3-24-2100/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2100

Haldusasi

AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS

kaebus

Konkurentsiameti

05.04.2024

otsuse

nr

7-10/2024-007 osaliseks või täies ulatuses tühistamiseks

ning Konkurentsiameti 17.06.2024 vaideotsuse nr

7-10/2024-013 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I

–

AS

Alexela, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Mart Blöndal ja Rauno Ligi

Kaebaja II – Elektrum Eesti OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Siim Vahtrus

Kaebaja III – Eesti Energia AS, volitatud esindaja

vandeadvokaat Sandra Sillaots

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad

Marek Piiroja ja Karl Jaak Rebane

Kolmas isik – Elering AS, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Anton Sigal ja Kaisa Jakobsoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 1

haldusasjas nr 3-24-2100 muutmata.

2. Rahuldada Alexela AS taotlus juurdepääsu piiramiseks määruskaebuse lisale 1 ja

piirata Elektrum Eesti OÜ, Eesti Energia AS ja Elering AS-i juurdepääsu haldusasjas nr

3-24-2100 Alexela AS poolt 02.08.2024 esitatud määruskaebuse lisale 1 (dtl 291-293), kuna

selles sisaldub Alexela AS ärisaladus. Eemaldada Elektrum Eesti OÜ, Eesti Energia AS

ja Elering AS-i esindajad selles osas dokumentide uurimiselt ning keelata määruskaebuse

lisa 1 osas tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirja.

3. Rahuldada Elektrum Eesti OÜ taotlus juurdepääsu piiramiseks määruskaebuse lisale

2 ja piirata AS Alexela, Eesti Energia AS ja Elering AS-i juurdepääsu haldusasjas nr

3-24-2100 Elektrum Eesti OÜ poolt 02.08.2024 esitatud määruskaebuse lisale 2 (dtl 296-

298), kuna selles sisaldub Elektrum Eesti OÜ ärisaladus. Eemaldada AS Alexela, Eesti

3-24-2100

2(15)

Energia AS ja Elering AS-i esindajad selles osas dokumentide uurimiselt ning keelata

määruskaebuse lisa 2 osas tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirja.

4. Rahuldada Eesti Energia AS taotlus juurdepääsu piiramiseks määruskaebuse lisale

3 ja piirata AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Elering AS-i juurdepääsu haldusasjas nr

3-24-2100 Eesti Energia AS poolt 04.08.2024 esitatud määruskaebuse lisale 3 (dtl 300-

301), kuna selles sisaldub Eesti Energia AS-i ärisaladus. Eemaldada AS Alexela, Elektrum

Eesti OÜ ja Elering AS-i esindajad selles osas dokumentide uurimiselt ning keelata

määruskaebuse lisa 3 osas tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest ärakirja.

5. Kuulutada menetlus käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2-4 toodud

dokumentide osas kinniseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 235

lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elering AS esitas 14.11.2022 Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse elektrienergia

bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (edaspidi metoodika) muutmiseks. Esitatud

taotlusele järgnes menetlus, kuhu kaasati konsultatsioonide korras ka turuosalised ning päädis

20.03.2024 Konkurentsiametile lõpliku metoodika kooskõlastamise taotluse esitamisega.

Esitatud taotluses võeti arvesse ka Konkurentsiameti 14.03.2024 seisukohti ja ettepanekut.

2. Konkurentsiamet kooskõlastas 05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 (vaidlustatud otsus)

Elering AS-i 20.03.2024 esitatud bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud metoodika täies

ulatuses vastavalt otsuse lisale 1, võttes arvesse, et metoodika muudatused, mille kohaselt

reguleerimisvõimsuse hankimise ja elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu kogub

süsteemihaldur bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakenduvad alates

01.01.2025 (resolutsiooni p 1). Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi

aktiveeritavate

reguleerimisvõimsuste

(mFRR)

hankimise

kuludest

20%

ulatuses

ülekandevõrgu

tariifist

(sh

ei

sisalda

süsteemihalduri

enda

omanduses

oleva

avariireservelektrijaama kulusid), vastavalt metoodika punktile 2.11 (resolutsiooni p 2).

3. AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS esitasid Konkurentsiameti 05.04.2024

otsuse peale vaide, mille Konkurentsiamet jättis 17.06.2024 vaideotsusega nr 7-10/2024-013

rahuldamata.

4. AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS (ühiselt kaebajad) esitasid

17.07.2024 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr

7-10/2024-007 resolutsiooni p 1 tühistamiseks osas, millega kinnitati Elering AS bilansiteenuse

hinna arvutamise ühtse metoodika p-des 1.12, 2.3.1 ja 2.5 ja 2.5.2 sätestatud regulatsioon

reguleerimisvõimsuse hankimise kulu hüvitamiseks või alternatiivselt, kui kohus leiab, et

nimetatud otsust ei ole võimalik osaliselt tühistada, siis Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr

7-10/2024-007 täies ulatuses tühistamiseks. Samuti taotlevad kaebajad Konkurentsiameti

17.06.2024 vaideotsuse nr 7-10/2024-013 tühistamist.

5. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada

Konkurentsiameti 05.04.2024 otsuse nr 7-10/2024-007 kehtivus ulatuses, milles see võimaldab

bilansiteenuse tasu arvelt katta reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ning keelata Elering AS-il

3-24-2100

3(15)

reguleerimisvõimsuse hankimise kulu bilansiteenuse hinnale lisamine kuni asjas lõpliku

lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

Vaidlustatud otsusega kooskõlastati mh reguleerimisvõimsuse hankimise kulu hüvitamine

bilansiteenuse tasu osana (sagedusreservide tasu). Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus,

kuna vaidlustatud otsuse alusel 01.01.2025 jõustuv Elering AS-i metoodika võimaldab

kaebajatelt koguda potentsiaalselt õigusvastast sagedusreservide tasu. Juhul kui vaidlustatud

otsusega kooskõlastatud sagedusreservide tasu kogumine osutub hiljem õigusvastaseks, on

kaebajad kahju juba kandnud. Kahju hüvitamine on sel juhul ebamõistlikult raske, kuna

kaebajad peavad esitama kahjunõude riigi vastu (riigivastutus) ning seejuures on kaebajatel

praktiliselt võimatu tõendada kahju ulatust, kuna Elering AS ei avalikusta sagedusreservide tasu

suurust (metoodika kohaselt plaanitakse seda koguda bilansiteenuse tootmis- ja tarbimistariifi

raames ilma kulukomponente eristamata).

Elering AS tänase prognoosi kohaselt tõusevad tootmis- ja tarbimistariifid 01.01.2025 seisuga

5,23 eurot megavatt-tunni kohta. See tähendaks, et täiendav kulu ja potentsiaalne õigusvastane

kahju oleks ligikaudu 70 miljonit eurot aastas, mille jaotumist turuosaliste vahel on praktiliselt

võimatu prognoosida. Kaebajad ei ole ainsad turuosalised, kes kannavad kahju – mõjutatud

isikute ring on laiem. Kahju kannaksid bilansihaldurid (sh kaebajad), avatud tarnijad ja

elektritootjad ulatuses, milles nad ei saa klientide kulu edasi kanda.

Elering AS saab reguleerimisvõimsuse hankimise põhjendatud kulusid katta muudest allikatest,

mida näitlikustab vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2, mis kohustab Elering AS-i katma osa

reguleerimisvõimsuse hankimise kuludest ülekandevõrgu tariifist. Juhul kui Elering AS ei saa

kanda reguleerimisvõimsuse hankimise põhjendatud kulusid bilansihaldusega teenitud kasumi

arvelt (st kui finantsneutraalsust ei saavutata), saab ülemäärased kulud hüvitada vajadusel

tagasiulatuvalt,

kui

sagedusreservide

tasu

asemel

kehtestatakse

õiguspärane

reguleerimisvõimsuse hankimise kulude hüvitamise regulatsioon.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on oma taotlusi, väiteid ning õiguslikku

seisukohta põhjendanud.

Konkurentsiamet on vaidemenetluses osutanud, et esineb ülekaalukas avalik huvi Eesti

elektrisüsteemi

sünkroniseerimiseks

Mandri-Euroopa

sagedusalaga,

mistõttu

jäävad

eraõiguslikud huvid antud menetluses tagaplaanile. Kaebajad rõhutavad, et vaidlustatud otsuses

ei anta kooskõlastust sünkroniseerimisele (mille vastu esineb avalik huvi), vaid jagatakse

Elering AS-i bilansihaldusega seotud kulusid. Konkurentsiamet ei saa seaduses sätestamata

tasukomponente õigustada sünkroniseerimisega. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine

vastuolus ülekaaluka avaliku huviga ning Elering AS õigused ei kaalu üles kaebajate ja teiste

elektrituruosaliste õigusi.

6. Tallinna Halduskohus jättis 18.07.2024 määrusega AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja

Eesti Energia AS-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis AS

Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2),

tunnistas vastustajaks Konkurentsiameti (resolutsiooni p 4), kaasas menetlusse kolmanda

isikuna Elering AS-i (resolutsiooni p 5).

Kohtu hinnangul puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud uut bilansiteenuse hinna arvutamise metoodikat hakatakse rakendama alates

01.01.2025. Seega käesoleval hetkel ei too vaidlustatud otsus kaebajatele kaasa mistahes

pöördumatuid ja/või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks ei saa esialgse õiguskaitse

vajadust jaatada asjaolust, et vaidlustatud otsusega kaasneva mõju arvesse võtmiseks võib neil

juba enne 01.01.2025 olla vajalik või kasulik teha oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas

muudatusi. Kaebajad on välja toonud, et uue metoodika rakendamisel on täiendavaks ja

potentsiaalseks õigusvastaseks kahjuks ligikaudu 70 miljonit eurot aastas ning selle jaotumist

3-24-2100

4(15)

turuosaliste vahel on praktiliselt võimatu prognoosida, st et lisaks kaebajatele kannavad kahju

ka teised turuosalised ning hilisema kahju hüvitamise nõude esitamine on seega ebamõistlikult

raske. Esmalt märgib kohus, et kolmandatele isikutele (teistele turuosalistele) väidetavalt

tekkivat kahju ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotlusega võimalik ära hoida. Kohus saaks

vaidlustatud otsuse kehtivuse peatada üksnes kaebajate osas. Teisalt, kaebajate taotlusest ei ole

võimalik üheselt järeldada, millises suurusjärgus täiendav kulu võiks konkreetselt neile tekkida

(taotlusest võib üksnes aru saada, et see kulu jääb alla 70 miljoni euro aastas, kuivõrd

potentsiaalne kulu 70 miljonit eurot võib kaebajate hinnangul tekkida kõikide turuosaliste peale

kokku). Samas ei ole kaebajad ka märkinud, et täiendava kulu kandmine (uue metoodika

rakendamine), arvestades mh nende finantsnäitajaid, mõjutaks oluliselt kaebajate

majandustegevust / finantsvõimekust ning see võiks neile kaasa tuua pöördumatud tagajärjed.

Kaebajad ei ole ka piisavalt põhistanud, et neil ei ole uue metoodika rakendamisel võimalik

kõnesolevat kulu edasi kanda (elektritootjatele ja -tarbijatele). Nimelt on Konkurentsiamet oma

17.06.2024

vaideotsuses

nr

7-10/2024-013

analüüsinud

kaebajate

elektrilepingute

tüüptingimusi ning leidnud, et „nii AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i

kehtivad elektrilepingu tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja elektrimüüjal

ühepoolselt muuta, kui selline vajadus tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni

muutumisest ja elektrituru arengutest või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast

määratlemisest. Lepingu teisel osapoolel (kliendil) ei ole võimalik lepingut ühepoolselt üles

öelda, kui vastav muudatus tuleneb õigusaktides tehtud muudatustest.“ Kohtule ei nähtu, et

vaidlustatud otsusega kaasnevad kaebajatele pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine oleks võimatu. Kui vaidlustatud Konkurentsiameti

05.04.2024 otsus tekitab kaebajatele edaspidiselt siiski kahju, on kaebajatel võimalik nõuda

selle hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS esitasid 02.08.2024 Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2024

määruse p 1 ning rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus.

Konkurentsiameti otsusega kaasnevad kaebajatele pöördumatud tagajärjed. Halduskohtu

seisukohad on põhjendamatud. Kahju täpset jaotumist turuosaliste vahel on praktiliselt võimatu

prognoosida tulenevalt sellest, et mõjutatud isikute ring on laiem, kui üksnes kaebajad. Kahju

kannavad bilansihaldurid (sh kaebajad) ning avatud tarnijad ja elektritootjad ulatuses, milles

nad ei saa klientide kulu edasi kanda, samuti turuosade kaotusest tulenevad kahjud. Kaebajale

tekkiva kahju saab sisuliselt jagada kolmeks: 1) lepingute muutmisega/ülesütlemisega kaasnev

otsene varaline kahju; 2) turuosa kaotus ning sellega kaasnev kahju ja 3) sagedusreservide tasu

kogumiseks tehtud investeeringud ning sellega seonduvad võimalikud kohtuvaidlused, kuivõrd

sagedusreservide tasu kehtestamiseks puudub seaduslik alus ning kaebajate klientidel puudub

õiguspärane kohustus vastava tasuga seotud kulu kanda.

Kaebajatel on alates perioodist 01.01.2025 edasi vaatavalt sõlmitud tähtajalisi fikseeritud

hinnaga lepinguid, samuti börsihinnaga lepingud, kus tarbijale või tootjale on teatud perioodiks

garanteeritud muutumatu börsihinna marginaal ja mille kehtiv hinnaperiood kattub 2025.

aastaga. Nende lepingute hindu ei ole võimalik kaebajatel ühepoolselt muuta, nendest tekkivat

kulu ei ole võimalik edasi kanda ei elektritootjatele ega tarbijatele. Lisaks on vaja elektrit turult

ka osta. Puudub mehhanism, mis lubaks bilansihalduritel tasu ühetaoliselt turuosalistele edasi

arveldada. Viidatud kulu ja kahju jääb kaebajate kanda. Teatud ulatuses võib lepingute

muutmine ja tasu edasikandmine küll olla võimalik, kuid sellega kaasneb teadmatus ja risk, et

see vaidlustatakse, arved jäetakse tasumata, lepingud lõpetatakse, samuti täiendav ressursi- ja

arenduskulu sadade tuhandete lepingute muutmiseks, haldamiseks. Juhul kui kohus leiab, et

3-24-2100

5(15)

kõik need kulud, kahjud ja tasud on võimalik kaebajatel saada hüvitatud, peab kohus ka läbi

analüüsima ja selgitama, kuidas see tegelikkuses kõiki erinevaid olukordi ja lepinguid

arvestades võimalik on, sh pikkade fikseeritud lepingute puhul, sh kui arved jäetakse tasumata,

sh juriidilised isikud lõppevad või füüsilised isikud surevad olukorras, kus arved on tasumata,

sh kuidas on võimalik kõik need seonduvad arendus-, tööjõu ja ressursikulud edasi kanda

ühepoolselt tarbijatele (sh ilma, et tarbijatel tekiks võimalus lepingud lõpetada).

Kliendiportfelli vähenemisega suureneb iga konkreetse kliendiga seotud tegevuskulude osa.

Olemasolevate toodete pakkumine muutub kahjumlikuks või lausa võimatuks. Metoodika

kohaselt võiks sagedusreservide tasu muutuda justkui iga 2 kuu järel, sellises olukorras ei oleks

võimalik fikseeritud pikaajalist hinda ja lepinguid enam tarbijatele pakkuda. Koos turuosa

kaotusega kaasneb kaebajatele ka mainekahju. Sagedusreservide tasu tõttu muutub kogu seni

kehtinud elektrituru toimimise loogika. Praegune äritegevus tuleb tervikuna ümber kujundada.

Kaebajad on kohustatud ümber kujundama lepinguid, mida on ca (sadades) tuhandetes. See

nõuab täiendavaid tööjõu- ja infosüsteemide arenduskulusid. Kui kaebus rahuldatakse, tuleb

need muudatused tagasi pöörata. Riigivastutuse möönmine ja võimaliku kahjunõude esitamise

jaatamine kinnitab iseenesest pöördumatu tagajärje tekkimist. Kogu tekkinud kahju ei ole

võimalik esiteks rahaliselt määratleda ning praktikas RVastS alusel esitatud nõuete

rahuldamine on pigem näilik teoreetiline võimalus, kui reaalne praktiline lahendus. Olukorda

ilmestab ka asjaolu, et Kliimaministeerium koostöös turuosaliste, Konkurentsiameti ning

Elering AS-ga on alustanud vastava seadusemuudatuse ettevalmistamist. See tähendab, et kogu

õigusmaastik on sagedusreservide tasu osas ebakindel ning alles väljakujunemis etapis. Elering

AS saab vastavad kulud katta muudest allikatest või hiljem vajadusel vastavad kulud sisse

nõuda tagasiulatuvalt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus avaliku huviga.

Konkurentsiamet ei saa seaduses sätestamata tasukomponente õigustada sünkroniseerimisega.

Tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset, kuniks uus tasusüsteem on legitiimselt kehtestatud.

8. Konkurentsiamet esitas 14.08.2024 vastuse määruskaebusele, milles palus jätta

määruskaebus rahuldamata.

Vaideotsuses on Konkurentsiamet selgitanud elektrituruseseadusest (ELTS) ja Komisjoni

määrusest (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi

tasakaalustamise eeskiri (EBGL), tulenevaid volitusnorme. Kooskõlastatud metoodikas on

järgitud kõigi asjakohaseid EBGL määrusest tulenevaid ning antud juhul ka vältimatult vajaliku

ja kiireloomulise sünkroniseerimise protsessi läbiviimise konteksti kõige paremini sobivad

meetmeid. Sagedusreservide tasu kehtestamise regulatsioon ning Konkurentsiameti tegevus

vastab seadusele.

Konkurentsiamet ei nõustu, et sagedusreservi tasude tõttu kaasnevad kaebajatele pöördumatud

tagajärjed nende majandustegevuses. Konkurentsiamet hindas Elering AS-i poolt esitatud

metoodikat ELTS-is ning EBGL artiklis 44 ette nähtud põhimõtete alusel. Metoodikas

elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast väljavõtmine ning

sarnaselt Põhjamaade mudeliga täiendavate elektrisüsteemi tasakaalustamise kulude

(reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogumine

bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu tagab suurema läbipaistvuse bilansienergia

hinna

ja

bilansiteenuse

tasude

kujunemisel

ning

aitab

tagada

süsteemihalduri

finantsneutraalsust. Bilansienergia hinna osas tagab metoodika EBGL artikli 44 all ette nähtud

põhimõtted, mille alusel bilansienergia hind kujuneb energia reaalaja väärtuse alusel ning

bilansihaldurid maksavad bilansienergia eest ebabilansi alusel, tagades stiimuli hoida oma

portfelli tasakaalus. Samuti, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema

ülekandetasude osa, kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu

füüsilise käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga

turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud

3-24-2100

6(15)

elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud

elektrienergia kogus on tasakaalus. Elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad

vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid

omavahel

tasakaalus.

Otsusega

kooskõlastatud

metoodika

lähtub

põhimõttest,

et

elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu

on põhjendatud kulude kandmine samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt.

Edasiarveldusmehhanismi viis on bilansihaldurite otsustada, mis annab bilansihalduritele selles

osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk on vabadus kujundada elektripakette vastavalt

vabaturupõhimõtetele.

Nii AS-i Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS-i kehtivad elektrilepingu

tüüptingimused võimaldavad tüüptingimusi ja hinnakirja ühepoolselt muuta, kui selline vajadus

tuleneb õigusaktide, turuolukorra või tururegulatsiooni muutumisest ja elektrituru arengutest

või lepinguga seotud teenuste või äririskide paremast määratlemisest. Praktikas on ka

varasemalt elektrimüüjad korrigeerinud fikseeritud elektripakettide hindasid tulenevalt

bilansiteenuse hinna metoodika muudatustest. Otsus jõustus 05.04.2024 ning jõustumist

kommunikeeriti Elering AS-i poolt avalikult turuosalistele 09.04.2024, see annab

üleminekuperioodi, täiendava aja ja võimaluse äririskide maandamiseks ning otsusega

kaasnevate mõjude arvesse võtmiseks oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas. Lisaks toimus

metoodika avalik konsultatsioon perioodil 28.11.2022 kuni 06.01.2023.

Tasakaalustamisvõimsuse hankekulude hinnastamine ülekandevõrgutariifi ei ole põhjendatud,

kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega

võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif rakendub vaid tarbijatele. On põhjendatud

lähenemine,

et

tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud

hinnastatakse

läbi

bilansihaldurite/elektrimüüjate lõppkliendile (tootjatele ja tarbijatele). Kaebajate hinnangute

kohaseid prognoositavaid kahjusid tegelikkuses bilansihalduritele ei kaasne. Põhjendamatud on

kaebajate väited pöördumatute tagajärgede (nt otsese varalise kahju tekkimine, turuosade

kaotamine ja mainekahju) saabumise kohta. Kaebajatel on olemas kõik võimalused aegsasti

oma majandustegevus ümber kujundada, et vastavaid tagajärgi vältida.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks valitseb avalik huvi. Taotluse rahuldamisel

kahju

kolmandatele

isikutele

ja

kahjulike

tagajärgede

oht

seisneb

selles,

et

reguleerimisvõimsuse kulud (mis on osaks bilansiteenuse tasudest) jagatakse ainult tarbimise

mahuga, mistõttu langeb suurem koormus tarbijatele, samas kui tootjate panus süsteemi

tasakaalu säilitamisel jääb arvestamata. Kui tootjad ei osale reguleerimisvõimsuse kulude

katmises, st kulusid ei jagata tegeliku tootmise ja tarbimise mahuga, toob see ettenähtavalt

avaliku huvi kahjustumise ning seda ka seeläbi, et kulud jagatakse kliendiportfelli MWh

põhiselt ebaõiglaselt ning ebasoodsalt, mistõttu satub ohtu bilansihaldurite võimalus jaeturul

tegutsemiseks ja tarbijate võimalus saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, mis

tagaksid paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamisel on negatiivne mõju ka sünkroniseerimise protsessile. Juhul kui esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldatakse, ei pea bilansihaldurid vastava olukorra realiseerumisel

maksma sagedusreservide kulude eest, mistõttu tuleb need kulud kiirkorras lülitada võrgutasu

kuludesse. See aga tähendab, et võrgutasu suureneb oluliselt ja selle eest peavad maksma ainult

tarbijad, mitte tootjad, mis on ebaõiglane, kuna ka tootjad peaksid sagedusreservide kulude

kandmises osalema. Sagedusreservi kulude hinnastamine võrgutasudesse ei ole põhjendatud,

kuna bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega

võrguteenuse pakkumisega ning ülekandetariif rakendub vaid tarbijatele (Eestis ei ole

rakendatud tootjatariifi). Sagedusreservide kulud tuleb sotsialiseerida nii tarbijate kui ka

tootjate vahel, andmata kellelegi eelist. Mis vastab kooskõlastatud metoodikale. Esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamisel oleksid tootjad aga tarbijatega võrreldes just eelisolukorras.

3-24-2100

7(15)

Antud juhul valitseb ülekaalukas avalik huvi, et elektrivarustuskindluse ja julgeolekuolukorra

tagamiseks ettenähtud sünkroniseerimise protsess viiakse läbi ning seda ka ettenähtud ning

muutunud olukorrast tulenevalt kiiret aeggraafikut järgides.

9. Elering AS (kolmas isik) esitas 14.08.2024 seisukoha määruskaebuse osas, milles palus

jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu. Eleringi AS-l on õigus kehtestada mehhanism reguleerimisvõimsuse

hankimise kulude katmiseks (mida kaebajad nimetavad sagedusreservide tasuks). Elering AS-i

õigus vastava mehhanismi kehtestamiseks tuleneb EBGL artiklist 44 lg-st 3. Kõnealuse

ettepaneku peab heaks kiitma asjakohane reguleeriv asutus (Konkurentsiamet). EBGL on Eestis

otsekohalduv ning Elering AS-l ja Konkurentsiametil ei olnud reguleerimisvõimsuse kulude

katmise mehhanismi loomiseks vaja muud volitusnormi. Kaebajate väited kulude

prognoosimatuse ja ebamõistliku suuruse kohta tuleks jätta tähelepanuta. Täna ei ole teada,

millisteks kujunevad reguleerimisvõimsuse hankekulud, sest need kujunevad turupõhiselt.

Vastavat turgu veel ei eksisteeri ning see käivitub alles 2025. aastal. Reguleerimisvõimsuse

hind kujuneb turuosaliste konkureerivate pakkumiste pinnalt. Kulude hüvitamise mehhanism

tulebki siiski kehtestada piisava ajavaruga, et turuosalised saaksid sellega arvestada, ka siis, kui

kulude absoluutsumma ei ole (ei saagi olla) veel teada. Metoodika kohaselt kannavad

reguleerimisvõimsuse hankekulusid tootjad ja tarbijad, mitte bilansihaldurid (metoodika p

2.3.1, 2.5.2). Metoodika p 2.5.2 kohaselt kajastuvad reguleerimisvõimsuse hankekulud

tootmise ja tarbimise tariifis, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud

tootmise ja tarbimise koguste summale. Bilansihalduritel on võimalik arveldada

reguleerimisvõimsuse hankekulud oma piirkonna tootjatele ja tarbijatele. Kaebajatel ei ole

kaebeõigust kulude suuruse osas, sest kaebajad ei ole need, kes lõppastmes

reguleerimisvõimsuse hankekulusid kannavad. Kaebusel ei ole perspektiivi osas, mis puudutab

volitusnormi puudumist või kulude suurust. Elering möönab, et kaebajate poolt sõlmitud

fikseeritud hinnaga lepingud võivad hüpoteetiliselt tekitada kaebajatele praeguses olukorras

teatud kahju, kuigi kaebajad ei ole sellist kahju piisavalt selgitanud ega usutavaks teinud.

Selline hüpoteetiline kahju oleks aga fikseeritud hinnaga lepingu sõlmimise otsene ja olemuslik

tagajärg, mille saabumise võimalikkus oli pooltele teada juba lepingu sõlmimisel.

Reguleerimisvõimsuse

hankekulu

on

otseselt

seotud

Balti

riikide

süsteemide

sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa süsteemiga ja desünkroniseerimisega Venemaa

süsteemist. Sünkroniseerimise vajadus ja kavatsus on olnud teada juba aastaid ning

bilansihaldurid teadsid või pidid teadma, et sellega võivad kaasneda suuremad muutused

elektriturul, ka bilansiteenuse kulude struktuuris ning tasemes. Sõlmides fikseeritud hinnaga

lepinguid aastasse 2025, pidid bilansihaldurid arvestama sellega, et teenusega seotud kulud

võivad lähitulevikus olulisel määral muutuda.

Eelduslikult saavad kaebajad kohtumenetluses õiguskaitset taotleda vaid enda suhtes. Ükski

teine turuosaline ei ole metoodikat vaidlustanud. Esialgse õiguskaitse rakendamine ainult

kaebajate suhtes aga tähendaks, et selle kehtivuse ajal oleks reguleerimisvõimsuse

hankekuludest vabastatud need tootjad ja tarbijad, kes kuuluvad kaebajate portfellidesse, kuid

mitte ülejäänud Eesti tootjad ja tarbijad. Kaebajad ei peaks „oma“ tootjatele ja tarbijatele

reguleerimisvõimsuse hankekulusid edastama, teiste bilansihaldurite kliendid aga osaleksid

kulude kandmises. Selline esialgne õiguskaitse moonutaks turgu oluliselt rohkem, kui

vaidlustatud meede ise. Lepingutega kaasnev väidetav kahju liik on ebaselge. Kaebajate

selgitused on spekulatiivsed. Jääb ebaselgeks, mis saab nendest klientidest, kes ütlevad

lepingud ülesse. Eelduslikult ei ole neil võimalik elektrit ja bilansiteenust lihtsalt mitte tarbida,

vaid tuleb sõlmida uus leping sama või teise bilansihalduriga. Uue lepingu sõlmimisel oleks

kaebajatel jätkuvalt võimalik konkureerida kõigi teiste bilansihalduritega ning oma portfelli

säilitada või isegi kasvatada. Turuosa kaotusega kaasnev kahju ei ole usutav. Kuna metoodika

3-24-2100

8(15)

kehtiks kõigi bilansihaldurite suhtes ühetaoliselt, ei muutuks turul konkurentsiolukord. Küll aga

muutuks konkurentsiolukord juhul, kui esialgset õiguskaitset rakendataks ainult kaebajate

kasuks. Bilansiteenuse kulud ei ole staatilised ning kaebajate süsteemid peavad juba täna

võimaldama tariifide muutmist, kululiikide lisamist ja muid selliseid muudatusi. Taotletud

esialgne õiguskaitse kahjustaks oluliselt avalikke huvisid.

10. AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS esitasid 21.08.2024 täiendava

seisukoha.

Kaebajad kordavad varem esitatud seisukohta, mille kohaselt sagedusreservide tasu on

siseriikliku õiguse kohaselt avalik-õiguslik tasu, mis tuleb siseriiklikult sätestada seaduse

tasemel. Metoodikaga pannakse kogu risk bilansihalduritel, tekib ka väga suur risk, et tootjad

ja tarbijad keelduvad bilansihaldurile tasu maksmisest, seades omakorda ohtu bilansihaldurite

jätkusuutlikkuse ja sarnaselt võib ohustada Eesti elektrisüsteemi toimimist. Kaebajate poolt

sõlmitud lepingute tingimused ei võimalda sagedusreservide tasu klientidele selliselt edasi

arveldada, et teisel poolel ei tekiks alust lepingu ülesütlemiseks. Puudub kindlus, et kaebajatel

on võimalik selliselt kliendilepinguid muuta. Veel 2023. aastal oli Eesti selge seisukoht, et

Mandri-Euroopa süsteemiga sünkroniseerimine leiab aset 2026 aastal. Konkreetne

sünkroniseerimise kuupäev avaldati alles 2024 aasta keskel, mistõttu ei ole kaebajatel võimalik

lepingute sõlmimisel (mis osalt sõlmiti enne 2023 aastat), et selline muudatus neid mõjutab.

Kaebajad teadsid sünkroniseerimise vajadusest ning sellest tulenevatest muutustest elektriturul

selles osas, et sünkroniseerimisega kaasnev sagedusreservide tasu jääb tarbijate ja tootjate

kanda. Põhivaidluse peamine sisuline argument seisneb selles, et sagedusreservide tasu

kehtestamine haldusaktiga on vastuolus mh Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Esialgset

õiguskaitset on kaebajad taotlenud eelkõige endi suhtes. Kaebajad on kohtusse tulnud enda

õiguste kaitseks. Vastustaja selgitab ise, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb

sagedusreservide tasu lülitada kiirkorras võrgutasu kuludesse. Sellest nähtub, et tegelikkuses

on olemas reaalne alternatiiv, kuidas sagedusreservide tasu kohtuvaidluse lõppemiseni nõuda.

Kaebajad on vastustaja analüüsiga (mis puudutab sagedusreservide tasu edasiarveldamise

võimalust klientidele) nõustunud teoreetiliselt osas, et teoorias on võimalik kliendilepingute

tingimusi muuta ja need klientidele esitada. Selline edasiarveldamine klientidele ei ole praeguse

seisuga legitiimne ning teisel lepingupoolel tekib lepingu ühepoolsest muutmisest tulenevalt

ülesütlemisõigus. Kaebajatele tekib pöördumatu kahju, mida ei ole võimalik täies ulatuses

hüvitada. Asjaolu, et sagedusreservide tasu kehtib kõikide bilansihaldurite suhtes ühetaoliselt,

ei tähenda, et kaebajate turuosad ei läheks ümberjagunemisele. Tarbija ei pruugi alati aru saada,

miks nt fikseeritud hinnaga lepingut muudeti ja seetõttu otsustab lepingu lõpetada ja uue

teenusepakkuja juurde minna. Piisab üksnes ohust, et kliendid lepingu üles ütlevad ja seega

väheneb kaebajate turuosa.

11. Konkurentsiamet esitas 23.08.2024 täiendava seisukoha kaebajate 21.08.2024

seisukohale.

Kaebajate seisukohad volitusnormide puudumise kohta on lisaks põhjendamatusele ka

eksitavad. Eksitavad on kaebajate jätkuvad väited Kliimaministeeriumi kavatsuste kohta

kaebajate poolt taotletud moel ELTS-i muutmiseks (lülitada sagedusressursi tasu Elering AS-i

võrguteenuse hinda või sätestada see eraldi tasuna). Taolist eelnõud ei ole Kliimaministeerium

turuosalistele ja Konkurentsiametile esitanud. Samuti puuduvad tänase seisuga andmed, et

ministeerium taolise eelnõu koostamist kaaluks ning seda ka olukorras, kus see oleks vastuolus

EL-i õigusaktidega ning võttes arvesse, et sagedusressursside tasu suurus hakkab loodaval

sagedusreservide turul kõikuma nõudluse ja pakkumise järgi (teistmoodi ei ole see võimalik).

Sellest tulenevalt on ette nähtud võimalus vastav tasu iga 2 kuu tagant üle vaadata, et üks pool

ebamõistlikke kulusid ei kannaks. Edasiarveldusmehhanismi viis on bilansihaldurite otsustada,

3-24-2100

9(15)

mis annab bilansihalduritele selles osas valiku vabaks hinnakujunduseks ehk on vabadus

kujundada elektripakette vastavalt vabaturupõhimõtetele. Kaebajate hinnangute kohaseid

prognoositavaid kahjusid tegelikkuses bilansihalduritele ei kaasne. Elektriturul on tavapärane

praktika, et kulud, mis tekivad teenuse osutamisel, lülitatakse elektrienergia hinda. Praktikas

on ka varasemalt elektrimüüjad korrigeerinud fikseeritud elektripakettide hindasid tulenevalt

bilansiteenuse hinna metoodika muudatustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse

õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida

pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka

kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest

koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle

otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning

teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse

kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele.

13. Ringkonnakohus jätab kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 18.07.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

14. Esialgse õiguskaitse esmane eeldus on õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel rakenduvad kaebajate suhtes alates 01.01.2025 Konkurentsiameti poolt

05.04.2024 otsusega nr 7-10/2024-007 kooskõlastatud Elering AS elektrienergia bilansiteenuse

hinna arvutamise ühtse metoodika muudatused. Konkurentsiameti 05.04.2024 otsusest

nähtuvalt peamine põhjus, miks Elering AS (Eesti Vabariigi territooriumil põhivõrguettevõtja)

metoodika muudatust taotleb, tuleneb asjaolust, et olemasoleva metoodika punktis 2.3 loetletud

bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib Mandri-

Euroopa sünkroonalaga liitumisel (dtl 17). Kaebajate hinnangul ulatub metoodika

muudatustega seonduv täiendav kulu ja potentsiaalne õigusvastane kahju neile ligikaudu 70

miljoni euroni aastas. Kahju täpset jaotumist turuosaliste vahel on kaebajate sõnul võimatu

prognoosida.

Kaebajate

hinnangul

tekib

otsene

varaline

kahju

lepingute

muutmisega/ülesütlemisega, turuosa kaotusega ning sagedusreservide tasu kogumiseks tehtud

investeeringutest ning sellega seonduvatest võimalikest kohtuvaidlusest. Kaebajatel on

sõlmitud tähtajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid, samuti börsihinnaga lepingud, kus tarbijale

või tootjale on teatud perioodiks garanteeritud muutumatu börsihinna marginaal, kus puudub

marginaal sagedusreservide tasu juurde lisamiseks ja mille kehtiv hinnaperiood kattub 2025.

aastaga. Nende lepingute hinda ei ole kaebajate sõnul võimalik ühepoolselt muuta ja nendest

tekkivat kulu edasi kanda ei elektritootjatele ega -tarbijatele. Samas nähtub Konkurentsiameti

17.06.2024 vaideotsusest nr 7-10/2024-013, et Konkurentsiamet on vaideotsuse tegemisel

arvestanud asjaoluga, et bilansihalduritel on osa elektrilepinguid pikemaks ajaks ette sõlmitud

ning pidanud otsuse tegemisel põhjendatuks, et metoodikast tulenevalt katab ühekordse

meetmena 2025. aastal süsteemihaldur käsitsi aktiveeritavate reguleerimisvõimsuste (mFRR)

hankimise kulu 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (dtl 239). Samuti nähtub vaideotsusest, et

Konkurentsiamet on analüüsinud ka kaebajate kodu- kui äritarbijatega sõlmitavate lepingute

tüüptingimusi ja leidnud, et kaebajad on elektrilepingu tüüptingimustega kindlustanud endale

õiguse muuta hinda või tootetingimusi ühepoolselt (dtl 239–241). Ringkonnakohus nõustub

lepingute ühepoolse muutmise õiguse küsimuses halduskohtu ja vastustaja seisukohaga. Samuti

on elektrilepingutele kohaldatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 97, mille kohaselt võib kahjustatud

lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra

taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud

ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Ka kaebajad ise

3-24-2100

10(15)

kinnitavad määruskaebuse p-s 2.1.6 (dtl 284), et teatud ulatuses võib tarbijatega seniste

lepingute muutmine ja tasu edasikandmine olla võimalik, kuid sellega kaasneb kaebajate

arvates risk, et see vaidlustatakse, arved jäetakse tasumata, lepingud lõpetatakse, samuti

kaasneb täiendav ressursi- ja arenduskulu sadade tuhandete lepingute muutmiseks, täiendavaks

haldamiseks. Ka määruskaebuse p-s 2.1.7 toovad kaebajad välja, et suurema kahju vältimiseks

võib olla vajalik kaebajate poolt sõlmitud lepingute ühepoolne muutmine, kuid see annab

tootjatele ja tarbijatele õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kohtu hinnangul ei õigusta

eeltoodud riskid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Lepingu muudatusi võivad tarbijad

alati vaidlustada, sh kohtus või tarbijavaidluste komisjonis, kui nad leiavad, et nende õigusi on

rikutud. Arveid võidakse tasumata jätta ka muul põhjusel (nt kohustatud isiku majanduslikel

põhjustel). Sellised olukorrad võivad kaebajate majandustegevuses esineda ka siis, kui

vaidlusalust metoodikat ei rakendataks. Tarbijate võimalik lepingu ennetähtaegne lõpetamise

risk käib kaasas tavapärase majandustegevusega ja seda olenemata sellest, kas sõlmitud on

tähtajaline või tähtajatu elektrileping. VÕS § 234 lg 3 annab tarbijast ostjale elektrienergia

lepingu üles öelda lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu. Sellest

tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib lepingu

ennetähtaegse ülesütlemise korral tarbijalt nõuda tasu seaduses sätestatud juhul ja korras.

Täpsemad reeglid elektrilepingu kehtivuse ja lepingu tähtaja osas sätestab ELTS § 88, mille lg

5 kohaselt võib kodutarbija tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu üles öelda, teatades

ülesütlemisest neliteist päeva ette. Eeltoodut silmas pidades saab tarbija alati lepingu lõpetada

ja soovi korral vahetada elektrimüüjat ning valida enda vajadusest lähtuva parima pakkumise

turul. Seega isegi pikaajaliste tähtajaliste lepingute sõlmimine ei annaks elektrimüüjatele

kindlust, et tarbijad on lepingutega seotud lepingus toodud tähtajani. Selliseid lepingutingimusi,

mis kaebajate arvates ei võimalda vaidlusaluse metoodika rakendusel lepingutingimusi

ühepoolselt muuta, kaebajad välja toonud ei ole.

15. Kaebajate hinnangul õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamist ka turuosa kaotuse oht ja

sellega kaasnev kahju. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kolmanda isiku seisukohaga, et

metoodika muudatuste rakendamisega ei muutuks turul konkurentsiolukord, kuna metoodika

kehtib kõigi bilansihaldurite suhtes. Samuti pole esitatud selliseid veenvaid argumente, millest

võiks järeldada, et turuosa kaotus ähvardaks just kaebajaid. Kaebajad pole välja toonud ega

selgitanud, miks peaks tarbijad lõpetama kaebajate poolt pakutava teenuste tarbimise ja valima

muu pakkuja. Pole arusaadav, miks ja milliste konkurentide turuosa võiks suureneda kaebajate

kliendiportfellide

arvelt,

olukorras

kus

vaidlusalune

metoodika

rakendub

kõigile

bilansihalduritele. Õige on kolmanda isiku poolt väljatoodu, et ilmselgelt jäävad tarbijad ka

peale metoodika muudatuste rakendamist elektrienergiat tarbima ja sõlmivad lepinguid

bilansihalduritega.

16. Kaebajad leiavad, et ei ole võimalik ega reaalne, et kõik vastavad kulud ja kahjud ning

tasud oleks võimalik edasi kanda või, et need saaks hüvitatud. Juhul kui kohus leiab, et kõik

need kulud, kahjud ja tasud on võimalik kaebajatel saada hüvitatud, peab kaebajate hinnangul

kohus läbi analüüsima ja selgitama, kuidas see tegelikkuses lepinguid arvestades võimalik on

sh pikkade fikseeritud lepingute puhul, sh kui arved jäetakse tasumata, sh juriidilised isikud

lõppevad või füüsilised isikud surevad olukorras, kus arved on tasumata, sh kuidas on võimalik

kõik need seonduvad arendus-, tööjõu ja ressursikulud edasi kanda ühepoolselt tarbijatele (sh

ilma, et tarbijatel tekiks võimalus lepingud lõpetada). Väited, et tähtajaliste lepingute puhul

tekivad kahjud ja kulud, mida ei ole võimalik edasi kanda ja need ei saa hüvitatud, ei anna

põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Edasiarvelduse viis on jäetud bilansihaldurite endi

otsustada ja neile on antud vaba valik hinnakujunduseks. Fikseeritud hinnaga lepingute

sõlmimisel võtavadki lepingupooled, sh tarbijad, teatud riski. Ringkonnakohus nõustub

siinkohal kolmanda isiku seisukohaga, et fikseeritud hinnaga lepingu olemus seisnebki selles,

et klient maksaks kõrgemat fikseeritud hinda selle eest, et sisendhindade riski kannaks

3-24-2100

11(15)

bilansihaldur ning bilansihalduri preemia sellise riski eest sisaldub lepingu fikseeritud hinnas.

Mis puudutab kaebajate etteheidet, et fikseeritud lepingute puhul on kohus jätnud analüüsimata

selle, kuidas toimub kahju hüvitamine, kui arved jäetakse tasumata, siis ringkonnakohtu

hinnangul ei ole põhjust arvata, et sellised tagajärjed võivad äritegevuses saabuda vaid

vaidlusalust metoodikat rakendades. Tegemist on olukordadega, mis majandustegevuses

paratamatult ette tulevad ja nende põhjuste seostamine ainult muudetud metoodika

rakendamisega alates 2025. aastast on ilmselge liialdus. Tasumata arveid, juriidiliste isikute

tegevuse lõpetamist või füüsiliste isikute surma ei saa põhjustada vaidlusalune

Konkurentsiameti otsus ega sellega kinnitatud metoodika. Tavapärase majandustegevusega

seonduvad võimalikud kahjud tuleb igal äriühingul, sh kaebajatel, endal maandada. Ka esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamine ei hoiaks ära olukorda, et kliendid jätab arved tasumata või

juriidilised isikud lõpetavad tegevuse või füüsilised isikud surevad. Selleks näevad õigusaktid

olenevalt olukorrast ette vastavad õiguskaitsevahendid võlausaldajatele, sh õiguse nõuda viivist

tasumata arvete eest, õigusjärgluse või pärimismenetluse. Seega on eelviidatud väited

võimaliku kahju tekkimise alustele ringkonnakohtu hinnangul meelevaldsed.

17. Kaebajate väitel kaasneb tarbijate ja tootjatega sõlmitud lepingute ülesütlemise tõttu

kaebajatele lisaks turuosa kaotusele ka negatiivne maine ja kuvand laiemalt. Siinkohal nõustub

kohus kolmanda isiku seisukohaga, et olukorras kus kõnealuse metoodika muudatus puudutab

kõiki bilansihaldureid ühtemoodi, ei ole vähemalt praeguse menetluse etapis alust väita, et

turuosa kaotavad just kaebajad või, et turuolukord muutuks just kaebajate kahjuks. Kaebajate

hinnangul kahandab kaebajate usaldust olukord, kus riigipoolse tegevuse tõttu on nad ise

sunnitud muutma tarbijatega sõlmitud lepinguid ühepoolselt, sh kergitades tarbijate jaoks hinda

oluliselt. Samas avalikest allikatest nähtuvalt on vähemalt Alexela AS ka varasemalt fikseeritud

hinnaga lepinguid ühepoolselt muutnud tulenevalt bilansiteenuse hinna metoodika

muudatustest.1 Sellest järeldub, et kaebajad on ka varasemalt pidanud olema paindlikud ja

vajadusel tegema muudatusi juba sõlmitud lepingutes, kui turul toimuvad muutused, mida

lepingu sõlmimisel teada ei olnud. Seda enam, et vastustaja vaideotsusest nähtuvalt toimus

metoodika avalik konsultatsioon juba perioodil 28.11.2022–06.01.2023, millest tulenevalt

pidid turuosalised juba siis olema teadlikud võimalikest metoodikaga kaasnevatest

muudatustest tulevikus. Kuigi kaebajad väidavad, et veel 2023. aastal oli Eesti selge seisukoht,

et Mandri-Euroopa süsteemiga sünkroniseerimine leiab aset 2026. aastal ja konkreetne

sünkroniseerimise kuupäev avaldati alles 2024 aasta keskel ning kaebajatel ei olnud võimalik

lepingute sõlmimisel sellega arvestada, avaldas Vabariigi Valitsus juba vähemalt 24.10.2023

informatsiooni selle kohta, et Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust plaanitust ligi aasta varem

ehk 2025. aasta alguses.2 Asjaolu, et valdkonnas juba pikemat aega tegutsenud kaebajad sellega

kursis ei olnud ja kaebajatel ei olnud võimalik nende muudatustega arvestada, ei ole kohtu

hinnangul usutav.

18. Võimalike muudatustest tingitud arendus-, tööjõu ja ressursikulud ja nende edasi

kandmise küsimus ei tohiks samuti olla uudne või erakordne. On üldteada, et kõik äritegevusega

seonduvad kulud kajastuvad kauba või teenuse hinnas. Seda, et elektriturul ei ole erisusi selles

osas, kinnitab ka Konkurentsiamet oma 23.08.2024 seisukohas, mille kohaselt on elektriturul

tavapärane praktika, et kulud, mis tekivad teenuse osutamisel, lülitatakse elektrienergia hinda.

Täiendavalt on kolmas isik välja toonud, et bilansiteenuse kulud ei olegi staatilised ning

kaebajate süsteemid peavad juba täna võimaldama tariifide muutmist, kululiikide lisamist ja

muid selliseid muudatusi. Võimalikud arendustele ja tööjõule esitatud kulud on

kohtumaterjalides esitatud üldistatuna ning nende põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, kas

1 Kättesaadav: Alexela tõstis fikseeritud elektrihinda, Eesti Energia peab võtet sobimatuks | Majandus | ERR

Peaministri

„Eesti

2035“

elluviimise

ülevaade

Riigikogus,

24. oktoober

2023,

kättesaadav:

https://www.valitsus.ee/uudised/peaministri-eesti-2035-elluviimise-ulevaade-riigikogus-24-oktoober-2023

3-24-2100

12(15)

kulud on metoodika muutmisega seoses vajalikud ja põhjendatud. Kaebajate väide, et nad

kohustatud ümber kujundama lepinguid, mida on (sadades) tuhandetes ja see nõuab täiendavaid

tööjõu- ja infosüsteemide arenduskulusid, ei ole veenev. Mida suurem on kliendiportfell, seda

suuremalt tuleb ettevõttel panustada ka klienditeeninduse ja kliendilepingutega seonduvasse

protsessi. Seda enam, et nagu eespool juba mainitud, on tarbijatel igal ajal õigus leping üles

öelda ning ettevõttel peab (sadade) tuhandete lepingute olemasolul olema tagatud ka vastav

võimekus ja ressurss sellise hulga lepingutega (ka klientide pöördumistega) tegelemiseks.

19. Esialgse õiguskaitse lahendamisel tuleb esmalt hinnata, kas kaebajatel on esialgse

õiguskaitse vajadus. Samuti tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus

lõplikult ära põhivaidlust, kuid taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid.

20. Halduskohus on antud juhul leidnud, et täidetud ei ole esialgse õiguskaitse abinõu

rakendamise esmane eeldus, milleks on kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus, kuna uut

bilansiteenuse hinna arvutamise metoodikat rakendama alates 01.01.2025 ning käesoleval

hetkel ei too vaidlustatud otsus kaebajatele kaasa mistahes pöördumatuid ja/või raskesti

kõrvaldatavaid tagajärgi. Kuna halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajatel esialgse õiguskaitse

vajadust, ei pidanud kohus edasi analüüsima muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi.

Määruskaebuse

põhjendused

ei

anna

alust

asuda

teistsugusele

järeldusele.

Määruskaebemenetluses esitatud väidetavad kahjulikud tagajärjed ei anna alust arvata, et

esialgset õiguskaitset kohaldamata saabuks kaebajatele piisava tõenäosusega raske või

korvamatu tagajärg. Seda enam, et kolmanda isiku kinnitusel ei ole praegusel ajal veel teada,

millisteks kujunevad reguleerimisvõimsuse hankekulud, sest need kujunevad turupõhiselt ning

vastavat turgu veel ei eksisteeri. Kaebajad ei ole välja toonud, et muudetud metoodika

rakendamisega ähvardaks neid rasked majanduslikud tagajärjed või suisa pankrot või

metoodika rakendamine alates 2025. aastast oleks kaebajatel võimatu.

21. Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus hindama ka kaebuse perspektiivi.

Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebust praegu pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajad

leiavad, et vaidlusalune otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, kuna Konkurentsiamet väljus

sagedusreservide tasu kooskõlastamisel volitusnormide piiridest ning sellise tasu kehtestamine

haldusaktiga on vastuolus PS-ga. Neid seisukohti tuleb hinnata asja sisulise lahendamise

käigus. Menetlus on alles algstaadiumis.

22. Kaebuse ilmselge perspektiivitus on vaid üheks aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel. Isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval

arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega (Riigikohtu 21.06.2024 määrus

nr 3-23-885, p 13; Riigikohtu 26.06.2006 otsus nr 3-3-1-54-06, p 12).

23. Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei saa ringkonnakohtu hinnangul selle

eduväljavaateid pidada ka ülemäära suureks. Seni kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole

alust järeldada, et vaidlustatud otsus on ilmselgelt õigusvastane. ELTS § 38 lg 1 kohaselt on

süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

Süsteemivastutus on süsteemihalduril. Süsteemihalduriks on põhivõrguettevõtja (ELTS § 38 lg

2). Vaidlust ei ole, et Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

Süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44

sätestatud põhimõtetest (ELTS § 53 lg 2). ELTS § 53 lg 6 kohaselt töötab süsteemihaldur välja

ja esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse

metoodika. Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi

tasakaalustamise eeskiri, artikkel 44 lg 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada

ettepaneku luua lisaks tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta

tasakaalustamisvõimsuse hankekulud vastavalt käesoleva jaotise 5. peatükile, halduskulud ja

3-24-2100

13(15)

tasakaalustamisega

seotud

kulud.

Täiendavat

arveldusmehhanismi

kohaldatakse

tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva

hinnakujunduse funktsioon. Kui põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad

nad seda oma ettepanekus põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased

reguleerivad asutused. Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 on tervikuna siduv ja vahetult

kohaldatav kõikides liikmesriikides. Vaidlust ei saa olla selles, et Euroopa Liidu määrused on

siduvad seadusandlikud aktid, mida tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa Liidus. Seega oli

Elering AS-l Komisjoni määrus (EL) 2017/2195 määruse artikli 44 lg 3 alusel õigus koostada

täiendava arveldusmehhanismi ettepanek reguleerimisvõimsuse hankimise kulude katmiseks,

mille peab heaks kiitma reguleeriva asutusena Konkurentsiamet. ELTS § 93 lg 6 p 6 alusel on

Konkurentsiametil pädevus väljastada ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid.

Eeltoodut arvestades ei ole praeguse määruskaebuse lahendamise etapis alust arvata, et

kõnealune Konkurentsiameti kooskõlastuse otsus oleks vastuolus kehtiva õigusega.

24. Kaebajate huvile vastandub ülekaalukas avalik huvi. Vaidlusaluse metoodika muutmise

põhjused on kaalukad. Elering AS-i sõnul on reguleerimisvõimsuse hankekulu otseselt seotud

Balti

riikide

süsteemide

sünkroniseerimisega

Mandri-Euroopa

süsteemiga

ja

desünkroniseerimisega Venemaa süsteemist. Balti riikide lahti ühendamine Venemaa

elektrisüsteemist ja integreerimine Euroopa Liidu elektrisüsteemiga on Euroopa Liidus

energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet, mis peab tagama Eestile parema pikaajalise

elektri varustuskindluse ja -julgeoleku.3 Elekter on üks elutähtsatest teenustest, millel on

ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine võib ohustada vahetult inimeste

elu või tervist või teiste elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist (vt nt Siseministeeriumi

veebileht. Elutähtsad teenused). Teisisõnu on oluline, et elektri olemasolu oleks ühiskonna

toimimiseks tagatud ka keerulistel aegadel ning selle varustuskindluse tagaks riigi jaoks

usaldusväärsed partnerid. Seega on Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimise projekti

tõrgeteta toimimisel ülekaalukas avalik huvi ning on oluline, et protsess kulgeks määratud

ajagraafiku kohaselt. Eeltoodut silmas pidades esineb praegusel juhul ülekaalukas avalik huvi,

mis kaalub üles kaebajate erahuvid.

25. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa olukorra, kus kaebajad ei peaks

bilansihalduritena alates 2025. aastast maksma sagedusreservide kulude eest ning need kulud

tuleks kiiresti lülitada võrgutasu kuludesse. See omakorda tähendaks, et võrgutasu suureneb

oluliselt ja selle eest peavad maksma ainult tarbijad, aga mitte tootjad. Samuti võimaldaks

esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajatel saada eelise teiste bilansihalduritega võrreldes,

kelle suhtes esialgset õiguskaitset ei kohaldata, sest erinevalt teistest bilansihalduritest ei peaks

kaebajad maksma sagedusreservide kulude eest kohtumenetluse ajal. Selline tagajärg

kahjustaks ülemääraselt tarbijaid ning annaks kaebajatele põhjendamatu eelise konkurentidega

võrreldes.

26. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 18.07.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata

Juurdepääsu piiramise taotluste lahendamine

27. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel,

sh ärisaladuse hoidmiseks (HKMS § 79 lg 1 p 5), ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate

https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/balti-riikide-elektrisusteemi-sunkroniseerimine-kesk-euroopa-

vorguga-siseneb-projekti-teise

3-24-2100

14(15)

ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa

andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise

eesmärki kahjustamata võimalik.

28. Alexela AS esitas 02.08.2024 ringkonnakohtule määruskaebuse lisa 1 „AS Alexela

poolne kahjuhinnang seoses vaidega Konkurentsiameti otsusele nr 7-10/2024-007“, mis

sisaldab ärisaladuseks olevat teavet. Teistel kaebajatel ja kolmandal isikul puudub igasugune

õigustatud huvi vastava ärisaladuseks oleva info saamiseks käesoleva vaidluse käigus ning

infole juurdepääsu tagamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Alexela AS taotleb

kohtult, et see kuulutaks HKMS § 79 lg 1 p 5, lg 5 ja § 88 lg 2 alusel menetluse osaliselt

kinniseks ja piiraks teiste kaebajate (Elektrum Eesti OÜ ja Eesti Energia AS) ning kolmanda

isiku (Elering AS) ligipääsu lisale 1. Nimetatud dokument on esitatud Konkurentsiametile,

mistõttu puudub vajadus piirata vastustaja juurdepääsu dokumendile.

29. Elektrum Eesti OÜ esitas 02.08.2024 ringkonnakohtule määruskaebuse lisa 2 „Elektrum

Eesti OÜ mõjuhinnang sagedusreservi tasu võimalikul lisandumisel bilansihalduritele“, mis

sisaldab Elektrum Eesti OÜ ärisaladuseks olevat teavet (fikseeritud hinnaga pakette kasutavate

klientide tarbimist puudutavat infot ja muud ettevõtja majandustegevust puudutavat

mitteavalikke andmeid). Teistel kaebajatel ja kolmandal isikul puudub õigustatud huvi vastava

ärisaladuseks oleva info saamiseks käesoleva vaidluse käigus ning infole juurdepääsu tagamine

ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Elektrum Eesti OÜ taotleb kohtult, et see kuulutaks

HKMS § 79 lg 1 p 5, lg 5 ja § 88 lg 2 alusel menetluse osaliselt kinniseks ja piiraks teiste

kaebajate (AS Alexela ja Eesti Energia AS) ning kolmanda isiku (Elering AS) ligipääsu lisale

2. Nimetatud dokument on esitatud Konkurentsiametile, mistõttu puudub vajadus piirata

vastustaja juurdepääsu dokumendile.

30. Eesti Energia AS esitas 04.08.2024 ringkonnakohtule määruskaebuse lisa 3 (Eesti

Energia AS mõjuhinnang sagedusreservi tasu lisandumise osas), mis sisaldab Eesti Energia AS

ärisaladuseks olevat teavet (mõjutatud kliendilepingute arv, kestvus ja tarbimise maht, muud

ettevõtja majandustegevust puudutavad mitteavalikud andmed). Teistel kaebajatel ja kolmandal

isikul puudub igasugune õigustatud huvi vastava ärisaladuseks oleva info saamiseks käesoleva

vaidluse käigus ning infole juurdepääsu tagamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Eesti

Energia AS taotleb kohtult, et see kuulutaks HKMS § 79 lg 1 p 5, lg 5 ja § 88 lg 2 alusel

menetluse osaliselt kinniseks ja piiraks teiste kaebajate (AS Alexela ja Elektrum Eesti OÜ) ning

kolmanda isiku (Elering AS) ligipääsu lisale 3. Nimetatud dokument on esitatud

Konkurentsiametile, mistõttu puudub vajadus piirata vastustaja juurdepääsu dokumendile.

31. Elering AS ei nõustu sellega, et kaebajate kahjuarvutused on esitatud kohtule selliselt, et

Elering AS neid ei näe. Ta mõistab, et kaebajad ei soovi jagada konfidentsiaalset teavet

omavahel, kuna tegemist on konkurentidega, kuid Elering AS ei ole ühegi kaebaja konkurent,

ei ole ühtegi mõeldavat põhjust, miks Elering AS ei peaks vastavaid arvutusi ja tõendeid

kohtumenetluses nägema. Kui kohus peaks kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamist, tuleks

esmalt anda Elering AS-le võimalus tutvuda kaebajate arvutustega ning avaldada nende suhtes

arvamust.

32. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 kohaselt on

ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade

täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele,

kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma

salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud

vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate taotlused teiste

kaebajate ja kolmanda isiku toimikule juurdepääsu piiramiseks tuleb rahuldada. Kohtu

hinnangul sisaldavad määruskaebuse lisadena 1-3 esitatud dokumendid ja teave kaebajate

3-24-2100

15(15)

ärisaladust. Need sisaldavad mh andmeid tähtajaliste fikseeritud hinnaga lepingute

hinnangulise mahu osas, finantsarvestuslikke andmeid, andmeid mõjutatud klientide kohta,

lepinguliste hindade osas.

33. Ringkonnakohtu hinnangul on huvi kaebajate ärisaladuse kaitseks kaalukam kolmanda

isiku ja teiste kaebajate õigusest toimikuga tutvuda. Menetlust kinniseks kuulutamata ning

dokumenditele ja teabele juurdepääsu piiramata oleks kohus pidanud menetlusosalistele

edastama kõik määruskaebuse lisad. Selline tegevus kahjustaks oluliselt ärisaladuse kaitsmise

vajadust konkurentide vahel. Oma positsiooni kaitseks ei pea ka kolmas isik teadma täpselt

kaebajate numbrilisi näitajaid. Määruskaebuses on üldistanuna esitatud võimaliku kahju

tekkimise põhjused ja nende võimalikud suurusjärgud. Määruskaebuse lahendamisel

ringkonnakohus määruskaebuse lisadele ei tugine. Eelneva tõttu piirab ringkonnakohus

määruskaebuse lisade 1-3 juurdepääsu HKMS § 79 lg 1 p 5 ja § 88 lg-te 2 ja 7 alusel.

34. Tutvumisõiguse piiramine eeldab asjaomases osas ka menetluse kinniseks kuulutamist

(HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1). Seetõttu kuulutab

ringkonnakohus menetluse määruskaebuse lisade 1-3 osas kinniseks.

(allkirjastatud digitaalselt)