1-23-7314/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

3. september 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-7314

Kohtukoosseis

Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Kuno Tominga süüdistuses KarS § 1451 lg 3, § 175 lg 1

ja § 178 lg 11 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Kuno Toming, isikukood 36809132213,

elukoht XXX

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Saskia Kask

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus osas, millega kohus:

1.1.

tunnistas Kuno Tominga süüdi KarS § 1451 lg 3 järgi ja mõistis talle

karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust;

1.2.

mõistis Kuno Tomingale KarS § 175 lg 1 järgi karistuseks 6 aastat

vangistust;

1.3.

mõistis Kuno Tomingale KarS § 178 lg 11 järgi karistuseks 2 aastat ja 6

kuud vangistust;

1.4.

Kuno Tomingale KarS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel mõistetud liitkaristuste osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. mõista Kuno Toming õigeks alaealiselt seksi ostmise kolmes katseteos neis

kuriteokoosseisu puudumise tõttu;

2.2. tunnistada Kuno Toming süüdi KarS § 1451 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 2 aastat vangistust;

2.3.

mõista Kuno Tomingale KarS § 175 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat

vangistust;

2.4.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kuno Tomingale üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel karistuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2

alusel vähendada 1/3 võrra, saades lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust;

2.5.

KarS § 65 lg 1 alusel liita mõistetud 2 aasta pikkusele vangistusele Viru

Maakohtu 2. mai 2019. a otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust.

Lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Kuno Tomingale

liitkaristuseks 2 aastat vangistust;

2.6.

mõista Kuno Tomingale KarS § 178 lg 11 järgi karistuseks 2 aastat

vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, saades

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

2.7.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata 1 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest

kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg (3.-4. november 2022), s.o 2

päeva, Kuno Tominga poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 3 kuud

28 päeva vangistust;

2.8.

KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkusele

vangistusele käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud

liitkaristus 2 aastat vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis mõista Kuno Tomingale 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP Tartu esindus Kuno Tomingale

vandeadvokaat Robert Sprengki poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 175 eurot 68 senti (sealhulgas käibemaks 31 eurot 68 senti)

ning jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Süüdistus

1. Kuno Tomingat süüdistatakse KarS § 1451 lg 3 järgi selles, et tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal 2018. aastal täisealisena ja olles eelnevalt toime pannud 14-aastaselt K.S. ilt seksi

ostmise katse, pakkudes talle 20 eurot oraalseksi tegemise eest, mis ebaõnnestus, ostis K.S. ilt

20 euro eest oraalseksi. Täpsemalt seisnesid tema teod järgmises.

1.1. 2018. aasta suve alguses võttis K. Toming internetikeskkonnas VKontakte ühendust K.S.

iga. Ta pakkus 20 euro eest oraalseksi. K.S. nõustus pakkumisega, sest arvas, et tegu on nalja

tegevate koolikaaslastega. Kokkulepitud kohtumispaika (Olerexi tankla taga olevate

veetorude juures) jõudes nägi ta jalgrattaga meesterahvast – K. Tomingat. Saanud

kokkulepitud kohtumise ajal sõnumi, mõistis ta, et tegu ei ole koolikaaslastega ning lahkus

kohtumispaigast. K. Tominga katse alaealiselt seksi osta luhtus.

1.2. Ajavahemikul 25. juunist kuni 2. septembrini 2018 pakkus K. Toming SMSide teel

teadvalt alaealisele 14-aastasele K.S. ile astuda raha eest oraalsesse ja anaalsesse suguühtesse

ning osaleda muus sugulise iseloomuga teos. 25. juunil 2018 tegi ta sõnumis K.S. ile

pakkumise ning lubas anda 10 eurot selle eest, et poiss talle suhu lõpetaks. K.S. ei olnud

pakkumisega nõus.

1.3. 2. septembril 2018 pakkus K.S. K. Tomingale raha eest seksi koos oraalseksiga, mille

peale K. Toming vastas: „Kas mineti eest 20?“. K.S. keeldus pakkumisest. K. Toming tegi

K.S. ile ettepaneku: „Kas imen sul 25 eest?“. Ka sellest K.S. keeldus. K.S. pakkus K.

Tomingale: „55 minetiga seks“, mille peale K. Toming vastas: „30“. K.S. keeldus sellest.

K.S. tegi sõnumis pakkumise: „Kas 35 sobib? Lihtsalt minetti“, mille peale K. Toming vastas

„Jah“. Kui K.S. oli K. Tomingale kirjutanud: „Kas sulle sobib 35 mineti eest?“, vastas K.

Toming: „20 eest, kui kord nädalas“. K.S. vastas: „See on esimene kord, kui kõik läheb

normaalselt, siis 25 eest nädalas“. K. Toming vastas seepeale: „Hästi“. Kui K.S. kirjutas:

„Kas sulle sobib 35 eest esimene kord?“, vastas K. Toming „Jah“. K. Tominga tahtlik tegu

vastavalt oma ettekujutusele jäi lõpule viimata, kuna K.S. keeldus lõpuks tema

ettepanekutest.

1.4. Tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid septembris või oktoobris 2018 võttis K.

Toming internetikeskkonna VKontakte vahendusel taaskord ühendust K.S. iga, et pakkuda

talle 20 eurot, kui ta saab K.S. ile oraalseksi teha. K.S. nõustus pakkumisega ning leppis

kohtumispaigaks Kohtla-Järvel XXX-i tänava lõpus asuva Olerexi tanklast umbes 500 m

eemal asuva telliskividest maja. Maja juures kahe metallist veetoru vahel hakkas K.S. endalt

teksapükse ning aluspükse alla võtma. Samal ajal asus K. Toming neid ise kiiremini alla

võtma. Seejärel hakkas K. Toming koheselt K.S. ile oraalseksi tegema. Tegu kestis kokku

umbes 2 - 3 minutit. K. Toming andis K.S. ile selle eest rahalise tasu 20 eurot, mille poiss

vastu võttis.

2. K. Tomingat süüdistatakse veel KarS § 175 lg 1 järgi, s.o noorema kui 18-aastase isiku

mõjutamises majandusliku kasu saamise eesmärgil, et ta astuks üles pornograafilises etteastes

või teoses. Nimelt 2. mail 2018 pakkus ta sõnumi teel K.S. ile 60 eurot kaamera ees

masturbeerimise eest. Poisi nägu pidi jääma näha, sest muidu pole võimalik videot müüa ja

kasu teenida. Kui nägu on näha, teenib K.S. video pealt 60 eurot, K. Toming aga 40 eurot.

3. K. Tomingat süüdistatakse Viru Maakohtu 2. mail 2019. a otsusega KarS § 178 lg 11 järgi

karistatutud isikuna taas KarS § 1781 järgi kvalifitseeritavates järgmistes tegudes.

3.1. K. Toming laadis katseajal olles teadlikult 11. novembril 2019 alla ühe nooremat kui 14-

aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ja hoidis seda kuni 3. novembri

2022 läbiotsimiseni enda andmekandjal TOSHIBA External USB 3.0, s/n 20160906008145F.

3.2. Ta laadis teadlikult üles enda Google kontole, millega on seotud e-posti aadressid

PunaSisalik@gmail.com ja kuno.toming@mail.ee 8. juunil 2021 kell 06:02:05 vähemalt ühe

nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis

seda kuni 3. novembrini 2022 oma sülearvutis Samsung NP300E5A, s/n

HKMB93NBA00568R.

3.3. Laadis teadlikult 16. juulil 2021 kell 07:36:42 alla vähemalt ühe nooremat kui 14-aastast

isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis seda kuni 3. novembri 2022

läbiotsimiseni oma kõvakettal ST2000DM008, s/n: ZK305WR9.

3.4. Ta saatis ajavahemikus 1. veebruarist kuni 30. maini 2022 suhtlusrakenduse Telegram

kaudu tuvastamata isikule kokku 8 pildifaili, millel on kujutatud alla 14-aastased poisid

pornograafilistes situatsioonides.

3.5. Laadis teadlikult 17. oktoobril 2022 kell 02:18:09 alla vähemalt ühe nooremat kui 18-

aastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildifaili ning hoidis seda kuni 3.

novembri 2022 läbiotsimiseni oma mobiiltelefonis Samsung Galaxy J3 SM-J330F (IMEI1:

356075092013384; IMEI2: 356201092013386).

II. Maakohtu otsus

4. Viru Maakohus tunnistas 29. veebruari 2024. a otsusega K. Tominga süüdi KarS § 1451 lg

3 järgi (2018 teod) ja mõistis talle karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 175 lg 1

järgi (2. septembri 2018 tegu) mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Lugedes kergema

karistuse raskemaga kaetuks, mõistis maakohus K. Tomingale karistuseks 6 aastat 6 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 4 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 2. mai 2019. a otsusega

mõistetud karistus – 1 aasta 3 kuud vangistust. Kergem karistus loeti raskeimaga kaetuks ning

K. Tominga liitkaristuseks sai 4 aastat 4 kuud vangistust.

5. KarS § 178 lg 11 järgi mõistis maakohus K. Tomingale karistuseks 2 aastat 6 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistuseni.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele 4 aastat 4 kuud vangistust ning lõplikuks

liitkaristuseks loeti 6 aastat vangistust. K. Tominga karistusaja hulka arvati 2 eelvangistuses

viibitud päeva (3.-4. november 2022), mistõttu kuulub kandmisele 5 aastat 11 kuud ja 28

päeva vangistust alates karistuse kandmisele asumisest. Lahendati asitõendite ja

menetluskuludega seotud küsimused.

6. Esmalt käsitles maakohus K. Tominga süüdistust KarS § 175 lg 1 järgi ja leidis, et

süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud 2. mail 2018, mida ükski tõend ei kinnita. Siiski ei

saa süüdistust lugeda sedavõrd ebaõnnestunuks, et see rikuks kaitseõigust ega võimaldaks

süüküsimust lahendada. Tõendite kohaselt on kõnealune tegu toime pandud 2. septembril

2018. Tegemist ei ole uue faktilise asjaolu tuvastamisega, mida süüdistuses pole kirjeldatud.

Maakohus saab hinnata süüdistatava tegevust, mida on kirjeldatud süüdistusaktis.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et K. Toming pani toime KarS § 175 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo.

7. Kannatanu oli 2. septembril 2018 14 aasta ja 10 kuu vanune. 4. septembri 2023. a asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt toimus 2. septembril 2018 süüdistatava ja kannatanu vahel vestlus.

Asitõendi vaatlusprotokolli lisast nähtub üheselt, et süüdistatav mõjutab kannatanut kaamera

ees masturbeerima selliselt, et näha jääks tema nägu. Süüdistatav lubas video edastada

agendina juhile Sillamäel, kes müüb selle Ameerikasse. Video eest lubas ta K.S. ile 60 eurot.

K.S. keeldus ettepanekust. Lisaks mobiiltelefoni vaatlusele tunnistas süüteo toimepanemist

süüdistav ise. Kaitsja nõustus kuriteo tõendatuks lugemisega. Mõjutamisena käsitletakse

tegu, millega üritatakse tekitada alaealises soovi või valmisolekut alustada mõnda

kuriteokoosseisus loetletud tegevust. Kuritegu on lõpule viidud mõjutamises seisneva

teoga. Kas mõjutatav isik kahjuliku tegevusega alustab, ei oma tähtsust. Käesoleval juhul

kannatanu keeldus sellest.

8. KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritava teo osas vaidlus puudub. Süüdistatav tunnistas teo

toimepanemist. Lisaks tugines kohus teo tõendatuks lugemisel 4. septembri 2023. a asitõendi

vaatlusprotokolli p-dele 8.1, 8.2, 8.4 ja 5.1, mille kohaselt leiti läbiotsimisel süüdistatava

andmekandjatelt 3 pildifaili, millel on visuaalselt kujutatud alla 14-aastane poiss alasti

pornograafilises situatsioonis ning üks pildifail, millel on kujutatud ühte alla 18-aastast poissi

pornograafilises situatsioonis. Jälitustoimingu protokolli kohaselt edastas süüdistatav

Telegramis 8 lapsporno pildifaili. Pornograafia mõiste sisustamisel saab lähtuda

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise

seaduse § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust, mille kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis

teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes toob seksuaalsed toimingud labaselt ja

pealetükkivalt esiplaanile. Tutvunud esitatud pildifailidega, ei tekkinud maakohtul

kahtlust, et need ei vastaks KarS §178 lg-s 11 kirjeldatud kuriteokoosseisule. K. Toming on

eelnevalt Viru Maakohtu 24. mai 2012. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 järgi ja

Viru Maakohtu 2. mai 2019. a otsusega KarS § 178 lg 11 järgi.

9. KarS § 1451 lg 3 järgi esitatud süüdistus seisneb selles, et süüdistatav võttis korduvalt

kannatanuga ühendust ja pakkus talle raha oraalsesse ja anaalsesse suguühtesse astumise eest.

Esimeselt kokkulepitud kohtumiselt lahkus kannatanu enne kokkusaamist, teisest

kokkusaamisest keeldus. 2018. aasta sügisel aga nõustus kannatanu K. Tominga

pakkumisega, kohtus temaga ja toimus oraalseks. Seejärel andis K. Tomingas kannatanule 20

eurot.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas süüdistatav maksis kannatanule raha suguühtesse astumise

eest ning pani korduvalt toime seksi ostmise katse, lubades maksta selle eest tasu.

11. Süüteod luges kohus tõendatuks kannatanu 20. juunil 2023 antud ütlustega. Need ühtivad

süüdistatava mobiiltelefonis talletunud vestlustega K.S. iga, mis on asitõendi vaatlusprotokolli

p-s 5.6 ning selle lisas sõna-sõnalt välja toodud. Ühemõtteliselt on aru saada, et süüdistatav

soovis korduvalt kannatanuga raha eest suguühtesse astuda. Süüdistatava ja kannatanu ütlused

lahknevad vaid detailides. Mõlemad tunnistavad kohtumisi, oraalseksi toimumist, raha

andmist/vastuvõtmist ja seksmänguasja üleandmist, ent ütlused lahknevad raha andmise

aegade ja eesmärgi osas.

12. Maakohus kannatanu ütlustes ei kahelnud. Kannatanu kirjeldas üksikasjalikult kohtumisi

süüdistatavaga ning toimunud tegevusi ja vestlusi, 20 euro saamist oraalseksi eest ning 20

euro saamist ilma, et oraalseks oleks aset leidnud. Süüdistatava ütlused, et tema andis raha

lihtsalt andmise pärast, ei ole eluliselt usutavad. Süüdistatav kinnitas kohtus, et andis raha

pärast esimest reaalset kohtumist, mis viitabki sellele, et raha oli tasu oraalseksi eest. Ka 20

euro maksmine kolmandal korral viitab ettemaksule, mille eest K. Toming soovis saada

kannatult oraalseksi. Süüdistatava ütlusi, et ta andis raha hiljem ja koos seksmänguasjaga, ei

kinnita ükski maakohtule esitatud tõend.

13. Lisaks toetavad kannatanu ütlusi teised kogutud tõendid (sh alaealiste tunnistajate ütlused,

3. mai 2022. a asitõendi vaatlusprotokoll ning jälitustoimingu protokollid), millest nähtub

süüdistatava järjepidev ebaterve huvi alaealiste poiste vastu, nendega kontakti otsimine ja

loomine ning kohtumine.

14. Kuriteokoosseis on täidetud, sest süüdistatav otsis kannatanuga korduvalt kontakti

oraalsesse või anaalsesse suguühtesse astumiseks ning lubas korduvalt selle eest ka

raha. Kui kokkusaamine lõpuks teoks sai, toimus ka oraalne suguühe ja süüdistatav

maksis selle eest kannatanule 20 eurot. Kannatanu kirjeldab toimunud suguühet

üksikasjalikult, viidates seejuures koguni süüdistatava pruunikat värvi rahakotile. Lisaks

sellele maksis süüdistatav kannatanule n-ö ette 20 eurot.

15. KarS § 175 lg 1 ja KarS § 1451 lg 3 järgi sätestatud kuriteod pani süüdistatav toime

kaudse tahtlusega ning KarS § 178 lg-s 11 sätestatud kuriteo kavatsetult.

16. Süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

17. K. Tominga karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav

tunnistas osaliselt süüd, ei saa seda lugeda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes, sest K.

Toming ei ilmunud süütegude ülestunnistamisele ega osutanud aktiivset abi süütegude

avastamisele. K. Toming on oma kuritegusid kahetsenud vaid 9. oktoobril 2023, mil ta kuulati

üle, ent ka siis õigustas ta kuritegude toimepanemist asjaoluga, et tahtis vaid enda jaoks head.

Kahetsust ei väljendanud süüdistatav maakohtu istungilgi. Süüdistatava ühekordne

ennastõigustav kahetsus pole tõeline ega siiras.

18. Süü suuruse juures arvestas kohus tegude arvu, aega, intensiivsust, tahtluse liiki,

kuritegude raskust, laadi ja ohtlikkust. Tegemist ei olnud ühekordse ja juhusliku

episoodiga. K. Toming on varem süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 ja lg 11 järgi. Süüdistatava

tegevus on laienenud ja ohtlikumaks muutunud. Eelmise kuriteo pani ta toime 1. septembril

2017. Uued kuriteod algasid 2018. aastal. Seega ei välistanud eelmise kriminaalasja menetlus

uute kuritegude toimepanemist. K. Toming jätkas kuritegude sooritamist ka peale

süüdimõistmist ja katseajal. Seega on tegemist ühiskonnale (eelkõige alaealistele poistele)

äärmiselt ohtliku isikuga. Kohus arvestas sedagi, et vaatamata süüdistatavapoolsele

mõjutamisele, loobus kannatanu kaamera ees masturbeerimisest.

19. Tegemist on alaealise kannatanuga, kes sattus täiskasvanu peitkuriteo ohvriks. Alaealine

võib aduda, et langes kuriteo ohvriks alles täiskasvanuna ja vajada pikaaegset ravi. K. Toming

ei ole aastate jooksul aru saanud alaealistega suhtlemise piirist. Mööndes küll sättumusest

tingitud abivajadust, pole ta raha puudumise tõttu midagi ette võtnud. Samas on ta korduvalt

oma soovide rahuldamiseks alaealistele raha andnud, sh edastanud oma pangakaardi andmed.

Kohus luges süüdistatava süü keskmiseks KarS § 175 lg 1 järgi, keskmisest suuremaks KarS

§ 1451 lg 3 järgi ning suureks KarS § 178 lg 11 järgi.

III. Apellatsioon ja prokuratuuri vastus

20. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus ja mõista K. Toming

õigeks KarS § 1451 lg 3 ja § 175 lg 1 järgi. Alternatiivselt taotleb kaitsja K. Tomingale KarS

§ 175 lg 1 järgi mõistetud karistuse kergendamist. Samuti palub kaitsja tühistada K.

Toimingale KarS § 178 lg 11 järgi mõistetud karistuse ja mõista talle kergem karistus. Jätta

menetluskulud riigi kanda. Apellandi seisukohad on järgmised.

21. Süüdistuses KarS § 1451 lg 3 järgi on tõendatud ainult üks alaealiselt seksi ostmine, ent

mitte ostmise katsed. Kuna katsete eest ei saa K. Tomingat süüdi mõista, ei ole täidetud ka

KarS § 1451 lg 3 eeldus – s.o korduvus. Alaealiselt seksi ostmise katsed ei jõudnud katse

staadiumini. Süüdistatav tegi kannatanule seksi ostmise ettepanekud veebi teel. Nad kohtusid

vaid ühel korral. Teistel kordadel kokkusaamist ei toimunud, raha pakkumist ja võimalikku

suguühet eraldas ajavahemik. Ajalis-ruumiliselt seotuna ei järgnenud muudel kordadel pärast

seksi ostmise ettepanekut suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teoga

alustamist.

22. Süüdistatav on toime pannud KarS § 1451 lg-s 1 sätestatud teo, ent selles ei saa K.

Tomingat süüdi tunnistada aegumise tõttu. Menetlus tuleks lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2, §

274 lg 1 ja KarS § 81 lg 1 p 2 alusel.

23. Kohus on KarS § 1451 lg 3 kohase teo tõendatuks lugemisel tuginenud lubamatule

tõendile, sest poleks tohtinud kohtus ristküsitlusel antud ütluste tõttu hinnata K. Tominga

kahtlustatavana 4. novembril 2022 ülekuulamisel antud ütlusi.

24. KarS § 175 lg 1 puhul väljus kohus süüdistuse piiridest, millega rikkus KarS § 268 lg-t 1.

Kohus mõistis K. Tominga süüdi 2. septembril 2018 toimepandud teos, s.o faktiliste asjaolude

alusel, mis erinevad oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolust (kuupäeva

muutmine 4 kuu võrra võrreldes süüdistuses toodud kuupäevaga). Süüdistatav tuleb õigeks

mõista, kuna teo toime panemine süüdistuses märgitud ajal 2. mail 2018 pole tõendatud.

25. Kui ringkonnakohtu arvates ei ole kohus süüdistuse piiridest väljunud, tuleks K.

Tomingale mõista kergem karistus. Tegu on toime pandud üle 5 aasta tagasi. Sõnumi teel

tehtud ettepaneku puhul on süü väiksem kui vahetu suhtlemise teel, kuna kannatanul on

võimalik seda analüüsida ja sõnumile on lihtsam eitavalt vastata. Mõjutamine oli lühiajaline.

Seega oli teosüü keskmisest väiksem ning mõista tuleks keskmisest määrast väiksem karistus.

26. KarS § 178 lg 11 järgi tuleks K. Tomingale mõista kergem karistus. Maakohus ei ole

põhjendanud, milles seisnes tema suur süü selles teos. Alla laetud ja andmekandjatel hoitud

pildifailide arv on suhteliselt väike. Kaitsja hinnangul saab karistuse mõista keskmises määras

või alla selle.

27. Prokuratuuri esindaja leiab, et Riigikohtu 1. märtsi 2024. a lahendi nr 1-22-5408 valguses

ei ulatu süüdistatava tegevus alaealiselt seksi ostmise katseteni, kuid need vastavad nii KarS

§-s 1781 kui ka §-s 179 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kuna sündmused leidsid aset 2018.

aastal, on need tänaseks aegunud. Aegumise peatada võinud kohtu alla andmine toimus

04.01.2024 ehk peale aegumistähtaja saabumist. Seega tuleb kriminaalmenetlus lõpetada

KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel.

28. Lõpule viidud seksi ostmine, mis on kvalifitseeritav KarS § 1451 lg 1 järgi, ei ole

aegunud, sest kohaldub KarS § 81 lg 7 p 3. K.S. sai 18-aastaseks 21. oktoobril 2021.

29. KarS § 1451 lg 1 nägi teo toimepanemise ajal karistuseks ette kuni 3 aastat vangistust.

Selline tegu on trauma kogu eluks. Seega ei saa selliste kuritegude puhul öelda, et kuna see

toimus aastaid tagasi, on sellega tekitatud kahju ajaga tuhmunud ja toimepanija süü väiksem –

vastupidi, kannatanu alles hakkab aru saama, mida see kuritegu tähendab ja võib vajada

sellega toimetulemiseks abi veel väga pikalt. Arvestades kuriteo raskust, laadi ja ohtlikkust

ning süüdistatava isikut, on põhjendatud karistada K. Tomingat maksimaalse karistusega, s.o

3-aastase vangistusega.

30. Isegi kui jätta K. Tominga kahtlustatavana antud ütlused tõendikogumist kõrvale, on tegu

tõendatud kannatanu K.S. i ütlustega ning andmekandjate vaatlusprotokollidega, mida kohus

põhjalikult analüüsis.

31. K. Tominga süüditunnistamisel KarS § 175 lg 1 järgi ei väljunud kohus süüdistuse

piiridest. Kohus märkas ebatäpsust ning parandas kuupäeva otsuses – tegemist ei ole uue

faktilise asjaolu tuvastamisega, mida süüdistuses ei ole kirjeldatud. Minetus ei riku

kaitseõigust ega takista süüküsimuse lahendamist.

32. KarS § 175 lg 1 ja § 1781 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas nõustub prokurör maakohtu

seisukohaga. KarS § 1451 lg 3 ümberkvalifitseerimisest tulenev üksikkaristuse vähendamine ei

pea tingimata kaasa tooma lõpliku liitkaristuse (6 aastat vangistust) muutmist. Arvestades

kuritegude raskust, laadi, ohtlikkust ning süüdistatava isikut, on karistus igati põhjendatud.

IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus käsitleb esmalt K. Tominga süüdistust 1451 lg 3 järgi KarS § 1451 lg 1

järgi kvalifitseeritava teo aegumisest (II) ja KarS § 175 lg 1 puhul süüdistuse piiridest

väljumist (III). Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu K. Tomingale mõistetud

karistusele (IV), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja otsustab

apellatsioonimenetluse kulud (V).

(I)

34. KarS § 1451 lg 3 järgi tunnistas maakohus K. Tominga süüdi kolmes katsestaadiumisse

jäänud teos ning ühes lõpuleviidud teos – alaealisega raha eest oraalsesse suguühtesse

astumises. Katsetegude osas leidis maakohus, et kuriteokoosseis on täidetud, sest K. Toming

otsis kannatanuga korduvalt kontakti oraalsesse või anaalsesse suguühtesse astumiseks ja

lubas korduvalt selle eest ka raha. Kaitsja hinnangul ei jõudnud aga alaealiselt seksi ostmise

katsed katse staadiumini, mistõttu tuleks K. Toming KarS § 1451 lg 3 järgi õigeks mõista.

Apellatsioonile esitatud vastuses nõustub prokuratuuri esindaja, et kolm esimest tegu katse

staadiumini ei jõudnud.

35. Esmalt vastab ringkonnakohus kaitsja menetluslikule etteheitele, et tõendeid analüüsides

tugines maakohus lubamatule tõendile - K. Tominga kohtueelses menetluses antud ütlustele.

36. Nii nagu üldmenetluses, on ka lühimenetluses süüdistatava ristküsitlemise korral tema

kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ütluste usaldusväärsuse kontrolliks lubatav

üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel, kui kohtus antud ütlused

on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega ja ütluste avaldamine teenib eranditult

vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki (vt mutatis mutandis

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-62-07, p 12.1).

Seetõttu saab kohus lühimenetluses süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda

vastuolule tema kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel üksnes juhul, kui

kohtueelses menetluses antud ütlused on ristküsitlusel avaldatud KrMS § 289 lg 1 kohaselt.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-1629/44, p 10).

37. Praeguses asjas ei ole kohus analüüsinud ainult vastuolu kohtueelses menetluses antud

ütluste ja ristküsitlusel avaldatud ütluste vahel (4. novembri 2022 ütlused, kd 2, tl 189 esimese

lõigu viimased laused), vaid on viidanud ka K. Tominga sel kuupäeval antud muudele

ütlustele. Samuti on maakohus tuginenud K. Tominga poolt 20. juunil 2023 kahtlustatavana

antud ütlustele. Kuivõrd K. Toming taotles enda ristküsitlemist kohtus, ei ole lubatud

tõendina kasutada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi. Jättes need K. Tominga ütlused

lubamatutena tõendikogumist välja, on temale süüks arvatud teod ringkonnakohtu hinnangul

siiski tõendatud kannatanu K.S. i ütlustega ning andmekandjate vaatlusprotokollidega, mida

kohus põhjalikult analüüsis. Ka K. Toming ise on ristküsitlemisel tunnistanud K.S. aga

VKontakt grupis Geiestonia suhtlemist, temale kohtumisettepanekute tegemist ja kohtumist

ühel korral, millal ta astus kannatanuga ka suguühtesse, teades, et poiss on 14-aastane.

Maakohus tuvastas õigesti, et kannatanu ja süüdistatava ütlused (ristküsitlemisel antud) on

üldjoontes kooskõlas ja lahknevad vaid detailides (raha andmise aegade ja eesmärgi

suhtes). Kohus luges K. Tominga kohtus antud ütlused raha hilisema andmise kohta koos

seksimänguasjaga, teiste tõenditega mitteklappivaks ning ütlused raha niisama andmise kohta

eluliselt mitteusutavaks. Maakohus leidis, et süüdistatavale raha maksmine peale esimest

kohtumist (mida süüdistatav kohtus kinnitas), viitabki tasule oraalseksi eest. Sellise

seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus.

38. Küll aga on maakohus eksinud K. Tomingale KarS § 1451 järgi kvalifitseeritud tegudele

õigusliku hinnangu andmisel. Sisuliselt on kohus piirdunud faktiliste asjaolude tuvastamisega

ja jätnud esitamata põhjendused, kuidas jõudsid K. Tominga esimesed kolm tegu katse

staadiumisse.

39. Kohtupraktikas on leitud, et liitkoosseisude puhul eeldab katse algus tavaliselt sedagi, et

täideviija teoplaan näeks esimese osateoga alustamise järel ette kogu kuriteokoosseisu peatset

realiseerimist. Teisisõnu on nõutav, et teoplaani kohaselt järgneks esimesele osateole

ülejäänud koosseisupäraste tegude toimepanek, sest teo terviklik ebaõigus tuleneb mitmest

osateost just nende koostoimes. Liitkoosseisu moodustavate osategude vahele ei saa jääda

ajaliselt suurt vahemikku ja (veel) mitmeid täiendavaid tegusid, mis eelneksid kogu koosseisu

realiseerimisele. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2024. a otsus asjas nr 1-22-

5408, p 13).

40. Antud asjas tegi süüdistatav kannatanule 2018. aasta suve alguses ja ajavahemikul 25.

juunist kuni 2. septembrini 2018 korduvalt veebi teel ettepanekuid astuda seksuaalvahekorda,

ja lubas selle eest ka tasuda. Süüdistataval oli teoplaan ja soov suguühenduseks alaealise

kannatanuga, ent tõenditest nähtuvalt ei järgnenud sellele ajalis-ruumiliselt suguühtesse

astumise või muu sugulise iseloomuga teoga alustamist. K. Toming ei teinud peale

seksuaalvahekorda astumise ettepanekute tegemist ühtegi täiendavat tegu, et pakkumist

realiseerida. Kannatanu ei nõustunud süüdistatava pakkumisega, ta ei lahkunud oma

viibimiskohast (välja arvatud 2018. aasta suve alguses, arvates et kohtub klassikaaslastega)

ega saanud K. Tomingaga kokku. Samuti eraldas raha pakkumist ja võimalikku suguühendust

määramata ajavahemik. Kuna K. Toming ei alustanud ühtegi konkreetset kuriteokoosseisu

elluviivat tegevust, siis ei jõudnud tema tegevus ringkonnakohtu hinnangul katse

staadiumisse.

41. Prokuratuuri esindaja hinnangul vastavad K. Tominga teod KarS § 1781 ja § 179

ettenähtud kuriteo koosseisudele.

42. KarS § 1781 järgi kvalifitseeritav tegu seisneb nooremale kui kaheksateistaastasele isikule,

kes ei olnud võimeline toimunust aru saama, või nooremale kui neljateistaastasele isikule

kohtumisettepaneku tegemises või temaga kohtumiskokkuleppe sõlmimises ning kohtumist

ettevalmistava teo tegemises, kui kohtumise eesmärk on panna nimetatud isiku suhtes toime

käesoleva seadustiku §-s 133, 1331, 141–1451, 175, 1751, 178 või 179 sätestatud seksuaalse

iseloomuga süütegu.

43. Tuvastatu kohaselt tegi süüdistatav kannatanule seksuaalse eesmärgiga kohtumise

ettepaneku, et panna toime KarS § 1451 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kannatanu oli

kõnealuse ettepaneku tegemise ajal 14-aastane. Asjas pole esitatud ühtki tõendit, millest

saaks järeldada, et K.S. polnud võimeline toimuvast aru saama KarS § 1781 lg 1 esimese

alternatiivi tähenduses, mistõttu ei saa K. Tomingat selles teos vastutusele võtta.

44. KarS § 179 järgi kvalifitseeritav tegu seisneb teo toimepanemise ajal nooremale kui

neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmises,

näitamises või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemises või sellisele isikule seksuaalse

kuritarvitamise näitamises või sellise isiku nähes suguühtesse astumises või muul viisil

teadvalt tema seksuaalses ahvatlemises. Seega eeldab seegi koosseis spetsiifilist teoobjekti –

lapseealist ehk nooremat kui 14-aastast isikut. 2018. a suvel oli K.S. 14-aastane, mistõttu ei

saa K. Tominga tegu kvalifitseerida KarS § 179 järgi.

45. Kokkuvõtvalt jääb prokuratuuri taotlus K. Tomingale süüks arvatud alaealiselt seksi

ostmise katsetegude ümberkvalifitseerimiseks edutuks. K. Toming tuleb neis tegudes

kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Viimane tegu, 2018. aasta sügisel

(septembris või oktoobris) Kohtla-Järvel XXX-i Olerexi tankla läheduses K.S. iga raha eest

suguühendusse astumine vastab KarS § 1451 lg 1 tunnustele.

(II)

46. Kaitsja arvates ei saa K. Tomingut KarS § 1451 lg 1 järgi süüdi tunnistada, kuivõrd talle

etteheidetav kuritegu – alaealiselt seksi ostmine, on aegunud. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu.

47. KarS § 1451 lg 1 nägi teo toimepanemise ajal karistusena ette vangistuse pikkusega kuni 3

aastat. KarS § 4 lg 3 kohaselt on seega tegemist II astme kuriteoga. KarS § 81 lg 1 p 2

kohaselt ei tohi kedagi teise astme kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpule

viimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat.

Süüdistatavale ette heidetava teo toime panemisest on möödunud üle viie aasta.

48. Kannatanu on sündinud 21. oktoobril 2003. Seega oli ta teo toimepanemise ajal 14-

aastane. KarS § 81 lg 7 p 3 kohaselt süüteo aegumine peatub seksuaalse enesemääramise

vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu

kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt

nimetatud vanuse saavutamist. Kriminaalmenetluse ajendi varasema ilmnemise kohta

käesolevas asjas andmed puuduvad. K. Toming rääkis KarS § 178 lg 11 järgi kahtlustatavana

ülekuulamisel 4. novembril 2022 muuhulgas ka suhtlemisest seksuaalsetel teemadel ja

oraalsest suguühtest 14-aastase K.S. iga. K.S. tunnistas alles ülekuulamisel 20. juunil 2023

millised olid tema suhted K. Tomingaga. Ta kinnitas, et ei ole varem kellelegi oma vestlustest

ja kokkusaamistest K. Tomingaga rääkinud. Seega ilmnes kriminaalmenetluse ajend alles K.

Tominga kahtlustatavana ülekuulamisel ning süüteo aegumine oli peatunud kuni 21.

oktoobrini 2021. Seetõttu ei ole K. Tomingale süüks arvatud tegu KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt

aegunud.

(III)

49. Süüdistuses KarS § 175 lg 1 järgi ei ole kaitsja vaidlustanud asjaolu, et K. Toming pakkus

sõnumi teel K.S. ile 60 eurot kaamera ees masturbeerimise eest eeldusel, et poisi nägu on

näha. Küll aga väljus kaitsja hinnangul kohus kohtuliku arutamise piiridest faktilisi asjaolusid,

s.o süüdistuse kuupäeva 4 kuu võrra muutes. Sel põhjusel taotletakse K. Tominga

õigeksmõistmist.

50. Kohtukolleegium ei soostu kaitsja toodud põhjendustel K. Tomingat õigeks mõistma.

Maakohus tuvastas, et ükski tõend (sh süüdistusakti p-s 11.28 prokuröri poolt süüdistuskõnes

viidatud 4. septembri 2023. a vaatlusprotokoll p 5.6) ei toeta süüdistuses nimetatud kuupäeva.

Kohus osundas sellelegi, et süüdistuses toodud kuriteokoosseisus viidatud mõjutamine toimus

2. septembril 2018 ajavahemikul 18:47:31-19:05:17 ning asitõendi vaatlusprotokolli lisa

kajastab sõna-sõnaliselt süüdistusaktis kirjeldatud tegu. K. Tominga 9. oktoobri 2023. a ja 24.

oktoobri 2023. a ülekuulamise protokollist nähtub talle esitatud kahtlustuse teokirjeldus ning

kuupäev (2. september 2018). Kohtus tunnistas K. Toming kannatanule ettepaneku tegemist

kaamera ees masturbeerimiseks raha eest.

51. KrMS § 268 lg 5 näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda

faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud

süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Samuti ei või kohus otsust tehes tugineda

faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Riigikohus on selgitanud, et

kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik

faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige

seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale

objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 20165. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 21).

52. Ringkonnakohtu hinnangul kajastab K. Tomingale KarS § 175 lg 1 järgi esitatud süüdistus

sellist tema tegevuse kirjeldust, mis moodustab nimetatud kuriteo koosseisu (s.o alaealise

mõjutamine tegelema kaamera ees masturbeerimisega (pornograafilise etteastega) nii, et seda

videot oleks võimalik majandusliku kasu saamise eesmärgil müüa. Teo toimepanemise aeg

on faktiline asjaolu, mis ei oma tähtsust vastutuse eeldusena (v.a aegumine), küll aga on

oluline kaitseõiguse teostamiseks. Maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, kus

kohtumenetluse pooled on arvestanud sellega, et kohus teeb lahendi kriminaaltoimiku

materjalide põhjal. Ainsaks erandiks on süüdistatava ülekuulamine tema taotlusel (KrMS §

237 lg 4, 5). Asitõendi vaatlusprotokolli järgi on teo toimepanemise aeg täpselt tuvastatav

ning õige kuupäev oli ka K. Tomingale esitatud kahtlustustes, neist viimane on esitatud 24.

oktoobril 2023 (kd 2, tl 204-208). Viga süüdistuses teo toimepanemise ajas tekkis

süüdistusakti koostades. Prokuratuuri esindaja kinnitab, et 2. mai 2018 näol oli tegemist ilmse

eksimusega kuupäevas, millega saab eelnevat arvestades nõustuda.

53. KrMS § 237 lg 1 ls 2 kohaselt annab prokurör lühimenetluses ülevaate süüdistusest ja

seda kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. Seega on

kuupäeva näol tegemist faktilise asjaoluga, mida on eelnevas menetluses arutatud ja mille

kohta oli võimalik kaitsjal ja süüdistataval oma seisukoht esitada nii kohtuliku uurimise kui

ka kohtuvaidluse etapis. Seetõttu ei riku asjaolu, et maakohus tuvastas K. Tomingale

etteheidetava teo toimepanemise ajana erinevalt süüdistusaktis märgitust 9. septembri 2018,

kaitseõigust ega too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist.

(IV)

54. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab K. Tominga osaliselt alaealiselt seksi ostmise

süüdistuses õigeks, tuleb talle mõista uus karistus KarS § 1451 lg 1 järgi.

55. KarS § 1451 lg 1 nägi teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ette vangistuse kuni 3

aastat (praegu kuni 5 aastat). Prokuröri arvates tuleks K. Tomingale, arvestades kuriteo

raskust, laadi ja ohtlikkust ning süüdistatava isikut, mõista maksimaalne karistus – s.o 3 aastat

vangistust.

56. Kohtukolleegium sellist karistust põhjendatuks ei pea. Prokurör on süü suurust käsitledes

välja toonud üldised põhjendused, nagu kuriteoliigiga kahjustatav õigushüve ja lapse

vajadused, mida kurjategija ära kasutab. Ta möönab, et kuriteoohvriks olemise mõistmine

võib saabuda ka aastaid hiljem ja tingida pikaajalise abivajaduse. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa selliseid üldisi põhjendusi arvestada K. Tominga süü suuruse hindamisel, kuivõrd

kuriteo raskust on seadusandja arvestanud KarS § 1451 lg 1 sanktsioonimäärasid kehtestades.

57. Eluline on prokuröri tähelepanek, et suurem oht langeda seksuaalkuriteo ohvriks on

täiskasvanu tähelepanust, tunnustusest ja armastusest puudust tundval lapsel. Ringkonnakohtu

hinnangul ei viita aga ükski kogutud tõend ei sellele, et K. Toming oleks ära kasutanud

kannatanu elu rasket perioodi (st sõprade puudumist ja koolikiusu) või et ta oleks olnud K.S. i

taolistest probleemidest üldse teadlik. 4. septembri 2023. a asitõendi vaatlusprotokollist

nähtub, et kasutajaga „K.S. “ suhtleb K. Toming üksnes seksuaalsetel teemadel (kd 2, tl 112-

121). Ainsa põhjusena K. Tomingaga kokkusaamiseks tõi kannatanu raha (kd 2, tl 47).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kannatanu ütlustest järeldada, et süüdistatava tegu oleks

põhjustanud talle tõsiseid üleelamisi või hilisemat vajadust psühholoogilise abi järele. 20-

aastasena ülekuulamisel ütlusi andes ei soovinud ta enda andmete edastamist ohvriabile ega

esitada mittevaralise kahju nõuet (kd 2, tl 47 ja 49).

58. Arvestades K. Tominga teosüüd - ühekordset lühiajalist oraalset seksuaalvahekorda (tegu

vältas umbes 2-3 minutit ning lõppes kui kannatanu ütles, et talle see ei meeldi (kd 2, tl 45)),

peab ringkonnakohus kohaseks karistuseks 2 aasta pikkust vangistust. Tema karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Ka ei tingi maksimaalmääras karistuse

mõistmist eripreventiivsed kaalutlused, kuivõrd K. Tomingat ei ole varem sellise teo eest

karistatud ning 2-aastane vangistus on piisav, et mõjutada teda hoiduma sarnaste tegude

toimepanemisest.

59. KarS § 175 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 2-10 aastat.

60. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsusest aru saada, kuidas kujunes hinnang

K. Tominga süü suurusele. Nimelt selgitab kohus algul KarS § 56 sisu, seejärel ühiskonnale

karistusega sõnumi edastamise vajadust, viitab mitmetele riigikohtu lahenditele ja analüüsib

mõnevõrra lähemalt küsimust, miks ta ei arvesta karistust kergendavat asjaolu. Seejärel aga ei

lähtu maakohus igast teokoosseisust eraldi, vaid sedastab üldsõnaliselt, et arvestab süü

suuruse juures episoodide arvu, aega ja intensiivsust, tahtluse liike ja kuritegude raskust, laadi

ning ohtlikkust. Veel ka teo toimepanemist katseajal ning süüdlase äärmist ohtlikkust, eriti

alaealistele poistele. Viimaks osutab kohus, et tegemist on peitkuritegudega, mille

kannatanutest ohvrid alles hiljem saavad toimunust aru ning vajavad pikaajalist ravi.

Süüdistatav ei ole kohtu hinnangul aja jooksul aru saanud, kust jookseb piir alaealistega

suhtlemisel ega ole abi saamiseks midagi reaalset ette võtnud. Kõige lõpus märgib kohus, et

süü suurus KarS § 175 lg 1 järgi on keskmine, KarS § 1451 lg 3 järgi keskmisest veidi suurem

ja KarS § 178 lg 11 järgi suur. Eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide juures aga selgitatakse

nende eesmärki ning lõpuks sedastab kohus, et arvestab süüdistatava isikut ning asjaolusid,

millele kohus viitas juba süü suuruse hindamisel.

61. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu poolt K. Tomingale KarS § 175 lg 1 järgi

mõistetud karistus - 6 aastat vangistust, tema süü suurusele. K. Tominga süüd arvestades

peaks see karistus jääma sanktsiooni miinimumi. K. Tominga teosüüd antud asjas näitab

mõjutamisteo vähene intensiivsus. Sisuliselt piirdus süüdistatava tegevus ühe sõnumiga,

milles ta tegi kannatanule ettepaneku kaamera ees masturbeerida. Kohtukolleegium nõustub

kaitsjaga, et kirjalikult tehtud ettepanekut on võimalik pikemalt kaaluda ja tehtud pakkumisest

on vahetu kontakti puudumise tõttu inimestel kergem ka keelduda. K. Tominga

mõjutustegevus oli lühiaegne. Seega ei mõjutanud K. Tomingas eelduslikult alaealise arengut

või tema tervist oluliselt – see ei kujundanud tal tahet toime panna eale kohatut seksuaalset

tegu ega kahjustanud tema füüsilist tervist. K. Tominga teos puuduvad karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud. Alaealise kallutamisest kahjulikule tegevusele on möödas üle 5 aasta

ning teadaolevalt ei ole K. Toming taolisi ettepanekuid rohkem teinud. Seega on võimalik

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest oluliselt lühema

vangistusega. Sellisel viisil oleks tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Sestap leiab

ringkonnakohus, et K. Tomingale tuleb KarS § 175 lg 1 järgi mõista karistuseks 2-aastane

vangistus.

62. KarS § 1781 lg 1 sanktsioon näeb ette 1-3 aasta pikkuse vangistuse. Kohus mõistis K.

Tomingale karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Kohtukolleegiumi hinnangul

väärivad kaitsja etteheited süü suuruse hindamata jätmises tähelepanu. Nimelt ei leia

maakohtu otsusest ühtki konkreetset põhjendust, millest nähtuks kaalutlus, miks loeti K.

Tominga süü KarS § 1781 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos suureks. Ilmselgelt ei saa süüd

suurendada varasem süüditunnistamine KarS § 178 lg 1 ja lg 11 järgi, kuivõrd koosseisuliste

asjaolude arvestamine on süüd mõjutavana KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses keelatud. Tegude

arv – viis – võiks küll kõneleda suurest süüst, ent kui arvestada K. Tomingale esitatud

süüdistuse sisu, on alla laetud ja andmekandjatel hoitud 12 pildifaili kohtupraktika mõttes

pigem väike kogus ega tingiks eraldivõetuna miinimumkaristusest suurema karistuse

mõistmist.

63. Ometi ei oleks aga karistuse eripreventiivseid kaalutlusi arvestades keskmisest allapoole

jääva karistuse mõistmine põhjendatud. Karistus peab olema süüdlase poolt mitte ainult

reaalselt tajutav, vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid ja püüdlusi tabav ning neid

ka positiivses suunas mõjutav. Selles kontekstis on oluline, et K. Tomingat on varem

korduvalt sama kuriteo eest karistatud. Varasemad karistused ega katsed mõjutada

sotsiaalprogrammiga K. Tominga käitumist pole evinud soovitud eesmärki – tema jätkuv huvi

lapsporno vastu on ilmselge. Ühe teo pani K. Toming toime katseajal kriminaalhooldusel

olles. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud K. Tominga karistamine sanktsiooni

ülemmäära jääva karistusega negatiivse preventsiooni eesmärgil, kuivõrd ka

veendumuskurjategijale (mida K. Toming korduvalt lapsporno huvilisena kindlasti on) ei saa

üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista rangemat karistust ainuüksi tema õiguskorravastasest

hoiakust tulenevalt. Sestap mõistab ringkonnakohus K. Tomingale karistuseks 2 aastat

vangistust.

64. Arvestades erinevate kuritegude ebaõigussisu, mõistab ringkonnakohus K. Tomingale

KarS § 1451 lg 1 ja KarS § 175 lg 1 järgi kvalifitseeritud 2018. aasta tegude eest KarS § 64 lg

1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. KrMS

§ 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada 1/3 võrra, s.o 2 aastani. Liites sellele

karistusele KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu 2. mai 2019. a otsusega mõistetud karistuse,

s.o 1 aasta 3 kuud vangistust, ja lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõistab

ringkonnakohus K. Tomingale liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

65. 2019.-2022. aastatel toime pandud tegude eest, mis on kvalifitseeritud KarS § 178 lg 11

järgi, mõistetav 2-aastane vangistus kuulub lühimenetluse sätteid rakendades vähendamisele 1

aasta ja 4 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb sellest karistusest maha arvata kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 2 päeva (3.-4. november 2022), K. Tominga poolt ärakandmisele jääv

karistus on 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

66. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb 1 aasta 3 kuu 28 päeva pikkusele vangistusele liita käesoleva

otsusega KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus 2 aastat vangitust, saades nii

lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

67. Ehkki süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline

diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama ning kui kohus seda ei tee, ei ole

tegemist KrMS § 337 lg 1 p 7 rikkumisega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-99-06 p-s 16.2),

märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et ei pea K. Tominga tingimisi vabastamist

põhjendatuks. Mõistetud karistuse reaalne ärakandmine on karistusseadustiku regulatsiooni

silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille

rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS §

73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised – vaid erandlikud süüteo

toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn

märkimisväärne eripära). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 asunud seisukohale, et

tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate

vangistuste puhul (p 18). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse

eripreventiivset eesmärki: anda isikule, kelle täielik vabastamine karistuse kandmisest ei ole

süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise ehk šokivangistusega tõsine

hoiatus.

68. Apellatsioonikohtu arvates ei kätke kriminaalasi erandlikke asjaolusid, mis

iseloomustaksid toimepandud kuritegusid või K. Tominga isikut selliselt, et tooksid kaasa

tema karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmise. Süüdistatava süüd iseloomustab tegude

paljusus, varasemaga võrreldes tegude raskemaks muutumine ja kahetsuse puudumine.

Süüdlase isik ei anna samuti alust tema tingimisi vabastamiseks - maakohus tuvastas, et K.

Tomingat on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud samaliigiliste tegude

toimepanemises. Ühe teo pani ta toime katseajal. Lisaks arvestab ringkonnakohus, et kuriteo

ohvriteks valis K. Toming lapsed, kes oma haavatavuse tõttu on ühiskonna erilist kaitset

vääriv kontingent.

(V)

69. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 4 ja § 340 lg 2

p-dest 2, 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o K. Tominga

süüditunnistamises KarS § 1451 lg 3 järgi ja talle selle eest mõistetud karistused; samuti KarS

§ 175 lg 1 ja KarS § 178 lg 11 järgi mõistetud karistused ning KarS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel

moodustatud liitkaristused. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab

K. Tominga õigeks alaealiselt seksi ostmise kolmes katseteos ja tunnistab tema süüdi KarS §

1451 lg 1 järgi ning mõistab uue karistuse. Samuti vähendab ringkonnakohus K. Tomingale

KarS § 175 lg 1 ja KarS § 178 lg 11 järgi mõistetud karistusi ning moodustab uued

liitkaristused hiljem tuvastatud kogumis ja kohtuotsuste kogumis. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon kuulub osalisele

rahuldamisele.

70. Vandeadvokaat R. Sprengk esitas ringkonnakohtule 23. mail 2024 taotluse K. Tomingale

osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooni koostamisele 150

minutit, millele vastav tasu suurus on 219 eurot 60 senti koos käibemaksuga. KrMS § 173 lg 1

p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale

makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Justiitsministri 26. juuli 2016.

a määrusega nr 16 kehtestatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra“ § 6 lg 4 kohaselt ei saa määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest

kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses olla ühes kohtuastmes üle 144 euro. Seega

saab põhjendatuks pidada tasutaotlust 144 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 31 eurot

ja 68 senti, kokku 175 eurot 68 senti. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4

nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)