1-22-6678/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-22-6678

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. september 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-22-6678 (22259000336)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Raigo Tamme tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Raigo Tamm

(isikukood 38308045222; viibimiskoht Viru Vangla;

vabanemisjärgne elukoht xxx)

Karistuse kandmise algus 02.11.2022 ja lõpp 19.06.2026

Kaitsja

Vandeadvokaat Sergei Politšev (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg 30.08.2024, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76, VangS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Raigo Tamm vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus Raigo Tammele osutatud riigi

õigusabi tasu määramiseks summas 228,14 eurot (sh 27,00 eurot kohtuistungil osalemine,

36,00 eurot asjaga tutvumine, 88,00 eurot arvamuse koostamine, 36,00 eurot

kohtumäärusega tutvumine, 41,14 eurot käibemaks).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Raigo Tammelt menetluskuluna riigituludesse 228

(kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 14 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe)

aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300

LUMINOR

BANK

pangas

või

arveldusarvele

nr

1-22-6678

EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning

selgitus „Raigo Tamm, 1-22-6678, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 23.08.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Tamme

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise

järelevalve alla.

2. Viru Maakohtu 02.11.2022 otsusega tunnistati R. Tamm süüdi KarS § 424 lg 1 ja § 4231

järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades KarS § 424 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 20.06.-21.06.2022, s.o 2 päeva karistusaja

hulka. R. Tammel kuulus ärakandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.05.2022 otsusega nr 1-22-2779 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 3 kuud 19 päeva vangistust, võrra ning mõisteti R.

Tamme liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 17 päeva vangistust. R. Tammele mõistetud karistuse

kandmise algust loeti alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 02.11.2022. Kohtuotsus jõustus

19.11.2022.

3. Kinnipidamisasutuses R. Tamme kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla

arvates on R. Tamm ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb rahvatervise

kahjustamises läbi suures koguses narkootilise aine käitlemise ning mootorsõiduki juhtimises

olles alkoholi- ning narkootikumide joobes ning omamata vastavat juhtimisõigust. Oht on

tõenäolisem, kui isik on tarvitanud narkootikume või alkoholi, millega võib kaasneda

impulsiivne käitumine. Ohtu võib suurendada grupi mõju, mõtlematu käitumine, puudulikud

toimetuleku-ja probleemilahendusoskused ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Üldise

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%. Lähtuvalt iseloomustuses

toodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla

kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all

jalavõruga.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetud R.

Tamme tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vanglast vabastada, teeb

kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusest, ettepaneku määrata R. Tammele käitumiskontroll pikkusega 12 kuud katseaeg

kuni karistusaja lõpuni, s.o. 19.06.2026.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata R. Tammele järgmised kohustused: KarS § 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2 (1) - mitte omama või tarvitama

narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 3 – mitte omama, kandma ja kasutama

relvi; KarS § 75 lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu

määratud tähtajaks; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks

eelnevalt nõusoleku andnud. Pikkus 4 kuud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks R. Tamme

karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus R. Tammele järgmise

tegevuse: sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Jätkutegevuse eesmärgiks

on programmis õpitud konkreetsete oskuste kordamine ja programmi põhielementide

kinnistamine. Kriminaalhooldusametniku arvamuse lisa kohaselt teostas 31.05.2024

1-22-6678

kriminaalhooldusametnik elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida Raigo Tamm,

38308045222 elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kodukülastuse

teostamise tulemusena selgus, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab R.

Tamme ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve all, omapoolseid argumente esitamata.

6.

27.08.2024 on registreeritud Viru Vangla poolt esitatud õiend, milles teavitati, et

16.08.2024 käskkirja nr xx alusel paigutati tagasiulatuvalt alates 15.08.2024 kinnipeetav R.

