2-24-104509/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.septembril 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-24-104509

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N. R. vastu

võlgnevuse 35 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

35 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja: N. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N.

R. vastu 20 euro leppetrahvi osas hagi õigeksvõtuga

2. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N.

R. vastu sissenõudmiskulude 15 euro väljamõistmiseks

3. Mõista N. R.lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks võlgnevus 35 eurot

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta N. R. kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 340 eurot

3. Välja mõista N. R.lt osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks menetluskulu 340 eurot ja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) esitas N. R. (edaspidi kostja) vastu

hagiavalduse paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 35 eurot, millest 20

eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) 08.03.2021

EP opereeritavale parkimisalale Ravi 27, Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk

pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale.

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste

rikkumisel

tuleb

tasuda

leppetrahvi.

EP

esitas

koheselt

pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number 1480 8032 1141 2054, maksetähtajaga

22.03.2021, võlgnevuse summa 20 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli

leppetrahvi tegemise ajal sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja, mistõttu oli

hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Hageja

saatis kohtueelselt kostjale lihtkirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile

Xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka

kohustust täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel

võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja on oma rahalise kohustuse

täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt

võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol

andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja palub jätta hageja nõuded osaliselt rahuldamata ning rahuldada hagi ainult algse põhinõude

(leppetrahv) järgi summas 20 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Vastuväite põhjenduste järgi ei ole hageja kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetanud.

Leppetrahviteate jätmine auto kojamehe all valveta parkimisalal, ei kinnita kättetoimetamist.

Järgneva kättetoimetamist posti teel kostja ei tunnista, kirja ei saanud kätte. Kostja heidab hagejale

ette, et kui võlausaldaja sai Transpordiametilt andmed omaniku kohta, ei saadetud nõudeid e-posti

aadressile isikukood@eesti.ee, mis on igal elanikul olemas. Esmakordselt sai kostja nõude kätte

maksekäsu menetluses, mis ei võimaldanud tõendeid uurida ja kostja vaidles vastu, kuna kostja

tagasiulatuvalt enam ei mäletanud mis ja kus kohas ja mis ajal oli. Hagis on kõik asjaolud leidnud

minimaalset selgust. Kuna hageja on eiranud mõistliku, kiire ning tasuta nõude ja lisade

kättetoimetamisviisi, siis palub kostja jätta rahuldamata kõik sissenõudekulud ja muud

menetluskulud. Algne leppetrahv heas usus tuleb tasuda ehk hagi selles osas rahuldada. Hageja

rikastub pahatahtlikult vanaaegseid kättetoimetamisviise kasutades. Nõuete juurdekasv on tingitud

hageja poolt väära dokumentide kättetoimetamisviisi valiku tagajärg.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Hageja võttis leppetrahvi nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi õigeks

leppetrahvi 20 euro osas, mistõttu kohus rahuldab hageja hagi 20 euro osas õigeksvõtuga tõendeid

hindamata.

5. Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada ning kas hagejal on õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulu.

6. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 127 lg-d 1

ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

7. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist numbrimärgiga xxxx 08.03.2021 EP opereeritaval

parkimisalal Ravi 27, Tallinnas on tõendatud, et leppetrahvinõue oli asetatud sõiduki esiklaasile

kojamehe alla. Fotod on tehtud nii enne kui ka pärast leppetrahvi asetamist sõidukile. Fotodega

sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla paigutatud leppetrahvinõudest loeb kohus tõendatuks, et

hageja teavitas kostjat koheselt parkimistingimuste rikkumisest. Kohtupraktika järgi on parkimise

korraldajal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla,

sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohus, 2-

17-117146 p 12). Kohus on seisukohal, et üksnes kostja vastuväite, et ta ei ole leppetrahvi ja hageja

nõudekirja kätte saanud, alusel ei saa hagi rahuldamata jätta, kuna hagiavalduse asjaoludest ja

tõenditest kogumis saab kohus järeldada, et kostja teadis toime pandud parkimistingimuste

rikkumisest ja leppetrahvi nõudest enne käesoleva menetluse algust. Parkimise korraldajal ei ole

seadusest tulenevat kohustust saata klientidele meeldetuletuskirju tasumata jäänud leppetrahvide

kohta, kuivõrd nõue loetakse kättesaaduks leppetrahvikviitungi näol. Kostjat on nõudest teavitatud

mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 järgi. Meeldetuletuskirja saatmisega teavitatakse võlgnikku

leppetrahvi olemasolust korduvalt. Seega ei ole hagejal ka kohustust kostjale kohtueelselt

täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Asjas kogutud tõenditest, koopiast 24.05.2022

kohtueelselt saadetud nõudekirjast ja Transpordiametile tehtud päringu vastusest nähtub, et hageja

tegi sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamiseks tasulised päringud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse ning päringu tulemusena edastati kostja elukoha aadressile Xxxx kohtueelne

nõudekiri. Väljavõte Omniva infosüsteemist saadetud kirja kohta tõendab nõudekirja saatmist.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-112616 p-s 24 jj selgitanud, et kui võlausaldaja

saadab nõudekirja võlgniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile, saab seda pidada

tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil ning võlausaldaja ei pea saatma teadet muu kanali

kaudu, vaid võib eeldada, et võlgnik saab teate kätte tema rahvastikuregistrijärgselt aadressilt.

Kohus leiab, et hageja võis pidada rahvastikuregistrisse kantud aadressi selliseks aadressiks,

millelt kostja saab teate kätte. Hageja ei pidanud täiendavalt tuvastama kostja muud elukohta ega

saatma teadet alternatiivselt mõne muu kanali kaudu. Seega tekkis kostjal meeldetuletuskirja

saatmise järgselt mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Meeldetuletuskirjas on välja toodud,

et vaideportaalis http://vaie.europark.ee on võimalik tutvuda leppetrahvi ja tehtud fotodega.

Järelikult on käesoleva menetluse koos sissenõudmiskuludega ja menetluskuludega põhjustanud

kostja, mitte hageja. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud

hageja antud tähtaegadel, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja

õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale,

et hagejal on põhjendatult tekkinud seoses leppetrahvi menetlemisega, tasuliste päringute ja kirja

saatmisega sissenõudmiskulu 15 eurot, mille kohus rahuldab ja mõistab kostjalt välja tuginedes

VÕS §-dele 108 lg 1 ja 1132 lg 2 p-le 1. Kostja vastuväiteid ei ole põhjendatud ega tõendatud ega

anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seega kuulub hagi kostja vastu 35 euro väljamõistmiseks

täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

9. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul

võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 sedastanud, et põhjendatud ei ole siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele

10. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.

Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot,

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, milleks

on: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud

ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 08.05.2024 esitatud kostja

vastuse ja lisadega tutvumine ning analüüs – 5 minutit; hageja 29.05.2024 seisukoha koostamine,

lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 1 tund. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud

lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja

palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleks

jätta tema enda kanda.

11. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale

vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd

riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi

rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast

nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist

esindaja tunnihinnale, mistõttu kohus ei pea vajalikuks tunnihinda vähendada. Kohus võtab

menetluskulude ajakulu määramisel arvesse, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel osaliselt hagi esitamiseks vajaliku eeltöö teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja

vajalikuks ajakulu hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega

seotud toimingutele ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisele – 1 tunni ulatuses,

08.05.2024 esitatud kostja vastuse ja lisadega tutvumine ning analüüs – 5 minuti ulatuses; hageja

29.05.2024 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 55 minuti

ulatuses, kokku 2 tunni ulatuses. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 340

eurot (100+20+220) ja see kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib

kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Kuna kohus tegi lahendi kostja kahjuks, siis jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda,

mistõttu puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik