1-24-1538/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

6. september 2024

Kohtuasja number

1-24-1538

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Getter Saaremäe süüdistuses karistusseadustiku

§ 182 lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a otsus

Apellant

Getter Saaremäe kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Getter Saaremäe, isikukood 48910285713, elukoht XXX,

kriminaalkorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

-

vandeadvokaat Kaire Hänilene (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Ainar Koik

Kannatanu

-

K.S. , seaduslik esindaja K.H.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot 68 senti (sh käibemaks 31 eurot

68 senti). Jätta see menetluskulu Getter Saaremäe kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu

advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Getter Saaremäed süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 182 lg 1 järgi selles, et ta kallutas

27. juulil 2023 kella 7 ja 15 vahel korteris alaealist (teo toimepanemise ajal 15-aastast) K.S. t

alkoholi tarvitamisele. Süüdistatav kutsus kõrvalkorteris elanud kannatanut enda korterisse,

2(9)

pakkus talle seal korduvalt õlut ja viina, kuni kannatanu andis järele ja tarvitas mitu korda

süüdistatava pakutud alkoholi. Sellega tekitas süüdistatav kannatanus soovi tarvitada alkoholi ja

tõmbas teda kaasa alkoholi ühisele tarvitamisele, sest süüdistatav tarbis ka ise samal ajal alkoholi.

Kannatanul mõõdeti 27. juulil 2023 kell 16.22 indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks

väljahingatavas õhus 0,49 mg/l kohta. Joove põhjustas talle alkoholimürgituse ja kiirabi

sekkumise, kuid haiglasse teda ei toimetatud.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a otsusega tunnistati G. Saaremäe lühimenetluses süüdi

KarS § 182 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 4-kuuse vangistuseni. Karistusaja hulka

arvati KarS § 68 lg 1 alusel G. Saaremäe kahtlustatavana kinnipidamine, mis tegi ärakantavaks

karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu

Maakohtu 13. oktoobri 2021. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 kuu ja 7 päeva

vangistuse võrra, mis teeb kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja

6 päeva vangistust. Maakohtu seisukohad ja tuvastatud asjaolud olid lühidalt järgmised.

3. Kannatanu esindaja K.H. ütlused, teabesalvestise vaatlusprotokoll ja kiirabikaardi väljatrükk

tõendavad, et 27. juulil 2023 pärastlõunasel ajal helistasid nii K.H. kui ka Räpina Vallavalitsuse

lastekaitsetöötaja Häirekeskusele. Mõlema telefonikõne järgi andis süüdistatav kannatanule

alkoholi ja viimane on purupurjus. K.H. rääkis, et ta läks 27. juulil 2023 kannatanu korteri ukse

taha, ent keegi ei vastanud. Häirekeskuse kõne peale kohale saabunud päästeametnike abil sai ta

korterisse, kus nägi kannatanut meelemärkusetuna voodis, oksekauss kõrval. Korterisse tulnud

kiirabitöötajad turgutasid kannatanu ärkvele. Kannatanu oli segaduses ja käskis kõigil ära minna.

Kiirabikaardi väljatrüki ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi oli kannatanu 27. juulil

2023 alkoholi tarvitamise tunnustega ja tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,49

mg/l. Tõendid ei kattu aga alkoholi tarvitamise aja ja koha osas.

4. Kannatanu sõnul kutsus süüdistatav teda 27. juuli 2023. a hommikul kella 7 paiku enda juurde.

Süüdistataval oli viina ja ta ütles, et ei taha üksi juua, valas pitsi viina täis ja pakkus kannatanule.

Viimane keeldus kaks korda, ent süüdistatava pealekäimise tõttu hakkas süüdistatavaga viina

jooma, kuni pudel sai tühjaks. Kella poole 8 paiku tuli A.P. nimeline mees ja kella 10 paiku tõi

keegi viina juurde. Kokku võttis kannatanu enda väitel 30–40 pitsi viina. Kannatanule meeldib

vahel alkoholi juua.

5. Süüdistatav andis kahtlustatavana ütlusi 28. novembril 2023. Tema sõnul oli tal 2023. aasta juulis

külas U. . Korteri uksele tuli kannatanu, kes küsis suitsu, mida süüdistataval polnud. Süüdistatav

jõi U. iga edasi. Kannatanu korterist kostus vali muusika, kuid korteriuksele koputamise peale

keegi ei vastanud. Pärast seda ei näinud süüdistatav kannatanut mitu päeva. Süüdistatav ei

mäletanud, et sellel päeval oleks politsei käinud. Süüdistatava sõnul ei andnud ta kannatanule

alkoholi, sest ei joo alkoholi alaealisega.

6. Tunnistaja A.P. andis ütlusi samuti 28. novembril 2023. Tunnistaja väitel külastas ta ühel päeval

2023. aasta juulis süüdistatavat. Korterisse sisenedes nägi ta seal süüdistatavat ja kannatanut.

Laual oli viinapudel, millest oli juba pool ära joodud. Ehkki kannatanu ees oli pits, ei näinud

tunnistaja, et kannatanu oleks joonud. Tunnistaja lahkudes jäi kannatanu veel sinna.

7. Kuigi süüdistatav eitab, et kannatanu käis 27. juulil 2023 süüdistatava kutsel tema elukohas

alkoholi tarbimas, kinnitavad nii kannatanu kui A.P. i ütlused, et mingil päeval, kui kannatanu oli

süüdistatava korteris, saabus sinna ka A.P. . Samas ei täpsustanud A.P. , millisel kuupäeval ta

3(9)

kannatanut süüdistatava korteris nägi. A.P. i väitel lahkus ta süüdistatava korterist kella 17 paiku

ja kannatanu jäi veel sinna. Selline sündmuste kulg on vastuolus teiste tõenditega. Kannatanu oli

kõige hiljem kella 15ks enda korteris, sest kell 15.08 helistas K.H. kannatanu korteri ukse tagant

Häirekeskusele. Kuna A.P. on korduvalt käinud süüdistatava juures alkoholi tarbimas ja ta kuulati

tunnistajana üle 28. novembril 2023 ehk 4 kuud pärast menetletavat juhtumit, ei pruugi A.P. kõiki

27. juulit 2023 puudutavaid asjaolusid täpselt mäletada. A.P. i viibimist süüdistatava elukohas

kinnitab teabesalvestise protokoll, kust nähtub, et Häirekeskusele kõne tegemise ajal vestles K.H.

aknal olnud A.P. nimelise mehega. See oli A.P. .

8. Süüdistatava ütlused ei lükka ümber kannatanu ütlusi. Süüdistatava öeldu põhjal pole selge,

millise kuupäeva sündmusest ta räägib. Kohus tuvastas, et A.P. viibis 27. juulil 2023 süüdistatava

korteris, kuid süüdistatav seda eitab. Süüdistatav eitab ka kõnealusel päeval seda, et tema elukohas

käis politseipatrulli, ehkki indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et

süüdistataval tuvastati tema elukohas 27. juulil 2023 kella 16.10 paiku joobeseisund. A.P. i öeldu

kinnitab kannatanu ütlusi, et süüdistatav jõi koos kannatanuga viina.

9. Kuritegu toimus 27. juulil 2023 kella 7 ja 15 vahel. Kiirabikaardilt nähtub, et kannatanu sõnul

hakkas ta alkoholi tarvitama 26. juulil 2023. Üle kuulati ta aga järgmisel päeval, mil ta oli kaine

ja puhanud. Siis rääkis kannatanu, et ta hakkas alkoholi jooma hoopis 27. juulil 2023 kella 7 ajal.

Teiste tõenditega on tuvastatud, et 27. juulil 2023 kella 15ks oli kannatanu enda elukohas. Asjaolu,

et süüdistatav pakkus kannatanule õlut, ei ole tõendatud.

10. Kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed tarbitud alkoholi koguse osas, kuid see ei mõjuta tema

ütluste usaldusväärsust muus osas. Kannatanu avaldas, et ta tarbis süüdistatava korteris 30–40

pitsi viina. Esiteks ei ole eluliselt usutav, et kannatanu pidas arvestust tarbitud pitside koguse üle.

Teiseks tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolliga kannatanu väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus 0,49 mg/l, mis ei anna küll lõplikku selgust joobe raskuse kohta, ent võimaldab

siiski kogumis muude joobetunnustega teha järeldusi tarbitud alkoholi koguse kohta. Kannatanu

arstliku läbivaatuse käigus pole tal tuvastatud tõsiseid kõrvalekaldeid. Tema seisund oleks

pidanud olema oluliselt raskem, kui ta tarbinuks 30–40 pitsi kanget alkoholi.

11. Pole põhjust, miks peaks kannatanu süüdistatavat alusetult süüdistama. Nii kannatanu kui ka K.H.

ütlustest selgub, et kannatanu ei tarvitanud 27. juulil 2023 alkoholi esimest korda, vaid talle suisa

meeldib alkoholi tarvitada. Seega puudub kannatanul vajadus näidata end paremas valguses või

veeretada süü kellelegi teisele.

12. Süüdistatava süü pole väga suur, sest kuritegu seisneb alaealise ühekordses alkoholi tarvitamisele

kallutamises. Samas ei saa süüd hinnata ka väga väikseks, sest lisaks alkoholi tarvitamisele

kallutamisele tarbis süüdistatav ka ise koos kannatanuga alkoholi. Tegu oli kange alkoholiga, mis

võrreldes lahja alkoholiga kahjustab rohkem alaealise arengut. Karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Rahaline karistus pole põhjendatud, kuna süüdistataval on

tasumata väärteo eest määratud rahatrahv. Samuti puudub tal töökoht ja ta on osalise töövõimega.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

13. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist

või karistuse kergendamist ja asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

4(9)

14. Maakohus analüüsis põhjalikult tõendeid ja tuvastas neis mitmeid vastuolusid, kuid tõlgendas

siiski kõik vastuolud, ebatäpsused ja kahtlused süüdistatava kahjuks. Süüdistuse kohta saavad

anda vahetut teavet vaid süüdistatava ja kannatanu ütlused, ent need ei ole kooskõlas. Versioon,

et kannatanu sai alkoholi süüdistatavalt, tugineb üksnes kannatanu öeldule. Maakohus seadis ka

ise kannatanu ütlused kahtluse alla tarbitud alkoholi koguse osas, pidades sellega kaalukat osa

tema ütlustest ebausaldusväärseks. Sellegipoolest leidis kohus, et see ei muuda kannatanu ütlusi

muus osas ebausaldusväärseks. Selle põhjenduseks märkis kohus vaid seda, et puudub mõistlik

põhjus, miks peaks kannatanu ilma põhjuseta süüdistatavat süüdistama. Kannatanu sõnul on ta

varem alkoholi tarvitanud ja talle meeldib see. Samahästi võiks ka küsida, milles seisneb

süüdistatava huvi pakkuda alaealisele kannatanule alkoholi. Kaitsja arvates võib kannatanu

süüdistada süüdistatavat üksnes seetõttu, et varjata inimest, kes talle tegelikkuses alkoholi pakkus.

15. Kannatanu ütlustes on teisigi vastuolusid. Tema sõnul saabus A.P. süüdistatava elukohta kella

7.30 paiku, tarbis ka ise alkoholi ja viibis alkoholi tarvitamise juures. Ometi ütles kannatanu, et

A.P. ei näinud, kuidas süüdistatav kannatanule alkoholi pakkus. Pole eluliselt usutav, et samas

seltskonnas alkoholi tarbivad inimesed ei märka, kes kellele alkoholi pakub või seda joovad.

Tähelepanuta ei saa jätta ka A.P. i öeldut, et ta saabus süüdistatava korterisse alles pärastlõunal,

kui seal viibis ka kannatanu, kuid A.P. i nähes kannatanu alkoholi ei pruukinud. Seega on

kannatanu ütlustes vastuolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja need tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks.

16. Vastuolud kuriteo toimepanemise ajas võimaldavad väita, et kannatanu võis saada alkoholi mujalt

või saabuda süüdistatava korterisse juba joobeseisundis, lootes saada sealt alkoholi, mida talle ei

antud. Tuvastatud ei ole seda, et süüdistatav pakkus kannatanule õlut. Seetõttu luges maakohus

ebausaldusväärseks K.H. ütlused, et süüdistatav sõnas väidetavalt kiirabile, kuidas ta ostis

kannatanule paar pudelit õlut ja andis paar pitsi viina. Kaitsja leiab samuti, et K.H. ütlused on

ebausaldusväärsed, sest kiirabikaardi järgi jõudis kiirabi sündmuskohale kell 15.17,

indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist

selgub aga, et K.H. le helistati alles kell 16.46. Seega ei saanud K.H. olla sündmuskohal, tajuda

kiirabi tegutsemist ega kuulda seda, mida süüdistatav kiirabile avaldas. Märkimisväärne on seegi,

et kannatanu ei rääkinud õlu ostmisest. Lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokollis on

märgitud, et kannatanu väitel jõi ta alkoholi 26. juulil 2023. Samas on kannatanu

ülekuulamisprotokollis kirjas, et ta tarbis alkoholi hoopis 27. juulil 2023. Kuigi tegu võib olla vea

või eksimusega menetlusdokumentide koostamisel, ei saa välistada, et see on tõe moonutamine

või katse juhtida tähelepanu kõrvale alkoholi tarbimise ajalt või selle pakkujalt. Sellise kahtluse

peab tõlgendama süüdistatava kasuks.

17. Juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, taotleb kaitsja karistuse kergendamist

ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistus ei vasta süüdistatava süü suurusele.

Süüdistuse järgi pakkus süüdistatav alkoholi kannatanule, kes on avaldanud, et talle meeldib

alkoholi tarvitada. Seega võib süüdistatava tegu käsitada kallutamisena, kuid samas puudub

mõjutamine või suunamine ja pigem saab rääkida kannatanu soovile vastutulekust. Vangistuse

reaalne ärakandmine pole süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke arvestades kohane.

Prokuratuuri seisukoht

18. Prokuratuur palub jätta apellatsiooni rahuldamata. Maakohus käsitles tõendeid piisava

põhjalikkusega käsitlenud tõendeid ja need ei jäta kahtlust süüdistatava süüs. Kohus põhjendas

piisavalt ka süüdistatavale mõistetavat karistust. Kaitsja väide, et maakohus tõlgendas

ebatäpsused, vastuolud ja kahtlused süüdistatava kahjuks, on eksitav, sest kohus vähendas

süüdistuse mahtu just usaldusväärsete tõendite nappuse tõttu. Kaitsja kahtleb kannatanu ütluste

5(9)

usaldusväärsuses, kuid ta loobus ise võimalusest ristküsitluses kannatanu ütlusi kahtluse alla

seada, sest süüdistavava taotlusel, mida kaitsja toetas, lahendati kriminaalasi lühimenetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

19. Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse

sätteid ega teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid vajaduse karistust muuta.

Apellatsioonis esitatud väited seda ümber ei lükka. Samas täiendab kolleegium vaidlustatud otsuse

põhjendusi karistuse kohta. Ringkonnakohus võtab seisukoha kõigepealt süüküsimust (b) ja

seejärel karistust puudutavate kaitseargumentide suhtes (c). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku

kaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (d).

(b) Süüküsimus

20. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus kaldus kõrvale tõendamise üldtunnustatud

põhimõtetest ja oli tõendite usaldusväärsust hinnates ebajärjepidev. Vaidlustatud otsuses on

toodud küllaltki üksikasjalik tõendite analüüs ning maakohtu siseveendumuse kujunemine

tõendite usaldusväärsuse hindamisel ja vastuolude kõrvaldamisel on jälgitav ja veenev.

Kolleegium ei pea vajalikuks seda täienisti korrata, märkides vastuseks apellatsioonile järgmist.

21. KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud menetlusõiguse aluspõhimõte, täpsemini tõendite vaba

hindamise põhimõte, mille järgi ei tohi ühelgi tõendil olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu

ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi (Riigikohtu

kriminaalkolleegium (RKKK) 22.10.2021, 1-20-2883/30, p 27). Isiku süüküsimuse lahendamisel

tõendatusele ülemäära rangete nõuete esitamist saab käsitada menetlusõiguse rikkumisena.

KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus ei tule mõista selliselt, et kohtu

usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ja väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk

ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste

loogikareeglite ja üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks

saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et

kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ja väljaspool

mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või

tõendikogumist (vt RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 12).

22. Süüdistatava ütlused on suuresti vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja tuleb lugeda

ebausaldusväärseks. Süüdistatava ütlustest ei selgu juba see, millist kuupäeva ta silmas pidas.

Samuti eitas süüdistatav, et tema juures üldse käisid 27. juulil 2023 kannatanu ja politseipatrull

(vt I kd, tl 30). See on ilmselges vastuolus nii kannatanu kui ka A.P. i ütlustega (vt maakohtu

otsuse lk 5), aga samuti indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Politseipatrull tegi kindlaks

süüdistatava elukohas 27. juulil 2023 kella 16.10 ajal süüdistatava alkoholijoobe (alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus 1,51 mg/l) (vt I kd, tl 3).

23. Kannatanu andis ütlusi 28. juulil 2023 (vt I kd, tl 1 pd). Tema öeldu ei jäta muljet eelmisel päeval

juhtunu väljamõtlemisest. Märkimist väärivad kannatanu sõnad, et talle meeldibki vahel alkoholi

tarvitada, mis osutavad samuti pigem sellele, et ta räägib tõtt ja tal pole midagi varjata

(vt ka maakohtu otsuse lk 8). Kannatanu rääkis, et süüdistatav kutsus teda 27. juulil 2023

kella 7 paiku enda juurde ja kannatanu läkski. Süüdistatav pakkus kannatanule pitsist viina juua

ja vaatamata paaril korral kannatanu keeldumisele jätkas süüdistatav alkoholi pakkumist, kuni

kannatanu võttis pitsi vastu. Pärast valas süüdistatav korduvalt kannatanu pitsi uuesti viina täis.

6(9)

Nii jõid süüdistatav ja kannatanu mõnda aega viina. Kannatanu väitel võis ta juua 30–40 pitsi,

kuid täpselt ei mäleta. A.P. tuli süüdistatava korterisse kella 7.30 paiku ja ta ei näinud kannatanule

alkoholi pakkumist.

24. Kolleegium möönab, et kannatanu ja A.P. i ütlustes on teatav vastuolu, kuid ei leia erinevalt

kaitsjast, et nende ütlustes oleks selliseid ebakõlasid, mis kahandaksid kannatanu ütluste

usaldusväärsust. Kannatanu väitel saabus A.P. süüdistatava korterisse 27. juulil 2023 kella 7.30

ajal, mil ka kannatanu ise oli seal (vt I kd, tl 1 pd). A.P. i sõnul läks ta süüdistatava korterisse 27.

juulil 2023 pärastlõunal (vt I kd, tl 21). Kolleegium nõustub maakohtuga, et A.P. ei pruugi täpselt

mäletada 27. juulil 2023 toimunut (vt maakohtu otsuse lk 6). Seda põhjusel, et A.P. kuulati

tunnistajana üle neli kuud pärast menetletavat kuritegu. Lisaks on A.P. käinud tõenäoliselt

süüdistatava juures korduvalt, mida kinnitab süüdistatava öeldu, et A.P. ist on raske vabaneda (vt

I kd, tl 30), aga ka kannatanu sõnad, et A.P. nimeline mees käib süüdistataval tihti külas (vt I kd,

tl 1 pd). A.P. i viibimist süüdistatava korteris kinnitab K.H. kõne Häirekeskusele, millest selgub,

et ta suhtles aknal olnud A.P. nimelise mehega (vt I kd, tl 23 ja maakohtu otsuse lk 4). Seega võib

öelda, et A.P. saabus süüdistatava elukohta 27. juulil 2023 kella 7.30 paiku. Kannatanu

kallutamist alkoholi tarvitamisele ei pruukinud A.P. näha seetõttu, et ta saabus korterisse pärast

kannatanut ehk siis ajal, mil kannatanu juba jõi alkoholi. Tähelepanuväärne on A.P. i öeldu, et ta

ei näinud küll kannatanut alkoholi joomas, kuid nägi süüdistatava elukohta saabudes, kuidas

kannatanu istus laua taga, pits ees. Sellest järeldas A.P. , et kannatanu on alkoholi pruukinud (vt I

kd, tl 21).

25. Kolleegium ei jaga kaitsja kriitikat ka K.H. ütluste suhtes. Pelgalt see, et K.H. rääkis, kuidas ta

kuulis süüdistatavat väidetavalt tunnistamas seda, et ta ostis kannatanule õlut, K.H. ütlusi

ebausaldusväärseks ei muuda. Samuti ei näita kannatanu indikaatorvahendi kasutamise

protokollist nähtuv, et K.H. le helistati 27. juulil 2023 alles kell 16.46 (vt I kd, tl 2 pd), justkui ei

viibinud ta sündmuskohal enne seda. Teabesalvestise protokollist selgub, K.H. tegi 27. juulil 2023

kell 15.08 kõne Häirekeskusele ja ta viibis samal ajal kannatanu korteri juures ega pääsenud

korterisse. Kõne tegemise ajal suhtles K.H. aknal olnud A.P. nimelise mehega (vt I kd, tl 23 ja

maakohtu otsuse lk 3). K.H. ütluste usaldusväärsust kinnitavad eeskätt tema kõne Häirekeskusele

ja kiirabikaardi väljatrükk, mis kajastavad kannatanu elukohaks oleva korteri juures ja korteris

sees toimunut ühetaoliselt ja usutavalt (vt maakohtu otsuse lk 3 ja 4).

26. Lisaks pole kaitsjal õigus selles, nagu pidas maakohus kannatanu ütlusi kaalukas osas

ebausaldusväärseks, kui seadis kahtluse alla kannatanu tarbitud alkoholi koguse. Kolleegium ei

pea alkoholi koguse osa määravaks ja seda ei nähtu ka vaidlustatud otsusest. Kuigi kannatanu

väidetud 30–40 pitsi viina joomine on ümber lükatud (vt maakohtu otsuse lk 8), ei muuda see

tõsiasja, et süüdistatav pakkus kannatanule viina ja nad koos seda mõnda aega ka jõid. Pealegi

möönis kannatanu ise, et ta ei mäleta täpset tarbitud alkoholi kogust ja pakkus, et see oli umbes

30–40 pitsi viina.

27. Apellatsioonis on seatud kahtluse alla ka kuriteo aeg. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist

nähtub, et kannatanu alkoholijoovet mõõdeti ja joove tuvastati 27. juulil 2023 kell 16.22.

Protokolli on aga kantud ka kannatanu enda öeldu selle kohta, et ta jõi hoopis 26. juulil 2023

(vt I kd, tl 2). 28. juulil 2023 andis kannatanu hoopis ütlusi, et ta hakkas alkoholi tarvitama

27. juulil 2023 kell 7 (vt I kd, tl 1 pd). Kuigi nende kahe tõendi vahel on kannatanu öeldu osas

ebakõla, nõustub kolleegium maakohtuga, et kuriteo toimepanemise ajana saab määratleda

27. juuli 2023 ajavahemiku kella 7 ja 15 vahel. Kannatanu oli 27. juulil 2023 selgitusi jagades

alkoholijoobes, aga päev hiljem ülekuulamisel andis ta ütlusi kainena. Seepärast on põhjust

uskuda 28. juulil 2023 räägitut. Lisaks nähtub K.H. ütlustest ja teabesalvestise

vaatlusprotokollidest, mis kajastavad 27. juulil 2023 tehtud Häirekeskuse kõnesid, et süüdistatava

7(9)

ja kannatanu alkoholi tarvitamine toimus suure tõenäosusega just 27. juulil 2023 enne kella 15

(vt kokkuvõtlikult maakohtu otsuse lk 3). Nii K.H. kui ka lastekaitsetöötaja sõnasid Häirekeskuse

kõnes (vastavalt 27. juulil 2023 kell 15.08 ja 14.19), et nendele teadaolevalt andis süüdistatav

kannatanule alkoholi ja viimane on nüüdseks purjus. Kolleegium osutab sellelegi, et kuriteo

toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja sõltuvalt asjaoludest

võib seda määratleda ka mingi ajavahemikuna. Seda seisukohta väljendas Riigikohus

kriminaalasjas, mida menetleti samuti KarS § 182 järgi ja mille osas luges Riigikohus piisavalt

piiritletuks ja kaitseõigust mitterikkuvaks lausa ajavahemiku „2009. a jaanuarist kuni juunini“

(vt RKKK 17.02.2011, 3-1-1-111-10, p 7).

28. Eelnevat kokku võttes ei pea paika apellatsioonis leitu, justkui süüdistaks kannatanu alusetult

süüdistatavat ja ta võis saada alkoholi mujalt. Asja materjalide seas olevad tõendid kinnitavad, et

süüdistatav kallutas suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust alaealist kannatanut

millalgi 27. juulil 2023 alkoholi tarvitama. Maakohtu otsuses on tuvastatud, et süüdistatav tegi

seda kavatsetult ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad (vt maakohtu otsuse

lk 8). Seega pani süüdistatav toime kuriteo KarS § 182 lg 1 järgi.

(c) Karistus

29. Nõustuda ei saa kaitsjaga ka karistuse osas. KarS § 182 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni

1-aastase vangistuse. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et süüdistatavat on vaja karistada

6-kuulise vangistusega, mis vastab KarS § 182 lg-s 1 kehtestatud karistuse keskmisele määrale.

Samuti leiab kolleegium, et see vangistus tuleb süüdistataval reaalselt ära kanda. Küll aga täiendab

ringkonnakohus kõnealuses osas vaidlustatud otsust.

30. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik ning karistuse asendamine üldkasuliku tööga peab

põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel

mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel

(üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud,

sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne

kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida

ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda

varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes.

Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult

õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-

6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

31. Kolleegium nõustub maakohtuga, et rahaline karistus ei avaldaks süüdistatavale mõju ega täidaks

enda eesmärki. Maakohus tugines seda leides sellele, et süüdistatav pole siiani tasunud talle

väärteo toimepanemise eest 23. septembril 2022 määratud rahatrahvi. Kohus märkis sedagi, et

süüdistatav ei tööta ja ta on osalise töövõimega. Kolleegium peab neid kaalutlusi põhimõtteliselt

asjakohasteks, ehkki mitte määravaks. Maakohus arvestas süü suuruse hindamisel õigustatult

sellega, et süüdistatav andis kannatanule just kanget alkoholi. Kohus ei tuvastanud karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Küll aga ei pea kolleegium kohaseks vaidlustatud

otsuses märgitut, et „[s]amas ei ole süü ka väga väike, sest lisaks alaealises alkoholi tarvitamise

soovi tekitamisele tarbis süüdistatav ka ise koos kannatanuga alkoholi“ (vt maakohtu otsuse lk 9).

Tõik, et süüdistatav tarvitas koos kannatanuga alkoholi, ei näita KarS § 182 lg 1 järgi karistust

mõistes süü suurust. Kolleegium ei loe seda aga oluliseks kaalutlusveaks, mis tooks kaasa

karistuse muutmise.

8(9)

32. Ringkonnakohus osutab süüdistatavale mõistetavat karistust põhjendades ka järgnevale.

Süüdistatava süü suurust mõjutab asjaolu, et ta pakkus kannatanule korduvalt alkoholi ja seda

isegi hoolimata sellest, et kannatanu esialgu alkoholist keeldus. Süü suuruse hindamisel on oluline

ka see, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2), seades lausa eesmärgiks

alaealise kannatanu kallutamise alkoholi tarvitama (vt maakohtu otsuse lk 8). Kolleegium võtab

– nii nagu maakohus – arvesse sedagi, et süüdistatav pakkus kannatanule viina, mis on kange

alkohol ja mille mõju alaealisele on eelduslikult märgatavalt suurem kui lahjal alkoholil.

Kannatanu tarbitud alkoholi toimet näitab asjaolu, et kannatanu ärkas alles kiirabitöötajate

äratamise peale ja tal olid joobetunnused (vt maakohtu otsuse lk 4 ja 5). Süüdistatava karistust

mõjutab seegi, et tal on kehtiv kriminaalkaristus alkoholiga seotud kuriteo toimepanemises, sest

ta tunnistati süüdi ja teda karistati Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2021. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-21-6212 KarS § 424 lg 1 järgi. Asjaolu, et kannatanu on ka varem alkoholi tarvitanud ja see

pole talle vastumeelt, ei mõjuta praegu süüdistatava süü suurusele antavat hinnangut. Maakohus

tuvastas, et süüdistatav pakkus kannatanule alkoholi omal algatusel, tekitades ise kannatanus

soovi alkoholi tarvitada (vt kokkuvõtlikult maakohtu otsuse lk 8). Osutamist väärib ka see, et

KarS § 182 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu täidetuse seisukohalt piisab sellest, kui teo

toimepanija üksnes mõjutab alaealist alkoholi tarvitama. KarS § 182 lg 1 on abstraktne ohudelikt

ega nõua, et alaealine hakkakski kallutamise peale alkoholi tarvitama. Menetletaval juhtumil ei

piirdunud süüdistatav aga pelgalt kallutamisega, vaid süüdistatav ja kannatanu tarvitasidki mõnda

aega süüdistatava mõjutamise järel koos alkoholi.

33. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, mis mõisteti Tartu Maakohtu

13. oktoobri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6212. Ehkki see karistus jäeti 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, rikkus ta katseajal järjepidevalt

käitumiskontrolli nõudeid (ei osalenud näiteks talle määratud programmis „Kainem ja tervem

Eesti“, polnud kriminaalhooldajale kättesaadav, rikkus korduvalt nii registreerimiskohustust kui

ka alkoholi tarvitamise keeldu). Tartu Maakohtu 8. augusti 2023. a määrusest nähtub, et

süüdistatava kohta esitati kokku neli erakorralist ettekannet. Talle anti korduvalt võimalus end

parandada, tema katseaega pikendati, talle määrati alkoholi tarvitamise keeld ning ta suunati

alkoholi tarvitamise vastasele ravile, kuid miski ei toonud edu. Viimaks pöörati vangistus Tartu

Maakohtu 8. augusti 2023. a määrusega täitmisele, kuid see asendati üldkasuliku tööga. Aga

sellestki ei piisanud, sest süüdistatav jätkas talle antud järjekordsest võimalusest hoolimata

rikkumiste toimepanemist. Ta tarvitas kohtu seatud keelule vaatamata uuesti mitu korda alkoholi,

mille osas kriminaalhooldaja hoiatas teda kaks korda, kuni lõpuks esitas erakorralise ettekande.

Tartu Maakohtu 20. detsembri 2023. a määrusega pöörati süüdistatavale mõistetud ära kandmata

vangistus 3 kuud ja 16 päeva täitmisele, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2024. a

määrusega muutmata. Oluline on seegi, et praegu menetletava kuriteo pani ta toime pärast

katseajal käitumiskontrolli nõuete järjepidevat rikkumist ja mitme erakorralise ettekande esitamist

ning enne Tartu Maakohtu 8. augusti 2023. a määrust. See näitab, et süüdistatavat ei heidutanud

uut alkoholiga seotud kuritegu toime panemast isegi see, kui ta oli selleks hetkeks lõppenud

katseajal pannud korduvalt toime erinevaid rikkumisi ja parasjagu oli kõne all eelmise kuriteo eest

mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Samal ajal kui süüdistatava suhtes toimetati

kriminaalmenetlust KarS § 182 lg 1 järgi, jätkas ta asjas nr 1-21-6212 kohaldatud

käitumiskontrolliga pandud kohustuse rikkumisega, tarvitades korduvalt alkoholi. See päädis

vangistuse täitmisele pööramisega. Kusjuures süüdistatav ei ilmunud seda karistust ise kandma,

vaid ta toimetati vanglasse sundtoomisega.

34. Neil asjaoludel on tarvis süüdistatavale mõista vangistus. Kolleegium ei näe võimalust jätta seda

tingimisi täitmisele pööramata. Samuti ei pea kolleegium võimalikuks kohaldada süüdistatavale

üldkasulikku tööd, sest see ilmselt ebaõnnestuks, pidades silmas süüdistatava suhteliselt hiljutisi

9(9)

käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi, mis luhtas ka üldkasuliku töö. Rikkumised ei

lõppenud isegi pärast süüdistatavale korduvalt antud võimalust end muuta ja näidata, et ta on

valmis päriselt muutuma ja abi otsima. Enne vangistuse kandma asumist ei võtnud süüdistatav

midagi ette selleks, et enda pikaajalise ja tema kuritegusid ilmselgelt soodustava

alkoholiprobleemiga tegeleda. Süüdistatava viimastel aastatel toime pandud kuriteod (KarS § 424

lg 1 ja § 182 lg 1 järgi) ja käitumiskontrolli arvukad rikkumised on tingitud just alkoholi

tarvitamisest. Võttes arvesse eeskätt süüdistatava süü suurust KarS § 56 lg 1 ls 1 mõistes ja

kaaludes võimalusi, mis mõjutaksid teda edaspidi alkoholiga seotud kuritegude toimepanemisest

hoiduma KarS § 56 lg 1 ls 2 järgi, peab kolleegium põhjendatuks 6-kuulise reaalse vangistuse

mõistmist (millest tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata üks kolmandik).

(d) Kokkuvõte ja menetluskulu

35. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

4. aprilli 2024. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

36. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 245,22 euro

hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 47 minutit ning

apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 150 minutit. Kaitsja taotleb selle eest 201 eurot, millele

lisandub käibemaks 44,22 eurot.

37. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 6 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi

osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses on kokku kuni 144 eurot ühes

kohtuastmes. Seega ületab kaitsja taotletud 201 eurot korra järgi sätestatud tasu maksimaalmäära

lihtmenetluses ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur

võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi

osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on

eriliselt töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud.

Pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos

ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute

tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses.

(Vt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka

põhjust, võttes arvesse praeguse asja väikest mahtu ja seda, et asja lahendamisel pole keerukaid

õiguslikke küsimusi.

38. Ehkki kolleegium ei pea apellatsioonis esitatud väiteid põhjendatuks, pole need samas ka

ilmselgelt sobimatud ja ainetud. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks riigi

õigusabi osutamist 144 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku seega

175,68 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb

apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda.

Mario Truu

Ingrid Kullerkann

Tiit Lõhmus

(allkirjastatud digitaalselt)