3-24-1248/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1248

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 4. märtsi 2024. a käskkirja nr

1-24/1-2/87 tühisuse tuvastamiseks ja Tallinna Vangla

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-1248 resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta läbi vaatamata X taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks ja riigi õigusabi

saamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 04.03.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/87 X suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid alates 04.03.2024 kuni asjaolude äralangemiseni.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 27.04.2024 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale.

3. Tallinna Halduskohus võttis 27.08.2024 määrusega haldusasja materjalide juurde mh

haldusasjas nr 3-22-2205 koostatud 19.07.2023 ekspertiisiakti nr 23E-AOK0016 (resolutsiooni

p 1) ning võttis X kaebuse menetlusse nõuetega tuvastada Tallinna Vangla 04.03.2024

käskkirja nr 1-24/1-2/87 tühisus ning kohustada Tallinna Vanglat paigutama kaebaja ümber

tavakambrisse, kus on aken vähemalt mõõtudega 1 m × 1,5 m, ja võimaldada kaebajal liikuda

kinnise vangla territooriumil sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal.

3-24-1248

2(3)

Kaebaja taotlus paigutada ta tervisliku seisundi kindlakstegemise ajaks kinnisesse raviasutusse

ei ole põhjendatud. Kaebajat on ravitud Tallinna Vanglas, samuti on ta varasemalt suunatud

seisundi hindamiseks ja vajalikuks raviks Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda statsionaarsele

ravile. Vangla viitab, et haldusasjas nr 3-22-2205 on teostatud X tervise ja vanglas talle osutatud

tervishoiuteenuse osas ekspertiis. 19.07.2023 ekspertiisiaktist nähtub, et X saab vanglas

vajalikku ravi ning ekspertiisiakt kinnitab samas ka seda, et kaebaja puhul on tegemist oskusliku

manipuleerija ja simuleerijaga.

4. X

vaidlustab

30.08.2024

määruskaebuses

halduskohtu

27.08.2024

määrust

ekspertiisiakti haldusasja materjalide juurde võtmist puudutavas osas. Kaebaja ei ole andnud

luba enda terviseandmete töötlemiseks ja kuna halduskohus tagastas tema kahjunõude, siis ei

ole kaebaja terviseinfo enam asjassepuutuv ja terviseinfo tuleks tagastada nagu see poleks üldse

kunagi kohtumenetluses olnud. Ekspertiisiakt ei kuulu Tallinna Vanglale ning vanglal ei ole

õigust seda esitada igas kaebajaga seotud asjas (st oli haldusasja nr 3-22-2205 puhul tegemist

kinnise menetlusega). Ekspertiisiakt kajastab 2022. aastat ja ei oma enam sisulist tähendust.

Kaebaja palub tema terviseinfo asja materjalidest eemaldada. Ekspertiisiakti praeguses asjas

avaldamisega on tekkinud kaebajale mittevaraline kahju (kaebajale tekkis mainekahju ning ta

oli kolm päeva depressioonis ja pikali voodis), mille kaebaja palub ringkonnakohtul hüvitada

kohtu määratud ulatuses. Ekspertiisiakti koostamisel kaebajat ei küsitletud ja ta soovib saada

riigi õigusabi ekspertiisiakti vaidlustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kuna määruskaebuses on esitatud halduskohtu 27.08.2024 määrusele vastuväiteid üksnes

osas, mis puudutab haldusasja nr 3-22-2205 raames koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

19.07.2023 ekspertiisiakti nr 23E-AOK0016 praeguse haldusasja materjalide juurde võtmist,

siis järeldab ringkonnakohus, et kaebaja soovib vaidlustada Tallinna Halduskohtu 27.08.2024

määruse resolutsiooni p-i 1.

6. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu

määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud

või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite

apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitamine ei ole järelikult

lubatud, kui HKMS seda ette ei näe ja määrus ei takista asja edasist menetlust.

7. HKMS §-d 56–65 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust tõendi vastuvõtmise või

sellest keeldumise määruse peale isegi juhul, kui selle kohta tuleb teha põhjendatud määrus (vt

HKMS § 62 lg 5). Tõendi juurdevõtmine ei saa kuidagi takistada ka asja edasist menetlemist.

Halduskohus on 27.08.2024 määruses selle edasikaebamise korda selgitades õigesti märkinud,

et määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa määruskaebust esitada. Kui kaebaja hinnangul on tõend

lubamatu või asjasse puutumatu, saab ta esitada oma sellekohased vastuväited halduskohtule,

ning kui halduskohus sellega nõustub, võib kohus jätta vastuvõetud tõendi ka asja lahendamisel

arvestamata (HKMS § 62 lg 6). Samuti on kaebajal võimalik esitada halduskohtule omapoolsed

sisulised vastuväited ekspertiisiaktis tuvastatule, kui ta leiab, et see on ebaõige. Vajaduse korral

on kaebajal võimalik esitada ekspertiisiaktile vastuväiteid või taotleda selle tõendi arvestamata

jätmist ka hiljem ringkonnakohtule esitatavas apellatsioonkaebuses.

8. Kuna Tallinna Halduskohtu 27.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa HKMS-i

kohaselt määruskaebust esitada ja tõendi vastuvõtmist käsitlev määrus ei takista haldusasja nr

3-24-1248 menetluse jätkamist, keeldub ringkonnakohus X määruskaebuse menetlusse

võtmisest ning tagastab selle HKMS § 207 lg 1 ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbivaatamatult.

3-24-1248

3(3)

9. Määruskaebuses esitatud taotlused ekspertiisiakti praeguses asjas avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning ekspertiisiakti vaidlustamiseks riigi õigusabi saamiseks

jäävad läbi vaatamata. Kui kaebaja soovib täiendada oma kaebust uute nõuetega ja vajab selleks

riigi õigusabi suuremas ulatuses, kui Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 määrusega nr 3-24-1248

antud, on tal võimalik esitada sellekohased taotlused halduskohtule, kes tema kaebust menetleb.

Samuti on kaebajal võimalik esitada halduskohtule eraldi hüvitamiskaebus. Ringkonnakohus

märgib samas, et ekspertiisiakti kui tõendit ei saa halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada, vaid

ekspertiisiakti järelduste ümberlükkamiseks oleks asjakohane taotleda uue ekspertiisi tegemist.

Halduskohtu 27.08.2024 määruse p-st 41 nähtuvalt on kaebaja sellesisulise taotluse ka esitanud

ja halduskohus on jätnud selle lahendamiseks asja sisulise arutamise käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)