2-24-103606/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06. september 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-103606

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Omega Invest OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

85,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Omega Invest OÜ (registrikood 10866568)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Omega Invest OÜ hagi XX-i vastu alternatiivse nõudekäsitluse alusel.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks välja

põhivõlg 15,66 eurot, viivis perioodi 11.06.2023 – 06.09.2024 eest summas 1,35 eurot ja

viivis alates 07.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

tasumata põhivõlalt (06.09.2024 seisuga 15,66 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta XX-i kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

4. Omega Invest OÜ-l esitada lõplik menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (edaspidi esialgne

võlausaldaja) ja kostja 05.09.2022 järelmaksulepingu nr 12326302, mille alusel andis

laenuandja kostjale laenu summas 74,48 eurot kostja poolt Hobby Hall GROUP OÜ-lt WD

My Passport 2TB, USB 3.2, Must ostu finantseerimiseks. Laenusumma kanti 05.09.2022

kostja soovil kauba müüjale. Pooled leppisid laenu intressiks kokku 40,10% aastas ja laenu

tagasimakse tähtajaks 9 kuud. Viivisemääraks lepiti kokku 0,067% päevas. Krediidi kulukuse

määraks märgiti lepingus 48,37% (krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse

laenusummat 74,48 eurot, laenu tähtaega 9 kuud ja laenu intressi, kuumakse suurus oli 9,72

eurot). Laenu kogukulu oli 87,97 eurot. Kostja jättis tasumata aprillikuu 2023, mai 2023 ja

juuli 2023. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 09.07.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse.

Kuna kostja oma võlgnevust ei tasunud, siis ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles

24.07.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas eeltoodud lepingust tulenevad nõuded hagejale

24.07.2023. 20.05.2024 hagiavalduse täpsustuses tugines hageja asjaolule, et leping ei

lõppenud mitte ülesütlemisega, vaid tähtaja möödumisega 10.06.2023. Ülesütlemisavaldus on

kostjale edastatud 24.07.2023 lepingus toodud kostja poolt antud aadressile ja lepingus toodud

kostja poolt antud e-posti aadressil.

2. 20.05.2024 hagi täpsustuse kohaselt jäi kostjal tasumata põhivõlg 27,31 eurot ja intress 1,84

eurot. Hageja on arvestanud viivist alates 11.06.2023 – 27.02.2024 summas 4,79 eurot

(viivisemääraga 0,067% päevas, s.o 262*0,0182977). Eelnimetatud summadele lisandub võla

sissenõudmiskulu 45 eurot, s.o VÕS § 1132 lg 2 p-i 1 alusel 30 eurot ja VÕS § 1132 lg 1 alusel

15 eurot.

3. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega esitas hageja koos hagiavaldusega

krediidiregistri väljavõtte ja maksehäireraporti, millest nähtub, et kostjal ei olnud

maksehäireid. Pensioniregistri väljavõtte, millelt nähtub, et kostja brutotöötasu oli

laenulepingu sõlmimise hetkel 519,138 eurot. Lisaks esitas hageja kostja esitatud

laenutaotluse, millest nähtub, et tema netosissetulek on 1700 eurot ja olemasolevate

kohustuste kuumaksed kokku on 200 eurot. Hageja hinnangul täitis esialgne võlausaldaja

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

4. 20.05.2024 hai täpsustuses esitas hageja alternatiivse nõude juhul, kui esimene nõue jääb

rahuldamata. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet täidetud,

siis on hageja nõue 15,66 eurot (väljamakstud laenusumma 74,48 – kõik tagasimaksed kokku

58,82 eurot), millele lisandub viivisenõue alates 11.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.06.2024 ja kohustas kostjat esitama kirjaliku

hagivastuse 14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja sai

kohtumääruse kätte KÄPO kaudu 25.06.2024. Kostja hagivastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

2 (5)

6. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on alternatiivses nõudekäsitluse põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

7. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 05.09.2022

järelmaksulepingu nr 12326302, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 74,48

eurot kostja poolt Hobby Hall GROUP OÜ-lt WD My Passport 2TB, USB 3.2, Must ostu

finantseerimiseks. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et esialgne

võlausaldaja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui

füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

8. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille

kohaselt oli laenu intressimäär 40,10% aastas ja lepingu põhitingimustes on kokkulepitud

krediidikulukuse määr 48,37% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel

tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

9. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et

krediidiandja, s.o esialgne võlausaldaja, loovutas nõuded hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

10. Riigikohus on oma 24.11.2024 määruse nr 2-21-13098 p-is 18jj asunud seisukohale, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

3 (5)

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Käesoleval juhul nähtub hagiavalduse asjaoludest ja tõenditest, et esialgne võlausaldaja ei

küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Esialgne võlausaldaja küsis kostjalt tema töötasu ja

olemasolevate kohustuste kuumaksete summa kohta. Töötasu suurust kontrollis esialgne

võlausaldaja pensioniregistrist. Samuti kogus esialgne võlausaldaja maksehäireraporti, millest

nähtub, et kostjal ei olnud maksehäireid. Hagiavalduse asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et

esialgne võlausaldaja oleks küsinud ja kontrollinud kostja konkreetsete varaliste kohustuste

kohta, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suuruse, ning muude kohustuste, sh muud hinnatavate regulaarsete

majapidamiskulude kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Hageja

ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt

on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.Kohus on

hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud väitele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut. Hageja on

esitanud oma nõuded alternatiivselt, millest alternatiivse nõudekäsitluse palub hageja

rahuldada juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.

12. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja poolt 20.05.2024 esitatud võlaarvestusest nähtub, et esialgne võlausaldaja andis

kostjale laenu 74,48 eurot. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 58,82 eurot. Kohus

tuvastab kohtule esitatud lepingu alusel, et laenuleping lõppes laenu tähtaja saabumisega

10.06.2023. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlgnevus 15,66 eurot. Hageja

alternatiivse nõudekäsitluse kohaselt ei nõua hageja kostjalt intressi, mistõttu kohus

intressinõuet ei käsitle.

13. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna käesoleval juhul on võlasuhe

täitmisega lõppenud, siis ei ole alust viivisenõude rahuldamiseks. Alternatiivse nõude

rahuldamise korral taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel

alates 11.06.2023. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Viivisesumma perioodi

11.06.2023 – 06.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

põhinõudelt 15,66 eurot on 2,37 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja ka viivise alates 07.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

arvestatuna tasumata põhinõudelt 15,66 eurot, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

14. Kuna kostja oma alternatiivses nõudekäsitluses võla sissenõudmiskulusid ei nõua, siis ei

käsitle kohus võla sissenõudmiskulude nõuet.

4 (5)

Menetluskulud

15. TsMS ei reguleeri selgelt alternatiivsete nõuete (§ 370 lg 2) mõju kulude jaotamisele.

Lähtudes § 134 lg 1 teise lause ja § 442 lg 8 teise lause mõttest võiks pigem järeldada

seadusandja tahet käsitada alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks

alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe tervikuna rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise

kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks käesoleval juhul

oleks selline kulude jaotus kostja suhtes ebaõiglane. Kohus jätab seega menetluskulud kostja

kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

5 (5)