2-23-141593/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.09.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-23-141593

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi N. G. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3191,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

esindaja Anu Volmer

Kostja: N. G. (xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot välja

mõistmise nõudest ja lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS-i ja kostja vahel sõlmitud

väikelaenulepingust xxxx tulenev põhivõlg 706,72 eurot ja väikelaenulepingust xxxx

tulenev põhivõlg 248,05 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt 706,72 eurot perioodi 29.03.2024

kuni 04.09.2024 eest summas 38,30 eurot ja viivis põhivõlalt 248,05 eurot perioodi

29.04.2024 kuni 04.09.2024 eest summas 10,82 eurot.

5. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 1777,93 euro ulatuses, intressinõue 178,09

eurot ja viivise nõue 231,74 euro ulatuses.

6. Jätta hageja menetluskulud 31,45% ulatuses kostja kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 132,09 eurot.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (132,09 eurot) viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

9. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 30.11.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks krediitkaardi lepingust xxxx (xxxx*) tulenev

põhivõlgnevus 699,96 eurot; intress 47,19 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 48,30 eurot;

1.2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks väikelaenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus

1512,15 eurot; intress 95,80 eurot; hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

170,69 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 35,00 eurot;

1.3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks väikelaenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus

520,59 eurot; intress 35,10 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

61,87 eurot.

2. 29.08.2024 teatas hageja, et loobub kostjalt sissenõudmiskulude hüvitisest (summas 35

eurot).

3. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

3.1. 23.07.2018 sõlmiti kostja ja S AS (krediidiandja) vahel vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise leping xxxx krediidilimiidiga 700 eurot, mille kostja allkirjastas omakäeliselt.

Lepingut uuendati 15.07.2021 krediitkaardi vahetamise tõttu. Krediidi kulukuse määr oli

22,48% aastas. Kostja hakkas krediiti korduv kasutama alates 23.07.2018. Kostja on krediiti

kokku korduvkasutanud summas 4889,80 eurot. Kostja ei taganud kontol piisavalt raha

maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse

27.01.2023, 27.02.2023, 27.03.2023 intressi maksetega tasumisega, mistõttu andis

krediidiandja kostjale 03.04.2023 teatisega tähtaja võlgnevuse tasumiseks 20.04.2023. Kuid

kuna kostja võlga ei tasunud, luges S AS laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt

ülesöelduks 26.04.2023.

S AS on enne krediitkaardi lepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust

krediitkaardi taotluse kostja S AS konto väljavõtte (perioodiga 15.02.2018 – 15.07.2018)

alusel, arvesse on võetud taotlemisel esitatud info olemasolevate kohustuste kohta.

Maksevõime hindamisel oli aluseks kliendi 6 kuu keskmine töötasu suurusega 700 eurot,

töökoht D OÜ. Taotluse analüüsil võeti arvesse, et kostjal oli taotluse esitamise hetkel

väljaspool panka kohustusena kaks järelmaksulepingut kuumaksetega kokku ca 93 eurot

(lepingud olid lõppemas 2019 a). Creditinfos maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid.

Lepingu maksimaalne intressi makse maksimaalselt kasutatud limiidisummalt sai olla ca 13

eurot. Krediitkaardi lepingu sõlmimisel moodustasid kostja kõik kohustused tema

sissetulekust 15,4 %.

Kuna kliendi konto väljavõttest ei nähtunud majapidamiskulusid, kasutas krediidiandja

majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna

351 eurot. Majapidamiskulude leidmiseks kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatud

uuringut Leibkonnaliikmete aastastest kulutustest leibkonna tüübi järgi (konkreetses kaasuses

leibkonna tüüp „üksik alla 65-aastane“). Krediidiandja kasutas 2016 aasta uuringu tulemusi.

Majapidamiskulutustena on defineeritud kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele,

eluasemele ning sidele.

3.2. 01.04.2021 sõlmiti kostja ja S ASi vahel väikelaenuleping xxxx laenusummaga 3000

eurot. Krediidi kulukuse määr oli 20,960%. Laen 3000 eurot on kantud kostja arvelduskontole

xxxx. Laenusumma tuli tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel 35 maksega. Krediidiandja

poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 2293,28 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 1487,85 eurot, intressi katteks 802,24 eurot, viivise katteks 3,19

eurot. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavalt raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate

summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse 28.01.2023, 28.02.2023 ja 28.03.2023

osamaksete tasumisega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 03.04.2023 teatisega tähtaja võla

tasumiseks hiljemalt 20.04.2023. Kuid kuna kostja võlga ei tasunud, luges S AS laenulepingu

kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 26.04.2023.

S AS hindas enne väikelaenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust väikelaenu taotluse

ja kostja Xxxx konto väljavõtte (perioodiga 1.10.2020 – 1.04.2021) põhjal. Maksevõime

hindamisel oli aluseks kliendi 6 kuu keskmine töötasu suurusega 627 eurot, töökoht D OÜ.

Igakuised kohustused S AS ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist oli krediitkaardi kasutamise

leping (xxxx, limiidiga 700 eurot, maksimaalne intressi makse 13 eurot). Kostjal kohustused

väljaspool panka puudusid. Creditinfos maksehäired puudusid. Laenulepingust nr xxxx

tulenev kuumakse oli ca 115 eurot. Lepingu xxxx sõlmimisel moodustasid kostja igakuised

laenukohustused kokku 128 eurot, ca tema sissetulekust ca 20,52 %.

3.3. 21.04.2021 sõlmiti kostja ja S ASi vahel väikelaenuleping xxxx laenusummaga 1000

eurot. Krediidi kulukuse määr oli 22,180%. Laen 1000 eurot on kantud kostja arvelduskontole

xxxx. Laen tuli tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel 36 maksega. Krediidiandja poolt on

lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 751,95 eurot, millest põhiosa

katteks on arvestatud 479,41 eurot, intressi katteks 271,08 eurot, viivise katteks 1,46 eurot.

Kostja ei taganud arvelduskontol piisavalt raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate

summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse 28.01.2023, 28.02.2023 ja 28.03.2023

osamaksete tasumisega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 03.04.2023 teatisega tähtajaga

võla tasumiseks hiljemalt 20.04.2023. Kuna kostja võlga ei tasunud, luges krediidiandja

laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 26.04.2023.

S AS hindas enne väikelaenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust väikelaenu taotluse

ja kostja konto väljavõtte (perioodiga 26.10.2020 – 26.04.2021) põhjal. Maksevõime

hindamisel oli aluseks kliendi 6 kuu keskmine töötasu suurusega 624 eurot, töökoht D OÜ.

Igakuised kohustused S AS ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist oli krediitkaardi kasutamise

leping (xxxx, limiidiga 700 eurot, intressimakse kuni 13 eurot kuus) ning leping nr xxxx

kuumaksega 115 eurot. Kostjal kohustused väljaspool panka puudusid. Creditinfos

maksehäired puudusid. Laenulepingust nr xxxx tulenev kuumakse oli ca 38 eurot. Lepingu

xxxx sõlmimisel moodustasid kostja igakuised laenukohustused kokku 166 eurot, mis tema

sissetulekust oli ca 26,6 %.

4. Hageja ja krediidiandja vahel on 02.12.2022 sõlmitud nõuete loovutamise leping xxxx,

mille lisa hõlmas ka antud hagi aluseks olevaid nõudeid. Kostjat on tema ja krediidiandaja

vahel sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 15.08.2023 nõude

loovutamise teatisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 20.01.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka e-

postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade

esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud täiendused.

Kohus võtab vastu hageja osalise loobumise nõudest, võla sissenõudmiskulude hüvitise osas

ning lõpetab selles osas menetluse.

6. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

Hageja on kohtule esitanud kõik kolm nõude aluseks olevat lepingut, mis on kostja poolt

digiallkirjastatud. Digiallkirja konteineris on leping, iga laenu tingimused ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht.

Väikelaenude laenusummade 3000 eurot ja 1000 eurot välja maksmine kostjale on tõendatud

kohtule esitatud konto väljavõttega.

Hageja selgitas, et krediitkaardi kasutamise lepingu alusel saab klient lepingus kokkulepitud

krediidilimiiti kasutada omal äranägemisel – limiidi väljamaksmist nagu tavalaenulepingu

puhul, ei toimu, limiidi kasutust on näha krediidi kasutuse väljavõttelt, mis on hagiavalduse

lisa 4 (dtl 58). Arvestades hageja poolt 29.08.2024 esitatud täiendavaid selgitusi antud failist

nähtuvate kannete kohta ning võttes arvesse, et lihtmenetluses võib kohus lugeda tõendiks ka

poole seletuse, on kohtu hinnangul tõendatud, et lepingu üles ütlemise seisuga oli kostja

kasutuses oleva laenu jääk 699,96 eurot, mille kostja võttis kasutusse 11.10.2021.

Hageja on seega tõendanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laenud on

kostja kasutusse antud.

Lepingutes välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse määra (vastavalt 01.04.2021 ja 21.04.2021 kehtis 60,27%, 15.07.2021 kehtis

56,04%) piiresse.

7. Nõude loovutamine

Hageja on esile toonud, et hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded on hagejale

loovutatud. Hageja on esitanud mitmed kirjavahetused algse krediidiandjaga, mistõttu kohus

peab usutavaks, et algne krediidiandja on nõuded hagejale loovutanud.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõte

8.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

8.2. Kohtule esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et 2018.a enne krediitkaardi lepingu

sõlmimist kogutud konto väljavõtte kohaselt tegi kostja tagasimakseid kolme erineva Xxxx

laenu katteks. Hageja selgitas täiendavalt, et krediidiandja helistas enne krediitkaardi lepingu

sõlmimist kliendile ja täpsustas Xxxx kohustused üle, kuna taotlusel märgitu ja väljavõttest

nähtuv erinesid. Hageja sõnul kostja kinnitas, et tal on kaks järelmaksulepingut Xxxx-s,

taotlusel kokku kuumaksega 93 eurot ning et krediidiandja kinnitusel pärast krediitkaardi

lepingu sõlmimist kajastuvad kostja kontol vaid kaks järelmaksulepingu makset

viitenumbritega 1496862 ja 1629299. Hageja selgitas ka majandamiskulude arvestamise

metoodikat.

Kuid krediitkaardi lepingut hageja sõnul uuendati 15.07.2021. Sel ajal olid kostjal juba S AS-

st 2 väikelaenu (kokku tagasimaksed 153 eurot kuus), Xxxx laen (mille katteks oli teinud

makseid 174 eurot ühes kuus, küll mitte igas kuus), tema netopalk oli 600 eurot (6 kuu

keskmine paarkümmend eurot suurem) ning tema igakuised muud kulutused ületasid oluliselt

tema sissetulekuid (näiteks 2021.a veebruaris on kostja teinud muid väljaminekuid ca 970

eurot, 2021.a märtsis 1640 eurot). Hageja ei ole esile toonud, kas ja mis summaga

majandamiskulude osas arvestas krediidiandja lepingu uuendamisel (ilmselt ei saanud see

enam olla 2016.a statistikaameti andmed). Kuid on selge, et kostjale ei jäänud peale

finantskohustuste täitmist kätte isegi seda minimaalset summat, mille krediidiandja arvestas

majandamiskuludeks 2018.a.

Xxxx laen oli kostjal konto väljavõttest nähtuvalt ka väikelaenulepingute sõlmimise ajal,

sealjuures võttis kostja laenu ka juurde (03.03.2021). Hageja vastas kohtule, et

väikelaenulepingute osas tugines krediidiandaja maksevõime hindamisel kostja poolt

laenutaotlustel märgitud infole, kus kostja kinnitas, et väljaspool panka kohustused puuduvad,

mistõttu maksed Xxxx AS-le on jäetud maksevõimes arvestamata.

Krediidiandja ei saa tugineda üksnes tarbija enda poolt antud andmetele, kui andmeid on

võimalik mõistlikult kontrollida. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija

laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid

olemasolevate finantskohustuste kohta. Krediidiandja kogus ja analüüsis kostja konto

väljavõtet, mille käigus sai ja pidi krediidiandja pöörama tähelepanu ka sellest nähtuvatele

olemasolevatele krediidikohustustele. Kuivõrd krediidiandja seda ei teinud, lähtus ta nii

krediitkaardilepingu uuendamisel kui ka väikelaenulepingute sõlmimisel kostja kulude ja

tulude suhte arvestamisel mittetäielikest andmetest.

Hageja on esitanud ka selgitused selle kohta, kuidas algne krediidiandja arvestas 2018.a

krediitkaardi lepingu sõlmimisel majandamiskulusid, järgnevate lepingute osas selle kohta

selgitusi esitatud ei ole. Kostjalt endalt üheski laenutaotluses majandamiskulusid ei küsitud

(taotlustes ei ole sellist andmeväljagi). Samuti on väikelaenu taotlustes võimaldatud kostjal

tühjaks jätta andmeväljad perekonnaseisu ja ülalpeetavate kohta (need võisid 2018.a seisuga

muutuda). Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks majandamiskulude määra (kui ta

seda ka hilisemate lepingute puhul rakendas) kohasust kontrollinud kostja konto väljavõtte

alusel. Hageja väitel elas kostja (2018.a) enda vanematega, ent konto väljavõtetelt nähtub, et

kostja on teinud palju ülekandeid isikutele, kes perekonnanime järgi hinnates võivad olla

lähisugulased. Mistõttu ei ole välistatud, et kostja siiski osales ka eluasemekulude (nt

kommunaalkulude) kandmises.

Olukorras, kus algne krediidiandja aktsepteeris seda, et laenu taotlusel saab tarbija jätta

esitamata andmed enda igakuiste elamiskulude kohta, ei saanud krediidiandja olla kuidagi

veendunud selles, et tema kohaldatav, teoreetiline määr on vastavuses tarbija (kostja) tegelike

kulutustega. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku

suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal

laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene

tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku

laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate

kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on

aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus

2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Nagu eespool selgitatud, pidi krediidiandja arvestama ka muid talle teadaolevaid asjaolusid,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Konto väljavõttelt nähtus, et kostja

kulutab kuus oluliselt rohkem, kui on tema stabiilne, garanteeritud sissetulek palga näol.

Konto väljavõttest nähtus ka see, et kostjal oli samaaegselt erinevaid laene. Kohtu hinnangul

pidi krediidiandja nende asjaolude põhjal hindama kostja tarbimisharjumusi ning tarbimise

väikelaenude ja krediitkaartidega finantseerimise jätkusuutlikkust. Nagu öeldud, ei seisne

vastutustundlik laenamine üksnes 6 kuu keskmise palga numbrist laenumaksete ning

teoreetilise majandamiskulu määra maha lahutamises.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et krediidiandja ignoreeris konto väljavõtte kaudu talle

teadaolevaid asjaolusid ning ei ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.

9. Hageja nõuded

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kõik kostja poolt tasutu

põhivõla katteks, sest lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% ning muid

tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.

Hageja on toonud, välja, et kui kohus asub seisukohale, et leping/ud sõlmiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes palub hageja kohtul kostjalt välja mõista krediidilepingust xxxx

(xxxx*) tulenev põhivõlg 82,17 eurot (saadud krediit 4889,80 eurot – tagasimaksed kokku

summas 4807,63 eurot), väikelaenulepingust xxxx tulenev põhivõlg 706,72 eurot (saadud laen

3000 eurot – tagasimaksed kokku summas 2293,28 eurot) ja väikelaenulepingust xxxx tulenev

põhivõlg 248,05 eurot (saadud laen 1000 eurot – tagasimaksed kokku summas 751,95 eurot),

lepingute xxxx (xxxx*), xxxx, xxxx põhivõlalt 1036,94 eurolt tulenev viivis alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 27.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.11.2023

kokku summas 71,55 eurot.

Hageja toob välja, et krediitkaardi lepingu tingimuste kohaselt on leping tähtajatu, kuid et

krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit tagastada 12 kuu

jooksul. Kohus märgib, et lähtuda tuleb siiski krediitkaardi lepingu tingimustest kasutusse

võetud limiidi tagasimaksmise kohta, mitte krediidi kulukuse määra jaoks ette nähtud

arvestustest. Hageja ei ole kohtule esitanud krediitkaardi lepingu üldtingimuste tõlget, kuid

Euroopa tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et krediit tuleb tagasi maksta lepingu

lõppemisel ning igakuiselt tuli tasuda üksnes intressi. Seega ei ole hageja esile toonud

asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et krediitkaardi leping on korraliselt lõppenud.

Hageja väitel ütles krediidiandja kõik kolm lepingut üles alates 26.04.2023. Hageja väitel on

lepingu ülesütlemise teatis (dtl 61) kostjale edastatud 03.04.2023 kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile

xxxx. Hageja kinnitusel ei ole kostja teavitanud krediidiandjat oma kontaktandmete

muutumisest.

Viimane krediidi kasutuselevõtt krediitkaardi lepingu alusel toimus 11.10.2021 summas

699,96 eurot. Hageja esitatud krediitkaardi maksete arvestuse failist (dtl 60) nähtub, et viimati

on kostja tasunud intressi 07.01.2023. Hageja väitel jäi kostja täielikult viivitusse 27.01.2023,

27.02.2023, 27.03.2023 intressi maksetega tasumisega. VÕS § 4034

lg 7 kohaselt

ümberarvestuse tõttu aga muutus krediitkaardi lepingu intress nulliks, mistõttu kostjal ei oleks

intressi tasumise kohustust olnud ning seetõttu ei saanud tekkida ja makseviivitust

intressimaksetega. Sellest tulenevalt on lepingu erakorralise üles ütlemise eeldused

(makseviivituse näol) täitmata ja üles ütlemine toimetu.

VÕS § § 4034 lg 7 kohaselt, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, tuleb tagasimaksed uuesti

määrata. Hageja tagasimakseid uuesti määranud ei ole. Kohus selgitas seda 31.07.2024 kirjas

hagejale ning juhtis eraldi ka hageja tähelepanu, et krediitkaardileping on tähtajatu ning et

ümberarvestuse korral tuleb hinnata ka üles ütlemise kehtivust.

Kuna hageja ei ole krediitkaardilepingu osas tagasimakseid uuesti määranud, lepingut ei saa

lugeda erakorralise üles ütlemise tõttu lõppenuks, ei ole kogu põhivõlg sissenõutav. Sellest

tulenevalt jätab kohus krediitkaardilepingust tuleneva põhivõla ja viiviste nõude rahuldamata.

Hageja on esile toonud, et väikelaenulepingute tähtajad on saabunud (lepingu xxxx tähtaeg

28.03.2024 ja lepingu xxxx tähtaeg 28.04.2024). Sellest tulenevalt ei olnud vajalik nende

lepingute osas tagasimaksete uuesti määramine. Ent hageja ei ole esile toonud, et

ümberarvestuse tulemusel oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka lepingu üles

ütlemise ajal, s.o 26.04.2023. Seetõttu ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mille pinnalt

kohus saaks hinnata üles ütlemise kehtivust ümberarvestuse korral. Kohus selgitas selle esile

toomise vajalikkust 31.07.2024 saadetud kirjas. Kuivõrd lepingud on tähtaegselt lõppenud,

mõistab kohus kostjalt välja lepingutest tuleneva põhivõla jäägi ümberarvestuse kohaselt, ent

viivise mõistab välja seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast.

Kohus mõistab seega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 4034 lg 7, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6,

§ 108 lg 1 ja § 113 kostjalt välja väikelaenulepingust xxxx tuleneva põhivõla 706,72 eurot

(saadud laen 3000 eurot – tagasimaksed kokku summas 2293,28 eurot) ja väikelaenulepingust

xxxx tuleneva põhivõla 248,05 eurot (saadud laen 1000 eurot – tagasimaksed kokku summas

751,95 eurot) ning viivise seadusjärgses määras 706,72 eurolt alates 29.03.2024 ja viivise

248,05 eurolt alates 29.04.2024 kuni 04.09.2024. Alates 01.01.2024-30.06.2024 on

seadusjärgse viivise määr 12,5% ja alates 01.07.2024 on seadusjärgse viivise määr 12,25%.

Viivis seadusjärgses määras 706,72 eurolt alates 29.03.2024 kuni 04.09.2024 on 38,30 eurot

ja viivis seadusjärgses määras 248,05 eurolt alates 29.04.2024 kuni 04.09.2024 on 10,82

eurot.

10. Menetluskulud

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja

menetluskulu on tasutud riigilõiv 420 eurot.

Algne hagi hind oli 3226,65 eurot, hageja on sellelt riigilõivu tasunud 420 eurot.

Võla sissenõudmiskulude hüvitisest 35 eurot loobumise tagajärjel on hagi hind 3191,65 eurot

ning riigilõiv sellelt oleks samuti 420 eurot. Seega loobumise tagajärjel ei ole hageja riigilõivu

enamtasunud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Loobumise tagajärjel on hagi hind 3191,65 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 954,77 eurot (706,72 + 248,05) ja

viivisenõudes summas 49,12 eurot (38,30 + 10,82) ning ülejäänud osas jättis kohus hagi

rahuldamata. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1003,89 euro ulatuses, mis on

hagihinnast (3191,65 eurot) 31,45%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 31,45% ulatuses kostja kanda. Kohus peab hageja tasutud

riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja

toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja

esitanud menetluskulude nimekirja.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31,45% hageja põhjendatud menetluskuludest

(420 eurot), millele vastab summa 132,09 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

11. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik