2-24-102963/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102963

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi T.V vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4945,08 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046);

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: T.V (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot välja

mõistmise nõudest ja lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 28.04.2022 sõlmitud

väikelaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 4278,63 eurot, intress 261,86 eurot ja

01.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 404,59 eurot.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 560 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude (560 eurot) täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 01.04.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega: mõista

kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja T.V vahel 28.04.2022 sõlmitud väikelaenu

lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 4278,63 eurot, intress 261,86 eurot, 01.04.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 404,59 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

2. Leping nr xxx on varasemate laenude refinantseerimisleping.

Swedbank AS ja kostja vahel sõlmiti 2018.a vaba tagasimakse krediitkaardi kasutamise leping

nr xxx, limiidiga 2200 eurot, tähtajaga 30.09.2021, intressimäär oli 18%.

Swedbank AS ja kostja vahel sõlmiti 2019.a väikelaenu leping nr xxx, mille alusel sai kostja

laenu 6000 eurot, tähtajaga 15.07.2024, intressimäär 17%.

Swedbank AS ja kostja vahel sõlmiti 30.07.2021 laenuleping nr xxx, millega refinantseeriti

krediitkaardileping nr xxx. Laenulepingu nr xxx laenusumma koosnes krediitkaardilepingu nr

xxx põhiosast 2199,65 eurot, intressidest 20,90 eurot ja lepingutasust 35 eurot, kokku summas

2255,55 eurot. Lepingu tähtaeg oli 08.01.2023, intressimäär 18,9%.

Swedbank AS ja kostja vahel sõlmiti 28.04.2022 väikelaenuleping nr xxx, millega

refinantseeriti laenulepingud nr xxx ja xxx. Lepingu nr xxx laenusumma oli 4859,86 eurot,

tähtaeg 24.04.2027, intressimäär 18%. Leping ja selle tingimused allkirjastati laenusaaja poolt

käsitsi pangakontoris.

Väikelaenulepingu nr xxx laenusumma koosnes refinantseeritud laenulepingu nr xxx

põhiosast 1208,25 eurot, intressist 35,90 eurot ja viivisest 0,12 eurot ning refinantseeritud

laenulepingu xxx põhiosast 3467,76 eurot, intressidest 73,35 eurot, viivisest 0,23 eurot ning

lepingutasust 74,25 eurot.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 08.04.2024. Hagi on kostjale kätte toimetatud 24.04.2024

avalikult kohtuteate avaldamisega 08.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadanded. Kostja ei ole

hagile vastust esitanud.

4. Hageja teatas 04.09.2024 e-kirjaga kohtule, et loobub 14.08.2024 menetlusdokumendis

toodud seisukohast sissenõudmiskulude osas, s.o loobub sissenõudmiskulude nõudest summas

35 eurot.

Kohtu põhjendused

5. TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus

võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa

sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Hageja on esitanud nõudest osalise loobumise.

Kohus võtab osalise loobumise vastu. Loobumise tagajärjel on hagihind 4945,08 eurot.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte

avalikult. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

7. Kohus tuvastas, et nõude aluseks olev leping on sõlmitud ja nõutavas vormis.

Lepingute xxx ja xxx puhul ei tuvastanud kohus vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumist.

Refinantseerimislepingute xxx ja xxx puhul kohus hindas, kas võla restruktureerimismeetmed

olid kohased, sest sellest sõltub, kas lepingute sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise

kohustust.

xxx lepingust tuleneva võla refinantseerimisel toimus kapitaliseerimine, ent intresside võlg

moodustas väikese osa (põhivõlg oli 2199,65 eurot ning intressid 20,90 eurot).

Teise refinantseerimislepingu sõlmimise ajal, ca aasta aega hiljem, oli kostja küll endiselt

püsiva töökohata, ent tegi tööampse (ilmselt teenis mingi osa rahast ka sularahas, kuivõrd tegi

kontole sularaha sissemakseid). Samuti võttis kostja välja II pensionisamba ning kasutas seda

võlgade likvideerimiseks. Selle tulemusel oli esimese refinantseerimislepingu põhivõlg

vähenenud 2199,65 eurolt 1208,25 euroni. Kohus võttis arvesse, et teise

refinantseerimislepinguga (st lepinguga nr xxx) pikendati võla tasumise tähtaega ning anti

kostjale ajutist maksepuhkust (kolmeks kuuks maksepuhkus intressimaksete osas).

Restruktureerimise tulemusel vähenes kuumakse (seni tuli tasuda kahe lepingu alusel kokku

296,72 eurot, refinantseerimislepingu järgi 128,16 eurot) ning pikenes tagasimaksmise tähtaeg

(eelmiste lepingute tähtajad olid 08.01.2023 ja 15.07.2024, refinantseerimislepingu tähtaeg oli

24.04.2027), samas jäi intressimäär samaks. Sellest järeldab kohus, et krediidiandja kasutas

lühiajalist restruktureerimismeedet (maksepuhkus intressidest) ja pikaajalist

restruktureerimismeedet (konsolideerimine, kapitaliseerimine, tagasimakseperioodi

pikendamine ja sellest tulenevalt igakuiste tagasimaksete summa vähendamine).

Kapitaliseerimises moodustasid intressinõuded põhivõlaga võrreldes väikese osa (põhivõlg

kahest lepingust 1208,25 + 3467,76, intressid 35,90+73,35).

Hageja on selgitanud, et teise refinantseerimislepingu sõlmimisel võttis krediidiandja arvesse,

et kostja plaanis otsida püsivat tööd (otsis tööd teeninduse valdkonnas, lootis kiiremas korras

tööle saada ja oli lootust saada tööle pesumajja), maksepuhkuse ajal teenida tulu

tööampsudega GoWorkaBit Estonia OÜ kaudu ning intressimakseid maksepuhkuse ajal

tasuda vajadusel perekonna abiga. Hageja sõnul viidi kostjaga läbi telefoninõustamine ning

krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja laenutaotlust ning konto väljavõtet. Hageja on

välja toonud, et kostja sissetulekuks oli refinantseerimise taotluse esitamisel laekumised

Swedbanki kontole GoWorkaBit Estonia OÜ-st, 6 kuu keskmine töötasu 252 eurot ja

peretoetus 120 eurot. Hageja väitel kostjal krediidikohustused väljaspool Swedbanki sel ajal

puudusid.

Teise refinantseerimislepingu katteks on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 1577,21

eurot. Viivitusse jäi kostja alates 24.06.2023.

Kohus märgib, et kuigi teise refinantseerimislepingu sõlmimise ajaks oli kostja olnud töötu

juba üle aasta, oli kostja siiski suutnud esimese refinantseerimislepingu alusel võlga oluliselt

vähendada, samuti oli vähenenud lepingust nr xxx tulenev põhivõlg (algne laenusumma oli

6000 eurot, teise refinantseerimislepingu ajaks oli põhivõlg 3467,76 eurot). Kohtu hinnangul

võis krediidiandja sel põhjusel uskuda, et kohaldatud restruktureerimismeetmed aitavad

kostjal võlga vähendada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja ei rikkunud xxx ja

xxx puhul vastutustundliku laenamise kohustust.

Refinantseerimislepingutega kostjale laenu juurde (st raha kostja kasutusse juurde) ei antud,

mistõttu on refinantseerimislepingu järgne laenusumma kostja kasutusse antud seeläbi, et

eelnevatest lepingutest tulenevad kohustused on täidetuks loetud. Krediidi kulukuse määr

(20,71%) jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra piiresse. Kohus loeb omaks

võetuks hageja väited kostja poolt tasutud summade ning intressi, viivise ja põhivõla jäägi

arvestuse ning nõude loovutamise kohta. Kohus tuvastas, et leping on kehtivalt üles öeldud

ning sellega on kogu põhivõlg sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, §

113 lg 1 ja VÕS § 113 2 lg 2 alusel.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

9. Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik