1-24-4400/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada SS KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud 09.12.2023. a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 6
Legislator headnote
AI generated1-24-4400/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 6
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-24-4400
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2024, Pärnu
Kriminaalasja number
1-24-4400 (24267050015)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Marie-Liis Orav
Prokurör
abiprokurör Maarja Gustavson
Kriminaalasi
SS süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi
kokkuleppemenetluse korras
Süüdistatav
SS
Isikukood või sünniaeg:
XXX
Elu- või asukoht ja aadress: XXX
Kodakondsus: Eesti
Haridus:
kesk
Emakeel:
eesti
Töökoht või õppeasutus: ei tööta, ei õpi
Kontaktid: XXX
Karistatus: kriminaalkorras
karistamata
Tõkend:
ei kohaldatud,
kahtlustatavana oli kinni peetud 08.12-09.12.2023. a
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus
o t s u s t a s :
1. Süüdi tunnistada SS KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud
vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.12.2023-
09.12.2023. a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 6
(kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Lk 1 / 4
1-24-4400
KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui SS ei pane 1
(ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6
sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, olles kohustatud:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on SS käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.
KarS § 78 p 1 alusel katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete
kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2. Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista SS-ilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p
9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel
määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu kogusummas 175,68 eurot, kokku 1405,68
eurot.
KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada SS-ilt väljamõistetud menetluskulu
tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades SS-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele
järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 15. kuupäevaks menetluskulude katteks 117,14 eurot
kuni nõude tasumiseni.
Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või
EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas,
kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700023720. Selgituseks märkida:
menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
3. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ning jõustumisel
elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on
kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni
ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette
Lk 2 / 4
1-24-4400
ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva
jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
SS-i süüdistatakse selles, et tema:
25.02.2022 täpselt tuvastamata kellaajal XXX tahtlikult lõi lauatennise reketiga ühel korral
XXX KM-i vastu vasakut kätt, tekitades KM-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku
pöidlaluu murru;
31.10.2022 täpselt tuvastamata kellaajal XXX tahtlikult lõi vähemalt kahel korral KM-i
rusikatega keha piirkonda ning tiris teda juustest, tekitades KM-ile füüsilist valu;
2022 aasta novembris täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX tahtlikult lõi KM-i
vähemalt kahel korral rusikatega keha piirkonda ning kägistas teda ühe käega, tekitades
KM-ile füüsilist valu;
2023 aasta augustis täpselt tuvastamata kuupäeval ning kellaajal XXX tahtlikult lõi KM-i
vähemalt kahel korral rusikaga pea piirkonda ning kannaga rindkere piirkonda, tekitades
KM-ile füüsilist valu;
2023 aasta septembris täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX tahtlikult lõi ühel
korral telefoniga KM-i paremale poole alalõua piirkonda, tekitades KM-ile füüsilist kahju;
07.12.2023 kella 21:08 ajal XXX võttis kinni RS-i lõua alt jopest ning surus teda vastu
hoone seina, seejärel haaras kinni kannatanu paremast õlavarrest ning pigistas seda oma
käega, tekitades RS-ile füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi paremal õlavarrel;
07.12.2023 kella 23:15 paiku Pärnumaal XXX alaealiste isikute juuresolekul korduvalt
pigistas XXX TK-d kõrist, mille tagajärjel kukkus TK pikali, samuti tahtlikult lõi TK-d
vähemalt ühel korral rusikaga näkku. Löömise ja kägistamisega tekitas SS TK-le füüsilist
valu ja tervisekahjustuse – kaela paremal pool punetavad jäljed, parema käe käsivarre
siseküljel marrastuse, marrastused vasaku käe eesmisel ja tagumisel küljel.
Seega SS oma tahtliku tegevusega, s.o teisele inimese füüsilist valu ja tervisekahjustusi
tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani
toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo
kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri
poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 7 kuud
vangistust, millest arvatakse maha eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust ning milline jäetakse
KarS § 74 alusel täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga, mil SS-il tuleb alluda
käitumiskontrollile ja täita KarS § 75 lg 2 p 8 kohustust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on
kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja
kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,
Lk 3 / 4
1-24-4400
et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel
on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 27, tl 55, tl 69).
Süüdistatav tunnistas end kohtueelses menetluses osaliselt süüdi. Tema käitumises teo
õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad
asjaolud puuduvad.
Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada
vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik
menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb SS-ilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, §
179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja
menetluses osalemise tasu ja kulu kogusummas 175,68 eurot, kokku 1405,68 eurot, mille tasumine
tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul.
Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ning jõustumisel
elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Nummert
Kohtunik
Lk 4 / 4