2-22-10377/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10377

Tsiviilasi

Rutwol Kaubandus OÜ hagi H.K vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

H.K vastuhagi Rutwol Kaubandus OÜ vastu töötasu,

hüvitiste ja lisanduva väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Rutwol Kaubandus OÜ hagi hind 6327,44 eurot

H.K vastuhagi hind 5416,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rutwol Kaubandus OÜ (registrikood 14227440),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi I.N

Kostja H.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja H.C

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta H.K vastuhagist osaline loobumine vastu ja lõpetada menetlus järgmistes

nõuetes:

1.1.

Mõista Rutwol Kaubandus OÜ-lt H.K kasuks välja töötasu ületundide eest 2020. a

150,99 eurot ületavas osas, 2021. a 330,54 eurot ületavas osas ja 2022. a 372,81 eurot

ületavas osas;

1.2.

Mõista Rutwol Kaubandus OÜ-lt H.K kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel

4161 eurot ületavas osas;

1.3.

Mõista Rutwol Kaubandus OÜ-lt H.K kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitis

2021. a eest 1700 eurot ja 2022. a eest 850 eurot.

2. Määrata H.K vastuhagi hinnaks 5416,48 eurot.

3. Rahuldada Rutwol Kaubandus OÜ hagi osaliselt.

4. Tuvastada 28.06.2022 Rutwol Kaubandus OÜ ja H.K vahel 01.07.2020 sõlmitud

töölepingu nr 4 erakorralise ülesütlemise tühisus.

5. Lugeda Rutwol Kaubandus OÜ ja H.K vahel 01.07.2020 sõlmitud tööleping nr 4

korraliselt lõppenuks 28.07.2022.

6. Jätta rahuldamata Rutwol Kaubandus OÜ nõue mõista H.K-lt Rutwol Kaubandus OÜ

kasuks välja leppetrahv 1700 eurot, kahjuhüvitis 918 ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata H.K vastuhagi mõista Rutwol Kaubandus OÜ-lt välja töötasu

854,34 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4161 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

8. Jätta Rutwol Kaubandus OÜ hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi

kanda. Jätta viidatud osas menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

9. Jätta H.K vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud H.K kanda. Mõista H.K-lt

Rutwol Kaubandus OÜ kasuks välja menetluskulud 3166,25 eurot. Käesoleva

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb H.K-l tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (06.09.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Rutwol Kaubandus OÜ (hageja) esitas 15.07.2022 Harju Maakohtule hagi H.K (kostja) vastu

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.07.2020 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja

juures tööle müügiesindajana. Kostja saatis 28.06.2022 hagejale töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist ületundide vale arvestusega

tööandja poolt. Hageja leidis, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Pooled ei

sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemises ja selle tasustamises. Hageja ei kohustanud kostjat

ületunde tegema. Hageja ei ole töölepingu kestel kordagi hüvitanud kostjale väidetavaid ületunde

vaba ajaga ega rahas. Kostja teavitas hagejat alles 2022. a aprillis väidetava ületunnitöö

tegemisest. Hageja ei olnud ennem ületunnitöö tegemisest teadlik, mistõttu ei ole võimalik väita,

et hageja on töötasu maksmisega oluliselt viivitanud. Kostja teadis oma väidetavast õiguste

rikkumisest juba alates 2021. a oktoobrist. Avalduse töölepingu ülesütlemiseks esitas töötaja

alles 2022. a juunis. Seega ei öelnud kostja töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Hageja palus tuvastada kostja töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping korraliselt lõppenuks.

