2-23-142960/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-142960

Tsiviilasi

HALDUSPARTNER OÜ hagi H.N vastu põhivõla 1165

euro, viivise 90,87 euro ja alates 01.12.2023 viivise

saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras

Tsiviilasja hind

1395,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: HALDUSPARTNER OÜ (14445869), esindaja

Rainer Aalberg

Kostja: H.N (XXX), esindaja Indrek Repnau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-142960 menetlus osaliselt, so osas, milles hageja nõudis

kostjalt põhivõlga 125 eurot, seoses hageja loobumisega hagist nimetatud osas.

2. Tsiviilasja nr 2-23-142960 hagihind on 1270,67 eurot.

3. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista H.Nilt HALDUSPARTNER OÜ kasuks välja 9,05

eurot.

4. Jätta menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista HALDUSPARTNER OÜ-lt H.N kasuks menetluskuluna 387,50 eurot.

6. HALDUSPARTNER OÜ-l tuleb H.Nile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. HALDUSPARTNER OÜ esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1320,20 euro saamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

võlgniku vastuväite tõttu ja andis 15.11.2023 määrusega asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 30.11.2023 esitas hageja hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 1165 eurot, viivis 90,87

eurot ja alates 01.12.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Hagi kohaselt sõlmisid kostja kui üürnik ja hageja kui üürileandja 30.10.2022 tähtajalise

eluruumi üürilepingu, millega anti kostjale üürile eluruum asukohaga XXX, Tabasalu kuni

31.10.2023.

4. Lepingu p 1.4 ja 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt esitatud arve alusel

üüri 650 eurot jooksva kuu 10. kuupäevaks ning p 1.5 ja 3.2 järgselt alates 01.11.2022 ka

kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele. Lisaks kohustus kostja tasuma hagejale lepingu p

1.6.1 tulenevalt väljastatud arve alusel tagatisraha 650 eurot, mille kostja on tasunud ja p

1.6.2 lähtuvalt 125 eurot lõppkoristuse eest.

5. 27.11.2022 teatas kostja, et soovib lepingu ühe kuulise etteteatamisega üles öelda ja tõi

28.11.2022 põhjusena elukaaslasega kokku kolimise. Hageja teatas kostjale 28.11.2022, et

nimetatu ei ole ülesütlemiseks mõjuv põhjus, kuid ta on nõus lõpetama lepingu

kokkuleppeliselt, kui kostja on nõus tasuma kompromissina lepingu ennetähtaegse

lõpetamise eest kolme kuu üüri ja üle andma ka eluruumi valduse. 28.11.2022 teatas kostja,

et üüri suurusest tulenevalt ei ole tal kompromissina kolme kuu üüri võimalik tasuda. Hageja

tuletas kostjale 29.11.2022 meelde, et tema kompromisspakkumine kehtib kuni 30.11.2022.

Kostja hageja kompromisspakkumist vastu ei võtnud.

6. 03.02.2023 teatas kostja hagejale, et ta on leidnud allüürnikud, millele hageja vastas

04.02.2023, et ta kontrollis nende tausta ja on valmis andma nõusoleku allüürilepingu

sõlmimiseks.

7. 10.02.2023 e-kirjas avaldas kostja hagejale, et huvilised loobusid allüürilepingu sõlmimisest,

kuna hageja olevat seadnud allüürilepingu sõlmimise sõltuvusse üüri tõstmisega. Samas

kirjas teatas kostja, et ta kolib korterist hiljemalt 25.02.2023 välja ja jätab jooksva kuu üüri

maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga. Hageja selgitas 20.02.2023

kostjale, et tema ei ole takistanud allüürilepingu sõlmimist ja et huvilised loobusid

allüürilepingust, kuna tingimused ei sobinud ning pakkus kostjale uuesti välja, et ta on nõus

lõpetama lepingu kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kompromissi korras ettemaksuna kolme

kuu üüri ja annab üle korteri valduse. Kostja vastas 20.02.2023, et ta on korterist välja

kolinud. Hageja leidis korterisse uue üürniku 06.06.2023.

8. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda ka perioodi 01.02.2023 - 10.05.2023 eest lepingu

alusel väljastatud arved. Hageja tasaarvestas kostja tasutud tagatisraha summas 650 eurot

2023 veebruari kuu üüritasu nõudega (01.02.2023 arve nr 230033 summas 650 eurot).

9. Hageja esitas kostja vastu 2023 märtsi kuu üüri arve nr 230058 (01.03.23) summas 650 eurot

ja 2023 aprilli kuu 18 päeva üüri arve nr 230082 (01.04.23) summas 390 eurot ning

lõppkoristuse eest väljastatud arve nr 230089 (19.04.23) summas 125 eurot, kõik kokku

põhisummas 1165 eurot, tasumise nõude. Kostjale esitatud viimase arve nr 230089

maksetähtpäev oli 29.04.2023, seega on kõik kostjale väljastatud arved muutunud

sissenõutavaks.

10. Kuna kostjal puudus üürilepingu ülesütlemiseks õiguslik alus, ei toonud see kaasa lepingu

lõppemist. Hageja ei võta omaks, kuid möönab, et kostja 10.02.2023 e-kirjas esitatud

tahteavaldust võib tõlgendamise teel käsitleda kui ülesütlemise avaldust ja et kostjal võis

tekkida VÕS § 288 lg 3 alusel õigus leping 10.02.2023 üles öelda, mis annab aga hagejale

õiguse nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude eest väljastatud arvete tasumist ka ülesütlemisele

järgneva kolme kuu eest, ehk kuni 10.05.2023. Seega ka juhul, kui kostja ütles lepingu

10.02.2023 kehtivalt üles, kuid ta ei kasutanud korterit alates 20.02.2023 temast endast

olenevatel põhjustel, tuleb kostjal maksta üüri kuni 10.05.2023.

11. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras. Kostjal on seisuga 30.11.2023 kohustus

tasuda hagejale viivist kokku summas 90,87 eurot.

12. 07.02.2024 teatas hageja, et loobub nõudest põhisummas 125 eurot lõppkoristuse eest, kuna

kostja tasus selles ulatuses nõude peale hagi esitamist.

13. Hageja ei nõustu, et kostjal oli õigus üürileping üles öelda üürilepingu p 7.3 alusel. Pooled on

p 7.3 kokku leppinud, et kui üürileandja keeldub eluruumi allkasutusse andmiseks nõusolekut

andmast mõjuva põhjuseta, võib üürnik lepingu kolm kuud ette teatades üles öelda. See ei too

kostjale mingit eraldi õigust, sest pooled ei ole lepingu punktis 7.3 kokkulepituga seaduses

sätestatust kõrvale kaldunud. Seega kohaldub kostja poolsele üürilepingu ülesütlemisele

eelduste täitumisel seadusest tulenev alus. Praeguses vaidluses kostjaga sellist erakorralise

ülesütlemise alust kokku lepitud ei ole.

14. Hagejal ei olnud allkasutusse andmise nõusoleku pimesi andmise kohustust ja ta ei saanud

seda otsustada enne, kui talle oli esitatud valmiskujul allkasutusse andmise leping. Kuna

kostja ei esitanud hagejale mingil kujul allkasutusse andmise lepingut, siis oli hageja sunnitud

esitama lepingu tingimused allüürnikele ise, millega allüürnikud, aga nõus ei olnud.

15. Nii üürilepingu p-st 7.4, kui ka VÕS § 288 lg-st 4 tuleneb, et kui asja allkasutusse andmist

võib eeldada üksnes üüri mõistliku tõstmise korral, võib üürileandja seada nõusoleku

andmise sõltuvusse üürniku nõusolekust üüri tõstmisega. VÕS § 288 lg 3 sätestatud, et kui

üürileandja keeldub asja allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast mõjuva põhjuseta, võib

üürnik lepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaega arvestades üles öelda. Kostja on

28.11.2022 e-kirjas hagejale selgelt öelnud, et ta soovib üüritud ruumist lahkuda ning toonud

põhjuseks selle, et ta kolib partneriga kokku. Eelnevast saab teha järelduse, et kostja ei

vajanud hagejalt üüritud eluruumi. Õiguskirjanduses on leitud, et kui üürnik vastavat

eluruumi ei vaja, siis ei pea üürileandja ka allüürileandmist ilma üüri tõstmiseta taluma.

Seega oli hagejal ka lähtuvalt üürilepingu p-st 7.4 ja VÕS § 288 lg-st 4 õigus allkasutusse

andmise nõusoleku andmisest keelduda. Lisaks eelnevale on VÕS § 288 lg 2 p 4 sätestatud,

et üürileandja võib keelduda asja allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast ka juhul, kui tal

on selleks allkasutaja isikust tulenev mõjuv põhjus. Hageja teavitas kostjat, et ta soovib

kindlasti allüürnikega ka ise kohtuda. Allüürnikud, lisaks sellele, et nad ei olnud nõus lepingu

tingimustega, olid nad ka raske iseloomuga isikud (nõudlikud, oma õigusi esiletoovad,

kiibitsevad jne), mistõttu võis hageja eeldada, et lepingu sõlmimisel võib nendega tekkida

asjatut koormust ja probleeme. Eelnevast lähtuvalt oli hagejal õigus asja allkasutusse andmise

nõusoleku andmisest keelduda ka VÕS § 288 lg 2 p 4 alusel.

16. Kostjal sai tekkida õigus ütelda üürileping üles VÕS § 288 lg 3 alusel mitte varem, kui

10.02.2023. Kostja leidis allüürnikud alles 03.02.2023 ja kuna allüürilepingut ei sõlmitud, siis

teatas kostja 10.02.2023 hagejale, et ta kolib korterist välja hiljemalt 25.02.2023. Seega sai

kostjal tekkida üürilepingu ülesütlemise õigus VÕS § 288 lg 3 alusel kõige varem alles

10.02.2023, mis annab, aga hagejale õiguse nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude eest

väljastatud arvete tasumist ülesütlemisele järgneva kolme kuu eest, ehk kuni 10.05.2023.

Hageja esitas hagis kostja vastu, aga üksnes 2023 märtsi kuu üüri arve ja 2023 aprilli kuu 18

päeva üüri arve tasumise nõude.

17. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta oleks finantsraskustest hagejat varasemalt

teavitanud. Kostja on maininud üksnes seda, et lepingu lõpetamisel on ka rahaline pool, et

üür on jätkamiseks liiga kõrge ja et tal pole seetõttu võimalik tasuda kokkuleppelise

lõpetamise eest kolmekuulist üürisummat. Ka kostja väide, et tema töölepingulise suhte

viimaseks päevaks oli 13.12.2022, ei ole tõene, sest seda väidet tõendama pidavast tõendist

selgub hoopis, et 08.01.2023 lõppes võlaõiguslik leping.

18. Sõlmides tähtajalise üürilepingu võttis kostja riski, et tal tuleb kohustus seda täita kuni tähtaja

lõpuni ning ta pidi seda asjaolu ette nägema. Kostjal oli korduv võimalus lõpetada tähtajaline

leping kokkuleppeliselt, kuid ta ei teinud seda. Eelneva tõttu puudub hageja hinnangul kostjal

üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus VÕS § 313 lg 1 tähenduses.

Kostja vastuväited

19. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistab üksnes asjaolu, et hagejale on jäänud

maksmata lõpukoristuse tasu, kuid see on kostja poolt 14.12.2023 hageja arveldusarvele täies

mahus tasutud, mille kohta kostja esitab ka maksekorralduse.

20. 27.11.2023 teavitas kostja hagejat soovist tähtajaline üürileping erakorraliselt üles öelda.

Kuna hagejale ei sobinud eluruumist väljakolimine ühe kuu pärast, siis kostja kasutas üüritud

eluruumi veel 3 kuud, mille eest maksis ka kokkulepitud tasu. Seega saab asuda seisukohale,

et kostja järgis seaduses sätestatud ülesütlemise kolmekuulist tähtaega.

21. 29.11.2022 kostjale saadetud e-kirjas teavitas hageja konkreetselt, et ta ei nõustu allüüri

lepingu sõlmimisega.

22. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 7.3. on pooled kokku leppinud, et juhul kui

üürileandja keeldub eluruumi allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast mõjuva põhjuseta,

võib üürnik lepingu kolm kuud ette teatades üles öelda.

23. Kostja teavitas hagejat 27.11.2022 soovist üürileping ennetähtaegselt üles öelda ning järgis

nõutavat kolmekuulist tähtaega. Kostja kasutas eluruumi terve etteteatamise aja ning selle aja

eest on tasutud kokkulepitud tasud. 2023. aasta veebruarikuu üüri palus kostja hagejal

tasaarveldada makstud tagatisraha arvelt, mida hageja on ka teinud, kuna lepingu sõlmimisel

makstud tagatisraha ei ole kostjale tagasi kantud.

24. Kostja ei ole hageja suhtes pahatahtlikult käitunud, kuna kostja hakkas vahetult peale

väljakolimise soovist teadaandmist otsima uusi üürnikke ning 02.02.2023 leidis

potentsiaalsed huvilised, kelle tausta kontrollis ka hageja ning leidis uued

üürnikukandidaadid sobilikud olevat. Hageja püüdis kostjat igal moel takistada uute üürnike

leidmisel ja seda juba kostjale 29.11.2022 saadetud e-kirjades (kohustas kostjat eemaldama

üürikuulutused). Kui kostja oli leidnud potentsiaalsed huvilised, siis hageja ei nõustunud

jätkuvalt eluruumi andmisest allkasutusse, vaid soovis sõlmida iseseisva üürilepingu.

Nimetatud huvilistega jäi üürileping sõlmimata eelkõige hageja tegevuse tõttu, kelle poolt

otsustati tõsta üüri seniselt 650 eurolt 695 eurole, mille tulemusena huvilised loobusid.

Selline käitumine näitab hageja pahatahtlikkust. Ka hageja ise leidis lõpuks korterisse

üürilised sama üürihinnaga, millega ta üüris korterit kostjale. Hageja pahatahtlikkust näitab

ka see, et kostja soovis korteri valdust üle anda 20.02.2023, kuid ühtegi hageja esindajat ei

ilmunud kohale ega teavitanud kostjat aja sobimisest või mittesobimisest.

25. Kostjapoolne üürilepingu ennetähtaegne ülesütlemine ei olnud tingitud üksnes elukaaslasega

kokku kolimisest, vaid ka ootamatult tekkinud finantsraskustest, kuna kostja sai teada, et

tema töölepingu kehtivuse viimane päev on 13.12.2022. Seega esines kostjal VÕS § 313 lg 1

sätestatud mõjuv põhjus tähtajalise üürilepingu ülesütlemiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

26. Osaline hagist loobumine

27. 12.02.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt nõudest, st intressi ja

sissenõudmiskulude osas.

28. 07.02.2024 teatas hageja, et loobub nõudest põhisummas 125 eurot (lõppkoristuse eest).

29. TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise

loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

30. Otsuse põhjendused

31. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

32. Pooltel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 30.10.2022 tähtajalise eluruumi üürilepingu,

millega anti kostjale üürile Tabasalu eluruum asukohaga XXX kuni 31.10.2023 (dtl 39-48).

33. Pooltel on vaidlus, kas pooled saavutasid kokkuleppe tähtajalise üürilepingu lõpetamiseks

enne tähtaja saabumist.

34. VÕS § 309 lg 1 ls 1 kohaselt, tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut

ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 lg 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki

lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle

esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja

mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama sätte lõike 2

kohaselt erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319

nimetatud asjaoludel.

35. Kohus tuvastas, et kostja teatas 27.11.2022 e-kirjaga hagejale soovist leping ühekuulise

etteteatamistähtajaga lõpetada (dtl 53).

36. Hageja vastas kostjale 28.11.2022 e-kirjaga, paludes teada anda, mis on ülesütlemise põhjus

ja juhtis tähelepanu, et tegemist on tähtajalise lepinguga (dtl 53).

37. 28.11.2022 e-kirjas vastas kostja, et selle tingis elumuutus (elukaaslasega kokku kolimine)

(dtl 52).

38. Hageja vastas 28.11.2022 e-kirjaga, et see ei ole ülesütlemiseks mõjuv põhjus, kuid tegi

ettepaneku lõpetada leping kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kolme kuu üüri ja annab üle

eluruumi valduse (dtl 51).

39. Kostja vastas 28.11.2024 e-kirjas, et lepingu lõpetamise põhjus on ka rahaline pool, üür on

liiga kõrge ja kostjal ei ole võimalik maksta 3 kuu üüri. Kostja avaldas soovi saavutada

kokkulepe (dtl 50).

40. 29.11.2022 e-kirjas teatab hageja kostjale, et kui kostja finantsiline võimekus on kehv, siis ei

luba ta allüürilepingut sõlmida ja teatas, et ei ole ka andnud luba üürikuulutuse ülespanekuks

(dtl 50).

41. 10.02.2023 teatas kostja, et kolib 25.02.2023 välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata,

soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga (dtl 58-59)

42. Hageja selgitas 20.02.2023 vastuses kostjale, et tema ei ole takistanud allüürilepingu

sõlmimist ja et huvilised loobusid allüürilepingust, kuna neile ei sobinud selle tingimused

ning pakkus kostjale veelkord välja, et ta on nõus lõpetama lepingu kokkuleppeliselt, kui

kostja tasub kompromissina kolme kuu üüri ja annab üle korteri valduse (dtl 58).

43. Kostja vastas 20.02.2023 e-kirjas, et on korterist välja kolinud (dtl 58).

44. Kohus leiab, et kostja on selgelt teatanud hagejale 27.11.2022 e-kirjaga lepingu lõpetamise

soovist 26.12.2022. Kuigi hageja on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tegemist on

tähtajalise lepinguga ja palunud teada anda, mis on ülesütlemise põhjus, ei ole kohtu

hinnangul käesoleval juhul vajalik tuvastada erakorralist ülesütlemist või selle põhjust, kuna

pooled saavutasid kokkuleppe lepingu lõpetamiseks hageja pakutud tingimustel. Hageja ei

vaidle, et tähtajalise üürilepingu lõpetamine kokkuleppel on võimalik ja kompromissina

pakkus hageja ise välja, et üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasub kostja kolme kuu

üüri ning annab korteri valduse üle. Seega oli kostjal õigus kasutada eluruumi kokkuleppelise

etteteatamisaja ehk 3 kuu jooksul. 10.02.2023 teatas kostja, et kolib 25.02.2023 eluruumist

välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga.

20.02.2023 e-kirjas teatas, et on korterist välja kolinud. Hageja ei vaidle, et tasaarvestas

kostja tasutud tagatisraha summas 650 eurot 2023 veebruarikuu üüritasuga.

45. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 2023 märtsi ja 2023 aprilli 18 päeva eest

üüri, kuna üürileping lõppes poolte kokkuleppel 3 kuulise etteteatamistähtaja jooksul ja

kostja on tasunud kokkuleppelise perioodi eest hagejale kokkulepitud üüri. Seetõttu jääb

rahuldamata ka hageja nõue nimetatud üüriarvetelt viivise saamiseks summas 82,35 eurot.

46. Kostja on ette heitnud, et hageja takistas allüürilepingu sõlmimist ja soovis saada kõrgemat

üüri. Samas on kostja ise 28.11.2022 e-kirjas välja toonud, et hagejal on õigus nõuda

kõrgemat üüri (dtl 51). E-kirjavahetusest nähtuvalt üritas üürnik leida allüürnikku, et tal oleks

võimalik varem üürilepingust tulenevast kohustusest vabaneda, kuid selles osas ei

õnnestunud pooltel saavutada kompromissi. Hageja on käesoleval juhul ise pakkunud välja

lepingu lõpetamise 3 kuulise etteteatamistähtaja jooksul ja seega kohtu hinnangul ei ole asja

lahendamisel tähtsust, mis asjaoludel allüürilepingu sõlmimiseni ei jõutud.

47. 19.04.2023 esitas hageja kostjale lõppkoristuse eest arve nr 230089 summas 125 eurot,

maksetähtpäevaga 29.04.2023. Kostja tasus arve 14.12.2023. Hageja on arvestanud viivist

seadusjärgses määras perioodi 30.04.2023 kuni 30.06.2023 eest 2,23 eurot ja perioodi

01.07.2023 kuni 30.11.2023 eest summas 6,29 eurot, kokku summas 8,52 eurot. Lisaks on ta

taotlenud edasist viivist seadusjärgses määras alates 01.12.2023 kuni põhisumma tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude nimetatud osas ja samuti mõistab kohus kostjalt välja

viivise seadusjärgses määras perioodi 01.12.2023 kuni 13.12.2023 eest summas 0,53 eurot.

Kokku on kostjalt välja mõistetav viivis seega 9,05 eurot.

48. Tsiviilasja hinnast

48.1.

Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 1395,67 eurot. Kooskõlas TsMS §

136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt

hagist summas 125 eurot. Uueks tsiviilasja hinnaks on 1270,67 eurot.

49. Menetluskulud

49.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud

menetluskulud kostja kanda, kuna kostja tasus lõppkoristuse arve pärast kohtumenetluse

algatamist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

kõike seda arvestades kohus jätab kostja kanda 10% hageja menetluskuludest ja hageja

kanda 90% menetluskuludest.

49.2.

Hageja on hagis teatanud, et tema menetluskulu 30.11.2023 seisuga kokku on 600 eurot,

millest riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu õigusabile 300

eurot (õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 100 eurot tund). 07.02.2024 on hageja teatanud,

et kostja 19.01.2024 vastusega tutvumise ja vastusele seisukoha koostamise ning kohtule

esitamise eest on täiendav õigusabikulu 250 eurot (2,5 h).

49.3.

Riigilõiv on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Samuti kohus peab

põhjendatuks hageja menetluskuluks TsMS § 484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja

teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust,

leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 5,5 tunni

ulatuses. Esindaja tunnitasu 100 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile. Põhjendatud

esindaja kulu on 550 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 850 eurot,

millest kostja peab hüvitama 10% ehk summa 85 eurot.

49.4.

Kostja on teatanud, et tema kulud 19.01.2024 seisuga on kulu õigusabile 735 eurot.

Kostjale on osutatud õigusabi 5 tundi ja 15 minutit, hinnaga 140 eurot tund, millele ei

lisandu käibemaksu. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja

esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Esindaja tunnitasu ei vasta kohtu

hinnangul esindaja kvalifikatsioonile. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sarnast

seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Kohus peab

põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Seega on kostja põhjendatud

menetluskulud 525 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 90% ehk summa 472,50

eurot.

49.5.

TsMS § 455 lg 1 ls 2 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega menetluskulude

tasaarvestuse osas tuleb hagejalt kostjale välja mõista 387,50 eurot (472,50-85).

49.6.

Kostja on taotlenud kohustada hagejat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku

täitmiseni. Kohus rahuldab taotluse.

49.7.

Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2026. a otsusega nr 2-23-

142960.