3-22-1977/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1977

Haldusasi

Y, X ja C kaebus Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse

nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsuse nr

7-18/2022-015 tühistamiseks ning Konkurentsiameti

kohustamiseks vaadata kaebus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja I – Y

Kaebaja II – X

Kaebaja III – C

Vastustaja – Konkurentsiamet,

esindaja Marek Piiroja

Kolmas isik I – Elektrilevi OÜ,

esindaja Carmen Linnumäe

Kolmas isik II – Põlva vald, Himmaste küla, Keskuse

kergliiklustee L3, Keskuse tee 13 korteriühistu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y, X ja C apellatsioonkaebus ning Elektrilevi OÜ

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y, X ja C kaebus ning Elektrilevi OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1977 muutmata.

2. Mõista Ylt, Xlt ja Clt solidaarselt Elektrilevi OÜ kasuks välja apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskulu 742 eurot ja 50 senti. Muus osas jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

3-22-1977

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Põlva vallas Himmaste külas Keskuse tee 13 paikneb 8 korteriga elamu. Igal korteriomanikul

oli elektrienergia ostuks sõlmitud leping OÜ-ga Põlva OOM (pankrotis) (Põlva OOM).

Korterelamu välisseinal asub jaotuskilp, kuhu siseneb Himmaste II alajaamast maakaabel ning

kust edasi kulgevad kaablid korterite elektriarvestiteni, mis paiknevad hoone kahes trepikojas

olevates jaotuskilpides.

2. Põlva OOM võõrandas 12.04.2022 sõlmitud lepinguga Himmaste külas 1984. aastal rajatud

0,4 kV maakaabelliini ja 10 jaotuskilpi Elektrilevi OÜ-le (Elektrilevi). Nende jaotuskilpide

hulgas on ka Keskuse tee 13 hoone välisseinal paiknev kilp ning nimetatud maakaabli kaudu

toimub Keskuse 13 hoone elektriga varustamine.

3. Elektrilevi teatas kolmandale isikule II (Keskuse tee 13 KÜ) vajadusest sõlmida võrguleping.

Keskuse tee 13 KÜ võrgulepingut ei sõlminud.

4. Keskuse tee 13 korteriomanikud, sh kaebajad esitasid 12.05.2022 Konkurentsiametile

kaebuse Elektrilevi tegevuse peale, soovides sisuliselt, et Konkurentsiamet kohustaks Elektrilevi

jätkama neile võrguteenuse osutamist senistel tingimustel vastavalt elektrituruseaduse (ElTS) §

64 lõikele 11. Korteriomanikud leidsid, et uue elektrikilbi paigaldamine on põhjendamatu,

Keskuse tee 13 hoone peakaitsme nimivooluks peab jääma 66 A ning iga korteriomanik peab

jätkuvalt saama osta võrguteenust otse võrguettevõtjalt, mitte korteriühistu kaudu.

5. Konkurentsiamet jättis 02.08.2022 otsusega nr 7-18/2022-010 kaebuse rahuldamata. Otsuses

leiti, et Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel sõlmitud lepingust tulenevalt on Elektrilevil kohustus

osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 hoone seinal. Viidatud

liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised (sh kaablid alates liitumispunktist)

kuuluvad tarbijale ning Elektrilevi ei ole kohustatud korrastama Keskuse tee 13 hoone sisest

võrku. Elektrilevi ei ole keeldunud osutamast võrguteenust iga korteriomanikuga eraldi sõlmitud

lepingu alusel, ent selleks tuleb luua vajalikud eeldused – esmalt peab saama paigaldada

nõuetekohased kaugloetavad arvestid, mis saab toimuda tingimusel, et hoone elektripaigaldis on

tõendatult nõuetekohane ja sellest ei lähtu elektriohtu. Elektrilevi peab igale korteriomanikule

lepingupakkumise tegemiseks saama võimaluse paigaldada Keskuse tee 13 hoone seinal oleva

2(13)

3-22-1977

transiitkilbi külge liitumiskilp koos nõuetekohase mõõteseadme ja võrgu tehnilisele

läbilaskevõimele vastava 40 A peakaitsmega.

6. Kaebajad esitasid Konkurentsiameti 02.08.2022 otsuse peale vaide, mille Konkurentsiamet

jättis 15.09.2022 vaideotsusega nr 7-18/2022-015 rahuldamata.

7. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Konkurentsiameti

02.08.2022 otsuse nr 7-18/2022-010 ja 15.09.2022 vaideotsuse 7-18/2022-015 tühistamist ning

Konkurentsiameti kohustamist vaadata kaebajate esitatud kaebus uuesti läbi. Kaebuse

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

7.1.

Konkurentsiamet käsitas põhjendamatult tarbijana Keskuse tee 13 KÜ-d, kes pole

turuosaline ega Keskuse tee 13 hoone omanik ja kes pole kunagi võrguteenust osutanud ega

tarbinud. Kõigil kaheksal korteriomanikul ehk kodutarbijal on kehtivad üksikostu lepinguid, mis

on samaväärsed võrguteenuse lepinguga. Kõigil kaheksal kodutarbijal on töökorras (plommitud)

mõõteseadmed, mis pole küll kaugloetavad, ent on sellegipoolest nõuetekohased. Arvestid

kuuluvad võrguettevõtjale ning nende asendamine on viimase ülesanne vastavalt Vabariigi

Valitsuse 14.02.2009 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (võrgueeskiri) §-le

31. Keskuse tee 13 elamu elektripaigaldis on ohutu, mida kinnitab 23.09.2022 pädeva isiku poolt

läbi viidud elektripaigaldise audit.

7.2.

Konkurentsiamet on jätnud tuvastamata Elektrilevi kohustuse täita ELTS § 64 lõigetest 1¹

ja 1² tulenev kohustus. Himmaste elektrivõrk on rajatud enne 01.07.2003, mistõttu ei puuduta

võrguomaniku muutus elektrivõrguga varem liitunud tarbijaid, kes soovivad jätkata võrguteenuse

kasutamist senistel tehnilistel tingimustel. Konkurentsiamet ei ole viidanud ühelegi normile, mis

kohustab võrgulepingut sõlmima Keskuse tee 13 KÜ ja Elektrilevi vahel.

7.3.

Keskuse tee 13 hoone voolutugevus on elamu tehnosüsteemi osana konkreetse varalise

väärtusega kaasomand ning kaebajad ei soovi Elektrilevi kasuks sellest loobuda. Elamu

transiitkilbis olevad hoone toitesuunalised kaitsmed 66 A (3×66 A) on ehitusaegsed. Puudub alus

eeldada, et hoone ehitusaegsed tehnilised näitajad on valed või ebaseaduslikud.

8. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõttes, et elektrienergia ja

võrguteenuse kasutamine Keskuse tee 13 hoones on ELTS § 68 lg 1 kohaselt ebaseaduslik, kuna

puudub võrguleping ning võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Elektrilevil on

kohustus tagada Põlva OOM-ilt omandatud elektrivõrgu kaudu elektritoidet saavate tarbijatele

võrguteenuse kättesaadavus kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 hoone puhul hoone

seinal. Elektrilevi ei ole Põlva OOM-i õigusjärglane.

9. Elektrilevi palus jätta kaebus rahuldamata ja mõista kaebajatelt välja tema menetluskulud.

Elektrilevi põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

9.1.

Elektrilevi osutab Põlva OOM-i endistele tarbijatele võrguteenust, arvestades Elektrilevi

kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet võrgu omandamise ajal. Himmaste II

alajaamast Põlva OOM-i omandis olnud võrgu kaudu elektritoidet saavate objektide

olemasolevad peakaitsmed on ebaloogiliste nimivooludega ning kõigi objektide peakaitsmete

nimivoolude summa on 1036 amprit, samas kui Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 11.11.2005

sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus viidatud võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe kohaselt on

võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II alajaamas fikseeritud kaitseseadmega 200 amprit

ning selle võrguühenduse kaudu saavad toidet kõik eelviidatud objektid. Kaebaja I ja Põlva

OOM-i vahel 19.11.1998 sõlmitud lepingu kohaselt oli üksiku korteri lubatud tarbimisvõimsus

üksnes 1,5 kW, mis tähendab kaheksa korteri puhul 12 kW, millele vastav peakaitsme nimivool

ei ületaks 20 amprit. Elektrilevi võimaldab võrgu tehniliste võimalustega arvestades

3(13)

3-22-1977

korterelamute peakaitsmete nimivoolud tolleaegsete projekteerimisnormide alusel, kuid

elektripliitide olemasolust lähtudes, mis tähendab, et Keskuse tee 13 elamule võimaldatakse

sellest lähtuvalt peakaitsme nimivooluks 40 A, erivõimsusega üle 3 kW korteri kohta ehk

vähemalt kaks korda rohkem kui kaebaja I ja Põlva OOM-i vahelises lepingus ette nähtud.

9.2.

Põlva OOM ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu suhtes

lepinguga kokku leppinud. Elektrilevi võttis peakaitsmete lubatavate nimivoolude arvutamisel

aluseks töökorras olnud võrguosa parameetrid ja lühisvoolu selle kaugemas otsas alajaamast

lähtudes. Selles kohas mõõdetud lühisvool oli 523 amprit. Selleks, et alajaamas toiteliini ees olev

kaitseseade liini lõpus oleva lühise korral nõuetekohaselt rakenduks, ei saaks selle nimivool

arvutuste kohaselt olla suurem kui 174 amprit. Kuna sellise nimivooluga kaitseseadet ei

eksisteeri, siis lähim kasutusel olev kaitsme nimivoolu nominaalväärtus on 160 amprit. See

suurus omakorda jäi aluseks kõigi sellest alajaamast toidet saava 12 võrguühenduse peakaitsmete

summaarse nimivoolu arvutamisel, milleks kujunes 533 amprit. Keskmiseks peakaitsme

nimivooluks ühe tarbimiskoha (hoone) suhtes kujunes 48 amprit. Võttes korterelamute

peakaitsmete lubatavate nimivoolude määramisel aluseks nende ehitusaegsed

projekteerimisnormid (lähtudes sh korterite arvust elamus) ning arvestades elektripliitide

olemasoluga, kujunes kõigi 12 tarbimiskoha peakaitsmete summaarseks nimivooluks 572 amprit.

9.3.

Alates 01.07.2022 Himmastes Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamute

kogutarbimise kohta kogutud tunnipõhiseid mõõteandmed kinnitavad, et Elektrilevi

võimaldatavad võimsused on täiesti piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete koormustega

võrreldes ning pole andmeid, et mõne elamu peakaitse oleks ülekoormuse tõttu rakendunud. See

kinnitab, et Keskuse tee 13 elamule võimaldatav peakaitse nimivooluga 40 A on vastavuses Põlva

OOM-ilt Elektrilevile üle antud võrgu tehnilise seisu ja läbilaskevõimega.

9.4.

Elektrienergia koguse mõõtmine saab vastavalt ELTS § 67 lõikele 1 ja võrgueeskirja § 29

lõikele 5 toimuda üksnes võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase kauglugemisseadmega.

Võrguettevõtjal ei ole õigust ega kohustust mõõta kortermaja elektritarbimist olemasolevatele

tarbijatele kuuluvate mõõteseadmetega.

9.5.

ELTS § 65 lg 1 punkti 3 kohaselt peab Elektrilevi võimaldama võrguühenduse kasutamist

liitumispunktis, Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti asukoht on fikseeritud 12.04.2022 sõlmitud

elektrivõrgu võõrandamise lepingus kirjeldusega „maja välisseinal transiitkaabli kapis“. Selleks,

et Elektrilevi saaks ELTS § 67 lg 1 kohaselt mõõta tema võrgust väljuva elektrienergia kogust,

tuleb mõõteseade paigaldada Keskuse tee 13 elamu liitumispunkti. Kogu kortermaja

elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee 13 elanikud

soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning korteriomanike kulul paigaldatakse iga korteri

elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade. Lisaks nõuetekohasele mõõteseadmele tuleb Keskuse

tee 13 elamule paigaldada võrgu tehnilise läbilaskevõimega kooskõlas olev peakaitse, mille

nimivool 40 A on määratud Põlva OOM-i pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud

elektrivõrgu võõrandamise lepingus ning lähtub Elektrilevi kasutusse antud võrgu tehnilisest

seisundist ning läbilaskevõimest.

9.6.

Elektrilevi ei ole tarbijate ning Põlva OOM-i vahel sõlmitud lepingute pool. Elektrilevi ei

ole nõudnud Keskuse tee 13 mõõtekeskuse (ümber)ehitamist, vaid Elektrilevi nõuded tuleb täita

juhul, kui korteriühistu soovib üle minna üksikostule ning tekib vajadus igale tarbimiskohale

kaugloetav arvesti paigaldada. Kuna tegemist on tarbijale kuuluva elektripaigaldisega, siis tuleb

selle tingimustele vastavus tagada tarbijal, mitte Elektrilevil.

9.7.

Keskuse tee 13 aadressil on alates 01.07.2022 kasutatud võrguteenust ilma võrgulepinguta

ning võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase mõõteseadmeta, s.o ebaseaduslikult ELTS §

68 lg 1 p-de 2 ja 4 tähenduses. Kaebajad ei saa kasutada elektrienergiat ja võrguteenust ELTS §

68 lg 11 p 2 alusel, kuna see säte kuulub kohaldamisele, kui võrguleping on sõlmimata jäänud

4(13)

3-22-1977

ning arve on väljastamata jäänud võrguettevõtjast tulenevatel põhjustel, ent siinsel juhul on

võrguleping sõlmimata kaebajate poolt tehtud takistustest tulenevalt.

10. Keskuse tee 13 KÜ palus kaebuse rahuldada, nõustudes sisuliselt kaebajate

seisukohtadega.

11. Tallinna Halduskohus tegi 10.03.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata

(resolutsiooni punkt 2). Samuti jättis halduskohus vastu võtmata Elektrilevi poolt 27.02.2023

menetluskulude tõendamiseks esitatud arve (resolutsiooni punkt 1) ning jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 3), viimaks tühistas halduskohus Tallinna

Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni punkt 4).

Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

11.1. Kaebajatel ei ole endiselt kehtivaid üksikostu lepingud Põlva OOM-iga ja Elektrilevi ei pea

varem sõlmitud lepingute alusel teenust osutama. Võrgu omandamisega ei asunud Elektrilevi

varem sõlmitud lepingute pooleks ega ole Põlva OOM-i õigusjärglane.

11.2. Põlva OOM-i ja Elektrilevi vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu esemeks oli elektrivõrk, mis

lõpeb Keskuse tee 13 maja välisseinal transiitkaabli kapis ning kortermaja sisemist

elektrijuhtmestikku koos trepikodades paiknevate arvestitega ei ole Elektrilevi üle võtnud, mis

tähendab, et Elektrilevil peab võrguteenust osutama kuni hoone välisseinal oleva liitumispunktini.

Seetõttu ei saanud Konkurentsiamet kohustada Elektrilevi osutama Keskuse tee 13 korterelamule

võrguteenust eelevalt korteriomanike ja Põlva OOM-i vaheliste lepingute alusel.

11.3. Konkurentsiamet on kaebajate väiteid analüüsides õigesti leidnud, et Elektrilevi ei

keeldunud võrguteenuse osutamisest üksikostuna. Liitumispunkt, kus asub mõõteseade, on ühine

ja võrguleping sõlmitakse terve maja võrguteenusega varustamiseks. Elektrilevi on põhjendanud

vajadust sõlmida esmalt Keskuse tee 13 KÜ-ga n-ö katuslepinguna jaotatud võrguühenduse

võrguleping ning igal korteril on võimalik sõlmida personaalne võrguleping, kui see on KÜ

liikmete ühine otsus ja üksikostule minnakse üle terves majas korraga. Keskuse tee 13 KÜ ei

muutu ühisostu korral elektrienergia edasimüüjaks ning võrguettevõtjaks on jätkuvalt Elektrilevi

– ühisostu ja üksikostu erinevus seisneb vaid arveldamises.

11.4. ELTS-i § 64 lõikes 1¹ sätestatud võrguettevõtja kohustust jätkata võrguteenuste osutamist

samadel tehnilistel tingimustel tuleb mõista nii, et Elektrilevi võib varasematest tingimustest

vajaduse korral ka kõrvale kalduda, arvestades võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Põlva

OOM ei olnud tarbimistingimusi elamute võrguühendustel ühegi elamu suhtes lepinguga kokku

leppinud. Samas saab kaebaja I ja Põlva OOM-i vahel sõlmitud kodutarbija elektriga varustamise

lepingust järeldada, et lubatud tarbimisvõimsus kõigi Keskuse tee 13 kaheksa korteri puhul oleks

12 kW, millele vastav peakaitsme nimivool ei ületaks 20 amprit. Elektrilevi poolt Keskuse tee 13

elamule võimaldatav peakaitsme nimivool 40A (erivõimsusega üle 3 kW korteri kohta) on seega

varasemas lepingus ette nähtust suurem. 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi protokoll

nr ER-22-00965 ega fotod transiitkilbist ja peakaitsmetest ei kinnita seda, et kaebajatele eraldatud

võrgu tegelik läbilaskevõime oli kuni Elektrilevi poolt võrgu ülevõtmise hetkeni 66 A. Ka

Keskuse 13 elamu ehitusaegsete nõuete kohaselt oli võrguühenduse läbilaskevõime 40 A.

Elektrilevi on veenvalt ära näidanud, et Himmaste II alajaamast Põlva OOM-i võrgu kaudu

elektritoidet saavate objektide peakaitsmete nimivoolud olid ebaloogilised. Elektrilevi on

Konkurentsiametile ka veenvalt selgitanud, kuidas on leitud Keskuse tee 13 korterelamu

liitumispunkti lubatud kaitsme suurus – lähtutud on lühisvoolude mõõtmistulemustest, elamute

ehitamisaegsetest projekteerimisnormidest sõltuvalt korterite arvust ja elektripliitide olemasolust.

Ei nähtu, et Konkurentsiamet oleks jätnud mingite asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõenditega

arvestamata. Elektrilevi esitatud andmetel on Keskuse tee 10, 11, 12, 14, 15, 17 ja 19 elamutele

Elektrilevi poolt võimaldatavad võimsused on piisavad ja märkimisväärse varuga reaalsete

koormustega võrreldes.

5(13)

3-22-1977

11.5. ELTS § 67 lõike 1 ja elektrisüsteemi võrgueeskirja § 29 lg 5 kohaselt peab elektritarbimise

mõõtmine toimuma kauglugemisseadmega. 12.10.2022 elektripaigaldise erakorralise auditi

protokollis nr ER-22-00965 tuvastatud asjaolu, et 1984. a-l ehitatud elektripaigaldis vastab

ehitamise ajal kehtinud nõuetele ja ohutusnõuetele, ei tähenda, et see võimaldab Elektrilevil täita

täna kehtivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja võrguettevõtja peaks mõõtma

elektritarbimist olemasolevate mõõteseadmetega. Elektrilevi on asjakohaselt põhjendanud, miks

kogu kortermaja elektritarbimist mõõtev mõõteseade tuleb paigaldada ka juhul, kui Keskuse tee

13 elanikud soovivad võrguteenust kasutada üksikostul ning igale korterile paigaldatakse ka

elektritarbimist eraldi mõõtev mõõteseade. Kaebajatel ei ole õiguslikku alust nõuda, et Elektrilevi

mõõdaks elektrienergia tarbimist tarbijatele Keskuse tee 13 elamus praegu olemasolevate

mõõteseadmete abil.

11.6. Elektrilevi kasuks kaebajatelt menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud, kuna

Elektrilevi ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul (st hiljemalt 14.02.2023) nõuetekohaseid

kuludokumente. Elektrilevi ja Eesti Energia AS-i vaheline käsundusleping ei tõenda, et

Elektrilevil oli tekkind kulude kandmise kohustus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

109 lg 11 tähenduses. 23.02.2023 koostatud arve esitas Elektrilevi kohtule alles 27.02.2023 ega

põhjendanud selle hilinenult esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad

tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

12.1. Halduskohus on tähelepanuta jätnud kaebajate tegeliku tahte ning selle, et Elektrilevi

tegevus rikub kaebajate kui võrguga varem liitunud kodutarbijate õigust sõlmida leping müüjaga

otse, samuti nende õigust mitte teha lisakulusid, mis seonduvad korterite elektriarvestite

vahetamisega, ning nende õigust jätkata võrguteenuse saamist samadel tehnilistel tingimustel.

Halduskohus on põhjendamatult jätnud võtmata selge seisukoha, kas kaebajad on võrguga varem

liitunud tarbijad ELTS § 64 lg 1¹ tähenduses. Halduskohus on vääralt leidnud, et Elektrilevile

läks 12.04.2022 lepinguga üle vaid elektrivõrk, mitte aga muud kohustused. Kaebajatel ei olnud

seejuures võimalik sekkuda eelviidatud lepingu sõlmimisse ning selle sisu sai neile teatavaks

alles käesoleva kohtumenetluse ajal. Kui tõlgendada ELTS § 64 lõiget 11 nii, nagu seda teevad

Konkurentsiamet ja halduskohus, kaotaks see norm oma mõtte. Halduskohus on jätnud

tähelepanuta, et Elektrilevile tekkis võrgu omandamisega seadusest tulenev õigusjärglus ja

kohustus Põlva OOM-i võrguga varem liitunud kodutarbijatele üldhuviteenuse osutamise

jätkamiseks. Halduskohtu otsus on vastuolus direktiivi 2019/944[1] artikliga 10, mille kohaselt

peab igale kodutarbijale olema tagatud juurdepääs energia müüjale ning sõlmida leping otse.

12.2. Halduskohus on ELTS § 64 lg 1¹ kohaldamisel jätnud tähelepanuta sama paragrahvi lõike

1⁵, mille kohaselt peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrgu omanik tagama oma võrguga

liitunud tarbijatele elektrienergia edastamise tarbijaga kokkulepitud tehnilistel tingimustel kuni

selle võrgu andmiseni asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutusse. Keskuse tee 13 elamu

osas rikuti Põlva OOM-i pankrotihalduri ja Elektrilevi vahel sõlmitud elektrivõrgu võõrandamise

lepinguga ELTS § 64 lg-st 1⁵ tulenevat kaebajate õigust olemasolevale peakaitsme suurusele.

Selline kokkulepe on tühine.

12.3. Hoone peakilbis peakaitsme tüübist ei sõltu tarbimisvõimsuse suurus, vaid tarbimise

suuruse määrab transiitkilbis olev kaitse, mis on tänagi 66 A. Keskuse tee hoonete transiitkilbid

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.06.2019 direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja

millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, lk 125).

6(13)

3-22-1977

on omavahel ühendatud ringtoiteliinidega, neid kõiki varustatakse alajaamast koguvõimsusega

750 A.

12.4. Halduskohus leidis vääralt, et Keskuse tee 13 olemasolevad mõõteseadmed pole

nõuetekohased. Võrgueeskirja § 29 lg 5 tuleb kohaldamata jätta, kuna see on vastuolus direktiivi

(EL) 2019/944 artikli 22 lõigetega 1 ja 2.

12.5. Halduskohus on vääralt pidanud õiguspäraseks Elektrilevi tingimust, et kogu kortermaja

elektritarbimist mõõtev üks arvesti paigaldatakse võrguettevõtjale kuuluvasse elektripaigaldisse

Elektrilevi OÜ kulul ja igale korteriomandile eraldi kaheksa kaugloetava arvesti paigaldamine

saab toimuda tarbijate kulul. Võrgueeskirja § 31 kohaselt toimub mõõtesüsteemi asendamine

võrguettevõtte kulul. Asjaolust, et Põlva OOM ei vahetanud Keskuse tee 13 hoones

mõõteseadmeid varasemalt kaugloetavate vastu välja, ei tulene mõõteseadmete väljavahetamise

kulude tasumise kohustust kodutarbijatele. Keskuse tee 13 hoonel puudub vajadus lisaks

eriomandipõhistele mõõteseadmetele veel ühismõõteseadme järele. Võrguga varem liitunud

tarbijatele pole juriidiliselt ega tehniliselt vaja uue asukohaga täiendavat liitumiskilpi ega

korteriühistu liitumist tarbijana.

13. Vastustaja palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb

halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu põhjendustega, rõhutades

eelkõige järgmist. Põlva OOM-i ja Elektrilevi 12.04.2022 tehingu tulemusena on Elektrilevil

kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini, mis asub Keskuse tee 13 KÜ seinal.

Elektrilevi ei ole OÜ Põlva OOM-i õigusjärglane. Alles pärast seda, kui Keskuse tee 13 KÜ

võimaldab juurdepääsu liitumispunktile koos mõõteseadme paigaldamisega, saab tõstatada

küsimuse võrguteenuse ühis- või üksikostust. Elektrileviga võrgulepingu(te) sõlmimiseks

vajalikud eeldused on jäänud korteriühistust tulenevatel põhjustel täitmata. Halduskohus on

õigesti leidnud, et Elektrilevil on kohustus võimaldada kasutada võrguühendust liitumispunktis,

ent majasisest elektrisüsteemi puudutavalt on liitumispunktist tarbija suunal paiknevad

elektripaigaldised tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised algusega

liitumispunktist kuuluvad tarbijale ning on tema vastutada. Elektrilevi peab osutama

võrguteenust seadusele vastavate mõõteseadmetega ning ei tohi jätkata elektrienergia mõõtmist

peale korteriühistu liitumispunkti korteriühistu sisemises võrgus asuvate mõõteseadmetega, mille

alusel arveldasid korteriühistu ja selle elanikud Põlva OOM-iga.

14. Elektrilevi vaidleb kaebajate apellatsioonkaebusele vastu ning rõhutab eelkõige järgmist.

Konkurentsiamet ning halduskohus on õigesti tuvastanud, et Põlva OOM-i võrgu võõrandamine

Elektrilevile ning võrguteenuse osutamise jätkumine on toimunud kooskõlas ELTS § 64 lõigetega

1 ja 11. Elektrilevi ei ole Põlva OOM-i õigusjärglane. Pärast võrgu omandamist Elektrilevi poolt

saab võrguteenuse kasutamine toimuda üksnes Elektrileviga sõlmitud kirjaliku võrgulepingu

alusel. Elektrilevi poolt Keskuse tee 13 elamule võimaldatav peakaitse nimivooluga 40 A on

vastavuses Põlva OOM-ilt Elektrilevile üle antud võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõimega selle

üleandmise hetkel. Asjakohatu on kaebajate viide ELTS § 64 lõikele 15, kuna selle sätte alusel ei

saa teha etteheiteid Elektrilevile. Elektrilevi ei ole takistanud kaebajate ligipääsu avalikule

teenusele. Elektrilevi on teinud endast kõik oleneva, et Keskuse tee 13 elanikega võrguleping

sõlmida. Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine ELTS § 68 lõike 1 punktide 2 ja

4 tähenduses on saanud võimalikuks vaid Keskuse tee 13 elanike, eelkõige kaebajate

põhjendamatu vastuseisu ning soovimatuse tõttu võrgulepingut sõlmida. Võrguteenuse tarbimine

ühisostul ei too kaebajatele lisakulusid, liitumiskilbi paigaldamine koos nõuetekohase

mõõteseadme ja peakaitsmega toimub Elektrilevi kulul. Kaebajatele võivad kaasneda täiendavad

kulud juhul, kui Keskuse tee 13 korteriomanikud jõuavad ühisele otsusele üksikostule ülemineku

suhtes.

15. Elektrilevi esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus

osas, milles halduskohus jättis Elektrilevi menetluskulud tema enda kanda ning teha selles osas

7(13)

3-22-1977

uus otsus, millega mõista kaebajatelt Elektrilevi kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu

5025 eurot. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

15.1. Elektrilevi ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud käsundusleping õigusabiteenuse osutamise

kohta on piisav menetluskulude kandmise kohustuse tõendamiseks, kuna selle alusel on

Elektrilevil tekkinud kohustus maksta talle õigusabiteenust osutanud Eesti Energia AS-ile

edukustasu. HKMS § 109 lõikes 11 ei ole nimetatud konkreetseid kuludokumentide liike ega

sätestatud arve esitamise nõuet. Eelviidatud lepinguga ei olnud kokku lepitud arve väljastamist

ning tasu maksmist kohtumenetluse kestel. Riigikohus on pidanud õigusabikulusid HKMS § 109

lg 11 alusel väljamõistetavaks, kui menetlusosaline on kohustatud hüvitama tasumisele kuuluva

summa juhul, kui kohus mõistab õigusabikulu menetlusosalise kasuks välja (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.01.2023 otsus asjas nr 3-21-997), rõhutamata, et menetluskulud on

väljamõistetavad üksnes arve esitamisel. Halduskohtu seisukoht on vastuolus edukustasu

olemusega.

15.2. Kui asuda siiski seisukohale, et Elektrilevil on menetluskulude väljamõistmiseks kohustus

esitada kohtule arve, siis on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1

põhjendamatult jätnud vastu võtmata 23.02.2023 õigusabiteenuse arve nr 27868070. Elektrilevi

selgitas halduskohtule 27.02.2023 esitatud menetlusdokumendis, et peab menetluskulude

kandmise kohustuse tekkimise tõendamisel piisavaks õigusabiteenuse osutamise lepingut, ent

kuna kaebajad seadsid menetluskulude kandmise kohustuse tekkimise kahtluse alla, esitas

Elektrilevi menetluskulude nimekirja juurde täiendavalt Eesti Energia AS-i poolt õigusabiteenuse

osutamise eest väljastatud arve summa ulatuses, millises oli Eesti Energia AS arve esitamise

hetkeks kulusid kandnud. Kuivõrd kaebajad esitasid oma vastuväite Elektrilevi menetluskulude

nimekirjale 22.02.2023, ei saanud seda arvet esitada kohtule varem. Halduskohus on eiranud

HKMS § 51 lõikes 4 sätestatud võimalust sellise arve arvesse võtmiseks. Ka Riigikohus on

leidnud, et olukorras, kus menetluskulusid tõendavate dokumentide hilinenud esitamine ei

tinginud menetluse venimist, on menetluskulude väljamõistmine HKMS § 51 lõike 4 alusel

võimalik ja põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas 3-3-1-85-11, (punkt 25), asjas

nr 3-16-1616 (punkt 17) ja asjas nr 3-3-1-65-13 (punkt 33).

16. Kaebajad leiavad, et vastuapellatsioonkaebus on põhjendamatu ning nõustvad

menetluskulude jagamist puudutavas osas halduskohtu põhjendustega.

17. Vastustaja leiab, et vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Kaebajate apellatsioonkaebus, samuti Elektrilevi vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Halduskohus on võtnud seisukoha kõigis vaidluse

lahendamiseks olulistes küsimustes, ja põhjendatult nõustunud vastustaja seisukohaga, et

Elektrilevi ei ole kaebajate õigusi rikkunud ega neile põhjendamatuid nõudmisi esitanud. Õige ja

varasema kohtupraktikaga kooskõlas on ka halduskohtu otsus jätta Elektrilevi menetluskulud

tema enda kanda.

19. Kaebajate apellatsioonkaebuse pinnalt taandub menetlusosaliste vaheline vaidlus sisuliselt

küsimusele, kas Elektrilevi on kohustatud osutama igale kaebajale võrguteenust selliselt, et

esiteks toimub tarbitava elektrienergia mõõtmine Keskuse tee 13 hoone trepikojas oleva

individuaalse elektriarvestiga, nagu see toimus eelnevalt iga kaebaja ja Põlva OOM-i vahelise

8(13)

3-22-1977

lepingu alusel, ning teiseks nii, et Keskuse tee 13 hoonel on peakaitse nimivooluga 66 A.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, vastus mõlemale küsimusele on eitav.

20. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et halduskohus ei ole võtnud selget seisukohta

küsimuses, kas kaebajate näol on tegemist võrguga eelnevalt liitunud tarbijatega ELTS § 64 lg 11

tähenduses. Selles, et nimetatud küsimusele tuleb vastata jaatavalt, ei ole algusest peale olnud

menetlusosaliste vahel mistahes vaidlust. Kaebajad, kelle elektrienergiaga varustamine toimus

eelnevalt Põlva OOM-i omandis oleva võrgu kaudu, olid kahtluseta võrguga varem liitunud

tarbijad.

21. ELTS § 64 lõikest 11 tuleneb võrguettevõtjale kohustus jätkata tegevusloata isiku omandis

oleva võrgu enda kasutusse saamise korral selle võrguga varem liitunud tarbijale võrguteenuste

osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit

ja läbilaskevõimet. Nimetatud sättest ilmneb esiteks, et võrguettevõtja (ehk siinsel juhul

Elektrilevi) kohustused piirduvad tema kasutusse antud võrguga. Halduskohus on õigesti leidnud,

et Elektrilevile üle läinud võrgu osaks ei ole Keskuse tee 13 hoone sisesed elektripaigaldised, sh

kaablid ja hoone trepikodades asuvates jaotuskilpides asuvad elektriarvestid. Põlva OOM-i ja

Elektrilevi vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu (dtl 1028) esemeks on „[…] Himmaste külas 1984.

aastal rajatud 0,4kV maakaabelliin pikkusega ca 1562 meetrit ja 10 jaotuskilpi“. Lepingu eseme

paiknemine on kajastatud lepingu lisaks 1 oleval plaanil (dtl 1030) ning sealt nähtub üheselt, et

üheks kõnealuseks jaotuskilbiks on Keskuse tee 13 hoone välisseinal olev kilp. Niisiis võrk, mille

Elektrilevi Põlva OOM-ilt omandas, lõpeb Keskuse tee 13 elamus elektrienergiat kasutavate

tarbijate pool Keskuse tee 13 välisseinal oleva kilbiga. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti

leidnud, et Elektrilevil on kohustus osutada võrguteenust kuni selle jaotuskilbini, mitte aga

kaugemale. Juba pelgalt see asjaolu välistab võrguteenuse osutamise kohustuse selliselt, et

tarbitava elektrienergia mõõtmine toimub Keskuse tee 13 hoone trepikojas asuvates

jaotuskilpides paiknevate korteri elektriarvestitega. See tähendab, et liitumispunkt kõigi Keskuse

tee 13 tarbijate jaoks saab olla hoone seinal paiknevas jaotuskilbis, mitte mistahes muus kohas

sealt tarbijate suunas.

22. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata ka kaebajate väide, et teatav osa Keskuse tee 13

hoones sees olevaid elektripaigaldisi, sh kaablid ja trepikodades asuvates kilpides olevad

elektriarvestid, oleksid (või oleksid olnud) Põlva OOM-i omandis. Põlva OOM-i omandiõiguse

kohta ei ole ühtki tõendit. Nende elektripaigaldiste näol on tegemist hoone osadega, mistõttu

vastupidiste tõendite puudumisel tuleb lugeda, et need on Keskuse tee 13 hoone omanike ehk

kõigi korteriomanike kaasomandis, nagu kõik muudki korteriomandi reaalosa (eriomandi)

koosseisu mitte kuuluvad hoone osad. ELTS § 64 sätetest ei tulenenud Elektrilevile kohustust

võtta üle mistahes muid elektripaigaldisi peale nende võrgu osaks olevate paigaldiste, mida Põlva

OOM talle üle anda soovis. Isegi kui saaks asuda seisukohale, et Põlva OOM ei täitnud

nõuetekohaselt ELTS § 64 lõikes 1 ja lõikes 15 sätestatud kohustusi, ei saa seda puudutavaid

etteheiteid teha Elektrilevile. Elektrilevil sai oma tegevust korraldad selle võrgu piires, mille

Põlva OOM talle üle andis.

23. Eeltoodust tulenevalt ei ole siinse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, et Põlva

OOM-i ja Elektrilevi vahel 12.04.2022 sõlmitud lepingu lisas 2 on n-ö üle antavate klientide

loetelu kajastatud ebaõigesti. Keskuse tee 13 KÜ-l kui juriidilisel isikul ei ole teadaolevalt Põlva

OOM-iga mistahes lepingulist suhet olnud ning seda korteriühistut ei olnud seega alust käsitada

Põlva OOM-i kliendina, kuna viimase klientideks olid lepingupooleks olevad korteriomanikud.

Sõltumata aga sellest, kuidas praktikas toimus korteriomanike ja Põlva OOM-i vaheline

arveldamine ning kas üldse või millise lepingu alusel toimus elektrienergia tarbimine korterelamu

üldkasutatavates tarbimiskohtades (nt trepikodades), sai Elektrilevi 12.04.2022 sõlmitud

lepinguga enda kasutusse võrgu, mille lõpp-punktiks on Keskuse tee 13 hoone seinal olev

9(13)

3-22-1977

jaotuskilp ning edasine võrguteenuse osutamine kõigile selles hoones võrguteenust tarbida

soovivatele isikutele saab toimuda selles jaotuskilbis olevast liitumispunktist. Vaidlust ei ole

selles, et Keskuse tee 13 hoonesisese elektrisüsteemi ehitus, eelkõige kaabelduslahendus, ei

võimalda sellest liitumispunktist osutada individuaalset võrguteenust igale korteriomanikule.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles olukorras asuda seisukohale, et Elektrilevi on ELTS § 64

lõigetes 1 ja 11 sätestatud kohustused täitnud, võimaldades võrguühenduse kõigile Keskuse tee 13

hoones elektrienergiat tarbida soovivatele isikutele tema kasutuses oleva võrgu Keskuse tee 13

elamu poolses otsas oleva liitumispunkti kaudu. Konkurentsiamet ja halduskohus on põhjendatult

leidnud, et selleks on vältimatult vajalik sõlmida võrguleping Keskuse tee 13 hoone ühiseks

haldamiseks ja majandamiseks moodustatud ja kõiki korteriomanikke ühendava korteriühistuga

ehk sisuliselt kõigi korteriomanikega korraga. Võrgulepingu sõlmimine ja võrguteenuse

osutamine vahetult korteriomanikega ei ole tehniliselt võimalik, kuna Elektrilevi kasutusse antud

võrgu lõpp-punkti (ehk hoone seinal oleva liitumiskilbi) ja korteriomanike tarbimiskohtade

(korterite) vahel jäävad korteriomanike kaasomandis olevad elektripaigaldised (eelkõige kaablid),

mille eest ei vastuta Elektrilevi.

24. Halduskohus on õigesti leidnud, et ELTS § 64 lõigetest 1 ja 11 tulenevalt ei ole Elektrilevi

muutunud Põlva OOM-i õigusjärglaseks ega ole üle võtnud Põlva OOM-i ning kaebajate vahel

sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. ELTS § 64 lõikes 11 sätestatud kohustus

jätkata tarbijale võrguteenuse osutamist samadel tehnilistel tingimustel tähendab eelkõige

kohustust tagada senise kokkuleppe kohase tehnilise kvaliteediga võrguteenuse kättesaadavus.

Asjaolu, et eelnevalt oli Põlva OOM sõlminud lepingud eraldi iga korteriomanikuga, mitte

korteriühistuga, ei ole eelviidatud tehnilist kvaliteeti puudutav küsimus. Seejuures on

Konkurentsiamet ja halduskohus õigesti osutanud sellele, et Põlva OOM-i ning Keskuse tee 13

korteriomanike vahel sõlmitud lepingud ega teadaolevalt ka ükski muu leping ei sisalda

kokkuleppeid Keskuse tee 13 elamus olevatele tarbijate elektrienergiaga varustamiseks

kasutatava võrgu (võrguteenuse) kvaliteedi või tehniliste tingimuste kohta. Puuduvad tõendid

Põlva OOM-i ja korteriomanike vahelise kokkuleppe kohta võrguga liitumispunktide asukoha

osas. Asjaolu, et Põlva OOM-i ja korteriomaniku vahelises lepingus on märgitud tarbimise

arvestamiseks kasutatava elektriarvesti number, ei anna alust väita, et need arvestid või mistahes

muu osa Keskuse tee 13 hoone sisesest elektripaigaldisest oleksid olnud Põlva OOM-i omandis.

25. Kuna elektripaigaldised, mis jäävad Keskuse 13 hoone seinal olevast liitumispunktist

tarbijate poole, ei ole võrgu osa, ei ole kaebajatel ka alust nõuda, et Elektrilevi kõnealust

hoonesisest võrku parandaks või asendaks oma kulul hoonesisese võrgu osaks olevad

elektriarvestid. Võrgueeskirja § 31 lõikest 1 tulenev võrguettevõtja kohustus vahetada vajadusel

välja korterelamu korteri mõõtesüsteem kohaldub juhul, kui korteriomanikul on kehtiv

võrguleping. Siinsel juhul ei ole aga Elektrilevil võimalik sellist võrgulepingut korteriomanikega

sõlmida enne, kui on sõlmitud võrguleping Elektrilevi omandis oleva võrgu liitumispunktis, mis

asub Keskuse tee 13 hoone seinal asuvas kilbis. Sellise võrgulepingu saab eeltoodud põhjustel

sõlmida Elektrileviga nii kaebajaid kui teisi korteriomanikke ühendav korteriühistu. Väär on

seega ka kaebajate seisukoht, et kogu elamu elektritarbimist ja võrguteenust mõõtva arvesti

paigaldamiseks ei ole vajadust. Halduskohus on seejuures õigesti selgitanud, et liitumispunktis

oleva mõõteseadme järgi on vajadus sõltumata sellest, kas Elektrilevi sõlmib edaspidi eraldi

võrgulepingud iga korteriomanikuga. Mõõteseadmetega seoses on halduskohus samuti õigesti

osutanud sellele, et ELTS § 67 lõikest 2 ning võrgueeskirja § 29 lõikest 5 tulenevalt peab

mõõtmine toimuma kauglugemisseadmega. Direktiivi 2019/944 artiklist 22, millele kaebajad

viitavad, ei tulene tarbijale subjektiivset õigust nõuda, et võrguettevõtja võimaldaks võrguteenust

selliselt, et mõõtmine toimub muud liiki mõõteseadmega. Nimetatud sätte eesmärk on vältida

olukorda, kus lõpptarbija tarbimist arvestatakse mingil muul viisil, ilma et tal oleks mistahes

individuaalset arvestit. Nimetatud säte ei keela liikmesriigil kehtestada õigusnorme, mille

kohaselt on nõutav tarbijale müüdava elektrienergia ja võrguteenuse arvestamine üksnes

10(13)

3-22-1977

kauglugemisseadme abil, kui ka faktiliselt on tagatud sellise kauglugemisseadme paigaldamise

võimalus.

26. Teisena on vaidlus sisuliselt selles, kas Elektrilevi peab tagama võrguühenduse selliselt, et

Keskuse tee 13 hoonel oleks peakaitse nimivooluga 66 A. Halduskohus on õigesti leidnud, et

sellist kohustust Elektrilevil ei ole. Mõiste “samadel tehnilistel tingimustel” ElTS § 64 lg 11

tähenduses tuleb eelkõige mõista selliselt, et osutatav võrguteenus peab vastama tarbija ja võrgu

(varasema) omaniku vahel kokku lepitud tingimustele. Nagu halduskohus õigesti tuvastas, ei

olnud siinsel juhul kaebajate ja Põlva OOM-i vahelistes lepingutes kokkulepet, mis puudutaks

Keskuse tee 13 hoone peakaitsme nimivoolu. Vaidlust ei ole selles, et faktiliselt paikneb Keskuse

tee 13 seinal olevas jaotuskilbis iga faasi kohta 66 A kaitse. Faktiliselt paigaldatud peakaitsme

tüüp ei kinnita aga kaitsme nimivõimsusele vastava tarbimisvõimsuse tegelikku eraldamist (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-13-1604, punkt 22). Olukorras, kus kaebajate ja

Põlva OOM-i vahel puudus kokkulepe võrguteenuse tingimuste, sh läbilaskevõime kohta ning

kus faktiliselt paigaldatud peakaitse ei ole kooskõlas tarbijatele tegelikult eraldatud (faktiliselt

kasutatavate) tarbimisvõimsustega, ei saa kaebajad Elektrilevilt nõuda võrguteenuse osutamist

selliselt, et peakaitsme nimivooluks liitumispunktis oleks 66 A.

27. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus Elektrilevi selgitustele tuginedes veenvalt ja

piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et 66 A nimivooluga peakaitse ei vasta võrgu

tehnoseisundile ja läbilaskevõimele. Seejuures on halduskohus osutanud eelkõige kolmele

asjaolule. Esiteks on halduskohus õigesti osutanud sellele, et kaebaja I ja Põlva OOM-i vahel

sõlmitud lepingu (dtl 85) kohaselt oli kaebaja I korteris lubatud võimsuseks 1,5 kW. Eeldusel, et

ülejäänud 8 korteris oli samasugune lubatud võimsus, oli kogu elamu lubatud võimsus 12 kW.

Halduskohus on sellega seoses kohaselt viidanud ka Keskuse tee 13 elamu ehitusaegsele

elektrisüsteemi projekteerimise juhendmaterjalile. Elektrilevi on selgitanud, ilma et kaebajad

oleksid sellele esitatud ühtki tõsiselt võetavat vastuväidet, et eelnimetatud 12 kW

tarbimisvõimsuse puhul piisaks 20 A nimivooluga peakaitsmest. Teiseks selgitas Elektrilevi

veenvalt, et pakutavas võrgulepingus nimetatud peakaitse nimivooluga 40 A on piisav Keskuse

tee 13 korterelamus senisel tasemel elektrienergia tarbimiseks eeldusel, et kõigis korterites on

elektripliidid. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis selle selgituse kahtluse alla seaks.

Kolmandaks nõustus halduskohus põhjendatult Elektrilevi selgitusega, et Himmastes asuvate

kortermajade olemasolevate peakaitsmete nimivoolude summa ületab oluliselt võrgu tegelikku

läbilaskevõimet. Seejuures osutas Elektrilevi asjassepuutuvalt esiteks sellele, et Põlva OOM-i ja

Elektrilevi vahel 11.11.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingus viidatud võrguühenduse

fikseerimise kokkuleppe (dtl 239) kohaselt oli võrguühenduse läbilaskevõime Himmaste II

alajaamas fikseeritud kaitseseadmega 200 amprit ning teiseks sellele, et peakaitsmete lubatavate

nimivoolude arvutamisel võttis Elektrilevi aluseks lühisvoolu mõõtmise tulemused Põlva OOM-i

omandis olnud Himmaste võrgus (dtl 279). Ringkonnakohtule näivad need põhjendused veenvad

ning kaebajad ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid nende selgituste õigsuses kahelda.

Halduskohus on seega õigesti tuvastanud, et Elektrilevi poolt võrgulepingu pakkumises osutatud

40 A peakaitse vastab võrgu tehnoseisundile ja läbilaskevõimele, samas kui 66 A peakaitsme

puhul ei oleks see vastavus tagatud. Ringkonnakohus kordab, et ühestki tõendist ei nähtu, et

Põlva OOM oleks mistahes ajal võimaldanud tegelikult kaebajatel tarbida elektrienergiat mahus,

mis eeldab 66 A läbilaskevõimega peakaitsme olemasolu või et Põlva OOM-i ja kaebaja(te) vahel

oleks olnud sellist võrguühenduse parameetrit käsitlev kokkulepe. Kaebajate poolt halduskohtule

esitatud elektripaigaldise erakorraline audit (dtl 201) ei lükka eeltoodud järeldust ümber.

Kõnealune audit puudutab Keskuse tee 13 hoone elektripaigaldist, mitte võrku, mille kaudu

Elektrilevi peab võrguteenust osutama. Võrgu tehnoseisundi ja läbilaskevõime hindamisel tuleb

aga arvesse võtta kogu võrku.

28. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebajate apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11(13)

3-22-1977

29. Elektrilevi vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus jääb varasemas

kohtupraktikas võetud seisukohale, et sellises olukorras, nagu siinsel juhul, kus Elektrilevile

osutab õigusabiteenust tema emaettevõtja, ei saa HKMS § 109 lõigete 1 ja 11 alusel mõista

menetlusosalise kasuks välja menetluskulusid, mille kandmise kohustus ei ole tõendatud arve

esitamisega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-21-409). Ka eelviidatud

kohtuasjas oli õigusabiteenuse osutamise aluseks leping, milles oli ette nähtud n-ö edukustasu.

Erinevus siinse asjaga seisnes siiski selles, et siinsel juhul ei ole Elektrilevi ja Eesti Energia AS-i

vahel sõlmitud lepingus sätet arve esitamise kohta. See ei luba aga asuda eeltoodust teistsugusele

seisukohale. Elektrilevi seisukohaga, et halduskohtu vaidlustatud otsus ning eelviidatud

ringkonnakohtu praktika ei arvesta lepingus ette nähtud tulemustasu olemusega, ei ole õige.

Kõneksoleva lepingu (dtl 1039) punktis 3.1. on sätestatud, et klient tasub õigusabi osutajale

edukustasu ehk kohustub teenuse osutajale tasuma vaid juhul, kui kohus mõistab kliendi kasuks

kaebajatelt menetluskulu välja. Sellisel juhul tekib Elektrilevil kohustus tasuda emaettevõtjale

summa, mis vastab kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu suurusele. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb HKMS § 109 lõiget 11 mõista selliselt, et menetluskulu välja mõistmiseks peab

menetlusosalisel olema kulu kandmise kohustus tekkinud menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamise ajaks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Tõendiks kulu tasumise

tekkimise kohustuse kohta saab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olla arve. Menetluskulu ei

ole välja mõistetav, kui kulude kandmise kohustuse tekkimine sõltub tulevikus aset leidvast

asjaolust, muuhulgas asjas tehtava kohtuotsusega menetlusosalise kasuks teiselt menetlusosaliselt

menetluskulude välja mõistmisest. Eeltoodud järeldust ei lükka ümber Elektrilevi viidatud

Riigikohtu praktika. See praktika puudutab küsimust, kas menetlusosalise kasuks on võimalik

menetluskulud välja mõista, kui õigusabiteenuse osutaja ees on kulude kandmise kohustus

tekkinud muul isikul. Elektrilevi viidatud kohtuotsustes käsitleti sisuliselt olukorda, kus

menetlusosalise kohtumenetluses esindamise eest oli õigusabiteenuse osutaja esitanud arve muule

isikule ning menetlusosalisel oli kohustus hüvitada vastav summa arve saajale nendevahelise

kokkuleppe alusel. Viidatud kohtuasjades ei olnud tegemist olukorraga, kus õigusteenuse osutaja

ei olnud tasumisest kohustuse aluseks olevat arvet üldse väljastanud.

30. Ringkonnakohus ei nõustu ka Elektrilevi seisukohaga, et halduskohus jättis põhjendamatult

vastu võtmata arve, mille kaebaja soovis esitada 27.02.2023. Halduskohus määras 23.01.2023

määrusega menetluskulusid puudutavate dokumentide esitamise tähtpäevaks 14.02.2023.

Halduskohus ei pidanud HKMS § 51 lõikest 4 tulenevalt hilinenult esitatud kuludokumenti vastu

võtma. Elektrilevi leiab ekslikult, et kõnealuse arve vastu võtmine ei oleks põhjustanud menetluse

viibimist. Menetluse viibimise oleks võinud kaasa tuua vajadus anda kaebajatele omakorda

võimalus uuesti esitada oma seisukoht selle tõendi ja selle alusel menetluskulude välja

mõistetavuse kohta. Asjaolu, et pärast menetluskulusid puudutavate dokumentide esitamiseks

antud tähtaja lõppu vahetasid menetlusosalised teatavaid dokumente muudes küsimustes, ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale. Halduskohus oli kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise

ajaks määranud 10.03.2023. Seda arvestades oleks Elektrilevi poolt 27.02.2023 esitatud

menetluskulu dokumendi vastu võtmine võinud kaasa tuua menetluse venimise. Seejuures tuleb

silmas pidada, et kõnealune arve oleks olnud vastuolus eelnevalt Elektrilevi poolt menetluskulu

tõendamiseks esitatud lepinguga, mis nägi ette üksnes edukustasu maksmise juhul, kui

kohtuotsusega Elektrilevi kasuks menetluskulud välja mõistetakse. Seega ei olnuks tegemist

pelgalt täiendava tõendi, vaid menetluskulude osas täiesti uue positsiooni esitamisega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud Elektrilevil olla ka mõjuvat põhjust, mis takistas arve

varasemat esitamist. Asjaolu, et pärast menetluskulude dokumentide esitamiseks antud tähtaja

möödumist asuvad teised menetlusosalised menetluskulude välja mõistmise taotlusele vastu

vaidlema, ei ole selline asjaolu. Liiati tuleneb varasem kohtupraktika, millest halduskohus

vaidlustatud otsuse tegemisel juhindus, kohtuasjast, mille pooleks oli Elektrilevi ise. Seega pidi

Elektrilevi enne 14.02.2023 teadma, et menetluskulu välja mõistmiseks tuleb esitada arve.

12(13)

3-22-1977

31. Eeltoodud põhjustel tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate

kulud, mis seonduvad nende apellatsioonkaebusega, tuleb seega jätta nende endi kanda.

Elektrilevi vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulude välja mõistmiseks ei ole kaebajad

kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka need kulud kaebajate endi kanda. Elektrilevi

vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad Elektrilevi enda kanda. Elektrilevil on

menetlusse kaasatud kolmanda isikuna HKMS § 108 lg 8 alusel õigus nõuda

apellatsioonkaebusele vastamisega seotud menetluskulude välja mõistmist kaebajatelt. Elektrilevi

on esitanud 30.05.2024 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja, kus on kajastatud nii

kaebajate apellatsioonkaebusele vastamisega kui ka vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud.

Nimekirjast nähtuvalt kajastuvad kaebajate apellatsioonkaebusele vastamisega seotud kulud

nimekirja ridadel 1, 2, 5 ja 6 (75+30+562,5+75=742,50 eurot), mis vastab 4,95 esindaja

töötunnile tasumääraga 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Elektrilevi on esitanud kulu

tõendamiseks Eesti Energia AS-i 29.12.2023 arve (dtl 1252), kus on teenuse nimetusena märgitud

„Õigusabiteenus kohtumenetluses nr 3-22-1977) ja mille maksetähtpäevaks on märgitud

12.01.2024. Ringkonnakohus leiab, et Elektrilevi menetluskulu on vajalik ja põhjendatud ning

tuleb kaebajatelt välja mõista. Umbes 5 tunnile esindaja tööle vastav õigusabi maht on

apellatsioonimenetluse esemeks olnud vaidluse keerukust ja mahtu arvestades mõistlik, tasu

arvestuse aluseks olev tunnihinne ei ole õigusabituru keskmist arvestades ülemäärane. Seetõttu

tuleb kaebajatelt solidaarselt Elektrilevi kasuks välja mõista menetluskulu 742,50 eurot. Muus

osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)