Legislator Case Law & Legislation
2-23-17560/5 AI generated

2-23-17560/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-23-17560/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-17560 Tsiviilasi AS LHV Kindlustus hagi S.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 13 110,88 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611,...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-17560 Tsiviilasi AS LHV Kindlustus hagi S.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 13 110,88 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611, aadress XXX, 10145, XXX) Hageja lepinguline esindaja M.P. (e-post XXX) Kostja S.M. (isikukood XXX, aadress xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt S.M. M.lt (S.M.) hageja AS-i LHV Kindlustus kasuks kahju hüvitis summas 13 110,88 eurot. 3. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 4. Välja mõista kostjalt S.M. M.lt AS-i LHV Kindlustus kasuks hageja kantud menetluskulud summas 910 eurot. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. 6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 1. Hageja AS LHV Kindlustus esitas 13.12.2023 S.M. M. vastu hagi kahju hüvitise nõudes. Hageja nõuab kostjalt 13 110,88 eurot. 2. Hagiavalduse kohaselt S.M. juhtis 05.05.2023 Xmaakonnas, Xxx juures mootorsõidukit Xxx reg märgiga xxx ja kahjustas sellega sõidukit Xxx reg märgiga xxx. Kostja juhtis mootorsõidukit reguleerimata teede ristmikul, ei andnud teed kõrvalteelt peateele välja sõites mööda peateed liikuvale sõidukile X. Oma hooletu tegevusega põhjustas kostja varalise kahju X sõiduki omanikule. Pärast liiklusõnnetuse toimumist kõrvaldas Politsei- ja Piirivalveameti töötaja kostja sõiduki juhtimiselt kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõidukil Xxx reg märgiga xxx liikluskindlustuse leping AS Inges Kindlustuses. Vastavat LKindlS § 35 lg 1 p 1 on kahju saanud sõiduki omanikul võimalik nõuda kahju hüvitamist kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõidukiga, millega kindlustusjuhtum põhjustati. 12.05.2023 pöördus sõiduki Peugeot omanik kahju hüvitise saamiseks AS LHV Kindlustuse (edaspidi hageja) poole, kus oli kahju põhjustanud sõiduki ehk Xxxreg märgiga xxx sõlmitud sõiduki valdaja kohustuslik vastutuskindlustus. Sõiduki X kahju hüvitamise otsuse tegemiseks küsis hageja esindaja sõiduki X omanikult kirjalikku seletust liiklusõnnetuse kohta. 22.05.2023 sõiduki X omanik edastas kirjaliku seletuse. Kuna sõiduki X kahjustused olid suured, siis hageja esialgne arvamus oli, et sõiduki taastamine ei ole majanduslikult mõistlik ja sõiduk tuleb lugeda hävinuks. Selle asjaolu kinnitamiseks uuris hageja töötaja sõiduki X omanikult sõiduki avariieelset turuhinda ning seda, kas sõidukil oli mingeid turuväärtust tõstvaid või langetavaid asjaolusid. Hageja töötaja analüüsis sõiduki avariieelset väärtust ja remondipakkumist ning leidis, et mõistlikum oleks sõiduk remontida, sest auto väärtus oli olulisemalt suurem, kui remondimaksumus. Esitatud info alusel leidis hageja töötaja, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning luges Rael Autokeskus OÜ poolt koostatud remondikalkulatsiooni kooskõlastatuks. Hageja töötaja edastas kahju saanud sõiduki X omanikule hüvitamise otsuse, mille alusel hageja maksis hüvitise summas 13 110,88 eurot. 3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena: - Kostja juhtimisõiguse kontroll (dtl 6); 2(4)

- Vastus päringule (dtl 7); - Liiklusõnnetuse teade LKF andmebaasis (dtl 8-9); - Politsei-ja Piirivalveameti väärteo otsus (dtl 10); - Kahjuteade kahjustatud sõiduki X omaniku poolt (dtl 11-13); - Kindlustuse poliis nr 102400224 (dtl 14-16); - X sõidukijuhi kirjalik seletus (dtl 18); - Kirjavahetus sõiduki avariieelse turuhinnast (dtl 19); - Sõiduki X letihind (dtl 20-22); - Xxx sõiduki turuväärtus_auto24.ee (dtl 23); - Rael Autokeskus OÜ remondikalkulatsioon (dtl 24-37); - Hüvitamise otsus (dtl 39); - Hüvitise väljamaksmise tõend (dtl 41); - Tagasinõue (dtl 42); - Tagasinõue esitamise kinnitus (dtl 43). 4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.12.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel 13.08.2024. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 21.12.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. 5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. 7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu summas 910 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3(4)

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4(4)