2-24-11175/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2024, Paide Tsiviilasja number 2-24-11175 Tsiviilasi XX hagi DD vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja WW Kostja DD (isikukood XXX) Asja läbivaatamine 04.09.2024 kohtuistungil kostja osavõtuta RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada XX (Eesti isikukood XXX) ja DD (Eesti isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x x x x x x x x, akt nr x. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hageja nõue ja poolte seisukohad 1. XX esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi DD vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled x abielu xx.xx.xxxx. Käesolevaks

ajaks abikaasade kooselu enam ei suju ja hageja ei näe võimalust abielu jätkata. Pooled elavad eraldi ja erinevates paikades. Poolte ühine laps elab hageja juures. 2. Kohus on kostjale hagi ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud, kuid kostja ei ole hagile vastanud. Kostja on kohtumenetlusest teadlik. 3. 04.09.2024 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mistõttu vaatas kohus hageja taotlusel asja läbi sisuliselt kostja osavõtuta. Kohtukutse oli kostjale TsMS § 325 alusel kätte toimetatud 22.08.2024 ja isiklikult allkirja vastu 27.08.2024. Hageja kinnitas istungil, et jääb nõude juurde ja soovib abielu lahutada. Suhete taastamine ei ole võimalik. Hagejal on uus elukaaslane ja uue elukaaslasega uus laps. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab hagejaga. Hageja ei soovi oma abielu eelset perekonnanime taastada. Kohtuotsuse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (eespool ja edaspidi TsMS) § 414 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus rahuldas 04.09.2024 istungil asja sisulise läbivaatamise taotluse, kuna leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt selged. 5. Kohus on hagi menetlusse võtmisel rahvastikuregistri andmete ja abielutunnustuse (dtl 5-6, tõlge dtl 7-10) alusel tuvastanud, et mõlemad abikaasad on x kodanikud. Seetõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995 Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu art 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Seega kohaldub abielu lahutamisele abikaasade kodakondsuse järgse riigi ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti Vabariigi kohus, kuna abikaasad elavad Eestis. 6. Ukraina

perekonnakoodeksi

(Сімейний

кодекс

України:

kättesaadav: https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2947-14#Text) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise hagi esitada üks abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja abikaasade tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega, millel on oluline tähendus (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 2). 7. Hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx x x x x x x x x x x (dtl 5-6, tõlge dtl 7- 10). Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade kooselu on pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi kostjaga kooselu jätkata. Kostja pole ilmunud asja arutamisele. Kohtu hinnangul ei ole poolte abielulist kooselu võimalik taastada. Seda põhjusel, et pooled elavad eraldi ning hageja välistab abielu jätkamise kostjaga. Hagejal on uus elukaaslane ja uue elukaaslasega laps. Abielu säilitamine oleks vastuolus hageja huvidega. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. 2 (3)

8. Ukraina perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise korral abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Ukraina perekonnakoodeksi § 113 lg 1 näeb ette, et isikul, kes on muutnud oma perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu lahutamist olla edaspidi nimetatud selle perekonnanimega või taastada oma abielueelne perekonnanimi. Hageja ei ole soovinud oma abielueelset perekonnanime taastada. 9. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3 (3)