Tamm ajutiselt kinnisesse vangla osakonda menetluse ajaks. Viru Vangla avavangla üksuse

vanemvalvur U V 15.08.2023 koostatud sündmuse nr 3-24-3077 kohaselt 15.08.2024a. kella

19:13 ajal teostati kinnipeetav R. Tamm´e (sünd. 04.08.1983) suhtes narkotest uriinist, kuid

seoses sellega, et kinnipeetava käitumine tekitas vanemvalvurile kahtlust siis otsiti kinnipeetav

läbi ning leiti püksist kondoom kollase vedelikuga. Kell 20:35 teostatud uuesti narkotest

uriinist, mis andis positiivse tulemuse AMP suhtes. 19.08.2024 on algatatud kinnipeetav R.

Tamme suhtes KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlus nr 24922700123.

7.

30.08.2024 registreeriti Viru Vangla poolt esitatud õiend, milles teavitati, et 27.08.2024

ekspertiisiaktist nr xxx tuleneb, et uriiniproovile tehti toksikoloogiaekspertiis, mille tulemus

näitas amfetamiini sisaldust uriinis. Sellest tulenevalt paigutatakse kinnipeetav R. Tamm

30.08.2024 lõplikult kinnisesse vanglasse.

8.

30.08.2024 registreeriti kaitsja poolt esitatud kirjalikud teesid.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

9. Süüdimõistetu R. Tamm palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla, selgitades, et ta kavatseb vabaduses käituda seaduskuulekalt ja

kriminaalhoolduse loal tööle minna. Sisustada oma kogu vaba aeg tööl käimisega ja kui on

võimalik

tegeleda

narkosõltuvusega.

Vangistuses

on

läbinud

sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ ja on narkootilise rehabilitatsiooni osakonnas olnud, aga leiab, et seda on

natukene vähe. Oleks vaja veel mingisuguseid programme läbida. Selgitas ekspertiisi kohta,

mis kinnitas, et ta on tarvitanud amfetamiini, et ta jõi tööl võõrast tassist mahla ja seal oli

kaastööline enda jaoks segatud. See koht, kuhu plaanib tööle minna ja kus tarvitas mahla on

sama koht, aga lubas olla hoolsam ja kontrollida iga oma käitumist ja liigutust. Alkoholiga pole

kunagi probleeme olnud ja enne vanglat tarvitas väga harva ja väga vähe. Teab, mida

elektrooniline valve tähendab ja on kindel, et saab sellega hakkama. Talle meeldib see töö, mida

ta teeb. 40 aasta jooksul pole tal varem olnud sellist töökohta, mida talle teha meeldiks ning

nüüd on selle töö leidnud.

10. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et esitas kirjalikud teesid, milles juhtis tähelepanu, et R.

Tamm on läbinud 2023. aastal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 2023. aastal läbis

tagasilanguse ennetamise programmi. Tema kaitsvateks faktoriteks on pere, motivatsioon

muutused ellu viia ning valmisolek vanadest sõpradest loobuda. Plaanis käia tööl ja luua

stabiilne sissetulek, luua stabiilne pereelu, luua uus tutvusringkond, kes ei oleks seotud

uimastidega. Aastatel 2022-2023 töötas majandustöödel, tööga probleeme ei esinenud. Vangla

avavanglas käis erinevates ettevõttetes proovipäeval ning alates 09.10.2023.a. töötas väljapool

vanglat ettevõttes V OÜ. R. Tammel on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – kaks noomitust.

Rikkumused ei ole olulised. Rikkumised on aset leidnud sel ajal, kui kinnipeetav viibis

avavanglas. Pärast vabanemist kinnipeetaval on reaalne võimalus asuda tööle OÜ-s V , kus ta

töötas, viibides avavanglas. Vangistuse ajal R. Tamm tõendas oma käitumise muutmist

konkreetsete tegudega.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-22-6678

11. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning

arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et R. Tamme ei saa vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.

12. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteos süüdlase kohus katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe

kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama

seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

13. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve

kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu

elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 kohaselt peavad

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised

tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha

omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus;

3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad

täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma

selle kohta allkirja. R. Tamm esitas vabanemisejärgseks aadressiks xxx. Tegemist on

ühiselamuga, mis kuulub J M OÜ-le. Varasemalt toimunud kodukülastuste tulemusena on

teada, et J Ü on olemas kõik eluks vajalik ja see elukoht sobib elektroonilise valve

paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed eeldused R. Tamme tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

14. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline

katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Katseajaks allutatakse

süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni

kahekümne neljaks kuuks.

15. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse

isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-

1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või

tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava

teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne

alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

17. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Tamm kannab alates 18.07.2023 karistust Viru

vangla avavangla üksuses. Kuid 30.08.3034 Viru Vangla õiendi kohaselt on R. Tamm

paigutatud 30.08.3024 kinnisesse vanglasse. 2022. aasta detsembris toimusid struktureeritud

1-22-6678

vestlused kuritegelike hoiakute muutmiseks, kuritegelikust käitumisest loobumiseks,

väärtushinnangutest ja reeglite/normide täitmise vajalikkusest. Kinnipeetav tabas hästi seoseid

oma käitumise ja tagajärgede vahel ning mõistis oma probleemkohti. On motiveeritud oluliselt

oma elu muutma, mõistes muutuste vajalikkust. Ajavahemikul 05.01.2023-26.01.2023 läbis

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. On tuleviku suhtes endas kindel, soovib teha muutusi ja

suutis välja tuua ka põhjuseid, miks muutus on tema jaoks nii oluline. Tema püstitatud

eesmärgid on realistlikud, sotsiaalselt aktsepteeritavad ja seadusekuulekat elu toetavad, plaan

eesmärkide saavutamiseks on olemas.

18. Ajavahemikul 26.04.2023 – 31.05.2023 läbis tagasilanguse ennetamise programmi.

Varasemast kogemusest lähtudes tõi enda jaoks välja suurimate riskifaktoritena selle, et on

kergesti mõjutatav, lisaks tõi välja vanad sõbrad ja stressiolukorrad peres. Uimastivaba elu

plaanis pidas enda jaoks oluliseks elada karsket elu, käia tööl ja luua stabiilne sissetulek, luua

stabiilne pereelu, osaleda tugigruppides, teha trenni ning luua uus tutvusringkond, kes ei oleks

seotud uimastitega. Vahemikel 07.07.2022-02.08.2022, 10.02.2023-19.06.2023 ja 20.07.2023-

08.10.2023 töötas majandustöödel. Tööga probleeme ei esinenud. Vahemikul 19.06.2023-

18.07.2023 töötas AS E V , töösuhe lõppes avavanglasse ümberpaigutamise tõttu. Viru Vangla

avavanglas käis erinevates ettevõttetes proovipäeval (G N OÜ, B V OÜ, B OÜ ja V OÜ)

ning alates 09.10.2023 töötab väljapool vanglat tähtajatu töölepinguga ettevõttes V OÜ.

19. Isik suunati 05.10.2023 Eesti Töötukassase, kus käis ühel korral ning rohkem ei läinud,

kuna sai väljapoole vanglat tööle. Isikule võimaldati kokku kaheksal korral käia lühiajalistel

väljasõitudel,

millest

kolmel

korral

lühiajalineväljasõit

tunnistati

kehtetuks

distsipliinirikkumiste tõttu ja reaalselt käis lühiajalistel väljasõitudel kodus viiel korral, mis

hinnati eesmärgipäraseks, kuna kinnipeetav hoidis suhteid oma lähedaste pereliikmetega.

20. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

21. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Tammele on 22.12.2023 määratud noomitus

raviskeemi rikkumise eest ning 29.04.2024 noomitus kaaspinnipeetavale telefonikaardi

andmise eest. Kohtu hinnangul ei ole tegu raskete rikkumistega, kuid ometi annab see olulise

hinnangu kinnipeetava hoiakute kohta ning näitab, et R. Tammele valmistab kindlate reeglite

järgimine raskusi ka range järelevalve all. Eeltoodu tõttu iseloomustavad distsiplinaarkaristused

R. Tamme käitumist vangistuses negatiivselt.

Isiku elutingimused

22. Vangla iseloomustusest nähtuvalt asub R. Tamm tingimisi ennetähtaegse vabanemise

korral elama aadressile xxx. G T (ühiselamu juhataja poolt volitatud isik) kinnitas, et isikule

võimaldatakse eluase. Tegemist on ühiselamuga, mis kuulub J M OÜ-le.

23. Eesti Hariduse Infosüsteemist tulenevalt isiku haridustee kohta andmed puuduvad.

Varasema riskihindamise järgi R. Tamm on lõpetanud 8. klassi ning omandas maalri kutse,

faktilised andmed puuduvad. Töö ja majandusliku toimetuleku kohta on vangla iseloomustuses

märgitud, et R. Tammel puudus enne vangistust töökoht ning kindel sissetulek. Isiku sõnul

varasemalt töötas ametlikult xxx umbes 3 aastat ning Inglismaal ja Soomes ehitajana. On

töötanud erinevates firmades, kus tegi mehaanika ning elektritöid, keevitas ning tegeles

autoremondilukksepana. Pikim tööperiood- 4.a - oli isa käe all kõnniteekivide paigaldajana. On

töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Töötamise registrist nähtuvalt on isik töötanud

ametlikult lühiajaliselt, maksimaalselt paar kuud. Viru Vangla K-raha 06.06.2024 andmetel

omab võlgnevusi summas 1 848,01 eurot ning vabanemisfondis 961,52 eurot. 20.10.2023

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-11284/5 kuulutati välja kinnipeetava pankrotimenetlus.

Alates 09.10.2023 töötab väljapool vanglat ettevõttes V tähtajatu töölepinguga. Isik on esitanud

1-22-6678

vabanemisjärgseks töökohaks samuti V OÜ, G 6, K -J . Ettevõtte esindajaga kinnitas, et isikule

on töökoht V OÜ-s tagatud. Tegu on paikse tööga ning töökoht on sobilik EV seadme

paigaldamiseks.

24. Kinnipeetava suhtlusvõrgustiku moodustavad ema, kasuisa, täiskasvanud vennad ja

õed. Vangla andmeil on kinnipeetava kolm venda varasemalt kriminaalkorras karistatud.

Vestlusel isiku emaga selgus, et suhted on omavahel head ja toetavad. Kinnipeetav on korduvalt

käinud lühiajalistel väljasõitudel kodus ning suhelnud lähedastega telefoniteel. Isiku sõnul

eelmisest kooselust elukaaslasega on kaks last, kellega ei suhtle, elavad Läti Vabariigis.

Rahvastikuregistri andmeil on registreeritud üks laps. R. Tamme lähedasteks on veel tema

abikaasa ning abikaasa tütar. Kinnipeetava abikaasa kannab käesoleval hetkel vangla karistust

Tallinna vanglas, kuna karistus pöörati täitmisele. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse

taustaga isikud.

25. Kohtu hinnangul isiku elutingimused osaliselt toetavad R. Tamme vabastamist. Isikul

on olemas elukoht, töökoht, toetavad lähedased. Ometi kuuluvad isiku tutvusringkonda

kriminaalse taustaga isikud, kellega suhtlemine võib negatiivselt mõjutada R. Tamme elustiili.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

26. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

27. Vangla ja prokuratuur on vabastamise poolt. Prokuratuuri seisukoht pole

kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla hinnangu kohaselt seisneb oht

rahvatervise kahjustamises läbi suure koguses narkootilise aine käitlemise ning mootorsõiduki

juhtimises olles alkoholi- ning narkootikumide joobes ning omamata vastavat juhtimisõigust.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%. Kohtu jaoks on vangla

„ohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud.

Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 nimetatud

põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei

saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks

kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Selleta aga pole arusaadav, miks

väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole

kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.

Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka

kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja

kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu.

28. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Tamm on kriminaalkorras karistatud

neljateistkümnel korral, millest üksteist on arhiveeritud. Vanglas viibib seitsmendat korda.

Varasemalt on karistatud korduvalt varavastaste kuritegude eest. Samuti korduvalt karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning väikses koguses narkootilise või

psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Viimati karistatud suures koguses

narkootilise aine omamise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevalt karistatud

narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust.

29. Kohus peab oluliseks sõltuvusainete tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi R. Tamme

õiguskuulekale käitumisele. Tuleb arvestada sellega, et narkootiliste ainete tarvitamine on

olnud R. Tamme puhul õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Nimelt on R. Tamm süüdi

tunnistatud Tartu Maakohtu 07.12.2021 otsusega KarS § 183 lg 1 ja KarS § 4231 järgi ning Viru

maakohtu 18.05.2022 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 418 lg 2 p 3 järgi. Käesoleval

ajal kantav karistus on R. Tammele mõistetud KarS 424 lg 1 ja KarS § 4231 järgi. Esitatud

süüdistuse kohaselt süüdistati R. Tamme selles, et tema, olles varasemalt karistatud KarS § 4231

järgi, juhtis taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja

1-22-6678

olles joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid amfetamiin ja

metamfetamiin. Lisaks on R. Tamme karistusregistri väljavõtte kohaselt korduvalt karistatud

NPALS § 151 lg 1 järgi. Seega on kohtu hinnangul ilmne, et R. Tamme puhul on sõltuvusainete

tarvitamisest tulenev risk suur. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Tamm tunnistanud, et on

juhtinud narkojoobes olles autot ning oli narkootikume tarvitanud ka siis, kui teda 17.11.2007

alkoholijoobes autoroolist tabati. R. Tamme sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama Murru

vanglas. Isik tunnistab, et on sõltlane. Enda sõnul on proovinud praktiliselt igasuguseid aineid

(amfetamiin, opioid, heroiin). Inglismaal tarvitas heroiini ning varastas, et uue doosi jaoks raha

hankida ning istus selle eest ka Inglismaal vanglas. Käesolevalt tunnistab R. Tamm, et tarvitas

enne vangistust amfetamiini süstimise teel, viimati 18.06.2022, 2-3 korda päevas. 13.01.2022

teostatud kriminaalhooldusametnik kontrolli, mille tulemus oli positiivne amfetamiini suhtes.

Meditsiiniosakonna hinnangul on diagnoositud sõltuvus. Viru Vanglasse saabumisel andis õele

teada, et tarvitas amfetamiini ja opioide alates 2001. aastast, oli metadooni ravil. Isik on läbinud

sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ vahemikul 05.01.2023-31.01.2023 ning osalenud

tagasilanguse ennetamise programmi. Programmide läbimisel oli tuleviku suhtes endas kindel,

soovib kindlalt teha muutusi ja suutis välja tuua ka põhjuseid, miks muutus on tema jaoks nii

oluline.

30. Kohus peab oluliseks välja tuua, et peale tingimisi ennetähtaegse vabastamise

materjalide kohtule esitamist on Viru Vangla esitanud kohtule teated, et 16.08.2024 käskkirja

nr xxx alusel paigutati tagasiulatuvalt alates 15.08.2024 kinnipeetav R. Tamm ajutiselt kinnises

vangla osakonda menetluse ajaks. 15.08.2023 koostatud sündmuse nr xxx kohaselt

15.08.2024a. kella 19:13 ajal teostati kinnipeetav R. Tamme suhtes narkotest uriinist, kuid

seoses sellega, et kinnipeetava käitumine tekitas vanemvalvurile kahtlust, siis otsiti kinnipeetav

läbi ning leiti püksist kondoom kollase vedelikuga. Kell 20:35 teostatud uuesti narkotest

uriinist, mis andis positiivse tulemuse AMP suhtes. 19.08.2024 on algatatud kinnipeetav R.

Tamme suhtes KarS § 331 tunnustel kriminaalmenetlus nr 24922700123. Samuti teavitati, et

27.08.2024 ekspertiisiaktist nr xxx tuleneb, et uriiniproovile tehti toksikoloogiaekspertiis, mille

tulemus näitas amfetamiini sisaldust uriinis. Sellest tulenevalt paigutatakse kinnipeetav R.

Tamm 30.08.2024 lõplikult kinnisesse vanglasse. Kohtuistungil selgitas R. Tamme, et andis

positiivse tulemusena, kuna viibides töökohas jõi ta valest tassist mahla. R. Tamme sõnul oli

kaastöötaja enda tarbeks seganud narkootilist ainet mahlaga. Samuti on R. Tamme

kohtuistungil selgitanud, et sõltuvus on eluaegne ja sellega tuleb kogu aeg tegeleda. Ta soovis

läbida veel programme, mis aitaksid narkootiliste ainete sõltuvusega toimetulemisel.

Vastupidiselt eeltoodule on R. Tamm kohtuistungil samuti kinnitanud, et ta on kindel, et enam

tal ei ole narkosõltuvust. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolud kogumis aluse arvata, et

narkootiliste ainete loobumine saaks vabaduses olema R. Tammele väga suureks väljakutseks

ning arvestades, et R. Tamme poolne sõltuvusainete tarvitamine on otseselt seotud kuritegude

toimepanemisega, siis on prognoos õiguskuulekaks eluks negatiivne. Kohus hindab

positiivsena kinnipeetava soovi narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks, kuid leiab, et

kinnipeetav on juba pikki aastaid olnud negatiivselt mõjutatud narkootiliste ainete sõltuvusest.

Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudab narkootiliste ainete tarvitamisest lõplikult

loobuda.

31. Mis puudutab majanduslikke väljavaateid, siis vajab märkimist, et R. Tammel on

võimalik asuda tööle samasse ettevõttesse, kus ta enda sõnul valest tassist juues narkootilist

ainet tarvitas. Kohtu hinnangul ei ole see töökoht R. Tammele sobivaks keskkonnaks, kuivõrd

isikul on pidevad kontaktid narkootilisi aineid tarvitavate töökaaslastega. Samuti võib toimunud

sündmuste pinnalt järeldada, et töökohas viibimine soodustab sõltuvusainete tarvitamist. Ometi

on kohtu hinnangul positiivne, et isikul on olemas garanteeritud töökoht, kuhu ta soovib

vabaduses tööle minna. Kohtuistungil on R. Tamm selgitanud, et talle väga meeldib tema

1-22-6678

töökoht ning tegemist on tööga, mis talle esimest korda neljakümne aasta jooksul meeldib.

Kohtu hinnangul on positiivne, et isik leidis endale töö, mis talle meeldib, kuid leiab, et see

iseenesest ei taga kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus toob välja, et isikul

on võlgnevusi ligikaudu 1800 euro ulatuses ja vabanemisfondis on ligikaudu 900 eurot ning

20.10.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-11284/5 kuulutati välja kinnipeetava

pankrotimenetlus. Kohtu hinnangul on arvestades nimetatud asjaolusid positiivne, et isikul on

olemas garanteeritud töökoht, kuid rõhutab, et isik on varasemalt toime pannud kuritegusid

majandusliku kasu saamise eesmärgil.

32. Kohus peab oluliseks peatuda ka isiku lähedastel. Isiku ema sõnul on suhted

pereliikmetega head ja toetavad. Kinnipeetav on korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel

kodus ning suhelnud lähedastega telefoni teel. Seega on R. Tammel võimalik saada enda

pereliikmetelt vajalikku tuge ja toetust. Kohtu hinnangul on samuti oluline tähele panna, et isiku

tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isiku ema sõnul on isiku riskikohaks

vabanedes narkootikume tarvitavad sõbrad. Ka R. Tamm on tagasilanguse ennetamise

programmi raames tunnistanud, et suhtlusringkonna vahetamine on uimastivabaks eluks

vajalik. Kohtu hinnangul on oht, et narkootikume tarvitavate isikutega suhtlemine soodustab

uute kuritegude toimepanemist.

33. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita R. Tamme käitumine vangistuses ja vabastamise

võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises

õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.

34. Kohtuistungil osales kinnipeetava R. Tamme kaitsjana määratud korras kaitsja S.

Politšev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 228,14 eurot(sh 27,00 eurot

kohtuistungil osalemine, 36,00 eurot asjaga tutvumine, 88,00 eurot arvamuse koostamine,

36,00 eurot kohtumäärusega tutvumine, 41,14 eurot käibemaks). Vastavalt KrMS § 180 lg-le

1 tuleb kõnealune menetluskulu R. Tammelt välja mõista. Kohus leiab, et R. Tammele võib

tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1

aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

35. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R. Tamm vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik