2-24-118410/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Määruse tegemise aeg ja koht

06. september 2024; Viljandi

Tsiviilasja number

2-24-118410

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi R.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699;

aadress Tartu mnt 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

10145, Harju maakond; e-post info@revensen.ee)

Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Irina

Vassiljeva Õigusbüroo OÜ (e-post irina@revensen.ee)

Kostja R.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx

xx-xx, xxxxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx; e-post xxxxx.xxxxxxx@xxxxx.xxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Määrus edastada hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUS

1. Hageja on 09.07.2024 esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse R.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kosja sõlmis 29.12.2022 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu

nr Y221223103 1700 euro saamiseks. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja

29.12.2022. Pärast laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku

692,10 eurot. Ühisraha OÜ saatis 18.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Ühisraha

OÜ edastas 10.04.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik

Lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu

alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ühisraha

OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 10.05.2024 talle kuuluva nõude kostja vastu

Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 10.05.2024 teatise.

3. Hageja selgitab kohtule, et laenulepingu sõlmimisel laenuandja kontrollis MTA andmed,

maksehäireregister, kogumispensioni, rahvastikuregister ja kinnisvararegister. Seega hageja

on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid olid rikutud. Hageja esitab kohtule

ümberarvestuse ja uue maksegraafiku. Kostja sai kätte 1615,00 eurot (1700,00-85,00

lepingutasu). Kostja tasus 692,10 eurot. Põhiosa jääk on summas 1615,00-692,10=922,90

eurot. Hageja esitab kohtule TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude ning palub kohtul välja

mõista kostjalt edasiulatuvad maksed 09.07.2024 esitatud graafiku alusel. Kostja tasus kokku

692,10 eurot. Seega hagi esitamise seisuga kostjal on ettemaks kuni 01.03.2025 (alates 1.-

25.osamakset ja osaliselt 26 osamakse).

4. Kohus oli seisukohal, et esitatud hagiavaldus on puudustega ning tegi hagejale 16.07.2024

puuduste kõrvaldamise määruse. Määruses kohus selgitas, et TsMS § 369 kohaselt tulevase

nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus,

kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

5. Üldjuhul saab hageja esitada kohtusse nõude alles siis, kui nõue on muutunud

sissenõutavaks, st siis, kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud

(võlgniku viivitus). See tähendab, et hageja saab kostja suhtes esitada sellise hagi, mille nõude

täitmist saab hageja juba hagi esitamise ajal nõuda. See tuleneb mh sellest, et hagejal on

üldjuhul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud õiguse kaitseks ning kohus ei tohiks menetleda

põhjendamatuid ja alusetuid nõudeid. Enamasti võiks nõude esitamist pidada alusetuks, kui

hageja nõuab kostjalt sooritust olukorras, kus nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, st

olukorras, kus kostjal ei ole veel kohustust nõuet täita, kostja ei ole veel viivituses ning kostja

tegevus soorituse täitmata jätmisel ei ole õigusvastane. Sellisel juhul ei saa rääkida kostja

kohustuste rikkumisest ning hagejal ei ole üldjuhul alust kohtusse pöörduda.

6. Hagi menetlusse võtmise aluseid (§ 371 lg 2) tuleb kohtul kontrollida juba hagi menetlusse

võtmisel ning juhul, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hageja ei ole esile toonud §-s

369 sätestatud aluseid, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega tuleb nõude

sissenõutavus või §-s 369 sätestatud asjaolud hagis esile tuua ning kohtul tuleb kontrollida

nende esinemist juba hagi menetlusse võtmisel, aga kindlasti ka otsuse tegemisel.

7. Seadusandja on lähtunud sellest, et teatud erandlikel juhtudel võib hageja pöörduda

kohtusse oma õiguste kaitseks juba siis, kui ta võlgnikult veel kohustuse täitmist nõuda ei saa,

st kui hageja õigusi ei ole veel rikutud. See on võimalik siis, kui hageja muudab usutavaks

selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada,

millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks ning sellele lisaks tuleb hagejal usutavaks muuta

eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua

asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt

hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.

8. Olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, võib olla tegemist nt

siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei kavatse, mh kui võlgnik on

hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista. Vastava olukorraga võib olla tegemist ka nt siis,

kui on näha, et võlgniku majanduslik võimekus on selline, et võlgnik kohustust täita ei suuda.

9. Hageja esitas kohtule 05.08.2024 puuduste kõrvaldamiseks info et uus maksegraafik on

edastatud kostjale 07.07.2024. Kostja e-kirjale ei vastanud. Hageja on seisukohal, et kostja

ignoreerib hageja kõnesid ja kirju ning ei ole usutav, et kostja on huvitatud selles, et hakata

tasuma hiljem võetud kohustust. Hageja samuti juhib kohtu tähelepanu, et kostja tegi viimase

makse kohustuse katteks 12.11.2023, ehk möödas on juba 9 kuud, kuid asjaolu VTL

rikkumise kohta saaks kostja teada ainult hagimenetluse raames. Hageja pakkus kostjale

kompromissi, mis ei koormaks kostjat pikkadeks aastateks. Kostja sellele ei vastanud, seega

hageja on seisukohal, et kostja ei ole huvitatud sellest, et hakata maksma ka hiljem. Seoses

sellega hageja on seisukohal, et tulevase nõude esitamine on põhjendatud.

10. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks

määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise

põhjus.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et esineks TsMS §-s 369 sätestatud alused.

Kohtu hinnangul ei anna kostja mitte vastamine hageja e-kirjale (mis on saadetud alles peale

kohtusse pöördumist) alust asuda seisukohale, et kostja ei asu võlgnevust tasuma graafiku

järgselt so alates 01.03.2025. Hageja ei ole muutnud usutavaks, et võlgnik oma kohustust

õigel ajal ei täida. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus jõuda

järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida. Seda ei saa kohtu

hinnangul tõendada ka võlgnevuse mittemaksmine ajal, mil maksekohustus reaalselt puudub

(sest kostjal on hageja enda sõnul ettemaks). Muid tõendeid esitatud ei ole. Tulenevalt

eeltoodust ei ole täidetud TsMS § 369 hagi esitamise lubatavuse eeldused.

12. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2

alusel.

13. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

14. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik