3-23-2392/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2392

Haldusasi

XX-i kaebus Eesti Töötukassa 19.10.2023 ja 31.10.2023 e-

kirjade õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX-ile 30.10.2023 esitatud lisad (dtl 51-61, 65-92 ja 94-95).

2. Jätta XX-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.10.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (vastustaja) tuvastas 07.08.2023 otsusega nr TVH/23/029565 XX-il

(kaebaja) puuduva töövõime ja määras talle 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 (dtl 7-8)

töövõimetoetuse perioodiks 22.05.2023–21.05.2028 summas 18,6 eurot kalendripäevas.

2. Kaebaja teatas 18.10.2023 vastustajale (dtl 42), et kolib mõneks ajaks Venemaale, kus tal

ei ole võimalik kasutada enda Leedu pangakontole saadetud toetust. Kaebaja küsis, millised

on tema võimalused saada töövõimetoetus kätte Venemaal.

3-23-2392

3. Vastustaja teavitas 19.10.2023 e-kirjas (dtl 43-44) kaebajat töövõimetoetuse seaduse

(TVTS) § 17 lg 2 sisust, sh sellest, et TVTS § 17 lg 2 p 3 võimaldab maksta toetust

kojukandena Eesti territooriumil.

4. Kaebaja saatis 30.10.2023 vastustajale palve, et talle makstaks töövõimetoetust tema

Usbekistani kodusele aadressile TVTS § 17 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel põhjusel, et ta elab väikeses

külas nimega Brichmulla ja peab sularahaautomaadi kasutamiseks sõitma rohkem kui 60 km

Gazalkenti linna. Kaebaja viibib Usbekistanis alates 01.09.2023.

5. Vastustaja vastas 31.10.2023 kaebajale e-kirjaga (dtl 113-114), et kojukannet

teostatakse Eestis. Välisriigis kojukannet ei teostata ei Euroopa Liidu liikmesriikides ega ka

kolmandates riikides.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vastustaja

19.10.2023 ja 31.10.2023 e-kirjade õigusvastasuse tuvastamine. Vastustaja keeldus kaebaja

välismaal viibimise ajal töövõimetoetust maksmast kaebaja kodusele aadressile Usbekistani

Vabariigis ja Vene Föderatsioonis kullerteenusega. Vastustaja ei kohalda õigesti TVTS § 17

lg 2 p 3. Näiteks Kasahstanis ei olnud võimalik Leedu pangakaardiga kontojääki kontrollida –

sellist teenust võimaldas vaid üks pank. Kesk-Aasia riikides on sageli probleeme

sularahaautomaatide täitmisega sularahaga. Samuti pidi kaebaja detsembris oma reisi

Venemaale edasi lükkama, kuna seal ei ole võimalik kasutada Euroopa Liidus väljastatud

pangakaarte. Kaebaja ei saa töövõimetoetust Eestist kätte, sest ei ela alaliselt Eestis alates

2018. a.

7. Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. TVTS § 17 lg-des 2 ja 3 sätestatud

loetelu on ammendav ega võimalda maksta töövõimetoetust kojukandena välisriigis. Ehkki

TVTS § 17 lg 2 p-s 3 ei sisaldu täpsustavat selgitust, et kojukandeteenust osutatakse vaid Eesti

piires, on see tuletatav normide koos tõlgendamisest. TVTS § 2 lg 1 p-dest 1-3 nähtuvalt on

Eesti riigilt õigus töövõimetoetust saada vaid Eestis elaval isikul. Seega järeldub, et toetuse

kojukandeteenus toimub vaid Eesti piires. Lahkudes elama teise riiki, kaob isikul õigus Eesti

riigilt toetust saada olenemata tema kodakondsusest. Seetõttu ei teki vastustajal kohustust

toetust muusse riiki kojukandena välja maksta. Erandina, kui isik viibib Eestist eemal ajutiselt

(TVTS § 2 lg 2), on tal võimalik saada toetus tema välisriigis asuvale pangakontole (TVTS §

17 lg 2 p 4). Asudes ajutiselt Eestist väljapoole elama, peab isik võtma ise vastutuse, kuidas ta

talle määratud toetuse kätte saab. TVTS ei näe ette, et vastustajal oleks pädevust toimetada

toetus kojukandena kätte kusagile Usbekistani väikekülla või Venemaale. Kaebaja näide

seoses sularahaautomaatidest raha puudumisega Kesk-Aasias ei ole asjassepuutuv. Asudes

elama kohta, kus ei ole pangateenused kuigi levinud, peab isik ise planeerima, kuidas ta oma

rahaasjad korraldab. Vastustajal ei ole muud kohustust, kui vaid teha ülekanne isiku näidatud

välismaisele pangakontole. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada TVTS § 17 lg-t 3, mis kehtib vaid

sügava puudega isiku suhtes. Kaebajal ei ole puuet tuvastatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab asjaolu, et elades Usbekistanis ja Vene Föderatsioonis ei soovi

vastustaja korraldada kaebajale määratud töövõimetoetuse kättetoimetamist kullerteenusega.

Kuna kaebaja liigub pidevalt ringi, ei ole võimalik otsustada kojukande konkreetsesse

välisriiki teostamise kohustuse üle, vaid tuleb lahendada küsimus, kas välismaale saab toetuse

kojukannet teostada.

2(4)

3-23-2392

9. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sama paragrahvi lõike 3 järgi

sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus.

TVTS § 2 lg 1 järgi on töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni

vanaduspensioniealisel isikul, kes on 1) Eestis elav kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise

elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3 ) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse,

sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

TVTS § 2 lg 2 kohaselt on TVTS § 2 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht

on mitmes riigis, õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident

tulumaksuseaduse § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse

tähenduses.

TVTS § 17 lg 2 järgi makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile:

1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul;

2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud

kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole

Eestis maksja kulul;

3) kojukandena saaja kulul või;

4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul.

10. Kaebaja on Eesti kodanik, kellel tuvastati 07.08.2023 otsusega puuduv töövõime ja

määrati 10.08.2023 otsusega töövõimetoetus. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei ole Sotsiaal-

kindlustusamet tuvastanud kaebajal puuet (vt Sotsiaalkindlustusameti 08.08.2023 otsus nr

P26O-2023-54086, dtl 120), seega ei ole kaebaja viide TVTS § 17 lg-le 3 asjakohane.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja peaks TVTS § 17 lg 2 p 3 alusel korraldama

kaebajale välisriigis töövõimetoetuse väljamaksmise kojukandena. Viidatud sättes ei ole otse-

sõnu väljendatud, et toetuse kojukanne saaja kulul on võimalik vaid Eestis. Siiski tuleneb

TVTS § 2 ja § 17 koosmõjust, et toetuse kojukandeteenust korraldab vastustaja üksnes Eestis,

mitte välismaal.

12. Asjaolu, et Usbekistani ja Kasahstani Vabariikides ning Vene Föderatsioonis on kaebajal

pankadest raha kättesaamine raskendatud, ei tähenda, et vastustajal on kohustus toimetada

kaebajale tema välismaal viibides toetus kätte kojukandega. Eesti riigil ei ole kohustust hakata

kaebajat abistama välisriikides pankade töökorralduse või sularaha probleemide tõttu, sh ka

mitte kaebaja õigusrikkumiste tõttu tema pangakonto arestimisel. Kuigi kojukannet teostataks

kaebaja kulul, oleks vastustaja jaoks põhjendamatult koormav hakata uurima erinevates

riikides, kuhu kaebaja kavatseb liikuda, kojukandeteenuse võimalusi, teenuseosutajate

usaldusväärsust ja sõlmida selleks lepinguid. Seejuures jääks vastustaja kanda vastutus selle

eest, kui kojukande käigus raha kaduma läheb. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja ei asu

püsivalt ühes riigis, vaid liigub pidevalt erinevate riikide vahet, mis seaks vastustajale

täiendava koormuse uute teenusepakkujate otsimisel.

13. Kaebaja õigused ei jää kaitseta. Tal on endal võimalik organiseerida raha saatmine oma

asukohariiki. Näiteks on tal võimalik paluda vastustajal kanda talle määratud toetus tema

sugulase või tuttava kontole (TVTS § 17 lg 2 p 2) ja paluda sugulasel või tuttaval

organiseerida raha kullerteenus kaebaja asukohariiki. Sel juhul oleks vastutus raha liikumise

eest kaebaja kanda ja kaebaja vastutada oleks ka see, millise kullerteenuse osutaja ta valib.

3(4)

3-23-2392

Pelgalt kaebaja enda valitud elustiili tõttu ei ole põhjendatud seada haldusorganile täiendavat

koormust ja kulusid. Kuna tegemist on kaebajast tingitud asjaoludega, siis peavad ka kaebaja

enda kanda jääma sellega seotud riskid ja korraldus. Vastustaja kohustuseks ei ole kaebajat

igast maailmanurgast taga otsida, et talle toetust kätte toimetada. Viibides Eestist eemal, on

kaebaja enda kohustuseks korraldada oma rahaasjad.

14. Kaebaja viited liikumistakistuste kohta ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad, arvestades

et kaebaja sõidab pidevat ringi maailma erinevates riikides nii Euroopas kui Aasias. Seega ei

ole toetuse kojukande taotlus tingitud kaebaja vajadusest, vaid mugavusest. Kaebaja

mugavuse soov ei õigusta haldusorganile täiendavate kulude ja koormuse panemist.

15. Kohus jääb 03.11.2023 määruses väljendatud seisukohale, et lahkudes elama välisriiki,

kaob isikul õigus Eesti riigilt toetust saada (TVTS § 2 lg 1). Toetuse taotleja ja saaja on

kohustatud teavitama vastustajat viivitamata töövõimetoetuse saamise õigust ning toovõime-

toetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, kui

andmed ei ole töötukassale kättesaadavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

asutamise ja pidamise põhimääruses nimetatud andmekogudest, eelkõige välisriiki elama,

õppima või tööle asumisest, teises riigis õpingute katkestamisest või lõpetamisest ning

välisriigis saadavast töötasust, töötuskindlustushüvitisest, vanemahüvitisest, ajutise töö-

võimetuse hüvitisest ja pensionist, samuti töövõimega seotud hüvitisest, pensionist ja toetusest

(TVTS § 211 p 2). Kaebaja väitel ei ela ta alates 2018. a-st alaliselt Eestis. Seega tulnuks

kaebajal vastustajat vastavast asjaolust teavitada. Kohtu hinnangul tuleks vastustajal

kontrollida, kas kaebajal on õigus Eestist töövõimetoetust saada. Vajadusel tuleb taotleda

kaebaja piiriületuste kohta teavet Politsei- ja Piirivalveametist.

16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 19.10.2023 ja 31.10.2023 e-kirjad on

õiguspärased. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

17. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

18. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus

jätab tõenditena arvesse võtmata ja tagastab kaebajale venekeelsed SMS-ide kuvatõmmised

(dtl 51-61, 65-92 ja 94-95). Vaidluse all ei ole asjaolu, kas kaebajal on tüdruksõber Venemaal,

samuti mitte kaebaja töökohustus väljaspool Eesti Vabariiki. Seega on tegemist asjakohatute

tõenditega, mis tuleb kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)