2-24-4300/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4300

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

V Ti hagi T Ti vastu elatise vähendamise nõudes

630 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: V T (isikukood xxx; e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-

post info@tarmopilv.ee)

Kostja: T T (isikukood xxx)

Kostja seaduslik esindaja: J V (isikukood xxx; e-post xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

15.03.2024 esitatud ning 03.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis V Ti (hageja) ja J

V kooselust tütar T T (kostja). Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.11.2019 tsiviilasjas nr 2-18-

15255 otsuse, millega mõistis välja hagejalt kostja kasuks alates 11.10.2018 välja elatise summas

120 eurot kuus. Hagejal ei ole enam võimalik tasuda elatist väljamõistetud määras, sest hagejal

pole ametliku sissetulekut ja tal on raskused enda igapäevaste kulude katmisega. Hagejal on

paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Hagejale on määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt

keskmine puue kuni 29.05.2026, lisaks on talle määratud ka xxx. Hageja vastu on algatatud

täiteasi numbriga xxx, võla jääk on 02.04.2024 seisuga 6244,12 eurot. Asjaolud on oluliselt

muutunud, hageja võimekus tööl käia on raskendatud. Hagejal on keeruline antud olukorras ka

iseennast üleval pidada ja esmased vajadused rahuldada.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist 50 euroni kuus.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Elatise vähendamiseks ei piisa ainult hageja

praeguse majandusliku olukorra näitamisest, vaid hageja peab ka tõendama, et tema majanduslik

olukord on võrreldes otsuse tegemise ajaga halvenenud. Hagiavalduses ei ole hageja välja

toonud, mis on tema elus konkreetselt muutunud, mis võiks mõjutada Tallinna Ringkonnakohtu

otsust. Hageja on ka eelmises menetluses viidanud oma tervislikule seisundile. Hagejal on xxx,

mis tähendab, et ta on xxx. Täiteasja xxx algatati juba 2015. aastal ning hageja esitatud

argumente seoses sellega on eelmises tsiviilasjas juba käsitletud ja kohus on neid arvestanud

elatise määramise otsuse tegemisel.

Hageja on vastavalt registriandmetele xxx ning xxx. xxx osanik on hageja õde M G. xxx osanik

on hageja ema N T. Hageja loovutas oma osa nendes äriühingutes vabatahtlikult lähisugulastele,

kuid jätkas nende ettevõtete juhtimist juhatuse liikmena. Avatud allikate andmetel töötavad need

ettevõtted aktiivselt. Nende ettevõtete kasum kasvab. Esitatud objektiivne info annab põhjust

arvata, et hageja viide sellele, et tema võimalused tööturul on piiratud, ei vasta tegelikkusele,

kuna ta ise on edukas tööandja ja ta on võimeline reguleerima väljamakstava töötasu suurust,

seal hulgas ka iseendale makstava töötasu suurust. Asjaolu, et hagejal puudub ametlik sissetulek,

ei tähenda, et tal poleks üldse sissetulekuid, töötades lähisugulastele kuuluvate ettevõtete juhina.

Hageja kasutab igapäevaelus sõidukit: xxx Reg nr xxx ning elab xxx asuvas ridaelamus 350 m2

suuruses boksis, mis kuulub hageja vanematele. Hageja vanemad elavad hagejast eraldi. Hageja

kasutuses olevad eluruumid viitavad hageja materiaalsele heaolule ja sellele, et tal on rahaline

suutlikkus elamuala ülal pidada 350 m2.

Samuti on kostja seisukohal, et hageja tervislik seisund pole muutunud. xxx on lapsel juba

lapsepõlvest, see tähendab, et see haigus oli hagejal juba enne 26.11.2019, mitte aga ei tekkinud

hiljem. Teisi lapsi hagejal pole.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg

6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates

01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma

kostjale elatist igakuiselt summas 120 eurot tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu

26.11.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-15255 (hagimaterjalidest ekslikult märgitud 2-

18-5255, otsus nähtav kohtute infosüsteemist). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud

vähendada elatist 50 euroni kuus alates 03.04.2024.

4. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki

pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund

on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras,

kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks

olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas

ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta

ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada

asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-15255 kohtulahendi tegemisel.

5. Tsiviilasjas 2-18-15255 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja palunud elatist

vähendada 100 euroni ning märkinud, et põeb xxx, mistõttu on tema võimalused tööturul

osaleda piiratud. Samuti on hageja viidanud oma ainukesele töötasule 125 eurot kuus xxx

ning võlgnevusele kostja ees. Kohus on otsuse tegemisel arvestanud, et hagejal on

diagnoositud xxx, mistõttu on hageja töövõime xxx. Samuti on Ringkonnakohus otsuse

tegemisel lähtunud asjaolust, et hageja igakuine sissetulek oli kuni 13.05.2019 125 eurot

ja alates 14.05.2019 on olnud ca 360 eurot (viidatud asjaolud nähtuvad 2-18-15255

26.11.2019 otsusest).

6. Hageja on tuginenud elatise vähendamise nõude esitamisel oma tervislikule seisundile,

majandusliku olukorra halvenemisele ning võlgnevuse olemasolule.

Kohus on hagejale 14.05.2024 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises

ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2019 aastaga muutunud, m.h tuli

hagejal välja tuua oma sissetulekud, väljaminekud ja varaline seisund (dtl 72-74). Ühtegi

täiendavat selgitust ega tõendit hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus loeb iseenesest

tõendatuks, et hagejal on tuvastatud keskmine puue kestusega 30.05.2023 kuni

29.05.2026 ning hagejal on määratud xxx 41,17 eurot kuus (dtl 22-23). Samuti on

hagejale määratud xxx perioodil 30.05.2023 – 29.05.2026 10,6020 eurot päevas (dtl 24-

25). Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja xxx keskmiselt

318,06 eurot kuus ehk hageja sissetulek kokku 359,23 eurot (41,17 + 318,06). Seega ei

ole hageja sissetulek oluliselt muutunud võrreldes 2019 aastaga. Kohtul puuduvad

andmed, et hageja väljaminekud oleksid suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise

ajaga. Kohtu poolt tehtud päringu alusel omab hageja pangakontot xx, milles vabad

vahendid 04.07.2024 seisuga puudusid (dtl 101-102). Samas ei nähtu antud pangakontolt

mitte ühtegi tehingut.

Kohus asub seega seisukohale, et kuigi hagejal on tuvastatud keskmine puue ning osalise

töövõimetuse tõttu puudub mõistlik võimalus teenida täiendavat tulu, siis ei ole hageja

käesoleval juhul tõendanud, et tema tervislik seisund ja majanduslik olukord oleks

võrreldes 2019 aastaga oluliselt muutunud. Kõiki hageja poolt käesolevas tsiviilasjas

väljatoodud asjaolusid (s.h tervislik seisund ja võlgnevuse olemasolu) on 2019 lahendi

tegemisel juba arvesse võetud. Kohus selgitab täiendavalt, et elatise võlgnevuse

olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks (dtl 27-30). Seega elatise vähendamine

hageja majandusliku olukorra, tervisliku seisundi või võlgnevuse olemasolu tõttu ei ole

käesoleval juhul põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik