2-22-15116/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15116

Kohtuasi

X

avaldus

juurdepääsu

määramiseks

avalikult

kasutatavale teele ja kinnistusraamatusse märkuse

kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Riho Friedrichs

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Evelin Jõgar

Puudutatud

isik

A-VARAHALDUSE

OSAÜHING

(regitrikood

10877307),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kohalik omavalitsusüksus Türi vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Q 16. mai 2024. a seisukohaga esitatud dokumentaalne tõend (RAGN-

SELLS AS-i kliendikiri).

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus osas, millega maakohus

piiras nimetatud määrusega Meierei kinnisasjale (registriosa nr 1829836) avalikult

kasutatavale Tallinn-Rapla-Türi teele (registriosa nr 8369350) üle Kalda kinnisasja

(registriosa nr 174936) ja üle Mõisaveere kinnisasja (registriosa nr 1470236) ette

nähtava juurdepääsu ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega,

mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg (osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni

punkt 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et lubatud täismassi

piirang 7500 kg ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Jätta

maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata.

2-22-15116

2

3. Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

avalduse rahuldas, määras Meierei kinnisasjale (registriosa nr 1829836)

juurdepääsu

avalikult

kasutatavale

Tallinn-Rapla-Türi

teele

(registriosa

nr 8369350) üle Kalda kinnisasja (registriosa nr 174936) ja üle Mõisaveere

kinnisasja (registriosa nr 1470236) määruses märgitud tingimustel (v.a lubatud

täismassi

piirangu

7500 kg

laienemine

ka

kinnisasja

teenindavatele

liiklusvahenditele), määras tasu juurdepääsu eest, kohustas Kalda ja Mõisaveere

kinnisasjade omanikke andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta

märkuse kandmiseks ning asendas tahteavaldused kohtumäärusega (maakohtu

määruse resolutsiooni punktid 1–3, osaliselt punkt 4, punktid 5–10).

4. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

5. Jätta A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebus rahuldamata.

6. Jätta määruskaebemenetluse kulud osas, milles need tekkisid X määruskaebuse

esitamisest, menetlusosaliste endi kanda; osas, milles need tekkisid A-

VARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebuse esitamisest, A-VARAHALDUSE

OSAÜHINGU kanda.

7. Määrata kindlaks X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT X kasuks välja

menetluskulud 109,80 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates

praeguse

määruse

jõustumisest

kuni

kulude

hüvitamiseni

tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

8. Määrata kindlaks Q määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT Q kasuks välja

menetluskulud 228,75 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates

praeguse

määruse

jõustumisest

kuni

kulude

hüvitamiseni

tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

9. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

9.1. Avaldus rahuldada.

9.2. Määrata Meierei kinnisasjale (registriosa nr 1829836; asukoht Meierei, Kolu

küla, Türi vald, Järva maakond) tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavale

Tallinn-Rapla-Türi teele (registriosa nr 8369350; asukoht Kolu küla, Türi

vald, Järva maakond) üle Kalda kinnisasja (registriosa nr 174936; asukoht

Kalda, Kolu küla, Türi vald, Järva maakond) ja üle Mõisaveere kinnisasja

(registriosa nr 1470236; asukoht Mõisaveere, Kolu küla, Türi vald, Järva

maakond) u 102 m pikkuses ja 4 m laiuses. Tee asukoht on tähistatud määruse

lisaks oleval kaardil punase joonega.

9.3. Kohustada Kalda kinnisasja ja Mõisaveere kinnisasja igakordset omanikku

taluma määratud juurdepääsu.

9.4. Määrata, et Meierei kinnisasja igakordsel omanikul ja tema loaga isikutel on

õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada

juurdepääsu

jalgsi,

kergliiklusvahenditega

ning

mootorsõidukite,

autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg.

Nimetatud lubatud täismassi piirang ei kehti kinnisasja teenindavate

liiklusvahendite puhul.

9.5. Määrata, et juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu korraldab ning

vastavad kulud kannab Meierei kinnisasja igakordne omanik.

9.6. Määrata, et juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja

igakordne omanik maksma Kalda kinnisasja igakordsele omanikule tasu

20 eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga jooksva

aasta 1. juuli.

2-22-15116

3

9.7. Määrata, et juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja

igakordne omanik maksma Mõisaveere kinnisasja igakordsele omanikule tasu

kümme eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga

jooksva aasta 1. juuli.

9.8. Kohustada Kalda kinnisasja omanikku andma nõusolek kinnistusraamatusse

märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr 174936 III jakku

juurdepääsu kohta kinnisasjale nr 1829836 selle igakordse omaniku kasuks

käesoleva määruse punktides 9.2–9.6 määratud tingimustel ning asendada

tahteavaldus kohtumäärusega.

9.9. Kohustada

Mõisaveere

kinnisasja

omanikku

andma

nõusolek

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa

nr 1470236 III jakku juurdepääsu kohta kinnisasjale nr 1829836 selle

igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse punktides 9.2–9.5 ja 9.7

määratud tingimustel ning asendada tahteavaldus kohtumäärusega.

9.10. Käesoleva määruse lahutamatu osa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta.

9.11. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja

rahaliselt kindlaks määramata.

9.12. Jätta

määruskaebemenetluse

kulud

osas,

milles

need

tekkisid

X

määruskaebuse esitamisest, menetlusosaliste endi kanda; osas, milles need

tekkisid A-VARAHALDUSE OSAÜHINGU määruskaebuse esitamisest, A-

VARAHALDUSE OSAÜHINGU kanda.

9.13. Määrata kindlaks X määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT X kasuks

välja menetluskulud 109,80 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

9.14. Määrata kindlaks Q määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista A-VARAHALDUSE OSAÜHINGULT Q kasuks

välja menetluskulud 228,75 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 7. oktoobril 2022 (täiendatud 15. novembril 2022 ja 5. detsembril 2022)

Pärnu Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele ja

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud

isikute kanda.

2-22-15116

4

1.1. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on avaldaja Meierei kinnisasja (registriosa

nr 1829836) (edaspidi Meierei kinnisasi) omanik ja tal puudub kinnisasjale vajalik juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääs Meierei kinnisasjale oli varem olemas Kalda kinnisasja

(registriosa nr 174936) (edaspidi Kalda kinnisasi) ja Mõisaveere kinnisasja (registriosa

nr 1470236) (edaspidi Mõisaveere kinnisasi) kaudu. Kalda kinnisasja omanik on Q (puudutatud

isik I) (edaspidi ka Kalda kinnisasja omanik) ja Mõisaveere kinnisasja omanik on A-

VARAHALDUSE OSAÜHING (puudutatud isik II) (edaspidi ka Mõisaveere kinnisasja

omanik). Juurdepääs avaldaja kinnisasjale on olnud takistatud alates 2022. aasta algusest.

Avaldaja tegi Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanikele 19. novembril 2021 kohtutäituri

vahendusel kirjaliku ettepaneku Meierei kinnisasjale avalikult teelt juurdepääsu määramiseks.

Avaldaja kõnealuste kinnisasjade omanikega kokkuleppele ei saanud.

1.2. Avaldaja palus määrata Meierei kinnisasjalt tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs 102 m

pikkuse ja 4 m laiuse ulatuses avalikult kasutatavale Tallinn-Rapla-Türi teele Kalda ja

Mõisaveere kinnisasjade kaudu vastavalt avalduse lisaks oleval joonisel märgitud punasele

sirgjoonele. Juurdepääsu tingimused palus avaldaja määrata järgmiselt:

1) Meierei kinnisasja igakordsel omanikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt,

aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning

mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa

7500 kg. Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad

liiklusvahendid;

2) Meierei ja Kalda kinnisasjade igakordsed omanikud on kohustatud tagama võrdselt oma

kuludega selle juurdepääsutee korrashoiu, mis jääb Kalda kinnisasjale, ja hoidma selle

sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis;

3) Meierei ja Mõisaveere kinnisasjade igakordsed omanikud on kohustatud tagama

võrdselt oma kuludega selle juurdepääsutee korrashoiu, mis jääb Mõisaveere

kinnisasjale, ja hoidma selle sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis;

4) Juurdepääsu kasutamine Meierei kinnisasja igakordse omaniku poolt hõlmab ka

juurdepääsu kasutamist igakordse omanikuga seotud isiku poolt, näiteks omaniku

perekonnaliikme või külalise või omanikult nõusoleku saanud isiku poolt;

5) Meierei kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Kalda kinnisasja

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest kokku tasu 20 eurot aastas.

Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli;

6) Meierei kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma Mõisaveere kinnisasja

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest kokku tasu kümme eurot aastas.

Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Ajalooliselt ei ole juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olnud Kalda kinnisasja

kaudu. Viimased 20 aastat on Meierei kinnisasjale juurdepääs olnud Kolu mõisa ja Mõisataguse

kinnisasja kaudu. Juhul kui kohus määrab juurdepääsu avaldaja taotletud viisil, peab

juurdepääsu tasu Kalda kinnisasja omaniku õiguste riive vähendamiseks hõlmama ühekordset

5000 euro suurust hüvitist, mille eest kinnisasja omanik saaks ehitada hooviala ja

juurdepääsutee vahele aia kahjulike mõjutuste vähendamiseks. Kalda kinnisasja omanik ei ole

nõus, et tema elamu lähedalt hakatakse läbi sõitma suurte veokitega. Juurdepääsuteed ei tohiks

kasutada isikud, kes kasutaksid Meierei kinnisasja läbisõiduks teistele piirnevatele

kinnisasjadele.

2-22-15116

5

3. Puudutatud isik II esitas 1. veebruaril 2023 kohtule seisukoha, mille hiljem esitatud

täpsustuste kohaselt oli ta nõus avalduses taotletud viisil Mõisaveere kinnisasja kaudu

juurdepääsutee määramisega.

4. Türi vald (vallavalitsuse kaudu) leidis, et juurdepääsutee on ajalooliselt paiknenud avaldaja

taotletud kohas. Arvestada tuleb aga Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanike huvidega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 18. märtsi 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse.

Kohus määras Meierei kinnisasjale tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavale Tallinn-Rapla-

Türi teele üle Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade u 102 m pikkuses ja 4 m laiuses. Tee asukoht

on tähistatud määruse lisaks oleval kaardil punase joonega. Kohus kohustas Kalda ja

Mõisaveere kinnisasjade igakordseid omanikke taluma määratud juurdepääsu. Kohus määras

kindlaks järgmised juurdepääsu tingimused: Meierei kinnisasja igakordsel omanikul ja tema

loaga isikutel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada

juurdepääsu

jalgsi,

kergliiklusvahenditega

ning

mootorsõidukite,

autorongide

ja

masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg; juurdepääsutee hooldamise ja

korrashoiu korraldab ning vastavad kulud kannab Meierei kinnisasja igakordne omanik;

juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja igakordne omanik maksma Kalda

kinnisasja igakordsele omanikule tasu 20 eurot aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise

tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli; juurdepääsu võimaldamise eest peab Meierei kinnisasja

igakordne omanik maksma Mõisaveere kinnisasja igakordsele omanikule tasu kümme eurot

aastas järgmise aasta eest ette. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta 1. juuli. Maakohus

kohustas Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade omanikke andma nõusoleku kinnistusraamatusse

juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks ja asendas tahteavaldused kohtumäärusega.

Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusosaliste seisukohti arvestades ja

nende huve kaaludes ning asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates eelistada juurdepääsu

määramist avalduses taotletud kohas. Kohaliku omavalitsusüksuse arvates on see tee ühtlasi

ajalooline juurdepääsutee Meierei kinnisasjale. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku I

vastuväitega, et juurdepääsu ei saa avalduses taotletud kohas üle Kalda kinnisasja määrata, sest

see on õueala, millel puudub kandevõime. Kalda kinnisasja endised omanikud ega puudutatud

isik I ei pidanud kohtueelses menetluses kõnesolevat juurdepääsuteed õuealaks ega arvanud, et

seal pole võimalik sõidukitega (sh raskeveokitega) liigelda. Ka nähtub kohtule esitatud piltidelt,

et kõnesoleval teel on erinevatel aastaaegadel pargitud sõidukid, seal on liikunud traktorid ja

sõitnud raskeveokid. Puudutatud isiku I esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et veoauto võib

suure tõenäosusega teele kinni jääda, kuid asjatundja ei täpsustanud, mida peeti silmas veoauto

all (s.o millise täismassiga autot). Kohus hindas ka teisi puudutatud isiku I vastuväiteid ja leidis,

et puudutatud isiku I esile toodud asjaolud ei anna praegusel juhul alust määrata

juurdepääsuteed teisiti, kui see on ajalooliselt välja kujunenud.

5.2. Järgmisena määras maakohus kindlaks juurdepääsu tingimused. Menetluses esile toodu

kohaselt töötab avaldaja autojuhina. Ärakuulamisel selgitas avaldaja kohtule, et ta tohib juhtida

auto- ja masinrongi, mille lubatud täismass on kuni 40 000 kg. Avaldaja kinnitas seejuures

kohtule, et soovib juurdepääsu vaid nn sadulautoga (veduk ilma haagiseta), mille mass ei ületa

7500 kg. Maakohtu arvates ei ole mõistlikku põhjendust, miks avaldaja ei võiks oma

kinnisasjale pääsemiseks kasutada tööautot, mille tegelik mass kokku ei ületa 7500 kg.

Tegemist ei ole märkimisväärselt suure massiga. Tavaline sõiduauto kaalub keskmiselt 1,5–2

tonni. Kohtule teadaolevalt on nt kinnisasju teenindavate prügiveoautode täismass 20 000 kg.

2-22-15116

6

Samuti ei ole see mass ilmselt märkimisväärselt suurem vaidlusaluselt juurdepääsuteelt lund

lükanud traktori massist ega sealt suvel käinud konteinerauto massist. Kõnesoleva massiga auto

liikumist juurdepääsuteel ei saa pidada ka ohtlikumaks ega oluliselt rohkem müra tekitavaks

kui sõiduauto või mõne muu sõiduki liikumist. Muud avaldaja taotletud tingimused

juurdepääsuteel liikumiseks on mõistlikud ja nende üle vaidlust polnud.

5.3. Maakohus märkis, et juurdepääsuõigus hõlmab kohtupraktika kohaselt eelduslikult nii

kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul kasutavaid

inimesi. Tänapäeval on tavapärane, et elamu juurde peab pääsema ka isikliku autoga ja vastavalt

vajadusele elamut teenindavate muude sõidukitega. Ka muu kui B-kategooria sõidukite

juurdepääs on vajalik kinnisasja teenindamiseks – nt prügi väljavedu, remonditööd jne.

5.4. Maakohus hindas menetlusosaliste väiteid seonduvalt juurdepääsutasuga. Kuna avaldaja ja

puudutatud isik II leppisid juurdepääsutasu suuruses kokku, otsustas kohus üksnes Kalda

kinnisasjale määratava juurdepääsutasu üle. Kuna puudutatud isik I pole vaatamata kohtu

juhistele esitanud piisavalt asjaolusid ega arvandmeid, mis võimaldaksid talumistasu välja

mõista avaldaja pakutust suuremas ulatuses, siis on põhjendatud lähtuda juurdepääsutasu

suuruse määramisel maamaksust ja avaldaja pakutud tasust, s.o kokku 20 eurot aastas.

5.5. Maakohus pidas põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja

omandas Meierei kinnisasja puudutatud isikult II. Kohtule esitatud asjaõigus- ja müügilepingus

on notari selgitus selle kohta, et Meierei kinnisasjale puudub juurdepääs. Järelikult tuli avaldajal

ja puudutatud isikul II arvestada, et juurdepääsu saamiseks võib tekkida kohtuvaidlus.

Eeltoodust hoolimata otsustati nimetatud tehing teha. Puudutatud isik I pidi Kalda kinnisasja

omandades teadma või vähemalt möönma, et kinnisasjal on elumaja kõrval tee Meierei

kinnisasjale, mida võib pidada juurdepääsuteeks. Puudutatud isik I ei lubanud avaldajale

juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt ning otsustas vaielda juurdepääsu määramisele kuni

kohtumenetluse lõpuni vastu. Selliselt põhjustasid nimetatud menetlusosalised kuluka

kohtuvaidluse, mis toimus nende kõigi huvides.

Määruskaebused

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt.

Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute

kanda.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määruse resolutsiooni p 4 puudulik.

Avaldaja on avalduses palunud määrata juurdepääs avaldaja kinnisasjale mh mootorsõidukite,

autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg, ning eraldi esile

toonud, et nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 ei sisalda kinnitust kinnisasja teenindava transpordi

osas. Määruse põhistavast osast võib kaudselt järeldada, et kohtu hinnangul on teenindava

transpordi kasutamine kinnisasjal normaalne nähtus (vaidlustatud määruse p-d 33 ja 34).

Avaldajale on oluline, et kohtu lõpplahend sedastaks selgelt ja üheselt kas a) lahendi

resolutiivosas kinnitust (nagu avaldaja on seda oma avalduse resolutiivosas selgelt küsinud), et

/… Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid…./ või b)

kohtulahendi põhjendavas osas põhjendust, et juurdepääsuõigus hõlmab teenindava transpordi

ligipääsu kinnisasjale. Praegusel juhul on maakohtu lahend ebaselge. Avaldaja palub täiendada

maakohtu määruse resolutsiooni p 4, lisades resolutsiooni p 4 sõnastuse lõppu lause „Nimetatud

liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“.

2-22-15116

7

6.2. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles kohus jättis avaldaja menetluskulud

tema enda kanda. Maakohus on justkui üldistanud, et iga isik, kes taotleb oma kinnisasjale

juurdepääsu ja peab esitama selleks avalduse, peab automaatselt arvestama, et ta kannab ka

enda menetluskulud. Avaldaja ei saa aru, milles seisneb praegusel juhul tema süü ja miks ta

peab seadusest tuleneva õiguse (igaüheõigus oma kinnisasjale pääseda) realiseerimiseks

kandma ka menetluskulud, kui sellele vastu vaieldakse ja see tülikaks tehakse. Omandatud

kinnisasjal polnud ligipääsu, kuid omandamisel ei olnud sellel tähtsust, kuna seaduse järgi peab

ligipääs nagunii olema. Avaldaja tegi kõik mõistlikud pingutused vaidluse kohtueelseks

lahendamiseks. Vastaspoole vastumeelsus ja ebamõistlikud nõudmised olid need, mis tingisid

protsessi keerukuse ja kulude suuruse. Kohus tegi lahendi sisuliselt sellisena, nagu avaldaja

seda nõudis. Avaldaja palub jätta tema menetluskulud puudutatud isikute kanda.

7. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Tühistatud osas palub puudutatud isik teha uue määruse, millega jätta menetluskulud

puudutatud isiku I kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks. Alternatiivselt palub

puudutatud isik II jätta menetluskulud avaldaja ja puudutatud isiku I kanda ning määrata

menetluskulud rahaliselt kindlaks. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub

puudutatud isik II jätta puudutatud isiku I kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli avalduse esitamise põhjuseks eeskätt puudutatud

isiku I soovimatus avaldajaga läbirääkimisi pidada ning juurdepääsu tingimustes ja tee

asukohas kokku leppida. Puudutatud isikul II ei ole olnud vastuväiteid avaldaja soovitud

juurdepääsuteele, puudutatud isik II ei takistanud ka varem avaldajal ligipääsu oma kodule.

Puudutatud isik II on menetlusse kaastatud sundolukorras. Pärast maakohtu lahendi jõustumist

ei muutu põhimõtteliselt midagi, vaid sisuliselt jätkub senine elukorraldus. Puudutatud isiku I

pahatahtliku tegevusega on tekitatud asjaosalistele põhjendamatud menetluskulud. Maakohus

ei ole määruses põhjendanud, miks menetluskulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Avaldaja nõustus puudutatud isiku II määruskaebusega osas, milles puudutatud isik II taotleb

menetluskulude jätmist puudutatud isiku I kanda.

9. Türi vald (vallavalitsuse kaudu) ei pidanud seisukoha kujundamist vajalikuks, kuna tegemist

ei ole asja sisulisele lahendamisele suunatud taotlustega.

10. Puudutatud isik I palus jätta avaldaja ja puudutatud isiku II määruskaebused rahuldamata

ning määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

10.1. Puudutatud isiku I hinnangul on maakohus määruses viidanud erinevate sõidukite

massidele üksnes selleks, et põhjendada, miks kohtu arvates on piisav, kui piirata Meierei

kinnisasjale määratava juurdepääsu kasutamist 7500 kg-ga. Maakohtu määruse resolutsioonist

ei ole teenindavat transporti reguleeriv tingimus puudu, vaid massi piirang 7500 kg kehtib

kõikidele sõidukitele, sh Meierei kinnisasja teenindavale transpordile. Kohtulahend ei ole selles

osas ebaselge. Eeltoodud lahendus on ka arusaadav ja mõistlik, kuna raskematele sõidukitele ei

oleks kohtu määratud juurdepääsu asukohas võimalik läbipääsu tagada, arvestades sealse

pinnase seisukorda. Puudutatud isikule I teadaolevalt ei ole teenindav transport ka ise nõus

sõitma kinnisasja teenindamiseks kinnisasjani, kui sinna ei vii kõvakattega tee (auto võib kinni

jääda) ning puuduvad võimalused sõiduki ümber pööramiseks. Näiteks on Türi vallas

jäätmevedu korraldava Ragn Sells AS veebilehel kirjas mh see, et juurdesõiduteed mahutitele

2-22-15116

8

peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Seetõttu on maapiirkondades tavapärane, et

prügikonteinerid viiakse veo toimumise ajaks tee äärde, prügiautole ligipääsetavasse kohta.

Seega pole prügiveo tõttu vaja ega võimalik maakohtu lahendit avaldaja soovitud viisil

täiendada. Muid regulaarseid teenindusvajadusi ei saa kinnisasjal olla, mistõttu ei ole vaja

lahendit täiendada ka muu teenindava transpordi jaoks. Kui lahendit avaldaja soovitud viisil

täiendada, jääks eeltoodu valguses selgusetuks, millist teenindavat transporti silmas peetakse.

Raskemate sõidukite läbipääs üle Kalda kinnisasja saab olla vaid erandlik (nt ehitusmaterjalide

transport, kui Meierei kinnisasjal peaksid algama ehitustööd) ning on loomulik, et vastav

vajadus tuleb Kalda kinnisasja omanikuga eelnevalt läbi rääkida ja kooskõlastada. Arusaadavalt

ei tee puudutatud isik I takistusi nt päästeautode ligipääsuks ning need olukorrad lahendatakse

vastavalt päästeseaduses sätestatule.

10.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimene lause näeb ette kõigi

menetluskulude jätmise lahendi tegemisest huvitatud isiku kanda. Seega on maakohus jaotanud

menetluskulud avaldaja suhtes üldreegliga võrreldes soodsamalt, jättes avaldaja kanda ainult

tema enda menetluskulud. Puudub igasugune alus jätta menetluskulusid, sh avaldaja

menetluskulusid, täies ulatuses puudutatud isikute kanda, nagu taotleb avaldaja. Kuigi avaldaja

püüab näidata vastupidist, ei ole puudutatud isik I avaldusele pahatahtlikult vastu vaielnud, vaid

on esitanud põhjendatud seisukohad, miks tuleks eelistada Meierei kinnisasjale juurdepääsu

mujalt. Tegemist on tavapärase avalikule teele juurdepääsu määramise menetlusega, kus tulebki

kaaluda erinevaid variante ning leida sobivaim.

10.3. Puudutatud isik II on taotlenud maakohtus, et menetluskulud jäetaks täies ulatuses

avaldaja kanda. Seetõttu jääb selgusetuks puudutatud isiku II määruskaebuses esitatud taotlus,

mille kohaselt tulnuks maakohtul menetluskulud jätta kas puudutatud isiku I kanda või

alternatiivselt puudutatud isiku I ja avaldaja kanda. Menetluskulude jätmine puudutatud isiku I

kanda ei ole põhjendatud. Puudutatud isik I on menetluses algusest peale selgitanud, et viimase

paarikümne aasta jooksul, enne kui puudutatud isik II müüs Meierei kinnisasja avaldajale, on

ligipääs Meierei kinnisasjale toimunud läbi puudutatud isikule II kuuluvate teiste kinnisasjade.

Seega muudab maakohtu määrus viimase paarikümne aasta jooksul välja kujunenud

elukorraldust. See oli üks põhjustest, miks puudutatud isik I avaldusele vastu vaidles.

Põhjendamatu on ka puudutatud isiku II etteheide, et maakohus ei ole määranud kindlaks

menetluskulude

rahalist

suurust.

Arvestades,

et

maakohus

jättis

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, ei olnud kohtul vaja seda teha.

11. Puudutatud isik II leidis vastuses avaldaja määruskaebusele, et selguse huvides on

kohtumääruse resolutiivosa täpsustamine põhjendatud ja ta ei vaidle sellele vastu.

Menetluskulude osas leidis puudutatud isik II, et need tuleks mõista välja puudutatud isikult I.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus piiras Meierei kinnisasjale avalikult

kasutatavale teele üle Kalda ja Mõisaveere kinnisasjade ettenähtava juurdepääsu ka kinnisasja

teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kg.

2-22-15116

9

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et lubatud täismassi

piirang 7500 kg ei kehti kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata. Avaldaja

määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning puudutatud isiku II määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebustega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse

osas, milles maakohus ei näinud juurdepääsu tingimustes liiklusvahendi lubatud täismassi

piirangu osas ette erisust kinnisasja teenindavale transpordile, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud

osas ei ole maakohu määrust vaidlustatud, mistõttu see on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 1,

lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

15. Puudutatud isik I esitas 16. mai 2024. a seisukohaga uue dokumentaalse tõendina RAGN-

SELLS AS-i kliendikirja. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid saavad määruskaebemenetluses

esitada ka muud menetlusosalised. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendav

dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

16. Ringkonnakohus hindab esmalt avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja on osaliselt

vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p 4. Avaldaja leiab, et maakohtu määruse

resolutsiooni p 4 on puudulik osas, milles see ei sisalda avalduses märgitud tingimust, mille

kohaselt ei arvestata täismassi piirangut 7500 kg avaldaja kinnisasja teenindavate

liiklusvahendite puhul. Puudutatud isik II toetab avaldaja määruskaebust. Puudutatud isik I

leiab aga, et vaidlustatud määruse resolutsioonist ei ole kõnealune tingimus puudu, vaid

täismassi piirang 7500 kg kehtib kõikidele sõidukitele, sh Meierei kinnisasja teenindavatele.

16.1. Põhjendatud on avaldaja etteheide, et vaidlustatud määrus on vastuoluline.

16.1.1. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja maakohtule esitatud avalduses ja selle

täpsustustes juurdepääsu tingimuste osas taotlenud, et liiklusvahendi täismassi piirang 7500 kg

ei kohalduks kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele (dtl-d 37, 134 ja 142). Maakohus on

määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt otsustanud rahuldada avaldaja avalduse täies ulatuses.

Samas on määruse resolutsioonist puudu avaldaja taotletud lause, mille kohaselt täismassi

piirang 7500 kg ei laiene kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele („Nimetatud

liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“).

16.1.2. Vaidlustatud määrusest puuduvad ka põhjendused, miks ei peaks olema lubatud

kasutada

maakohtu

määratud

juurdepääsuteed

avaldaja

kinnisasja

teenindavate

liiklusvahenditega, mille lubatud täismass ületab 7500 kg. Vastupidi, maakohus on ise asunud

määruse põhjendustes seisukohale, et on tavapärane, et elamu juurde peab pääsema ka elamut

teenindavate sõidukitega, ning märkinud, et ka muu kui B-kategooria sõidukite juurdepääs on

vajalik kinnisasja teenindamiseks, viidates seejuures prügiveole ja remonditöödele. Veel on

maakohus viidanud, et kinnisasju teenindavate prügiautode täismass on kohtule teadaolevalt

20 000 kg (maakohtu määruse p-d 33 ja 34). Seega nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest,

et maakohus on sisuliselt nõustunud avaldajaga, et liiklusvahendi täismassi piirang 7500 kg ei

peaks kohalduma kinnisasja teenindavatele liiklusvahenditele. Eelnevat arvestades ei ole

vaidlustatud määruse resolutsioon kooskõlas ka selle põhjendustega.

16.2. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kinnisasjale tuleb tagada ligipääs ka seda teenindavate

liiklusvahenditega, isegi kui nende lubatud täismass ületab 7500 kg.

2-22-15116

10

16.2.1. Maakohus tuvastas, et taotletava juurdepääsu kohas on tee olemas (vt maakohtu

määruse p 23). Seda kinnitavad asjas esitatud tõendid, sh nähtub tee olemasolu arvukatelt

fotodelt, ortofotodelt, puudutatud isiku I 13. oktoobril 2023 esitatud asjatundja arvamusest (dtl-

d 379–414) ja maakohtu 16. oktoobri 2023. a paikvaatluse protokollist (sh selle osaks olevatelt

fotodelt), kusjuures tee paikneb kõrgemal Kalda kinnisasja ülejäänud osast (teetammil). Tee

olemasolu on möönnud ka puudutatud isik I, kes on avaldanud, et sellel on võimalik sõita

sõiduautoga (vt nt 29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:55:58).

Vaatlusprotokolli kohaselt ei olnud tee pinnas pehme ja vaatluse korraldanud maakohtunikule

tundus, et vähemalt sõiduautoga on tee läbitav (dtl 456).

16.2.2. Asja materjalid ei anna alust asuda seisukohale, et juurdepääsutee seisukord ja

kandevõime välistaks üksikutel juhtudel, s.o kinnisasja teenindamiseks, ligipääsu avaldaja

kinnisasjale ka 7500 kg ületava lubatud täismassiga sõidukitega.

Asjas esitatust nähtub, et kõnealusel teel on liikunud nii traktor (lumesahk) kui ka konteinerit

vedav veoauto, samuti on sellel parkinud minibuss (fotod dtl-d 57, 81 ja 281; avaldaja 8. augusti

2023. a esialgse õiguskaitse taotluse p 8). Seega on teel olnud võimalik liikuda ka raskete

sõidukitega. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et eelnev oleks teed kahjustanud.

Vastuses määruskaebusele tugineb puudutatud isik I maakohtule 13. oktoobril 2023 esitatud

asjatundja arvamusele (dtl-d 379–414). Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et

kõnealusest asjatundja arvamusest ei ole võimalik teha puudutatud isiku I soovitud järeldusi.

Õige on maakohtu osundatu, et kuigi asjatundja arvas, et veoauto võib suure tõenäosusega teele

kinni jääda, ei täpsustanud asjatundja, mida peeti silmas veoauto all (s.o millise lubatud

täismassiga autot). Samuti ei ole asjatundja arvamuses täpsustatud, mida tähendavad terminid

„kandev tee“ ja „vastupidav teelõik“. Asjatundja arvamuse lisast nähtuvad mõõtmistulemused,

mis asjatundja hinnangul näitavad, et tee kandevõime on väga nõrk. Samas puuduvad asjatundja

arvamusest selged põhjendused, kuidas asjatundja selle järelduseni jõudis. Asjatundja on

viidanud võrdlusena kruusateede nõutavale kandevõimele ning esitanud arvamuse lisana tabeli,

millest peaks nähtuma vastupidava teelõigu minimaalsed mõõtmistulemused. Samas ei ole

asjatundja arvamusest võimalik aru saada, kust pärinevad tabelis märgitud soovituslikud

mõõtmistulemused ja kas need on asjakohased ka konkreetsel teelõigul. Seejuures ei ole

asjatundja viidanud ega tuginenud ühelegi õigusaktile või standardile, millega oleks kehtestatud

soovituslikud või kohustuslikud nõuded tee kandevõimele.

Täiendavalt väidab puudutatud isik I vastuses määruskaebusele, et temale teadaolevalt ei

sõideta teenindavate sõidukitega kinnisasjani, kui sinna ei vii kõvakattega tee ja puuduvad

võimalused sõiduki ümber pööramiseks. Oma väite tõendamiseks on puudutatud isik I esitanud

RAGN-SELLS AS-i kliendikirja „Korraldatud jäätmevedu Türi vallas“, mis oli avaldatud

äriühingu veebilehel. Iseenesest on viidatud kliendikirjas tõepoolest selgitatud, et

juurdepääsuteed peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Samas ei saa esitatust teha

järeldust selle kohta, milline kandevõime on piisav, ega ka selle kohta, et vaidlusalusel teelõigul

selline kandevõime puuduks. Lisaks ei tähenda see, kui võimaldada Meierei kinnisasjale

juurdepääsu ka raskemate kinnisasja teenindavate sõidukitega, et erinevad teenusepakkujad, sh

prügiveoteenuse osutaja seda võimalust kasutama peavad.

16.2.3. Siinsel juhul on maakohus määranud juurdepääsutee hooldamise ja korrashoiu

korraldamise ning vastavate kulude kandmise kohustuse avaldajale. Seega, isegi kui tee vajaks

raskemate sõidukitega sõitmiseks tugevdamist, on see avaldaja kohustus. Puudutatud isik I on

kohtumenetluses avaldanud, et tema kõnealust teed ei kasuta ega hakkaks seda kasutama (vt nt

29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:46:35; puudutatud isiku 13. oktoobri

2-22-15116

11

2023. a seisukoht, lk 6; 20. novembri 2023. a seisukoht, p-d 1.10 ja 4.3). Seega ei mõjutaks

puudutatud isikut I kahjulikult ka see, kui tee kasutamine liiga raskete sõidukitega seda kuidagi

kahjustaks (nt tekiksid rööpad, millele puudutatud isik I on menetluses viidanud). Võimalike

kahjustuste likvideerimise kohustus on maakohtu määruse kohaselt avaldajal, kes peab kandma

ka sellega seonduvad kulud.

16.2.4. Eelnevat arvestades ei anna puudutatud isiku I väited tee kandevõime ebapiisavuse

kohta alust takistada maakohtu määratud juurdepääsu kasutamist avaldaja kinnisasja

teenindavate liiklusvahenditega, isegi kui nende lubatud täismass ületab 7500 kg. Sellisteks

kinnisasja teenindavateks sõidukiteks on nt prügiveoauto, tuletõrjeauto, lumesahk ja

kinnisasjale ehitusmaterjale vedav auto.

16.3. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus piiras

Meierei kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikute I ja II

kinnisasjade ka kinnisasja teenindavate liiklusvahendite puhul sellistega, mille lubatud täismass

ei ületa 7500 kg. Ringkonnakohus rahuldab selles osas avaldaja määruskaebuse ja näeb ette, et

nimetatud lubatud täismassi piirang (s.o 7500 kg) ei kehti kinnisasja teenindavate

liiklusvahendite puhul. Selline sõnastus on avaldaja taotletud sõnastusest („Nimetatud

liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid“) selgem, kuna avaldaja

soovitud sõnastust võib mõista ka nii, et määratud juurdepääs ei hõlma kinnisasja teenindavaid

liiklusvahendeid.

17. Avaldaja ja puudutatud isik II on maakohtu määruse vaidlustanud ka menetluskulude

jaotuse osas. Maakohus pidas õiglaseks jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium nõustub selles osas vaidlustatud määruse

põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid täies ulatuses ei

korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.

17.1. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme

menetlusosalise

osalemisel

hagita

menetluses

kohtule

ulatusliku

kaalutlusõiguse

menetluskulude jaotuse otsustamisel. Nii on õiguskirjanduses selgitatud, et juurdepääsu

vaidlustes saab menetluskulude jaotamisel vastavalt TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele lähtuda

sellest, kelle huvides lahend tehakse (s.t kelle kasuks juurdepääs määratakse), aga samas saab

arvesse võtta samu põhimõtteid nagu kaasomandi lõpetamise hagimenetluses (vt TsMS I komm

(2017), § 172, p 3.3.6). Seejuures on Riigikohus leidnud, et juurdepääsu määramise avalduse

rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901,

p 17).

17.2. TsMS § 172 lg 1 kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359,

p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohus

kaalutlusõigust sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas valiku mitme võimaliku

menetluskulude jaotamise viisi vahel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude

menetlusosaliste endi kanda jätmist piisavalt põhjendanud ning ei ole kaalutlusõigust teostades

diskretsiooni piire ületanud.

2-22-15116

12

17.2.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teades, et avalikult kasutatavalt teelt puudub

juurdepääs Meierei kinnisasjale, pidi avaldaja kinnisasja ostes arvestama, et juurdepääsu

saamiseks võib tekkida kohtuvaidlus.

17.2.2. See, et maakohus pidas avaldaja avaldust ja selles taotletud juurdepääsuteed

põhjendatuks, ei tähenda, et puudutatud isik I oleks vaielnud avaldusele vastu pahatahtlikult,

mis annaks alust jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud tema kanda. Ka menetluses esitatud

puudutatud isiku I seisukohad ei võimalda sellist järeldust teha. Eelnevat ei saa järeldada

asjaolust, et puudutatud isikul II ei olnud avaldaja taotletud juurdepääsule vastuväiteid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita puudutatud isikule I ette siinse menetluse

põhjustamist ja sellest tingitud kulude tekkimist.

17.2.3. Siinses asjas ei oleks õiglane jätta menetluskulusid ka vaid avaldaja kanda, nagu on

alternatiivselt taotlenud puudutatud isik II. Ka puudutatud isik II pidi Meierei kinnisasja müües

arvestama, et juurdepääsutee puudumine võib tuua kaasa kohtuvaidluse. Kuigi puudutatud

isik II nõustus menetluse käigus juurdepääsutee määramisega avalduses taotletud viisil

Mõisaveere kinnisasja kaudu, nähtub avaldusest, et ka puudutatud isik II oli takistanud avaldajal

oma kinnisasjale pääsemist, mistõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Seega oli

kohtuvaidlus osaliselt põhjustatud ka puudutatud isiku II tegevusest ning põhjendatud ei ole

puudutatud isiku II kaebuse väide, et ta kaasati menetlusse sundkorras.

17.2.4. Kuna sellistes vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante, leidmaks

sobivaim lahendus juurdepääsu määramiseks, toimus siinne menetlus kõigi menetlusosaliste

huvides. Kõike eelnevat arvestades on maakohtu määratud menetluskulude jaotus õiglane.

18. Põhjendamatu on puudutatud isiku II etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks

menetluskulud jäävad rahaliselt kindlaks määramata. Kuna maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, ei pidanudki kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrama. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et rahaliselt kindlaks

määratavad menetluskulud puuduvad.

19. Eeltoodud põhjendusi arvestades tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada osaliselt ning

puudutatud isiku II määruskaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Arvestades, et puudutatud isiku II määruskaebus jäi rahuldamata, tuleb selle menetlemisega

seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku II kanda. Arvestades, et avaldaja

määruskaebus rahuldati osaliselt, on õiglane jätta selle menetlemisega seotud kulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

21. Kolleegium määrab kindlaks puudutatud isiku II määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21.1. Puudutatud isiku I 12. juuli 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Nimekirja kohaselt

kulus puudutatud isiku I esindajal 16. mai 2024. a menetlusdokumendi koostamiseks

(määruskaebustele vastamine) 4 tundi tunnihinnaga 91,50 eurot (käibemaksuga), s.o kokku

366 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik I kinnitas, et kulu on kantud seoses siinse

2-22-15116

13

menetlusega ning ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isik I

esitas 29. juulil 2024 seisukoha avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjade

kohta. Selles seisukohas avaldas puudutatud isik I, et dokumendi koostamiseks kulus esindajal

1 tund ja 30 minutit, mistõttu suurenesid puudutatud isiku I menetluskulud 137,25 euro võrra.

Arvestades puudutatud isiku I 16. mai 2024. a menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sh asjaolu, et

see sisaldab ka vastust avaldaja määruskaebusele, loeb ringkonnakohus puudutatud isiku II

määruskaebusele seisukoha esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi. 29. juuli

2024. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab ringkonnakohus

30 minutit, arvestades seejuures, et dokument sisaldab seisukohta ka avaldaja menetluskulude

nimekirja kohta. Esindaja tunnitasu 91,50 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja kooskõlas

kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus

koos käibemaksuga 228,75 eurot (= 2,5 × 91,50).

21.2. Avaldaja 25. juuli 2024. a menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema

menetluskulud riigilõivust 70 eurot ja lepingulise esindaja kulust kokku 450 eurot, millele

lisandub käibemaks. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Nimekirjast nähtuvalt kulus esindajal 19. märtsil 2024 kohtulahendi analüüsiks ja

selgitusteks kokku 45 minutit, 27. märtsil 2024 ja 4. aprillil 2024 määruskaebuse koostamiseks

ja esitamiseks kokku 1 tund ja 45 minutit, 3. aprillil 2024 ja 16. mail 2024 puudutatud isiku II

määruskaebuse analüüsiks ja määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 30 minutit,

4. juunil 2024 seoses kohtu teatega määruskaebuste kohta 15 minutit ja 25. juulil 2024

menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Avaldaja kinnitas, et kulu on kantud seoses

siinse menetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Ringkonnakohus loeb puudutatud isiku II määruskaebusega seotud põhjendatud ja vajalikeks

esindaja toiminguteks 3. aprillil 2024 ja 16. mail 2024 puudutatud isiku II määruskaebuse

analüüsi ja määruskaebusele vastuse koostamist kokku 30 minut. Avaldaja menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 15 minutit,

arvestades, et menetlusdokument sisaldab osaliselt ka varem avaldatud seisukohta

menetluskulude jaotuse osas. Esindaja tunnitasu suurus 120 eurot on mõistlik ja kooskõlas

kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos

käibemaksuga 109,80 eurot (= (120 × 0,75) × 1,22).

21.3. Lisaks peab puudutatud isik II tulenevalt avaldaja ja puudutatud isiku I taotlustest tasuma

hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)