Hageja selgitas, et pooled sõlmisid kokkuleppe, et kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt

töölepingu ülesütlemise kohta avaldust esitamata või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu

järgimata, on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi kuni töötaja keskmise kalendrikuu

töötasu ulatuses. Kuivõrd kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ilma seadusest tuleneva

aluseta ning lahkus töölt enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega, palus hageja mõista

kostjalt välja leppetrahv 1700 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja viivis leppetrahvilt

seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja oli seisukohal, et kostja, öeldes ilma seadusest tuleneva aluseta töölepingu erakorraliselt

üles, rikkus töölepingut. Kostja rikkumise tõttu pöördus hageja advokaadi poole. Hagejale

osutati õigusabi summas 918 eurot. Kuigi õigusabi arve maksab esialgu kolmas isik, peab hageja

kolmandale isikule kantud kulusid hüvitama. Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitis

õigusabikulude katteks 918 eurot ning viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 12.09.2022 vastuhagi, paludes mõista

hagejalt välja töötasu ületunnitöö eest, puhkusehüvitis, hüvitis seoses töölepingu erakorralise

ülesütlemisega ning viivis rahalistelt nõuetelt seaduses sätestatud määras alates vastuhagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja 28.06.2022 avaldusega on kehtiv.

Kostja on töösuhte kestel teinud ületunde. Kostja on igakuiselt edastanud tööandjale ja

raamatupidajale andmed ületundide kohta ning hageja on kooskõlas töösuhte alguses sõlmitud

suulise kokkuleppega hüvitanud ületunde vaba ajaga. Hageja on korduvalt andnud lubadusi

ületunde rahas hüvitada, kuid ta ei ole seda teinud. 2022. a juunis toimus vestlus, kus hageja asus

eitama ületundide ja nende kostjale vaba ajaga asendamise kokkuleppe olemasolu ja kehtivust.

Hageja hakkas väitma, et kostjal ei ole ületunde üldse olemas. Siis kostja sai aru, et hageja ei

täida kokkulepet ületundide hüvitamise kohta ja ta otsustas töölepingu lõpetada. Töötaja

poolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks oli tööandja poolne ületundide

hüvitamise kokkuleppest mittekinnipidamine ning ületundide töötajale kompenseerimata jätmine

kas vaba ajaga või rahas.

Kostja hinnangul on hageja leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded alusetud ja need tuleb

rahuldamata jätta. Kui kohus siiski leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, tuleb summat ühe

euroni vähendada. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendamatult kõrged. Advokaadi

õigusabi osutamise ajakulu on ülepaisutatud. Mõistlikuks ei saa lugeda advokaadi tunnitasu 170

eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi arve on väljastatud kolmandale isikule, kellel ei ole käesoleva

vaidlusega mingit seost.

Hageja ei ole kostjale ületunde rahas hüvitanud. Kostja palus mõista hagejalt välja töötasu

ületunnitöö eest 2020. a 209,86 eurot, 2021. a 385,89 eurot ja 2022. a 382,71 eurot, kokku

978,46 eurot (neto). Kostja palus kohustada hagejat tasuma põhinõudelt viivist seaduses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ja tal on õigus nõuda kostjalt töölepingu seaduse

(TLS) § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja keskmine töötasu

oli 1700 eurot (neto) ja hageja peab maksma hüvitist kokku 5100 eurot (neto). Kostja palus

kohustada hagejat tasuma põhinõudelt viivist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palus kostja kohtul mõista hagejalt välja kasutamata puhkuse

hüvitise 2021. a eest 1700 eurot ja 2022. a eest 850 eurot.

Kohtu põhjendused

3. Kostja on menetluse kestel loobunud järgmistest nõuetest (kostja 15.12.2023

menetlusdokument (I kd, tl 170–173), 08.04.2024 menetlusdokument (II kd, tl 67), kostja

selgitused 15.04.2024 kohtuistungil (ajalõik 00:00:25–00:02:24; II kd, tl 70–73):



mõista hagejalt välja töötasu ületundide eest 2020. a 150,99 eurot ületavas osas, 2021. a

330,54 eurot ületavas osas ja 2022. a 372,81 eurot ületavas osas;



mõista hagejalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4161 eurot ületavas osas;



mõista hagejalt välja kasutamata puhkuse hüvitis 2021. a eest 1700 eurot ja 2022. a eest 850

eurot.

Kohus võtab kostja nõuetest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse eeltoodud nõuetes.

4. Nõuetest osalise loobumise tõttu peab kohus vajalikuks määrata kostja vastuhagi hind (TsMS

§ 136 lg 1). Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123).

Kostja on esitanud järgmised nõuded:



mõista hagejalt välja töötasu ületunnitöö eest 2020. a 150,99 eurot, 2021. a 330,54 eurot ja

2022. a 372,81 eurot. Tegemist on eraldi nõuetega ja iga nõude hind on vastavalt 150,99 eurot,

330,54 eurot ja 372,81 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause);



mõista hagejalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4161 eurot. Nõude hinnaks on 4161 eurot

(TsMS § 124 lg 1 esimene lause);



mõista hagejalt välja töötasult ületunnitöö eest ja TLS § 100 lg 4 järgselt hüvitiselt viivis

seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Nõude hinnaks on

401,14 eurot (12,08 eurot (viivis 150,99 eurolt) + 26,44 eurot (viivis 330,54 eurot) + 29,74 eurot

(viivis 372,81 eurolt) + 332,88 eurot (viivis 4161 eurolt); TsMS § 133 lg 2, § 367).

Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (TsMS § 133 lg 1) ning hagihinda

arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS § 134 g 1 esimene lause). Eeltoodust

tulenevalt on vastuhagi hinnaks kokku 5416,48 eurot (150,99 eurot + 330,54 eurot + 372,81

eurot + 4161 eurot + 12,08 eurot + 26,44 eurot + 29,74 eurot + 332,88 eurot).

5. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust

omavad asjaolud:



hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja

juures tööle müügiesindajana (I kd, tl 7–12);



kostja ütles 28.06.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (I kd, tl 13).

6. Tööandja on esitanud kohtule hagi paludes tuvastada töötaja poolse töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt välja leppetrahv, kahjuhüvitis ja viivis. Töötaja on

esitanud vastuhagi nõudega mõista hagejalt välja töötasu, hüvitis seoses töölepingu erakorralise

ülesütlemisega ning viivis. Hagi ja vastuhagi lahendamise seisukohalt on oluline töölepingu

erakorralise ülesütlemise kehtivus. Seega võtab kohus eelkõige seisukoha, kas töölepingu

lõpetamine töötaja 28.06.2022 avaldusega on kehtiv, ning lahendab lepingu ülesütlemisega

seotud nõuded.

7. TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1

esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist

ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks

tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

8. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud)

ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused. Kohtule esitatud

asjaoludest nähtub, et kostja on järginud töösuhte lõpetamisel formaalset eeldust, esitades

hagejale põhjendatud kirjaliku avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja hageja on

avalduse kätte saanud. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas olid täidetud lepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused, st kas esines seadusest tulenev alus öelda tööleping üles.

9. Kostja 28.06.2022 avalduse ja menetluse kestel antud selgituste järgi ütles töötaja töölepingu

erakorraliselt üles sellepärast, et tööandja ei pidanud kinni kokkuleppest ületunde tasaarvestada

ning ületunde vaba ajaga või rahas hüvitada (nt kostja 15.12.2023 menetlusdokumendi p 9 (I kd,

tl 170–173). Seega võib töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla TLS § 91 lg 1 või

alternatiivselt TLS § 91 lg 2 p 2. Kohtumenetluses tugines kostja töölepingu lõpetamise alusena

viimati mainitud sättele (kostja 15.12.2023 menetlusdokumendi p 9 (I kd, tl 170–173). Hageja on

eitanud ületunnitöö tegemise kokkuleppe ja ületundide rahas hüvitamise kokkuleppe sõlmimist.

Lisaks vaidlustas hageja ületundide tegemist kostja poolt.

10. Ületunnitöö tegemine eeldab üldjuhul tööandja ja töötaja kokkulepet (TLS § 44 lg 1). Samas

võib töötaja tööandja ühepoolsel nõudmisel üle kokkulepitud tööaja tööd teha, kui see on

põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu

panus (TLS § 44 lg 4). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hageja nõudnuks kostjalt ajutiselt

erakorraliste asjaolude tõttu ületunnitöö tegemist. Seega tuleb kontrollida, kas pooled sõlmisid

kokkuleppe ületunnitöö tegemise kohta.

11. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb poolte otsustada, mis vormis

ületunnitööga nõustumine fikseeritakse. Kohtu ette toodud asjaoludest ja materjalidest nähtuvalt

ei ole pooled kirjalikku ületunnitöö kokkulepet sõlminud. Kostja selgitas, et pooled sõlmisid

kokkuleppe suuliselt (kostja 15.12.2023 menetlusdokumendi p 3 (I kd, tl 170–173); 29.02.2024

menetlusdokumendi p 1 (II kd, tl 58-59). Kohtu hinnangul on kostja väide suulise kokkuleppe

sõlmimise kohta tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, kellega, millal ja milliste tingimustega

võisid pooled suulise kokkuleppe sõlmida. Asjaolu, et tunnistaja H.C sõnul sõlmitakse tööandja

juures suuline kokkulepe ületunnitöö tegemise kohta (15.04.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik

00:40:09 (I kd, tl 70–73) ei tõenda vastava kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema selgitus puudutas kokkuleppe sõlmimist eelkõige tunnistaja

ja tööandja vahel. Tunnistaja tõi välja, et ta ei tea, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

kokkulepe ületunnitöö kohta.

12. Kostja tõi välja, et tema esitas igakuiselt tööandja esindajale ja raamatupidajale e-kirja teel

oma tööajaarvestuse. Kostja pidas arvestust täiendavalt tööandja serveris. Töötaja sõnul

aktsepteeris tööandja kuni 2022. a juunikuuni kostja tööajaarvestust ning raporteeritud töötunde.

Tööandja andis töötajale ületundide ulatuses vaba aega (kostja 15.12.2023 menetlusdokumendi p

2 (I kd, tl 170–173); 29.02.2024 menetlusdokumendi p 1 (II kd, tl 58-59). Kostja selgitustest

nähtuvalt võisid pooled ületunnitöö kokkuleppe konkludentselt ehk kaudsete tahteavalduste

vahetamise teel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3) sõlmida.

13. Kohtule ei ole esitatud tõendeid poolte käitumise kohta enne 2021. a septembrit, millest saaks

järeldada ületunnitöö kokkuleppe sõlmimist. Seega tõendamata on kokkuleppe sõlmimine

perioodil alates töösuhte algusest kuni 2021. a septembrini. Kokkulepet ei tõenda hagejalt kostja

taotlusel väljanõutud 2020. a, 2021. a ja 2022. a veolehed (I kd, tl 83–168). Lehed sisaldavad

kostja poolt kaupade kättetoimetamiseks tehtud sõidumarsruute. Seejuures puuduvad lehtedel

andmed tööpäeva alguse ja lõpu kohta, mistõttu pole võimalik tööaja kestust kontrollida. Kostja

on esitanud kohtule sõidupäeviku ja ületundide arvestuse seletuskirja (I kd, tl 179–193) ning

töösõitude marsruudid (II kd, tl 2–53). Kohus leiab, et kostja koostatud sõidupäevik, seletuskiri

ja marsruudid on menetlusosalise seletus, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt

tõendid. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo

26.10.2021, 2-19-7379, p 21; RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 15.5). Kohus ei arvesta kostja

esitatud sõidupäevikut ja ületundide arvestuse seletuskirja (I kd, tl 179–193) ning töösõitude

marsruute (II kd, tl 2–53).

14. Kohus leiab, et ületunnitöö kokkuleppe sõlmimist ei tõenda kostja esitatud 30.09.2021,

29.04.2022 ja 28.06.2022 e-kirjad hagejale (I kd, tl 174–184). 30.09.2021 kirjas avaldas kostja,

et ta kustutas lapse haiguspäeva ületundidega ning 28.06.2022 kirjas selgitas kostja, et ta tahaks

mõned päevad töölt puududa ning avaldas soovi neid päevi ületundidega tasaarvestada. Kohtu

hinnangul ei tõenda kostja kirjad, et hageja oleks nõustunud, et kostja on teinud ületunde. Kirjad

ei tõenda ka seda, et hageja oleks nõustunud ületunde vaba aja andmisega hüvitama. Kostja tõi

28.06.2022 kirjas välja, et tööandja võlgneb talle 20,8 tundi ületundide arvelt. Asja materjalide

järgi ei ole hageja kostja väidet tunnistanud ega talle ületunde vaba ajaga või rahas hüvitanud.

Seega ei tõenda ka 28.06.2022 kiri kokkuleppe sõlmimist. Kohus selgitab, et 30.09.2021,

29.04.2022 ja 28.06.2022 kirjadele lisatud kostja koostatud ületunnitöö arvestused on poole

seletused, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid. Kohus ei arvesta kostja

seletusi.

15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet

ületunnitöö tegemise kohta. Kostja vastupidine väide on tõendamata.

16. Kohus leiab, et tõendatud ei ole ka see, et kostja oleks töösuhte kestel ületunde teinud.

15.04.2024 kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja H.C ei teadnud, kas kostja tegi ületunde.

Tunnistaja seletustest nähtub hoopis see, et hageja juures ületunde reeglina ei tehta. Kui aga

tekib vajadus tööd üle kokkulepitud tööaja teha, sõlmivad töötaja ja tööandja selle kohta eraldi

kokkuleppe (15.04.2024 istungi protokoll, ajalõik 00:40:09 (I kd, tl 70–73). Kostja 30.09.2021,

29.04.2022 ja 28.06.2022 e-kirjad hagejale ei tõenda töö tegemist üle kokkulepitud tööaja (I kd,

tl 174–184). Viidatud kirjadele lisatud kostja ületunnitöö arvestused on kostja seletus, mis ei ole

tõend ja kohus neid ei arvesta. Hagejalt kostja taotlusel väljanõutud 2020. a, 2021. a ja 2022. a

veolehtedel puuduvad andmed kostja tööaja kestuse kohta, mistõttu pole võimalik tuvastada, kas

kostja on ületunde teinud (I kd, tl 83–168). Kohus kordab, et kostja koostatud sõidupäevik ja

ületundide arvestuse seletuskiri (I kd, tl 179–193) ning töösõitude marsruudid (koostatud mh

hageja poolt esitatud veolehtede alusel; II kd, tl 2–53) on kostja seletused, mis ei ole tõend ja

kohus neid ei arvesta.

17. Kostja on nõudnud hagejalt ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamine rahas

eeldab tööandja ja töötaja kokkuleppe sõlmimist. Kostja sõnul lubas hageja ületunde rahas

hüvitada (kostja 05.01.2023 menetlusdokumendi p 9 (I kd, tl 66-67). Kostja ei ole oma väidet

tõendanud. Seega on tõendamata, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe ületundide rahas

hüvitamise kohta. Kostja oli seisukohal, et töösuhte lõppemisel muutus TLS § 84 lg 1 alusel

sissenõutavaks hageja kohustus hüvitada ületunde rahas. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega.

Töötajal on õigus nõuda ületundide eest töötasu maksmist juhul, kui tööandja ja töötaja on

leppinud kokku ületundide hüvitamises rahas. Praegu ei ole pooled vastavat kokkulepet

sõlminud. Töölepingu ülesütlemine töötaja avaldusega ei tekita tööandjale TLS § 84 lg 1 alusel

kohustust ületunde rahas hüvitada.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudus mõjuv põhjus (TLS § 91 lg 1)

öelda tööleping erakorraliselt üles. Hageja ei ole töölepingut ka oluliselt rikkunud, mis andnuks

kostjale õiguse tööleping erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles öelda. Töölepingu

ülesütlemiseks puudusid materiaalsed eeldused, mistõttu on töölepingu erakorraline ülesütlemine

kostja 28.06.2022 avaldusega tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Kohus tuvastab töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse. Ülesütlemise tühisuse tõttu tuleb TLS § 85 lg 4 alusel lugeda

tööleping korraliselt lõppenuks 28.07.2022.

19. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole ületunde teinud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata

kostja nõude mõista hagejalt välja töötasu ületunnitöö eest 2020. a 150,99 eurot, 2021. a 330,54

eurot ja 2022. a 372,81 eurot, kokku 854,34 eurot.

20. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu, ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt TLS

§ 100 lg 4 alusel hüvitist. Kohus jätab rahuldamata kostja nõude mõista hagejalt välja hüvitis.

21. Kuna kostja rahalised nõuded (töötasu ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel) ei kuulu

rahuldamisele, jätab kohus rahuldamata kostja nõude mõista rahalistelt nõuetelt välja viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuhagi jääb täies ulatuses rahuldamata.

22. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja leppetrahv. Töölepingu p 10.3

sätestab, et kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu ülesütlemise kohta avaldust

esitamata või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu järgimata, on tööandjal õigus nõuda

töötajalt leppetrahvi kuni töötaja keskmise kalendrikuu töötasu ulatuses (I kd, tl 7–12). Hageja

selgitas, et kuna kostja on ilma seadusest tuleneva aluseta öelnud töölepingu erakorraliselt üles

ning lahkunud töölt enne seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega, s.o 30 päeva, ja ei soovi tööle

naasta, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi (hageja 15.07.2022 menetlusdokumendi p 26

(I kd, tl 1–5); 29.02.2024 menetlusdokumendi p 19 (II kd, tl 61-62).

23. Töölepingu p-s 10.3 leppisid pooled kokku, et leppetrahv rakendub juhul, kui töötaja lahkub

töölt ülesütlemisavaldust esitamata või kui töötaja lahkub töölt seaduses ettenähtud

etteteatamistähtaega järgimata. Töötaja eeltoodud käitumist saab pidada töölepingu rikkumiseks.

Töölepingu viidatud punktist nähtuvalt rakendub leppetrahv siis, kui töötaja paneb töölepingu

rikkumise toime süüliselt. Sellist tõlgendust kinnitab lepingus kasutatud mõiste „omavoliliselt“,

mis näitab poolte soovi siduda leppetrahvi kohaldamine olukorraga, kus töötaja ei käitu temalt

oodatava hoolsusega. Mainitud tõlgenduse kasuks räägib ka see, et seadus näeb ette tööandja ja

töötaja õiguse leppida kokku leppetrahvis juhuks, kui töötaja rikub töölepingut süüliselt (TLS §

77 lg 1). Kohus toob välja, et kostja esitas avalduse lepingu erakorralise ülesütlemise kohta.

Seega ei rakendu leppetrahvi tasumise esimene tingimus ehk töölt lahkumine ilma

ülesütlemisavaldust esitamata. Praegu tuleb hinnata, kas kostjal oli õigus lahkuda töölt enne

korralise ülesütlemistähtaja lõppemist (TLS § 98 lg 1). Mainitud asjaolu juures saab arvestada ka

seda, kas erakorralisel ülesütlemisel oli materiaalõiguslik alus.

24. Kohus leiab, et kostja käitumist tuleb hinnata töölepingu ülesütlemisavalduse esitamise hetke

seisuga. Asja materjalide järgi ütles kostja 28.06.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles.

Lepingu lõpetamisel tugines töötaja asjaolule, et tööandja ei pidanud kinni kokkuleppest

ületunde tasaarvestada ning ületunde vaba ajaga või rahas hüvitada (nt kostja 15.12.2023

menetlusdokumendi p 9 (I kd, tl 170–173). Hageja ei ole väitnud, et töölepingu ülesütlemine

kostja poolt oleks raskendanud tema majandustegevust või tekitanuks täiendavaid kulusid

näiteks vajaduse tõttu kiiresti uut töötajat palgata. Kostja ei pidanud erakorralisest ülesütlemisest

tööandjale ette teatama ning arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

ei saanud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja

lõppemiseni (TLS § 98 lg 2). Töösuhte lõpetamise hetkel oli kostja kindel, et tal on õigus leping

üles öelda. Asjaolu, et erakorralisel ülesütlemisel puudub materiaalõiguslik alus, mistõttu

loetakse ülesütlemine korraliseks ja töötajal on kohustus ülesütlemisest tööandjale vähemalt 30

kalendripäeva ette teatama, selgus alles tagantjärgi kohtumenetluse käigus. Kohus ei ole

tuvastanud, et töölepingu ülesütlemisel oleks kostja käitunud vastuoluliselt. Kohus leiab, et

kostja, öeldes töölepingu erakorraliselt üles, ei ole töölepingut süüliselt rikkunud ja järelikult

täidetud ei ole leppetrahvi nõudmise eeldus. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista

kostjalt välja leppetrahv 1700 eurot. Kuna leppetrahvi väljamõistmise nõue jääb rahuldamata,

jätab kohus rahuldama hageja nõude mõista kostjalt välja viivis leppetrahvilt seaduses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

25. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 918 eurot

kohtueelsete õigusabikulude katteks. Hageja selgitas, et kostja ütles ilma seadusest tuleneva

aluseta töölepingu erakorraliselt üles ning sellega rikkus kostja seadusest ja töölepingust

tulenevaid kohustusi. Kostja rikkumise tõttu pöördus hageja advokaadi poole ja talle osutati

õigusabi summas 918 eurot (hageja 15.07.2022 menetlusdokumendi p 34 (I kd, tl 1–5);

29.02.2024 menetlusdokumendi p 8 (II kd, tl 61-62).

26. Kohtueelsed õigusabikulud võivad olla lepingu rikkumise tõttu põhjustatud otseseks

varaliseks kahjuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja 128 lg 3 järgi (RKTKo 05.11.2008, 3-

2-1-79-08, p 18; RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 50; RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24).

Praegu võis kahju töösuhtes tekkida, mistõttu tuleb hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel

seaduses sätestatud erisusi arvestada. TLS § 72 järgi vastutab töötaja tekitatud kahju eest, kui ta

on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse

või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (VÕS § 104 lg 2).

27. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Mainitud

lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas seda, et töötaja peab töösuhtes põhjendamatust

töölepingu ülesütlemisest hoiduma. Töölepingu lõpetamise hetkel oli kostja kindel, et hageja on

rikkunud pooltevahelist kokkulepet, mistõttu on töötajal õigus leping erakorraliselt üles öelda.

Asjaolu, et erakorralisel ülesütlemisel puudub materiaalõiguslik alus selgus alles tagantjärgi

kohtumenetluse käigus, kuna kostjal ei õnnestunud oma väiteid tõendada. Sellises olukorras ei

saa kohtu hinnangul heita kostjale ette lojaalsuskohustuse rikkumist. Kuivõrd kostja ei ole

kohustust rikkunud, ei ole hagejal õigust kostjalt kahju hüvitamist nõuda.

