaks kohtutäitur välja tooma, millised olid vastavalt TMS § 37 lg-le 1

täitemenetluses tehtud vajalikud kulutused ning nende suurus, ei saa kohus hakata täituri eest

täituri tasu otsust sisustama.

30. Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab

kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii

kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu

otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-

36-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.

31. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.

32. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda

(TsMS § 171

lg 1).

Toimiku

materjalidest

nähtuvalt

avaldajal

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

33. Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd

täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri põhitasu kokku 610 eurot) on alla 2000 euro.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa käesolevat lahendi

peale edasi kaevata mitte üheski osas.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt