2-23-8058/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8058

Tsiviilasi

O. D. V. hagi S. V. vastu elatise nõudes

Hagihind

20 466,9 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O. D. V. (isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: H. K.

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (e-post keijo.lindeberg@lindeberg.legal),

advokaat

Kristina

Ivanova

(e-post

kristina.ivanova@lindeberg.legal)

Kostja: S. V. (isikukood xxxx)

Kostja esindaja: advokaat Helen-Lumelille Tomberg

(e-post helen.tomberg@tibar.ee)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista S. V.lt elatisevõlgnevus perioodi 02.06.2022-01.06.2023 eest 5 260,95 eurot O. D.

V. kasuks.

3. Välja mõista S. V.lt elatisevõlgnevus perioodi 02.06.2023-30.09.2024 eest 6 063,51 eurot O. D.

V. kasuks. Juhul kui O. D. V. on S. V.lt saanud elatisemakseid alates 24.07.2024, kuuluvad

saadud summad väljamõistetud elatisevõlgnevusega tasaarvestamisele.

4. Välja mõista S. V.lt igakuine elatis 665,66 eurot kuus xxxx sündinud lapse O. D. V. kasuks

alates 01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.

5. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 4 välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu

eest hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks H. K.a kontole xxxxselgitusega „elatis O. D.“.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõuded

1. Kostja on hageja isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 2015. aastal, hageja elab emaga. Alates

2022.a. aprillist ei anna kostja hagejale piisavalt ülalpidamist. Hageja palub:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisvõlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 02.06.2022-

01.06.2023 eest 14 172,84 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (02.06.2023) kuni hageja

täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuine elatis 2 274,10 eurot kuus, mis suureneb iga aasta

esimesel aprillil tarbijahinnaindeksi viimase aasta muutuse võrra.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejale piisavalt ülalpidamist nii rahaliste

maksetega kui vahetult. Väidetud vajadused on osaliselt tõendamata ja üle paisutatud. Hageja on

minetanud tagasiulatuva elatise nõude õiguse 4 020 eurot ületavas osas.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja

hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et lapsevanemad

koos ei ela, hageja elab emaga. Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist

piisavalt.

5. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb

tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones

ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hindamaks, kas kostja

on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt, tuleb esmalt tuvastada ülalpidamiskohustuse ulatus.

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on

indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a.

272,76 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS §

17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Lapsevanemad on vaielnud lapsega suhtlemise korraldamise üle erinevate

kohtumenetluste raames. Esitatu kohaselt reguleeris lapsega suhtlemist 30.08.2018 kohtumäärus

tsiviilasjas xxxx (dtl 74-77), mille kohaselt lapse ja isa kohtumised toimuvad vastavalt

vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele enamasti igal nädalavahetusel koos

ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kostja esitas 11.07.2022 avalduse suhtluskorra

muutmiseks (tsiviilasi xxxx) seoses vanemate jätkuvate erimeelsustega lapsega suhtlemise osas,

asjas kohaldati 26.09.2022 määrusega esialgset õiguskaitset määrates, et suhtlemine menetluse

kestel toimub selliselt, et igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps

ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul

vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul

kell 9.00 (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus tsiviilasjas xxxx, p-d 1, 3, 14, dtl 961-979).

Harju Maakohus määras 17.04.2023 määrusega (dtl 95-107) suhtluskorra kindlaks selliselt, et:

-

igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval

koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt

tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell

9.00;

-

emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev

langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva

õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli;

-

alates 2024. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks

järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04 e-kirja teel.

Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07;

-

sügisvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal

emaga;

-

talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese

poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise

poole isaga;

-

suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja

paaritul emaga;

-

kevadvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal

isaga.

9. Kohus määras, et suhtluskorra osas kuulub määrus täitmisele alates 17.04.2023. Tallinna

Ringkonnakohus muutis 21.05.2024 maakohtu lahendit osaliselt, määrates, et:

-

igal paaritu nädala reedel viib ema lapse hiljemalt kell 17.00 isa elukohta ning isa toob lapse

pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 tagasi ema elukohta;

-

talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese

poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise

poole isaga. 23.- 24. detsembri veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest

poolt ei veeda.

Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus puutuvalt suhtluskorra sisusse muutmata. Nähtuvalt kohtute

infosüsteemist jõustus ringkonnakohtu määrus 08.06.2024.

10. Kohus tuvastab eelviidatud kohtumääruste alusel, et kuni 26.09.2022 suhtluskord täpset kostjaga

koosveedetavate päevade arvu ette ei näinud, perioodil 26.09.2022-16.04.2023 oli see üle nädala

2,5 päeva, so keskmiselt 5 päeva kuus. Perioodil 17.04.2023-07.06.2024 olid täiendavalt ära

jagatud ka koolivaheajad. Vastava korralduse järgi pidi tavapärane üle nädala suhtlus toimuma 7

kuul aastast, juulis pidi olema laps isaga 15 päeva, detsembris (või jaanuaris) 9 päeva, oktoobris,

aprillis ja veebruaris on nädal vaheaega, mis on reguleeritud erinevalt, st tavakorraldusega

kohtumisi on üks ehk 2,5 päeva. Keskmine kostjaga veedetavate päevade arv kuus aasta lõikes

tuleb vastava korraldusega ümardatuna 6 päeva ((5 x 7) + 15 + 9 + (2,5 x 3) : 12 = 5,54).

Arvestuses ei ole kajastatud perioode, mille laps veedab üle aasta vaheldumisi kummagi vanema

juures, sest kui kui ühel aastal kannab üks vanem terve vastava perioodi lapse kulud vahetult, siis

järgmisel aastal samal perioodil vahetult kantavaid kulusid ei ole. Samuti on tähtpäevade puhul,

mis võivad langeda nii ema kui isa nädalavahetusele. Suhtluskord alates 08.06.2024 näeb

eelnenuga võrreldes erinevalt ette kostjaga üle nädala suhtlemise reede õhtust pühapäeva õhtuni, so

4 päeva kuus. Keskmine kostjaga veedetavate päevade arv kuus aasta lõikes tuleb vastava

korraldusega ümardatuna 5 päeva ((4 x 7) + 15 + 9 + (2 x 3) : 12 = 4,83).

11. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem

kui kolm aastat. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-

alates 02.06.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot));

-

alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832

x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

12. Hageja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 alusel arvestatud summadest. PKS

§ 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas

lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate

vahel.

13. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on keskmiselt järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

1 727,8

toit

side

55,29

transport

220,5

haridus (sh huviharidus)

183,62

riided ja jalanõud

194,11

tervishoid

49,02

hügieen

30,6

meelelahutus

192,34

muu

203,85

kokku (eur kuus)

3 112,13 eur

14. Seoses eluasemega on hageja välja toonud, et elab emaga kahekesi emale kuuluvas majas Xxxx,

hagejal on oma tuba suurusega 36 m2, maja üldpind on 178,1 m2. Riigikohus on selgitanud, et lapse

põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või

vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti

ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada

eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas

eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata

kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu.

Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas

piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on

ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21). Kohus ei nõustu kostjaga, et lapse poolt saadava

kasutuseelise väärtus seoses eluaseme kasutamisega sõltuks sellest, millistel asjaoludel hageja ema

eluaseme omandas või milliseid kulutusi selleks tegi, sh, kas võetud on laenu. Viidatud lahendis on

Riigikohus selgitanud, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse

kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem

vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest (3-2-1-69-13, p 18). Saadava kasutuseelise

väärtusega arvestamata jätmine aga viiks just sellise tulemuseni, et üks vanem eluaseme

kasutamise vajaduse rahuldamises ei osale. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Poolte esitatu kohaselt on ema maja aastaid hageja elukohaks olnud, st vastab tema tavalisele

elulaadile. Asjakohatu on kostja viide, et kui hageja emal käib maja pidamine rahaliselt üle jõu, on

alust kaaluda maja müüki ja väiksema eluruumi omandamist. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et

ema ei suudaks lapsele senist eluaset tagada. Vastava vajaduse rahuldamises peab osalema ka

kostja.

15. Hageja on välja toonud, et tema toana on kasutuses 36 m2 ruum II korrusel, mis on maja plaanil (dtl

980-981) tähistatud pööninguna. Hageja on esitanud fotod (dtl 982-984), millelt nähtub lastetoana

sisustatud ruum. Kohus leiab, et asjaolu, et ruumis ei olnud võimalik varasemalt aastaringselt

elada, nagu on välja toonud kostja, ei tähenda, et ruum ei saaks olla käesolevaks ajaks kohandatud

hageja toaks. Kostja on välja toonud, et hageja ema ainukasutuses on tema magamistuba ja kabinet.

Kuivõrd hageja vastavaid väiteid vaidlustanud ei ole ega ole esitanud ka omapoolset käsitlust ema

ainukasutuses olevate ruumide kohta, asub kohus seisukohale, et hageja on vastavad väited omaks

võtnud (TsMS § 231 lg 4). Esitatud projekti lisa (dtl 980) kohaselt on majas magamistuba

suurusega 20 m2 ja töötuba 13,5 m2. Maja üldpind on 178,1 m2 (väljavõte kinnistusraamatust dtl

136). Kohus asub seisukohale, et hageja ainukasutuses on 36 m2 ja elanike ühiskasutuses on 108,6

m2 (178,1 - 36 - 20 - 13,5).

16. Mõlemad pooled on seoses kasutuseelise väärtuse tõendamisega esitanud kohtule Xxxx asuvate

majade üürikuulutusi. Pooled vaidlevad, kas tegemist on hageja elamuga piisavalt sarnaste

majadega. Kohus leiab, et nimetatut ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata üksnes fotode alusel

(dtl 1264-1268). Kohus leiab, et kõik esitatud üürikuulutused maja üürimiseks Xxxx on

asjakohased piirkonna keskmise üürihinna tuvastamiseks. Esitatud on neli kuulutust (dtl 985-989,

dtl 1163-1166) hinnaga vastavalt 12,9, 12,6, 10,7 ja 10,2 eur/m2, mille keskmine on 11,6 eur/m2.

Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et võrreldava elamu keskmine üürihind on 11,6 eur/m2.

Hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 1 047,48 eurot ((36x11,6) + (108,6x11,6:2)).

17. Tarbimisajaloo väljavõtete (dtl 990-991) kohaselt tarbiti hageja elukohas vett 2022. ja 2023.a.-l.

vastavalt 144 ja 127 m3, mis teeb ühe kuu keskmiseks kuluks 11,29 m3 ((144+127):24). Arvetelt

(dtl 28-31) nähtuvalt oli m3 vee hind 2022-2023.a. keskmiselt 0,57 eur/m3 ((0,63+0,51):2), lisandub

reovee ärajuhtimise teenus vastavalt tarbitud vee kogusele hinnaga keskmiselt 0,85 eur/m3

((0,93+0,76 ):2), hinnad vastavalt koos käibemaksuga 0,68 eur/m3 ja 1,02 eur/m3. Kohus tuvastab,

et kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele on kokku keskmiselt 19,2 eurot kuus ((11,29 x 0,68) +

(11,29 x 1,02)), millest hagejale langev osa on 9,6 eurot.

18. Kohus leiab, et hageja arvestus elektrile kuluva kohta (dtl 934) ei ole korrektne, sest arvestamata

on päevase ja öise elektri erineva maksumusega, arvestamata on kulu võrguteenusele, kulu ei ole

arvutatud ühe isiku kohta. Kohtule on esitatud Eesti Energia ja Enefit arvete ajalugu 2022.a. juunist

kuni 2024.a. jaanuarini (dtl 133, 995). Enefit arvete ajalugu ei võimalda tuvastada kulu ühe kuu

kohta, sest selles on kajastatud kuu kulu koos varasema võlgnevusega (vrdl nt dtl 995 ja arve al dtl

996, samuti kokkulangevate perioodide summad dtl 133 ja 995). Kohus tuvastab keskmise kulu

elektrile 30.06.2022-30.06.2023 ja 31.01.2024 arve (dtl 996-997) alusel, so kokku 272,98 eurot

kuus ((dtl 133 kokku 3301,34 + dtl 996 ilma viiviseta 520,36) : 14), millest hagejale langev osa on

136,49 eurot.

19. Kostja võttis omaks, et hageja kulu valveteenusele on 11,54 eurot kuus ning prügiveole 6,39 eurot

kuus (dtl 1158). Seetõttu kohus vastava tõendamiseks esitatud tõendeid (dtl 196, 197) ei hinda.

20. Hageja on välja toonud, et elamut köetakse mh puitbriketiga, kuna külmade ilmadega õhk-vesi küte

ei ole efektiivne. Hageja on esitanud 02.12.2022 Permanent Solutions OÜ arve (dtl 25), mille

kohaselt hageja ema on ostnud küttepuitu koos tarneteenusega hinnaga 1 080 eurot, mille on

tasunud sularahas. Kostja on seisukohal, et tegemist on võltsitud tõendiga, kuna Permanent

Solutions OÜ küttepuidu müümisega ei tegele. Kostja on esitanud äriregistri väljavõtte Permanent

Solutions OÜ kohta (dtl 108-110), mille kohaselt ettevõtte põhitegevusala on programmeerimine,

ning selle 2022.a. majandusaasta aruande (dtl 1167-1174), mille lk 8 on märgitud, et aruandeaastal

tulenes 100% müügitulu programmeerimisest. Nimetatud vastuolu hageja selgitanud ei ole.

Kuivõrd puitu on väidetavalt sularahas ostetud ettevõttelt, mis selle enda poolt avaldatud andmete

kohaselt puidu müümisega ei tegele, nõustub kohus kostjaga, et dtl 25 tõend on ilmselt

ebausaldusväärne ning jätab selle TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kulu täiendavaks

tõendamiseks on hageja esitanud briketipoisid.ee veebilehe väljavõtte briketi maksumuse kohta (dtl

1269-1271), kuid nimetatud tõend ei sisalda teavet selle kohta, et briketti oleks hageja elukoha

kütmiseks soetatud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et elamut köetakse täiendavalt

briketiga, ning vastava kulu ulatust.

21. Seoses telekommunikatsiooniteenustega kodus on hageja välja toonud, et kulu kodusele internetile

on 27,45 eurot kuus, arvel kajastatud soodustus on ajutine. Esitatud arve (dtl 998-1000) kohaselt on

koduinterneti kuutasu 27,45 eurot, soodustus 50% kohaldub 6 kuud. Kohus tuvastab, et ühe kuu

keskmine kulu internetile on 20,56 eurot ((27,45 x 6) + (13,72 x 6) : 12)), sellest hageja osa on

10,28 eurot. Et hageja kasutab ka mobiilset internetti ei ole piisav, et hinnata tema osa koduses

internetis poolest väiksemaks. Kulu TV-le on esitatud arve (dtl 205-206) kohaselt 18,04 eurot kuus,

soodustus 50% kohaldub 6 kuud. Kohus tuvastab, et ühe kuu keskmine kulu TV-le on 13,53 eurot

((18,04 x 6) + (9,02 x 6) : 12)), sellest hageja osa on 6,77 eurot. Kostja võttis omaks, et kogukulu

Netflixile ja Spotifyle on vastavalt 7,99 ja 9,99 eurot kuus (dtl 1158), mistõttu kohus vastava

tõendamiseks esitatud tõendeid (dtl 204, 34) ei hinda, hagejale langev osa kogukulust on 8,99 eurot

kuus.

22. Kohus leiab, et kodu- ja varakindlustus eluaseme kasutamisega ei seondu. Võttes arvesse, et seoses

eluaseme kasutamisega arvestab kohus saadava kasutuseelise väärtust, mis on tuletatud

üürihindadest, ei ole põhjendatud täiendavalt arvesse võtta kulutusi kodutehnika soetamiseks.

Üüripinnad sisaldavad harilikult elementaarset kodutehnikat. Üürileandja kohustuseks on mh

lepingu eseme hoidmine lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seetõttu ei pea kohus

põhjendatuks arvestada täiendavalt eluasemega seotud vajadusena kulu korstna pühkimisele, hoovi

korrastamisele, puude lõikamisele vms seoses elamu või hoovi korrashoiuga ning seonduvalt

esitatud tõendeid kohus ei hinda. Kohus asub seisukohale, et hageja vajadus seoses eluasemega

kokku on 1 237,54 eurot kuus (1 047,48 + 9,6 + 136,49 + 11,54 + 6,39 + 10,28 + 6,77 + 8,99).

23. Kohus leiab, et väidetud vajadus seoses toiduga 255 eurot kuus on tavapärasest kõrgem. Hageja

kinnitusel (dtl 942) tal tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega ei ole.

Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et käesoleval ajal toituks ta arsti poolt väljastatud

erimenüü alusel. Ainuüksi asjaolu, et hageja on toidu osas valiv, ei võimalda hinnata tema

põhjendatud vajadust seoses toiduga keskmisest kõrgemana. Kostja on 19.06.2023 vastuses hagile

omaks võtnud, et hageja vajadus seoses toiduga on 200 eurot kuus (dtl 68). Hilisemas menetluses

on hageja täiendavate selgitusteta märkinud, et põhjendatud on 150 eurot kuus. Kohus leiab, et

omaksvõtu tagasivõtmise eeldused täidetud ei ole. Teisalt ei võimalda ka hageja esiletoodu

tuvastada vajaduse ulatust üle 200 euro kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja vajadus seoses

toiduga on 200 eurot kuus.

24. Nähtuvalt arvest (dtl 207) on hageja kulu seoses mobiiltelefoni kasutamisega 12,71 eurot kuus.

Interneti kuutasu on küll kõrgem, kuid kohaldub ka soodustus. Kohus leiab, et esmavajadusena ei

ole hinnatav mobiiltelefoni soetamine hinnaga 799 eurot (dtl 218). Vastav keskmine tavapärane

kulu jääb hinnanguliselt 300 euro piiresse, arvestades telefoni kasutusajaks 4 aastat, on kulu ühe

kuu kohta 6,25 eurot, mis teeb vajaduseks seoses sidega kokku 18,96 eurot kuus.

25. Kohus leiab, et kulu seoses auto kasutamisega ei saa pidada põhjendamatuks seoses sellega, et

kostja hinnangul võiks hageja kasutada ka tasuta ühistransporti. Laste sõidutamine autoga on

tavapärane, ka kostja on välja toonud, et ajal, mille laps veedab isaga, sõidutab ka isa teda autoga.

Hageja väitel kulub kütusele keskmiselt 327,98 eurot kuus. Seoses kütusega on hageja esitanud

tšekke ja maksekorraldusi 2023.a. märtsist (dtl 50-55). Hageja ema konto väljavõttelt (dtl 686-

757) nähtuvalt on 2023.a. novembrist 2024.a. aprillini tehtud kulutusi tanklates vastavalt 154,53

eurot, 155,36 eurot, 172,44 eurot, 219,25 eurot, 347,62 eurot ja 240,76 eurot kuus, mis teeb ühe

kuu keskmiseks kuluks 214,99 eurot, millest hagejale langev osa on 107,50 eurot. Seoses

liikluskindlustusega nähtub esitatud poliisilt (dtl 56-57) aastase kindlustuse maksumus 220,80

eurot, so kulu ühes kuus ühe kasutaja kohta 9,2 eurot. Seoses kindlustusega täiendavalt esitatud

maksekorraldustelt (dtl 1004, 1005) ei ole võimalik tuvastada, mis perioodi eest mille eest on

tasutud. Hageja on viidanud, et ema konto väljavõttelt 06.08.2022 nähtuv makse 38,90 eurot (dtl

693) on sõiduki tehnoülevaatuse eest, kuid nimetatud kande sisu alusel see tuvastatav ei ole. Kulud

sõiduki remontimisele (arve, maksekorraldus dtl 1006-1007) kasutamisega seotud kulusid endast

kohtu hinnangul ei kujuta. Hageja viidatud konto väljavõttelt (686-757) ei nähtu kandeid üle kuu

summas 21,45 eurot, mis oleksid seostatavad auto pesemisega. Väidetav kulu on tõendamata.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et rehvide soetamisele kulub keskmiselt 14,58 eurot kuus. Esitatud

veebilehe väljavõte (dtl 242) kantud tegelikke kulusid tuvastada ei võimalda. Hageja on esitanud

arve (dtl 1272) rehvide soetamise kohta kogusummas 441,69 eurot, kasutusajaga 5 aastat on ühe

kuu kulu kasutaja kohta 3,68 eurot (441,69 : 60 : 2) kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja

vajadus seoses transpordiga kuus on 120,38 eurot (107,5 + 9,2 + 3,68).

26. Seoses huviharidusega on hageja välja toonud, et käis 2022/2023 õppeaastal algajate

programmeerimiskursusel (leping dtl 140-142), mille maksumus oli nimetatud tõendi kohaselt 58

eurot kuus (ühe kuu kulu keskmiselt 43,50 eurot aastas, sest kursus toimub 9 kuu vältel). Kohus

tuvastab, et 2022.a. oktoobrist kuni detsembrini õppis hageja kitarri, eratunni hind oli 35 eurot ja

sagedus 1-2 korda kuus (e-kirjavahetus dtl 44-45, 1146). Esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja

oleks osalenud tundides enam kui korra kuus, ühe kuu keskmine kulu aasta kohta arvestatuna oli

8,75 eurot (35 x 3 k : 12 k). Alates 2023. õppeaastast osaleb hageja digitaalse joonistamise ja

Roblox Programmeerimise PRO kursustel (leping dtl 257-260), ühe kursuse hind on 65 eurot kuus,

so kahe kursuse kohta kokku 130 eurot kuus (ühe kuu kulu keskmiselt 97,50 eurot aastas, sest

kursused toimuvad 9 kuu vältel). Hageja on märkinud, et digitaalse joonistamise huvialaga

seondub ka vajadus ipad tahvelarvuti kasutamiseks. Pooled ei vaidle, et tahvelarvuti on käesoleval

ajal hagejal olemas. Hageja on esitanud ülevaate, millistes ringides ta on alates sündimisest käinud

(dtl 145), millest nähtuvalt on hageja osalenud väga erinevates huvitegevustes. Esitatu ei võimalda

kohtu hinnangul tuvastada, et hageja huvi digitaalse joonistamise vastu oleks sedavõrd tõsine ja

püsiv, et sellega tegelemiseks saaks põhjendatud vajaduseks lugeda regulaarset kulu tahvelarvutite

soetamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et lisaks juba olemasolevatele huviringidele on põhjendatud

ka spordiga tegelemine, hageja on märkinud, et ta soovib 2024. õppeaastast hakata käima

ujumistrennis, mille maksumus on 90 eurot kuus (dtl 261), so kulu arvestatuna aasta kohta kuus

67,50 eurot (trenn toimub 9 kuu vältel).

27. Huviharidusega seotud kulusid enne 2022.a. septembrit hageja välja toonud ei ole. Kohus tuvastab,

et hageja vajadused seoses huviharidusega olid 2022.a. septembrist kuni 2023.a. augustini (k.a)

52,25 eurot kuus (43,5 + 8,75), alates 2023.a. septembrist kuni 2024.a. augustini (k.a) 97,50 eurot

kuus ning alates 2024.a. septembrist 165 eurot kuus (97,5 + 67,5).

28. Kohus nõustub kostjaga, et erinevate kooliga seotud väikekulude (klassiüritused, fotod)

põhjendatud ulatus ei ületa 10 eurot kuus. Kooliürituse jaoks komplekti uute riiete soetamist kohus

mõistlikuks ega vajalikuks ei pea. Tavapärane kulu riiete ja jalanõude soetamiseks on

hinnanguliselt kuni 80 eurot kuus. Võttes arvesse, et hageja koolis on koolivorm, on põhjendatud

keskmisest mõnevõrra suuremad kulud, sest soetada tuleb ka koolivormi esemeid. Siiski ei ole

veenev, et see suurendaks kogukulu 37,53 euro võrra kuus (arvestus dtl 947). Kohus nõustub

kostjaga, et usutav ei ole, et hageja soetaks igal aastal kogu komplekti kõikvõimalikest koolivormi

kuuluvatest esemetest, sh et vajalik oleks ühtaegu soetada nii t-särk kui polosärk, nii kampsun kui

pusa või et igaks õppeaastaks oleks vajalik uus lips või tekkel. Kohus leiab, et hageja põhjendatud

vajadus seoses riiete ja jalanõude soetamisega jääb 100 euro piiresse kuus.

29. Seoses tervishoiuga leiab kohus, et tavapärane kulu käsimüügiravimite ja vitamiinide soetamiseks

jääb 15 euro piiresse kuus. Vitamiine on võimalik valida ka hageja väljatoodust (dtl 942)

soodsamate hindadega. Hammaste süvapuhastust kord aastas võib pidada suuhügieeni huvides

põhjendatuks, vastav kulu on tõendatud 7,08 euro ulatuses arvestatuna ühe kuu kohta (arve

summas 85 eurot, dtl 1275). Hageja vajadust õnnetusjuhtumikindlustuse (arve dtl 208) järgi

põhjendatud ei ole ning vastav ei ole muust esitatust ka ilmne. Hageja ei tegele esitatu kohaselt

ühegi spordiala või huvitegevusega, millega kaasnes kõrge kehavigastuste oht. Kohus asub

seisukohale, et kulu õnnetusjuhtumikindlustusele ei saa pidada hageja esmavajaduseks. Hageja

vajadus seoses tervishoiuga on kohtu hinnangul kokku 22,08 eurot kuus. Kulu tavapäraste

hügieenitarvete (seep, hambapasta vms) soetamiseks ei ületa 7 eurot kuus. Hageja ei ole välja

toonud asjaolusid, mis viitaksid keskmisest suuremale vajadusele seoses hügieeniga. Väljavõte (dtl

221) tegelike kulutuste kandmist juuksurile ei tõenda, samuti ei ole tõendatud, et juuksuris käidaks

igakuiselt. Kohus hindab põhjendatud vajaduseks seoses hügieeniga 15 eurot kuus, arvestusega, et

see sisaldab vajadusel ka juuksuris käimist.

30. Põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, so raamatute, mänguasjade, sporditarvete jms

ostmiseks, väljasõitude tegemiseks ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks

(sünnipäevad) on kohtu hinnangul kuni 70 eurot kuus. Vanemal on soovi korral võimalik teha

lapsele kulutusi mistahes ulatuses, sh soetada tehnikaseadmeid või reisida, kuid tegemist ei ole

lapse esmavajadustega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. Kulu pere

lemmikloomadele kohtu hinnangul lapse vajadusena hinnatav ei ole, isegi juhul, kui loom on

võetud lapse soovil.

31. Hageja igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

1 237,54

toit

side

18,96

transport

120,38

haridus (sh huviharidus)

10 (kuni 31.08.22)

62,25 (kuni 31.08.23)

107,5 (kuni 31.08.24)

175 (al 01.09.24)

riided ja jalanõud

tervishoid

22,08

hügieen

meelelahutus

kokku (eur kuus)

1 793,96 (kuni

31.08.22)

1 846,21 (kuni

31.08.23)

1 891,46 (kuni

31.08.24)

1 958,96 (al 01.09.24)

32. VÕS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja

leiab, et ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel proportsioonis 75% kostja, 25% hageja ema,

sest kostja on hageja emast oluliselt jõukam. Kostja on seisukohal, et ülalpidamiskohustus jaguneb

võrdselt. Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust

kummagi vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11).

33. Lapsevanemad selgitasid 08.05.2024 eelistungil, et kumbki neist palgatulu ei teeni, mõlemad

tegelevad ettevõtlusega. Äriregistrist nähtuvalt (dtl 323-324) on kostja Osaühing T (registrikood

xxxx) ainuosanik ja juhatuse liige, W OÜ (registrikood xxxx) osanik ja juhatuse liige ning

nõukogu liige W OÜ-s (registrikood xxxx) ja osaühingus W (registrikood xxxx). Kostja selgitas

kohtuistungil, et tal on xxxx erialal, kuid sellel alal ei ole kunagi töötanud, vaid on terve elu

töötanud xxxx. Temaga seotud ettevõtted on ka ehitamisega seotud. Xxxx rendib põhitegevusena

välja kostjale ja tema ettevõttele kuuluvaid üürikortereid, aeg-ajalt on kostja teinud ka mõne

ehitustöö selle ettevõtte alt Eestis. Xxxx tegevus on olnud suunatud Soome, sellest ühingust on

kostja saanud miinimumpalka palju aastaid, viimati eelmise aasta septembris. Pärast seda enam

raha ei olnud ja pole midagi saanud. kuna Soomes ka lõppesid tööd ära ja siis ei saa ka sealt midagi

maksta. W OÜ ja W OÜ kuuluvad kostja äripartnerile, nõukogu liikmeks olemise eest tasu ei saa.

Xxxx hetkel ei tegutse, Osaühingust T saab kostja dividenditulu.

34. Hageja on täiendavalt välja toonud, et kostjale kuuluvad ka Soome ettevõtted W OY ja W OY,

kuid vastava tõendamiseks esitatud tõendid (dtl 1082-1086, tõlge dtl 1079-1081; dtl 1091-1095,

tõlge dtl 1087-1090) teavet osaluste kohta ei sisalda. Kostja märkis 26.06.2024 seisukohas, et W

OY talle ei kuulu, W OY-s on tal osalus 50%. Ettevõte sattus kostja väitel 2023. aastal suurde

kahjumisse ning selle tegevus on sisuliselt lõppenud. Et W OY tegevus on alates 2023.a.

kahjumlik, nähtub ka hageja tõendist (dtl 1087).

35. Hageja on täiendavalt viidanud kostja seotusele ühingutega R OÜ (registrikood xxxx), W OÜ

(registrikood xxxx), OÜ T (registrikood xxxx), M OÜ (registrikood xxxx). Kohus tuvastab

äriregistrist, et W OÜ on W OÜ endine ärinimi. R OÜ 50% osalus kuulub W OÜ-le, millest 50%

osa kuulub kostjale. R OÜ 2022.a. majandusaastal kasumlikult ei tegutsenud (majandusaasta

aruanne al dtl 1119). OÜ T 7% osanik on W OÜ, milles kostjal osalus puudub. M OÜ 50% osanik

on W OÜ, millest 50% osa kuulub kostjale.

36. Kostja märkis, et 2023. aastal oli tema sissetulekuteks 40 000 eurot dividende ning kuni

septembrini töötasu miinimumpalga ulatuses. 2024.a. algusest käesoleva ajani on kostja saanud

dividende 10 000 eurot ning alates 2024.a. maist saab vanemahüvitist ca 1 182 eurot kuus.

37. Kostja Xxxx konto väljavõttelt (dtl 359-369) nähtuvad töötasu maksed W OÜ-lt 500 eurot kuus,

viimane makse on oktoobris. Kostja Xxxx konto väljavõte (dtl 377-473) kajastab laekumisi viitega

dividendidele vastavalt kostja väljatoodule, so OÜ-lt T 202.a. kokku kolm makset (04.05, 07.08,

03.10) kogusummas 40 000 eurot ja 2024.a. 08.04.2024 makse 10 000 eurot. Hageja arvestuses (dtl

952) on 03.10.2023 laekumist 10 000 arvestatud kaks korda, kuigi pangakontol on ainult üks

vastav laekumine. Hageja on viidanud täiendavalt 22.04.2024 laekumisele OÜ-lt T summas 15 000

eurot selgitusega „raha“. Kostja märkis vastusena, et 22.04.2024 dividende ei makstud, kuid ei

selgitanud, mis maksega on tegemist ning see ei ole arusaadav ka laekumise selgitusest. Nähtuvalt

konto väljavõttest on aga 24.04.2024 kostja kandud OÜ-le T 15 000 eurot selgitusega „raha

tagastus“. Kostja väidetud dividenditulu ulatus on seega kooskõlas konto väljavõtetelt nähtuvate

andmetega. Samuti nähtub konto väljavõttelt ning sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse

väljavõttelt (dtl 1200-1201), et kostja saab alates 2024.a. maist vanemahüvitist.

38. Kostja märkis oma 06.05.2024 menetlusdokumendis (dtl 294), et töötas W OY-s u 1,5 aastat poole

kohaga kuni 2023.a. septembrini, kuid vastava sissetuleku ulatust välja toonud ei ole. Kostja Xxxx

kontol kajastub 2023.a. laekumisi W OY-lt kogusummas 29 698,44 eurot (kokku 53 laekumist),

mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 2 474,87 eurot.

39. Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 1076) kohaselt kuulub kostjale 7 kinnistut. OÜ-le T, mille

ainuosanik on kostja, kuulub 3 kinnistut (dtl 155). Kostja on märkinud, et väljaüüritavaid

kinnistuid mõlema peale kokku on 7, kõigi korterite üür, kogusummas ca 3 000 eurot, laekub OÜ-

le T. Vastavate pikemaajaliselt kogunenud summade arvelt ongi kostjal õnnestunud maksta endale

dividende. Üks kinnistu on kasutusel kostja elukohana ning kaks Xxxx maakonnas asuvat kinnistut

on kõrvuti asuvad maatükid, kus on kostja suvila.

40. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja kontolt oleks tuvastatav, et eraisikud maksaksid hagejale üüri

ja/või kommunaalmakseid. Vastavad selgitused maksetel puuduvad, samuti ei ole ei hageja

viidatud A. K., M. B. ega O. V. tasunud kontolt nähtuvalt pikema perioodi vältel regulaarseid

samas suurusjärgus summasid, mis viitaksid kestvale lepingulisele suhtele. Hageja selgituse

kohaselt on tegemist tema endiste kolleegidega, kes on palunud endale Eestist tuua sigarette,

alkoholi ja erinevaid toidukaupu, mida Soomes ei ole saada.

41. Kohus tuvastab eelviidatud tõendite alusel, et kostja sissetulek 2023.a. oli keskmiselt 6 224,87

eurot kuus ((40 000 + 500 x 10) : 12 + 2 474,87) ning 2024.a. I poolaastal keskmiselt 2 060,67

eurot kuus (12 364 : 6). Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja elustandard viitab osaliselt varjatud

sissetulekutele. Maksed kostja kontolt, millega seoses hageja on viidanud kostja sagedasele

reisimisele (dtl 952-953), on tehtud kostja kontol pikemaajaliselt hoiustatud vahendite arvelt,

kontolt ei nähtu mh olulises ulatuses sularaha sissemakseid. Viidatud 600 eurot elukaaslase

sõrmusele (dtl 378) on ühekordne kulutus ning on väärisehete kategoorias pigem tagasihoidlik.

Väide, et kostja müüb regulaarselt Eestist ostetud alkoholi Soomes kallimalt maha, millega seoses

teenib olulises ulatuses täiendavat sissetulekut, ei ole tõendatud. Erakordselt suured kulutused

seoses valmistoidu ostmisega või väljas einestamisega kohtule äratuntavalt kostja pangakontolt ei

nähtu. Hageja viidatud suured sissemaksed (29.06.2022.a. 5000 eurot ja 15.09.2022.a. 5000 eurot)

on kostja Xxxx panga kontole kandnud kostja ise oma Xxxx arvelt. Hageja väited kostja poolt

suurte kulutuste tegemine oma hobidele on konkretiseerimata ja tõendamata. Hageja väide, et

kostjale kuulub väikelaev, ei ole tõendatud. Kostja on välja toonud, et hageja poolt silmas peetav

veesõiduk on hageja vanaisale kuuluv ümberehitatud nõukogudeaegne kalapaat, millise asjaolu

tõendamiseks on kostja esitanud ka registeerimistunnistuse (dtl 1198-1199), millest nähtuvalt

kuulub R. V. 1987. aastal ehitatud väikelaev tüübiga „mootorpaat kaetud“. Maksed elukaaslasele

seonduvad kohtu hinnangul eelduslikult ühise majapidamise korraldamisega, mitte ei ole tegemist

kingitustega. Kohus leiab, et konto väljavõttelt nähtuv ei võimalda tuvastada, et kostja peaks üleval

oma isa. Kontol on 07.11.2023 makse 8 500 eurot R. V. selgitusega „raha“. Kontolt aga nähtub ka

R. V. 17.05.2023 makse kostjale 10 000 eurot selgitusega „raha isalt“. See on kooskõlas kostja

selgitusega, et isa andis talle laenu, mille ta maksis 07.11.2023 osaliselt tagasi. Hageja on

märkinud veel, et kostja väga heale majanduslikule seisundile viitab asjaolu, et kostja sai

pangalaenu, et osta maja maksumusega 220 000 eurot. Suure pangalaenu saamine ei ole aga

kooskõlas väitega, et oluline osa isiku sissetulekust on varjatud.

42. Kostja on välja toonud, et igakuiselt tuleb tal tasuda laenumakseid ca 973 eurot kuus. Kohus

tuvastab, et kostja on sõlminud 12.06.2016 kodulaenulepingu, laenusumma on 85 000 eurot

tagasimaksetega kuni 12.05.2036 (leping al dtl 1230); samuti 18.05.2023 kodulaenulepingu,

laenusumma on 220 000 eurot tagasimaksetega kuni 05.05.2050 (leping dtl 1246). Kostja on välja

toonud, et tal on lisaks hagejale kaks alaealist ülalpeetavat, kes elavad tema ja tema elukaaslasega

koos, perel kulub kokku ca 3 566 eurot kuus (ilma hageja elatiseta, arvestus dtl 1188), elukaaslase

sissetulek on töötasu 770 eurot kuus. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja 13.08.2023 sündinud

kaksikute isa.

43. Äriregistrist nähtuvalt (dtl 321-322) on hageja ema R OÜ ja W OÜ ainuosanik ja juhatuse liige

ning Xxxx korteriühistu juhatuse liige. Hageja ema selgitas kohtuistungil, et tal on xxxx. Ta pakub

korteriühistule haldusteenust, mille eest esitab arveid Xxxx. Mõlemad osaühingud on tegutsevad ja

kasumlikud, hageja palka ei saa, vajadusel saab võtta välja dividende. Hageja ema saab tulu ka

oma korterite välja üürimisest, see toimub ka Xxxx kaudu. Sissetulek on ca 1 200 eurot kuus.

Muud sissetulekut ei nähtu ka konto väljavõtetelt (dtl 647-659, dtl 686-757). Kinnistusraamatust

nähtuvalt kuulub hageja emale üks kinnistu, so hageja elukoht (dtl 152) ning W OÜ-le kuulub

kolm kinnistut. Hageja ema selgitas kohtuistungil, et tal ei ole võimalik täiskoormusega tööle

minna, sest hageja on sageli haige, ema peab hoolitsema hageja eest ning aitama tal õppida.

44. Kohus tuvastab, et kostja sissetulek on hageja ema omast suurem. Kostjale kuulub rohkem

kinnisvara, kuid kostjal on ka hageja emaga võrreldes rohkem kohustusi - kaks eluasemelaenu ning

lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Hageja emal on ainult üks laps ning eluasemega seoses

laenu ei ole. Hariduslikult ettevalmistuselt on emal kohtu hinnangul kostjaga vähemalt võrdsed

eeldused üle keskmise sissetuleku teenimiseks, it-sektoris on palgad pigem kõrgemad. Mõlemad

vanemad tegevad sarnaselt ettevõtlusega, sh korterite välja üürimisega. Kostja 2023.a. keskmisest

oluliselt kõrgem sissetulek tuli peamiselt dividendide arvelt. Puudub alus arvata, et senises mahus

dividenditulu on võimalik saada ka järgmistel perioodidel. Kostja saab alates 2024.a. maist

vanemahüvitist. Kohus leiab, et seoses laste sünniga 2023.a. augustis on kostja võimekus

sissetuleku teenimiseks vähenenud. Kostja peres on küll erinevalt hageja emast kaks täiskasvanut,

kuid kaksikud imikud on ka nii vahetu hoolitsemise vajaduse kui majanduslikus mõttes

kahekordselt koormavad. Seevastu hageja ema sissetuleku teenimise võimekus võiks olla

käesoleval ajal pigem suurenev, sest hageja kasvab ja muutub iseseisvamaks. Hageja ei ole

esitanud väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et ta vajaks oma tervisliku seisundi

tõttu pidevat hooldamist ulatuses, mis välistaks emal täiskoormusega töötamise. Kohus vastavale

vajadusele eelistungil tähelepanu juhtis (dtl 330). Kohtu ette ei ole toodud, et hagejal oleks

diagnoositud ühtegi haigust, millega kaasneksid erivajadused. Hageja sagedased haigestumised

seisnevad viirushaiguste põdemises (dtl 911-918) ning on esitatud perearsti seisukoha (dtl 920)

kohaselt sellised, nagu teistelgi hagejaealistel koolilastel. Kohus asub seisukohale, et hagejate

vanemate majanduslik võimekus ei ole sedavõrd erinev, et põhjendatud oleks

ülalpidamiskohustuse jaotamine teisiti kui võrdsetes osades. Kostja majanduslik seisund ei ole

tuvastatu põhjal ka sedavõrd erakordselt hea, et põhjendatud oleks ainuüksi selle alusel

ülalpidamiskohustuse suurendamine sõltumata hageja tegelikest vajadustest vastavalt PKS § 102 lg

3. 45. Kohus leiab, et kummalgi vanemal on kohustus anda hagejale ülalpidamist tema vajaduste pooles

ulatuses, mis ei ole kaetud lapsetoetuse arvel, kostjale langev osa ühes kuus on seega järgmine:

02.06.2022-31.08.2022.a. 866,98 eurot ((1 793,96 - 60) : 2);

01.09.2022-31.12.2022.a. 893,11 eurot ((1 846,21 - 60) : 2);

01.01.2023-31.08.2023.a. 883,11 eurot ((1 846,21 - 80) : 2);

01.09.2023-31.08.2024.a. 905,73 eurot ((1 891,46 - 80) : 2);

al 01.09.2024.a. 939,48 eurot ((1 958,96 - 80) : 2).

46. Perioodi 02.06.2022 kuni 25.09.2022 eest pidanuks kostja andma ülalpidamist kokku 3 316,30

euro ulatuses (838,08 (so 29p) + (2 x 866,98) + 744,26 (so 25p)). Nähtuvalt laekumiste

väljavõttest (dtl 15) tasus kostja sel perioodil elatist 250 eurot kuus, so ebapiisavalt. Elatishagi

rahuldamise vastav eeldus on seega täidetud.

47. Alates 26.09.2022 tuleb kostja ülalpidamiskohustus täiendavalt lugeda täidetuks vahetult saadava

osa väärtuses, mida hageja saaks suhtluskorda ettenägeva määruse kohasel täitmisel. Kohus leiab,

et tähendust ei oma isa juures tegelikult viibitud päevad, mille kohta on hageja esitanud ülevaate

(dtl 922). Suhtluskorra täitmine on lapsevanematele kohustuslik. Riigikohus on selgitanud, et

nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda

kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis

kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel

või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast

ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste

kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Võttes arvesse, et lapsega suhtlemine

asjassepuutuval perioodil oli mh reguleeritud esialgse õiguskaitse korras, ning käimas oli kostja

algatatud kohtumenetlus lapsega suhtlemise korraldamise üle, ei ole veenev, et kostja ise tingis

olukorra, et suhtlemine ei toimunud vastavalt kohtu määratule. Hageja on esitanud

sõnumivahetused (dtl 128-129, dtl 286-288), millest nähtuvalt kostja jättis ära kohtumised

14.04.2023 ja 22.06.2023. Kostja jättis ära ka 18.08.2023 kohtumise viidates haiglas viibimisele,

20.12.2023 tegi ettepaneku vahetada ära nädalavahetused seoses koroonasse haigestumisega.

Kostja selgitusel üks ära jäetud kohtumine seondus varasemalt kavandatud reisiga, haiglas viibis

seoses laste sünniga. Kohus leiab, et kolm ära jäetud kohtumist ligi kahe-aastase perioodi vältel ei

võimalda teha järeldust, et kostja ei ole ise soovinud lapsega suhelda vastavalt kohtu poolt

määratule.

48. Kulud, mille kandmine sõltub lapse viibimiskohast on eluase, toit, transport, hügieen ja

meelelahutus. Kuna suhtluskorra määruse järgi on hageja isaga keskmiselt 5 päeva kuus (6 päeva

perioodil 17.04.23-07.06.2024), on vahetult saadava ülalpidamise väärtus vastavalt

kulukategooriate kaupa 206,26 eurot (1237,54:30x5), 33,33 eurot (200:30x5), 20,06 eurot

(120,38:30x5), 2,5 eurot (15:30x5), 11,67 (70:30x5), so kokku 273,82 eurot kuus; perioodil

17.04.23-07.06.2024 oli vastavalt 247,51 eurot (1237,54:30x6), 40 eurot (200:30x6), 24,08 eurot

(120,38:30x6), 3 eurot (15:30x6), 14 (70:30x6), so kokku 328,59 eurot kuus.

49. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Hagi esitati kohtule 02.06.2023. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on minetanud

õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt suuremas summas kui esialgses kohtule esitatud hagis. Kohus

leiab, et PKS § 108 piirab ajaperioodi, mille osas saab nõude esitada, mitte ei välista nõude

suurendamist sama perioodi eest kohtumenetluse kestel.

50. Tagasiulatuval perioodil 02.06.2022-01.06.2023 oli kostjal kohustus anda ülalpidamist 10 589,47

euro ulatuses (838,08 (29p) + 866,98 x 2 k + 893,11 x 4 k + 883,11 x 5 k + 29,44 (1p)). Nähtuvalt

laekumiste väljavõttest (dtl 15, 1280, konto vv dtl 72) selle perioodi eest kostja maksis 3 001,04

eurot (241,67 (29p) + 250 x 11 + 9,37 (1p)). Vahetu ülalpidamise väärtus vastava perioodi eest oli

2 327,48 eurot (3 x 0 + 45,64 (5p sept 22) + 273,82 x 5 k + 299,38 (so 146,04 (16p) + 153,34 (14p)

apr 23 + 328,59 + 10,95 (1p juuni 23)).

51. Kohus rahuldab hageja nõude perioodi eest enne hagi esitamist osaliselt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 02.06.2022-01.06.2023 eest summas 5 260,95 eurot

(10 589,47 - 3 001,04 - 2 327,48).

52. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi alates hagi

esitamisest 02.06.2023 kuni kohtuotsuse tegemise ajani septembris 2024 (k.a) eest on kostjal

kohustus anda ülalpidamist kokku 14 428,13 eurot (853,67 (29p) + 883,11 x 2k + 905,73 x 12k +

939,48 sept 23). Nähtuvalt laekumiste väljavõttest (maksed kuni 23.07.2024 dtl 1280, konto vv dtl

72) on kostja selle perioodi eest kokku tasunud 3 324,43 eurot (271,62 (29 p juuni 23) + 265 x 10 +

134,27 x 3)). Vahetu ülalpidamise väärtus vastava perioodi eest on 5 040,19 eurot (317,64 juuni 23

29p + 328,59 x 11 + 286,6 (so 76,67 (7p) + 209,93 (23p) juuni 23) + 273,82 x 3).

53. Kohus rahuldab hageja nõude elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab perioodi 02.06.2023

kuni 30.09.2024 eest välja elatise 6 063,51 eurot (14 428,13 - 3 324,43 - 5 040,19) ning alates

01.10.2024 igakuiselt summas 665,66 eurot kuus (939,48 - 273,82) kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Kohus ei määra, et elatis suureneb iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi viimase aasta

muutuse võrra, sest seoses elukalliduse tõusuga muutub ka vahetult saadava ülalpidamise väärtus,

samuti võib tulevikus muutuda lapsetoetuse suurus.

54. Kohtule on esitatud ülevaade kostja poolt elatise tasumisest menetluse kestel ainult kuni

kuupäevani 23.07.2024 (k.a). Juhul kui hageja on kostjalt saanud elatisemakseid alates 24.07.2024,

kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

55. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine

elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks.

56. Tulenevalt TsMS § 468 lg 3 elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel

viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud otsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamist osas, mis puudutab igakuise elatise maksmist kuni menetluse

lõppemiseni, kuid põhjendus hädavajalikkuse osas puudub, so väited selle kohta, millised hageja

esmavajadused jäävad kohtuotsuse jõustumiseni täitmata, kui otsust viivitamata täidetavaks ei

tunnistata. Hädavajaduse olemasolu ei ole veenev mh kontekstis, kus hageja on menetluskulude

nimekirja kohaselt oma lepingulisele esindajale menetluses kulutanud 10 613,15 eurot. Kohus jätab

taotluse rahuldamata.

57. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei

sisalda.

58. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 08.09.2024 kohtuotsus.