28. Isegi juhul, kui möönda, et kostja, öeldes töölepingu erakorraliselt üles, on seadust rikkunud,

ei ole ta rikkumises süüdi. Töölepingu lõpetamise hetkel oli kostja veendunud, et tal on seadusest

tulenev õigus tööleping lõpetada. Asja materjalide alusel ei ole võimalik väita, et töölepingu

ülesütlemisel olnuks töötaja vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kuna kostja ei ole kohustuse

rikkumises süüdi, ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 918 eurot. Kuna kahjuhüvitise

väljamõistmise nõue jääb rahuldamata, jätab kohus rahuldama hageja nõude mõista kostjalt välja

viivis kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni.

29. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid. Hageja esitas hagis nõude tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus ning varalise nõude mõista välja leppetrahv ja kahjuhüvitis

koos lisanduva viivisega. Kohus rahuldab tuvastusnõude, varaline nõue jääb rahuldamata. Kohus

leiab, et kuigi vaidluse oluline maht seondus tuvastusnõudega, millega seoses on esitatud

dokumentaalseid tõendeid ja kuulati ära tunnistaja, on mõlemad nõuded laias laastus sama

kaaluga. Kuivõrd tuvastusnõue kuulub rahuldamisele ja varaline nõue jääb rahuldamata,

rahuldatakse hagi ca 50% ulatuses. Seetõttu on põhjendatud jätta tööandja hagi menetlemisega

seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna viidatud osas jäävad

kulud poolte endi kanda, pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

30. Kostja vastuhagi jääb kogu ulatuses rahuldamata. Kohus jätab vastuhagi menetlemisega

seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

31. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 29.05.2024. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja menetluskuluks kokku 6717,50 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad lepinguliste

esindajate kuludest 6332,50 eurot ning kohtukuludest summas 385 eurot. Kostja ei ole hageja

menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.

32. Hageja 29.05.2024 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv on seotud hageja poolt

esitatud hagiavalduse lahendamisega. Kuivõrd kohus on käesoleva kohtulahendiga otsustanud

jätta hageja (tööandja) hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda, jääb hageja

poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hageja enda kanda.

33. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lisaks tasutud riigilõivule hageja menetluskuluks

lepinguliste esindajate kulu kokku summas 6 332,50 eurot (käibemaksuta). Hageja ei nõua

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hagejale osutati käesolevas tsiviilasjas

õigusabiteenust lepinguliste esindajate T M ja I.N poolt tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).

34. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas tsiviilasjas

TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või spetsiifilise

vaidlusega, mis õigustaks hagejale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme

lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Kohus on

seisukohal, et hagejal on õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise

tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt

menetlusosaliselt välja mõistmisel tuleb kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest

konkreetses vaidluses.

35. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja

kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär

mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise

tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud

mõistlikuks ka kohtupraktikas (nt RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15, RKTKm

29.01.2024, 2-21-9796, p 19).

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud

õigusabiteenust kokku 37 tundi ja 15 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti

arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud

istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas

kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

37. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid ja

neile kulunud aega, samuti arvestades, et menetlustoimingud seonduvad nii hageja poolt esitatud

hagi kui ka kostja poolt esitatud vastuhagi menetlemisega, asub kohus seisukohale, et 50%

hageja õigusabikuludest on seotud hageja hagi menetlemisega ning 50% õigusabikuludest on

seotud kostja poolt esitatud vastuhagi menetlemisega. Hageja hagi menetlemisega seotud

menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda, seega õigusabikuludest 50%, s.o 3166,25 eurot,

jääb hageja enda kanda. Ülejäänud 50% õigusabikuludest, s.o 3166,25 eurot, on seotud vastuhagi

menetlemisega ning vastuhagi menetlemisega seotud kulud jättis kohus kostja kanda. Kohus

määrab vastuhagi menetlemisega seotud hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

3166,25 eurot (käibemaksuta) ning nimetatud menetluskulu tuleb vastavalt menetluskulude

jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

38. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2025. a määrusega nr 2-

22-10377