1-24-707/52 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-24-707

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2024, Paide

Kohtuasja number

1-24-707 (kohtueelses menetluses 22263000748)

Kohtukoosseis

Liisa Reinfeldt

Prokurör

ringkonnaprokurör

Aarne

Pruus,

kuulutamisel

ringkonnaprokurör Merike Lugna

Kohtuistungi sekretär

Katariina Šalda

Tõlgid

Edmund Alexander Dalton, Katrin Planhof Skott

Kriminaalasi

Igor Kozlov süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi,

üldmenetluses

Süüdistatav

Igor Kozlov (Eesti Vabariigi kodanik, isikukood:

37907164212; elukoht: XXX ; kõrgharidus; emakeel: vene

keel, eesti keelest saab aru ja on võimeline end väljendama;

töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata, tõkendit

kohaldatud ei ole)

Kaitsja

Vandeadvokaat Aivar Pilv, kokkuleppel

Kannatanud

XX ja XX, esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

Tsiviilkostja

Inges Kindlustus AS (registrikood: 10089395), seaduslik

esindaja XX

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310-313, § 315,

§ 180 lg 1 kohus otsustas:

1) Süüdi tunnistada Igor Kozlov KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1

(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust

täitmisele pööramata kui Igor Kozlov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

03.09.2024.

1-24-707

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Igor Kozlovilt ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse

jõustumisest.

LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus,

kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma

juhiloa Transpordiametile.

2) KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Igor Kozlovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1

alusel menetluskuludena riigituludesse § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1230

eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas

875 eurot; asjatundjale KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel makstud tasu summas 200 eurot,

kokku 2305 eurot.

Tunnistajale XX tekkinud kulud summas 159,67 eurot jätta riigi kanda.

Igor Kozlovi poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilvele makstud tasu summas

16 834,53 eurot jätta Igor Kozlovi kanda.

Välja mõistetud menetluskulud 2305 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Menetluskulude mittetasumisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99924700023979 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-707“.

3) Rahuldada kannatanu XX tsiviilhagi ning mõista Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustus

AS-ilt solidaarselt välja XX kasuks 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise

nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle

põhinõude tasumata osalt alates 6. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4) Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges

Kindlustus AS-ilt solidaarselt välja kannatanute XX ja XX kasuks menetluskulude

katteks summas 9166,78 eurot.

Välja mõista Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt kannatanute XX ja

XX menetluskulude nõudelt summas 9166,78 eurot seadusest tulenev viivis, kohustades

maksma kannatanu XX kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised kanda XX arveldusarvele.

5) Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel

Transpordiametile

ja

riigi

kanda

jäetud

menetluskulude

osas

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

1-24-707

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Pärnu Maakohtule.

I Süüdistus

Igor Kozlovi süüdistatakse selles, et tema 26.11.2022 kella 14:50 ajal, Rapla maakonnas,

Märjamaa vallas, Jädivere külas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90. km-l, juhtides Pärnu suunas

sõiduautot Nissan Patrol registreerimismärgiga xxx, kaotas tee- ja ilmastikuoludele

mittevastava sõidukiiruse, ilmastikuoludele mittevastava rehvivaliku tõttu ja ebaõigete

juhtimisvõtete tõttu auto üle kontrolli, mille tagajärjel Nissan Patrol libises parem külg ees

vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku XX juhitud sõiduautoga Audi A6 Avant, reg m

xxx.

Sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxx tagaistmel istunud xxx suri saadud

vigastustesse sündmuskohal ning Audit juhtinud XX ja juhi kõrvalistmel istunud XX said

liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi paranemise kestvusega vähemalt 4

kuud.

Kohtuarstliku ekspertiisiga on xxx surma põhjusena tuvastatud pea, kaela, kehatüve kinnine

tömp trauma koos koljulae- ja koljupõhimikuluude murdude, lülisamba kaelaosa murru koos

seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurdudega keha erinevatel anatoomilistel

joontel ning siseorganite (kopsud, magu, peen- ja jämesool, soolekinnisti) vigastustega.

Audit juhtinud XX-il on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud järgmised tervisekahjustused:

parema sääreluu lahtine ja pindluu nihkega murd alumises kolmandikus haavaga sääre

alumises kolmandikus eespinnal, lülisamba 4. ja 5. nimmelüli lülikehade stabiilne murd ja

nahamarrastus paremal pool kõhul, põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4

kuud. Sääreluu lahtine murd on eluohtlik tervisekahjustus.

Audi juhi kõrvalistmel sõitnud XX-il on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud järgmised

tervisekahjustused: lülisamba 2. nimmelüli ebastabiilne purustusmurd, murrujoon läbib

lülikaart ja lülijalakesi ning lülisamba 3. nimmelüli parema ristijätke murd, vasakpoolse VI,

VII, XI roide murd, mõlema kopsu põrutus koos minimaalse õhkrinnaga paremal pool

rinnaõõnes, keskkõhul ulatuslik nahaaluse rasvkoe irdumine lihasfastsialt, aponeuroosi ja

osaline kõhu sirglihase rebenemine vasakul pool; rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole

rebend, mille tagajärjel tekkis äge kõhukelmepõletik ja vedelikkõht, kõhukelmetaguse ruumi

verevalum vasakul külgkanalis, põrutushaav näol ja alahuule limaskestal põhjustades

tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole

rebend on eluohtlikud tervisekahjustused.

Seega rikkus Igor Kozlov mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest alljärgnevaid

liiklusnõudeid:

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 1, 2 nõudeid, mis sätestab, et liiklus on parempoolne ja

iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist;

LS § 16 lg 1 nõudeid, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda;

1-24-707

LS 45 lg 1 nõudeid, et sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piires;

LS 45 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et asulavälistel teedel tuleb sõita sõiduolusid arvestades

võimalikult sõidutee parema ääre lähedal;

LS § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, sõidukiiruse valikul peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki

seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid ning

vajadusel vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad,

eriti siis, kui nähtavus on halb.

Seega, rikkudes ettevaatamatusest eelnimetatud LS sätteid ning põhjustades sellega XXi

surma ning XX-ile ja XX-ile eluohtlikud tervisekahjustused paranemise kestvusega

vähemalt 4 kuud, pani Igor Kozlov toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Menetluse käik

2.1.

Pärnu Maakohtu 06.05.2024 määrusega anti süüdistatav Igor Kozlov süüdistuses KarS

§ 423 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Eelistungil 06.05.2024 kinnitas süüdistatav

süüdistusest arusaamist, eitades teo toimepanemist selgitusega, et ei mäleta midagi. Kohtu alla

andmise määrusega lahendati kaitseakti taotlused, menetluse korralduslikud küsimused ning

võeti menetlusse kannatanu XX lepingulise esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitatud

tsiviilhagi süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS vastu.

2.2.

Kohtuliku arutamise avaistungil 19.06.2024 süüdistatav Igor Kozlov kinnitas jätkuvalt

süüdistusest arusaamist, süüd ei tunnistanud, kaitsja toetas süüdistava positsiooni. Poolte

avaldustest nähtus, et kriminaalasja arutamise üldmenetluses tingib pooltevaheline vaidlus

kõige klassikalisemas võistleva menetluse küsimuses, s.o vaidluse all on süü küsimus. Kaitsja

ja süüdistatav avaldasid, et kannatanu esindaja vahendusel esitatud tsiviilhagile vaidlevad

täies ulatuses vastu. Vastuväited menetlusse võetud hagile oli kirjalikult esitanud ka

tsiviilkostja Inges Kindlustus AS lepinguline esindaja.

2.3.

Kohtuliku arutamise järgselt taotles prokuratuur Igor Kozlovi süüdi tunnistamist KarS

§ 423 lg 1 järgi ja tema karistamist 1 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega, milline jätta

KarS § 73 alustel tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I. Kozlov ei pane 2 aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi palus prokurör rahuldada kohtu õiglasel

äranägemisel.

Prokurör esitas samuti oma ettepanekud menetluskulude osas.

2.4.

Kaitsja taotles Igor Kozlovi õigeksmõistmist ning kannatanu XX tsiviilhagi

läbivaatamata jätmist, õigeksmõistmisel menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist.

Alternatiivse taotlusena palus kaitsja I. Kozlovi süüdi tunnistamisel mõista talle

mittevabaduskaotuslik karistus alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades karistust

kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 ning süüteo tulemusel

tekkinud tagajärgi KarS § 57 lg 2 alusel.

2.5.

Kannatanute esindaja taotles Igor Kozlovi KarS § 423 lg 1 alusel süüdi tunnistamist

ning karistuse mõistmisel mitte vabastada süüdimõistetut täielikult vangistuse kandmisest,

kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Lisaks taotleti hagiavalduse rahuldamist ning Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustuse AS-ilt

solidaarselt kannatanu XX kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist VÕS § 134 lg 3

1-24-707

alusel tema ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega seotud üleelamiste eest kohtu

õiglasel äranägemisel. Samuti viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude osas taotles kannatanute esindaja kannatanutele tekkinud menetluskulude

väljamõistmist solidaarselt Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustuse AS-ilt, mõistes need välja XX

kasuks ning kohustades Igor Kozlovi ja Inges Kindlustuse AS tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

menetluskulude tasumiseni.

2.6.

Tsiviilkostja on oma seisukohad avaldanud kirjalikus vastuses, milles palunud jätta

hagi rahuldamata, kuid juhul, kui mingis osas hagi rahuldatakse, siis paluvad nad viivise

arvestust pidada alates kohtulahendi jõustumisest, mitte hagi esitamisest.

III Kohtuotsuse põhjendused

3.1. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava selgitused, isikulised tõendid ning uurinud

kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et

süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on vaatamata süü eitamisele

kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud ja seda järgnevatel motiividel.

3.2. KarS § 423 lg 1 näeb ette karistusõigusliku vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või

käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske

tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

3.3. Kohtuliku arutamise ja uuritud tõendite kogumis hindamise pinnalt puudub vaidlus, et

süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis Igor Kozlov mootorsõidukit Nissan Patrol riikliku

registreerimismärgiga XXX – s.o. süüdistatav oli süüteokoosseisus ettenähtud subjekt.

Üheselt on tõendatud, et Igor Kozlov juhtis 26.11.2022 kella 14:50 ajal Rapla maakonnas

Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 90. km juures mootorsõidukit Nissan Patrol riikliku

registreerimismärgiga XXX, sõites sellega suunaga Tallinnas Pärnu poole.

Kohtu veendumust Igor Kozlovi poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõiduki

juhtimise kohta kinnitavad üheselt Igor Kozlovi 05.08.2023 istungil antud ütlused (II kd, tl 10-

16), mille kohaselt sõitis Igor Kozlov 26.11.2022 üksi aastast 2014 temale kuuluva

mootorsõidukiga Nissan Patrol (riikliku registreerimismärgiga XXX; I kd, tl 146) Tallinnast

Pärnu suunas. Juhtimistegu ning asjaolu, et liiklusõnnetuses olnud Nissan Patrolis oli ainsa

isiku, juhina sõidukis Igor Kozlov, kinnitab ka liiklusõnnetuse akt (I kd, tl 61).

Sõitmine süüdistuses nimetatud ajal ning kohas on tõendatud ka Jädivere Olerex

turvakaamerate salvestistega, mida on vaadeldud 30.11.2022 vaatlusprotokollis (I kd, tl 66-70,

71) ja täiendavas vaatlusprotokollis 19.12.2023 (I kd, tl 72-84, 85). Salvestistelt nähtub Rapla

maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere bensiinijaama Olerex kinnistu Pärnu

poolne külg, väljasõidu suunaga Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90 kilomeetrile. Vaadeldud on

kaamerapilti alates liiklusõnnetusele vahetult eelnevast ajast kuni liiklusõnnetuse toimumise ja

teiste liiklejate reageerimiseni juhtunule. Salvestiselt markeeringuga kell 14:50:34 on näha

Igor Kozlovi poolt juhitud Nissan Patroli liikumine kaamera vaateväljas suunaga Pärnu poole.

Juhtimistegu saab kohtu hinnangul jaatada ka liiklusõnnetuse toimumise järgsetest tõenditest,

mille analüüs otsuses edaspidi.

1-24-707

3.4. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud ka süüdistuses nimetatud kuriteokoosseisu

objektiivne tagajärg. Vaidlust ei ole, et Igor Kozlovi poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas

mootorsõidukit Nissan Patrol riikliku registreerimismärgiga xxx juhtides toimus kokkupõrge

mootorsõidukiga Audi A6 riikliku registreerimismärgiga xxx, mida juhtis XX , ning kus

viibisid kaasreisijatena kõrvaistmel kannatanu XX ja kõrvalistuja taga istmel XX ema XXX.

Kannatanute sõidukis paiknemise kohta on ütlusi andnud nii XX (I kd, tl 166-169) kui ka XX

(I kd, tl 169-170), mõlema kannatanu ütlustest nähtub, et sõideti Pärnust Raplasse, XX juhtis,

XX istus kõrvalistmel ning XXX istus XX taga istmel. XX sõitis 90 km/h kiirusel, kõigil

autos viibinutel olid turvavööd peal.

XX (II kd, tl 11-15) ütluste kohaselt oli Audi juhikohal meesterahvas, kõrvalistmel

naisterahvas ning taga istus naisterahvas. Punase maasturi tumedatest klaasidest ning

väljapaiskunud sisustusest ei olnud aru saada, kas selles autos keegi ka viibib. XX (II kd, tl 15-

17) ütlustes oli ühes sõidukis kolm inimest, eesistujad teadvusel, taga istuv teadvusetu. Teises

autos viibijaid tuvastada ei õnnestunud.

26.11.2022 sündmuskoha vaatluse protokolli ning lisade (I kd, tl 51-59, 60, 61, 62) (toiming

26.11.2022 kell 15:35-20:29, päevavalguses, vahelduv lumesadu) kohaselt tuvastati Rapla

maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 90 km juures nullpunktist (vaatluse lisa, I

kd, tl 60) Pärnu suunas 101,5-102,6 m kaugusel, maantee servas olevalt pidevalt joonelt

teepeenra poole 4,55-5,5 m kaugusel katusel mootorsõiduk Nissan Patrol, riikliku

registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto Audi A6 riikliku registreerimismärgiga XXX

koordinaatidel nullpunktist Pärnu suunas 102,1-104 m ja teepeenra suunal 85 cm-105,8 m.

Patrol paiknes kraavis katuse peal Tallinna suunas suunduval teepoolel, esiosaga Tallinna

poole. Audi A6 asetses Tallinna suunalisel teepeenral, esiosa Pärnu suunas. Nimetatu kinnitab,

et sündmuskoha vaatluse alguseks 26.11.2022 kell 15:35 oli Igor Kozlovi juhitud

mootorsõiduk juba osalenud liiklusõnnetuses, süüdistuses nimetatud kohas.

Liiklusõnnetuse akt (I kd, tl 60) kohaselt on sõidutee laius 12,5 m, sõidurada suunaga Pärnust

Tallinna on 4,15 m, ülejäänud osa moodustab Tallinnast Pärnu suunas suunduv sõidurada ning

sellest paremal asetsev kiirendusrada.

Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt toimus liiklusõnnetus Olerexi tankla

läheduses, kell 14:51 (kellaaeg tuletatud kokkupõrke tajuomaduse tulemil tehtud automaatkõne

ajast). Vahetult enne liiklusõnnetust oli punane mahtuniversaal, külje asendis tema ees 20-30

meetrit pealt, märkas teda, mis lähenes nurga alt, tundus, et pöörleb. Viimane asi, mida

kannatanu mäletas oli punane müür või sein.

Kannatanu XX selgitas ülekuulamisel (I kd, tl 169-170), et ainus mälupilt õnnetusest on

haiglas teadvusele tulles punase suure seina nägemine, mis liikus tema suunas.

Tunnistaja XX 19.06.2024 ütlused (II kd, tl 11-15), mille kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse

päeval väikebussi Peugeot Traveller Tallinnast Pärnu suunas. Tunnistaja omakäelise skeemi (I

kd, tl 174) kohaselt on ta markeerinud kõrvalteelt sõitvat autot ning situatsiooni, mis kajastab

juba toimunud liiklusõnnetust. Enne seda sõitsid autod ühtlaselt voos. Ühel hetkel tõmbas

Nissan risti ette teele, niimoodi, et tunnistaja eeldas, et Nissan tahab järsku ära pöörata. Ainult

hetk ja üks auto paiskus õhku. Kui kõrvalteelt tulev tume sõiduauto hakkas Tallinn-Pärnu

maanteele jõudma, siis samal hetkel hüppas punane tume maastur sealt reast välja, oleks nagu

järsku hüpanud. Ei olnud nagu sõitmine, hüppas külglibisemisse kohe ja oligi see pauk käes;

kuhu kõrvalteelt tulnud tume sõiduk liikus, tunnistaja ei näinud.

1-24-707

Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval

mootorsõidukit Honda CR-V, koos abikaasaga sõideti Tallinnast Pärnusse. Omakäeline skeem

(I kd, tl 178) on koostatud mitmest momendist, kui on näha, et kõrvalteelt auto sõidab, ning

momendist, kui autod on kraavis ja kraavi pervel. Ainult silmanurgast nägi, järsk auto risti

pööramine, vasakule, tunnistaja arvas, et äkki seal mingi kõrvaltee, et nii järsku pöörab,

mõtles, kus ta hull läheb. Järgmine hetk oli see, kui teine auto õhku paiskus.

Tunnistaja XX (II kd, tl 47-49) sõitis elukaaslasega Tallinnast Pärnu suunas, tumeda sõiduki

liikumise kohta kindlaid ütlusi anda ei oska, omakäelise skeemi on koostanud (II kd, tl 40) ja

edastatud foto (II kd, tl 41-42). Audi sõitis Pärnu poolt, Nissani kohta ei tea. Liiklusõnnetuse

mehhanismi ei näinud, pauk oli juba ära käinud ja tossupilv tuli üles.

Liiklusõnnetuse toimumise aja määratlemisel nähtub 26.11.2022 tunnistaja XX-i

Häirekeskusele tehtud kõnest ning seda vaatlusprotokollist (I kd, tl 91, 92), et 26.11.2022 kell

14:53 saabus Häirekeskusesse kõne, milles XX avaldas, et „Nägime ainult, et seal midagi

juhtus, oli väga suur avarii.“ Teataja on Häirekeskusena liiklusõnnetuse koha nimetanud Enge

Olerexi bensiinijaama juures. Kõne ajaks oli XX-i sõiduk liiklusõnnetuse kohast mööda

sõitnud, mida kinnitavad nii XX-i enda (II kd, tl 28-30) kui ka tunnistaja XX XX-i ütlused (II

kd, tl 26-28), millest mõlema puhul nähtub, et enne peatumist oli soov leida liiklusvoost väline

turvaline koht peatumiseks ja seda tehti bussipeatuses.

26.11.2022 kell 14:51:09-14:54:08 salvestunud tunnistaja XX-i (I kd, tl 172-173) kasutuses

olnud veoki Scania, riikliku registreerimismärgiga xxx pardakaamera salvestisest ja

03.10.2023 vaatlusest (I kd, tl 86-90,91) nähtub, et liiklusõnnetus oli pardakaamera salvestise

ajaks juba aset leidnud ning on näha sündmuskoha vaatluses kajastatud olustik. Asjaolu, et

liiklusõnnetus oli juba toimunud, kinnitavad ka avaldatud tunnistaja XX ütlused (I kd, tl 172-

173), mille kohaselt tema õnnetust otseselt pealt ei näinud, kuna oli kaugel. 19.09.2024

eksperdi Lembit Teesalu ütluste (II kd, tl 1-6) kohaselt nähtub libisemise jälgedest, et Nissan

on teinud manöövri, läinud külglibisemisse ja vasakule. Nähtavad jäljed on juba tagajärg, enne

on külglibisemine tekkinud, manööver pidi enne aset leidma. Lisaks nähtub liiklusõnnetuse

toimumise kohast Tallinna suunal edasi liikudes salvestisel ajamarkeeringuga 14:51:42

Tallinn-Pärnu-Ikla maantee sõiduradade vahelisel lumega kaetud alal neli paralleelset

sõidukirehvi kulgemise jälge suunaga Olerexi tankla poolt suunaga liiklusõnnetuses osalenud

sõidukite suunas.

3.5. KarS § 423 lg 1 sätestatud objektiivne tagajärg inimese surma põhjustamises on

tõendamist leidnud liiklusõnnetuse järgselt mootorsõiduki Audi kõrval 26.11.2022

sündmuskoha vaatluses kajastatud teabega. Naisterahva surnukeha, mis on autost välja tõstetud

(sündmuskoha vaatlus fotod 14-15; I kd,tl 54-55), nimetatu kinnitab kohtule, et kannatanu

XXX surm saabus sündmuskohal.

Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt ärkas tema autos paar hetke pärast

kokkupõrget, sai aru, et auto ei olnud peatuda jõudnud. Naine toetus tema vastu, misjärel

hüüdis nii naist kui ka ema: nad kõigepealt ei vastanud ja siis naine hakkas tegema sellist

jubedat häält, see oli sihuke kõri nagu korin. Ema ei vastanud ning kannatanul endal ei olnud

võimalik end liigutada, pööramise võimaldudes nägi, et ema oli veidralt kägaras, juuksed üle

pea ettepoole, põrandal matt oli verega kaetud, verd täis. XX hüüdis, karjus, automaatkõnes

häirekeskusega 112 operaator ütles, et kannatanu ei liigutaks abikaasat, mistõttu kannatanu

pani oma käe armatuurlaua külge, et see oleks ees ja XX oleks stabiilne. Ühel hetkel märkas

XX , et tema jalg on kahes tükis, kont paistab välja ja verd on igal pool. Kohalejõudnud uurisid

1-24-707

tema käest, kus on tema laps, andsid teada, et tema ja XX-iga saab kõik korda, ning keegi

selgitas, et ema peab autost välja võtma, et ta ei hinga. Alguses XX ütles, et kiirabi tuleb ära

oodata, kuid saades teada, et mees, kes oli kohale jõudnud, on arst, palus ta neil ema päästa.

Keegi tegeles samal ajal ka XX-iga. Kui XX autost välja võeti, nägi ta, et ema on maas pikali

ja arst teeb talle kunstlikku hingamist, ta jäeti üksi kiirabiautosse, kus selgitati, et teiste eest on

vaja hoolitseda, ühel hetkel tuli üks naine, kes ütles, et ema ei jäänud ellu ja naine viiakse

helikopteriga haiglasse.

Autos olles ei mõelnud kannatanu, et nad elusalt autost välja saavad, haiglasse jõudes oli

ainus, millest hoolis, et XX-iga kõik korda saaks.

Tunnistaja XX 19.06.2024 ütlustest (II kd, tl 11-15) nähtub, et peatusid pärast liiklusõnnetuse

toimumist sündmuskohal, seejärel küsis juhi käest, kus on laps, ja nägi, et kannatanul on

luumurd, jalal oli luu ots väljas, püüdis saada kontakti ka XX-iga XX-iga. Teised inimesed

hakkasid tegelema naisterahvaga tagaistmelt, kes oli teadvuseta ja keda hakati elustama.

Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt, kui jõuti kraavis olnud autode juurde, pargiti

auto, kõigepealt vaatas juhi üle, kes oli teadvusel, kõrvalistuja oli teadvusel – häälitses, hingas

–, taga naine ei hinganud ja tema tõmmati autost välja ning hakati elustama. Abikaasa ütles

naise pead hoides, et kael on katki, elustati, aga elumärki ei olnud. Prooviti teisi abistada,

seisundeid kindlaks teha. Teises autos olnud inimesega kontakti ei saadud, uksed olid kinni

kiilunud.

Surma saabumine on surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti 26.01.2023 22E-AOS0055/179 (I kd,

tl 120-127) kohaselt tingitud elupuhustest vigastustest – pea, kaela ja kehatüve kinnine tömp

trauma, koos koljulae- ja koljupõhimikuluude murdude, lülisamba kaelaosa murru koos

seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurrud keha erinevatel anatoomilistel joontel

ning siseorganite (kopsud, magu, peen- ja jämesool, soonekinnisti) vigastustega – mis on

saadud tömbi trauma tagajärjel 26.11.2022 toimunud liiklusõnnetuse käigus. Seega on surm

saabunud liiklusõnnetuse tagajärjel süüdistuses nimetatud ajal ja kohas.

3.6. Vaidlust puudub ka XX-ile ja XX-ile liiklusõnnetusega põhjustatud eluohtlikes

vigastustes, mille tõendatus on kohtu hinnangul leidnud kinnitust nii kiirabikaartide kui ka

ekspertiisiaktidega, samuti isikuliste tõendiallikate ütlustega.

SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I

kd, tl 115), mille kohaselt 26.11.2020 kell 14.50 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud

XX-il tuvastati selgroo ebastabiilne murd, pneumothorax, kopsude kontusioon – raskusaste

üliraske. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti 04.04.2023 nr 23E-AOI0100 (I kd, tl 139-143)

kohaselt esinevad XX-il 26.11.2022 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tömbi vägivalla

toimel saadud järgmised tervisekahjustused: lülisamba 2. nimmelüli ebastabiilne

purustusmurd, murrujoon läbib lülikaart ja lülijalakesi ning lülisamba 3. nimmelüli parema

ristjätke murd, vasakpoolses VI, VII ja XI roide murd, mõlema kopsu põrutus koos minimaalse

õhkrinnaga paremal pool rinnaõõnes, kõskkõhul ulatuslik rasvkoe irdumine lihasfastsialt,

aponeuroosi ja osaline kõhu sirglihase rebenemine vasakul pool; rasviku, peensoole,

niudesoole ja umbsoole rebend, mille tagajärjel tekkis äge kõhukelmepõletik ja vedelikkõht

(1200 ml), kõhukelmetaguse ruumi verevalum vasakul külkanalis, põrutushaav näol ja

alahuule limaskestal. KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses on eluohtlikud rasviku, peensoole,

niudesoole ja umbsoole rebendid ning KarS § 118 lg 1 p 2 tähenduses on liiklusõnnetuse

tagajärjel tekkinud eelpool nimetatud tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt neli kuud.

1-24-707

Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt PERHi saabudes selgitas peaarst talle, et XX

selgroog on murtud ja ta võib jääda halvatuks kogu eluks ning et ta siseelundid ja kopsud olid

katki, ta vajab palju abi ja et nende elud muutuvad. XX lubas arstile, et hoolitseb XX eest

ükskõik, mis juhtub, nemad lihtsalt peavad ta päästma, seal haiglas oli nagu maraton.

Kannatanu osundas ülekuulamise käigus saalis viibivale abikaasale: „Soovite näha ime

päriselus?“ Selgitades veel täiendavalt, et ei ole lihtne mäletada igat lõhna, kõike, mida nägi ja

kuulis, suutmata lõpetada selle taasnägemist.

Kannatanu XX (I kd, tl 169-170) ütluste kohaselt mäletab tema haiglast vaid üksikuid hetki.

Liiklusõnnetusele vahetult järgnevast ajast mälupildid puuduvad. Kohtule avaldades, et tema

puhul on tegemist tugeva Eesti naisega, kes saab alati kõigega hakkama, kuid liiklusõnnetuse

järgselt ei saanud mitte millegagi hakkama, ei suutnud endale võileibagi teha, mitte miski ei

huvitanud, lihtsalt lebas. Vaimselt ei olnud enam tema ise. Vaimselt oli kohustatud sellest välja

tulema laste pärast, kui kaks nädalat pärast liiklusõnnetust kodus oma lapsi nägi ja mõistis, et

peab nende eest hoolitsema. Ilmselt tema õnneks, ta ise kunagi ei arvanud, et on suremas, aga

seljakirurgi juures käies jõudis arsti väljaütlemise peale kohale, et need vigastused olid väga-

väga tõsised, aga ta pidi saama terveks, et laste eest hoolitseda. Liiklusõnnetus on abikaasale

mõju avaldanud, ta ei ole rõõmus nagu varem, on konfliktikoht, kuivõrd XX ei mäleta

juhtunut, aga abikaasa mäletab valu või karjumist, valu käes, abikaasa ei saa edasi minna.

Kannatanu avaldatu kohaselt on lapsed kaotanud ja saanud trauma, kui koju tagasi naasvate

vanemate asemel said nad kõne, et ema-isa ei tule koju ja ei tea, millal nad tulevad. See, et ta

ei näinud oma lapsi 2 nädalat ja siis, kui nad tulid koju ja kannatanu pidi neile ütlema, et palun

istuge hästi vaikselt siin kõrval, jumala eest, et te siin diivanil ei hüppa, sest kannatanul on

väga valus. Kui ta kolm kuud hiljem võttis poja sülle, kui rõõmus poeg oli, et ta ema sai ta

lõpuks sülle võtta, et kõik see, et lapsed pidid selle kõik läbi elama ja et see aeg sai sellise asja

peale nagu kulutatud, et sellest on kannatanul võib-olla kõige rohkem kahju. Kõik need

füüsilised vigastused - saab kannatanu hinnangul hakkama, nad elavad üle, aga see, mida

lapsed pidid üle elama, see on raske.

SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I

kd, tl 116), mille kohaselt 26.11.2020 kell 14:58 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud

XX-il tuvastati selgroo hulgimurd, sääre luude lahtine hulgimurd, vigastused ülirasked. Isiku

kohtuarstliku ekspertiisiakti 29.03.2023 nr 23E-AOI0101 (I kd, tl 131-135) kohaselt on XX-il

tömbi vägivalla toimel, 26.11.2022 liiklusõnnetuses saadud vigastused – parema sääreluu

lahtine ja pindluu nihkega murd alumises kolmandikus haavaga sääre alumisel kolmandikus

eespinnal, lülisamba 4. ja 5. nimmelüli lülikehade stabiilne murd ja nahamarrastus paremal

pool kõhul – tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 2

sätestatu kohaselt rasked tervisekahjustused. Liiklusõnnetusega XX-ile põhjustatud pika

toruluu, sh sääreluu lahtine murd on eluohtlik, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt raske

tervisekahjustus.

Kannatanu XX ütluste (I kd, tl) kohaselt oli tema jalg murtud, selgroog purustatud, ta ei

saanud 4 kuud kõndida ja 7 kuud oli jalas lahtine haav.

Eelpool nimetatud tõenditest nähtub, et Igor Kozlovi juhitud sõiduki Nissan Patrol riikliku

registreerimismärgiga xxx ja XX juhitud mootorsõiduki Sõiduauto Audi A6 riikliku

registreerimismärgiga xxx, milles olid kaasreisijatena XX ja XX, vahel toimus 26.11.2022

liiklusõnnetus, mille tagajärjeks oli XX surm ning XX ja XX elu ohustavad vigastused.

1-24-707

3.7. Vaidlus puudub asjaolus, mis omab samas süüdistuse tõendamise aspektist tähtsust, s.o

liiklusõnnetuse ajal esinenud ilma- ning teeoludes. See kajastub sündmuskoha vaatluse

protokollis, ning lisades – Scania pardakaameras, turvakaamera salvestistes –, aga ka

tunnistajate ütlustes. XX ütluste (II kd, tl 11-15) järgi tee oli libe, roolis oli libedus tuntav.

Tallinnas olid paremad teeolud, aga nii 5-10 km enne liiklusõnnetust teeolud järjest halvenesid

tuduvalt, täielik kiilasjää, tundus nagu oleks sadanud jäävihma või midagi sellist. XX ütluste

(II kd, tl 15-17) kohaselt oli ilm suhteliselt halb, lörtsi sadas, teeolud ei olnud head, Tallinnas

vist veel ei olnud, aga piirkonnas, kus avarii toimus, seal oli lörtsisadu.

Tunnistaja XX XX ütluste (II kd, tl 26-28) järgi teeolud olid väga halvad, täpselt ei mäleta,

kas oli mingit lörtsi või sadas, aga tee oli väga libe. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 47-49)

avaldanud, et sõitis koos elukaaslasega Tallinnast Pärnu poole, teeolud olid väga-väga libedad,

autol võeti sellepärast hoog maha, et see hakkas libisema. Said aru, et all on kiilasjää ja samal

ajal sadas ka veel, korra hakkas auto võbelema, mille tõttu elukaaslane võttis hoo maha, mis

hirmutas, kuna liiklus oli ka väga tihe. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 45-47) kirjeldanud

ilmastikuolusid teekonnal Tallinnast Pärnu poole liiklusõnnetuse päeval: ilm oli halb, sadas

lund, halb oli sõita, lobjakas oli tee peal, nimetatud ütluste osas loeb kohus XX ütlused

usaldusväärseks, kuivõrd teeolude kirjeldus haakub teiste isikuliste tõendite ning salvestistelt

nähtava teabega. Ulatuses, milles XX selgitab mälupilti liiklusõnnetuse toimumise

mehhanismi kohta, jätab kohus ütlused tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, kuivõrd

vahetult toimunud kajastavalt salvestiselt tunnistaja ütlustes nähtuvad rekkat ja võimalikku

möödasõitu sellest ei nähtu.

Sündmuskoha vaatluse kohaselt tee tingimused – sõidutee on libe, lumesadu, sirge tee, millel

lubatud suurim sõidukiirus 90km/h, lumelörts, soolalumine segu. Kiirendusraja teeolud

nähtuvad fotolt IMG_2929, lähedane koht kajastatud täiendavas sündmuskoha vaatluses (I kd,

tl 63-65) fotol 7. Lumesadu on nähtav ka p-de 3.4. ja 3.8. analüüsitud turvakaamera

salvestiselt.

3.8. Keskne vaidlusküsimus puudutas ühelt poolt liiklusõnnetuse põhjust, sh kas ja millised

Igor Kozlovi poolt realiseeritud liiklus- või käitusnõuete rikkumised on põhjuslikus seoses xxx

surma ning XX ja XX-ile liiklusõnnetuse tagajärjel saabunud raskete tervisekahjustustega.

Põhjusliku seose tuvastamisel on kohtu hinnangul vajalik hinnata seost kahel tasandil, esmalt

hinnates, kas ja millised välised, Igor Kozlovist sõltumatud tingimused põhjusliku seose jada

käivitasid, ning teisalt, kas kokkupõrkega on seoses need liiklusnõuete rikkumised, mida

süüdistuses Igor Kozlovile ette heidetakse (ilmastikuoludele mittevastav rehvivalik,

sõidukiirus, juhtimisvõtted).

Asjaolu, et liiklusõnnetus ning sellele vahetult eelnenu on kajastatud uuritud turvakaamera

salvestisel, ei ole kohtuliku uurimise käigus vaidluse all olnud.

Jädivere Olerex turvakaamerate salvestiste 30.11.2022 vaatlusprotokolli kohaselt (I kd, tl 66-

70, 71) nähtub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere bensiinijaama

Olerex kinnistu Pärnu poolne külg, väljasõidu suunaga Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90

kilomeetrile liiklusõnnetusele eelneval ajavahemikul. Salvestiste ning turvakaamerate

täiendava vaatlusprotokolli 19.12.2023 kohaselt (I kd, tl 72-84, 85) jääb kaamera vaatevälja

26.11.2022 kell 14:50:27 tume sõiduk, mis tõendite kogumis analüüsil on tuvastatav XX-i

juhitud Ford Rangerina, riikliku registreerimismärgiga xxx, suundumas tanklast väljasõidule.

Sõidab risti Tallinn-Pärnu-Ikla maantee suunast vaadates paremalt ristuvalt teelt. Enne

põhimaanteega ristumist on liiklusmärk „Anna teed“ (vt ka sündmuskoha vaatlus 04.08.2023

1-24-707

foto nr 5). Ford Rangeri juht, kellena on tuvastatud XX aeglustab liikumiskiirust enne „Anna

teed“ märki, süttivate piduritulede kohaselt pidurdab ning lülitab sisse parema suunatule

hiljemalt 14:50:29.

Maanteele pööramise ajal kell 14:50:31 läheneb Tallinna suunast tume sõiduauto, mis möödub

Ford Rangerist. Ford Rangeri suunatuli on töös kogu parempöörde manöövri vältel, kuni kella

14:50:33ni, kui Ford Ranger pöörab tankla territooriumilt välja, tee kulgu jälgides paremale

tanklaalalt välja viivale sõidureale suunaga Pärnu poole (vt ka sündmuskoha vaatlus

04.08.2023 foto nr 6). Ford Rangeri juht jälgib manöövrieelselt liikluseeskirju, andes

suunatulega eesootavast manöövrist märku, seejuures arvesse võtmata asjaolu, et tema järel

teisi sõidukeid liikumas ei ole. Täiendava sündmuskoha vaatluse kohaselt on tegemist

kiirendusrajaga, kus tankla alalt väljasõidujärgselt on pideva joone märgistus. Turvakaamera

salvestisest nähtub, et vaateväljas olev kiirendusraja osa – parempööre kiirendusrajale on

tehtud, takistusi teel ei nähtu. Kaamera vaatevälja Tallinna suunast tulevana ilmub Nissan

Patrol kell 14:50:34. Ford Ranger jätkab otse liikumist, vajutades hetkeks pidureid 14:50:35.

Kaamerapildist nähtub, et Nissan Patroli sõidukiirus on Ford Rangeri kiirusest suurem,

kuivõrd Tallinna suunast Pärnu poole liikuv Igor Kozlovi juhitud mootorsõiduk läheneb

kiirendusrajal olevale Ford Rangerile, mis liigub ühtlasel kiirusel otse, s.t reastumist

põhimaanteele ei nähtu, samuti ei nähtu reastumiseelselt märguannet. Kell 14:50:39 sõidukite

kohakuti jõudes on Igor Kozlovi juhitud sõiduk tagaosaga kaamera suunas, s.t maantee

kulgemist arvesse võttes risti teel. Otse Pärnu suunal liikumisest kaldus sõiduk vasakule kell

14:50:39, enne Ford Rangeri tagaosaga kohakuti jõudmist. Kaamerapildist nähtub Ford

Rangeri vasakpoolse tule vilkumine, kui Igor Kozlovi sõiduk oli juba vasakule kaldunud ning

kell 14:50:41 on lumepilvest ja sellele järgnevalt nähtavatest sõiduki tagatuledest näha, et

liiklusõnnetus leidis aset. Enne Igor Kozlovi juhitud Nissani vasakule kaldumist turvakaamera

salvestiselt piduritulede süttimist ei nähtu. Ford Rangeri suunatuli süttib hiljem, kui Nissan

kaotab juhitavuse. Tallinna poolt ühtlasel kiirusel liikuvad sõidukid pidurdavad, peatuvad

kolonnis. Ford Ranger on jätkanud liikumist Pärnu suunas, kaamera vaateväljast välja.

XX-i juhitud Ford Rangeris kõrvalistujana olnud XX XX-i 26.06.2024 ütlustes (II kd, tl 26-28)

olid nad elukaaslase juhitud autoga teel Tallinnast Pärnusse, peatusid Olerexi tanklas, kus

elukaaslane käis tualetis, misjärel jätkati sõitu. Bensiinijaamast väljasõidul sõitis tunnistaja

mälu järgi neist hästi lähedalt mööda üks sõiduauto, mis libises teise autoga kokku. Nemad

sõitsid väga paremal kraavi ääres. Nad sõitsid kiirendusrajal, kui ees diagonaalis olevas suunas

oli liiklusõnnetus, mis kinnitab kohtule, et rivistumine toimus pärast liiklusõnnetust.

Tunnistaja nägi õnnetust juhipoolsest aknast. Nemad kiirendusrajalt väljumas ei olnud, võtsid

alles kiirust. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kiirendusrajal nende sõidukiirus 60-70km/h.

Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 28-30) kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval sõidukit

Ford Ranger, millega sõideti Tallinnast Pärnu suunas. Sõideti koos elukaaslase XX-iga .

Peatuse järgselt Olerexi tanklas jälgis juhina tanklast väljasõidul teisi sõidukeid ning

kiirendusrajale jõudes jälgis, et saaks teha korraliku manöövri, et tee oleks vaba.

Kiirendusrajal kiiruseks 60-80km. Liiklusõnnetust nägi seljataga, kuna vaatas ka kiirendusrajal

tahavaatepeeglisse. Kiirendusrajale sõites kuulis hirmsaid raginaid ja pauku, kui toimus

liiklusõnnetus. XX kinnitas kohtus ütlusi andes, et elukaaslasega sellest omavahel rääkinud ei

ole, aga ta olevat öelnud, et ta nägi nende ees, et punane auto oli tulnud Tallinna poolt ja hall

või mingisugune tume auto oli tulnud sealt kuskilt teiselt poolt, et üks auto oli natukene juba

külg ees olnud, aga ta ei tea, kumb auto. Eeltoodu kinnitab nii XX XX-i ütluste

usaldusväärsust, aga ilmestab kohtule ka seda, et XX, keskendudes rivistumiseelselt

tahavaatepeeglisse vaatamisele, koges juhtunut vahetult teisiti ning märkas liiklusõnnetust

1-24-707

alles sellest möödudes. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka väljaöeldu, et kiirus ei olnud veel

rivistumiseks vastav, mis nähtub ka turvakaamera salvestiselt Nissani liikumiskiiruse ja Ford

Rangeri kiiruse võrdluses, arvesse võttes, kuidas Nissan Ford Rangerile läheneb ning kõrvale

jõuab.

Vasakule kaldumine on tõendatud ka veoki Scania, riikliku registreerimismärgiga 167TJS

pardakaamera salvestise ja 03.10.2023 vaatlusega (I kd, tl 86-90,91), mille kuvatõmmistel 6-8

nähtuvad rehvide kulgemise jäljed lumel. Nimetatud salvestisest, vaadeldes osaliselt lumist

kiirendusrada, ei nähtu, et kiirendusrajalt, kuhu on salvestise ajaks küll juba teised sõidukid

liikunud, oleks jälgede kohaselt peamaanteele manöövreid tehtud sõidutee keskel paiknevatest

jälgedest varem. Liiklusekspert XX 19.06.2024 ütluste kohaselt ei viita veoauto Scania

pardakaameralt tuvastatud jäljed, et Nissan oleks iseeneslikult libisenud, järsk liikumissuuna

muutus viitab ohule reageerimisel.

Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 63-65) (toiming 04.08.2023), millelt nähtub,

et teekattemärgistus on loetav, teelõigul lubatud suurim kiirus 90 km/h. Olerex tankla alalt

väljasõidul Pärnu suunas ei ole liiklusmärke, mis reguleeriks sõiduradasid või näitaks, kas

tegemist on kiirendusrajaga. Äärmine parempoolne sõidurada on 330 m pikk, ulatub järgmise

ristmikuni, sõiduraja laius 3,6 m. Kaarjad vasakule suunaga nooled 85 m ja 115 m, mis

suunavad põhimaanteele. Fotolt 6 nähtub, et tanklaalalt väljasõidu järgselt on

teekattemärgistusena pidev joon, mille pikkust ei ole sündmuskoha vaatluses fikseeritud,

fotodelt nähtuva kohaselt lõpeb enne esimest noolt (85 m) ning algab uuesti pärast teist noolt

(115m). Nimetatu kinnitab kohtule, et tegemist oli väga pika täiendava sõidureaga, mis andis

seal liikuvale juhile võimaluse reastumist ajastada ohutult ning pikema aja vältel.

Kaamerapildist ei ole otsevaatest küll näha XX-i juhitud Ford Rangeri paiknemine hetkel, kui

Igor Kozlovi juhitud Nissan Patroli sõidusuund kaldus vasakule. S.t, et kohtul ei ole kasutusel

otsest tõendit ekspertiisiakti uurimuse osas tõstatatud versiooni ja kaitseversiooni

ümberlükkamiseks, mis aga ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse

käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad

igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (vt RKKKo 3-1-1-77-15, p-d 17‒20).

Kohus juhindub siseveendumuse kujundamisel ja tõendite kogumi tervikuna analüüsimisel ka

lihtsast loogikast ja elulisest usutavusest ning leiab, et reaalset ruumi kahtluseks ei jää, et

liiklusõnnetuse tagajärjena tinginud põhjuste jada sai alguse Igor Kozlovi käitumisest sel

hetkel, kui Ford Ranger oli jätkuvalt kiirendusrajal.

Ekspert Lembit Teesalu ütlustes (I kd, tl) avaldatu, et Ford võis hakata kalduma enne suunatule

sisselülitamist, mida Igor Kozlov taganttulijana võis ohuna tajuda, on oletuslik, ei tugine XX-i

varasemale liikluskäitumisele, mis nähtub turvakaamera salvestisest, samuti sõidukiirusele

kaamerapildis nähtud võrdluste põhjal. Kaamerapildist nähtuv, et kell 14:50:35 süttivad Ford

Rangeri pidurituled, kinnitab kohtule, et XX oli teadlik Tallinna suunast põhimaanteel

liikuvast Igor Kozlovi juhitud sõidukist, teisi selja tagant lähenevaid ning kiiruse vähendamist

eeldavaid liiklejaid, kelle tegevus oleks tinginud XX-i poolt pidurdamise, salvestiselt ei nähtu.

Pidurituled süttisid hetkeks, s.t XX vähendas sõiduauto kiirust, pöördemanööver

kiirendusrajale oli lõppenud, ja pärast piduritulede süttimist jätkas XX sõitu otsesuunas Igor

Kozlovi juhitud sõidukist aeglasemal kiirusel. Nimetatu kinnitab kohtu veendumust, et XX-i

käitumine ei tinginud põhimaanteel ümberpõikemanöövreid. Asjaolu, et Igor Kozlov võis

keerukates tee- ja ilmastikuoludes tajuda kiirendusrajal liikuvat sõidukit ohuna, ei olnud XX-i

kontrollitav ja tema tegevuses mõjutatav.

1-24-707

Süüdistatav hetke ei mäleta, eelpool analüüsitud turvakaamera salvestised kinnitavad kohtule

XX-i liikluskäitumist, nõuetekohased märguanded liikumissuuna vahetamisel, ka olukorras,

kui tema juhitud sõidukile teisi liiklejaid ei järgnenud, ning kiirendusrajal liikumise kiirus,

teiste sõidukite möödalubamine, manöövrieelse suunamärguande sisselülitamine olukorras, kui

liiklusõnnetus on juba aset leidnud. Samuti ei nähtu kaamerapildist, et XX-i sõiduk oleks

liiklusõnnetusele eelnenud ajal või liiklusõnnetuse ajal teinud manöövrit, põiget kummaski

suunas. Nimetatud sõiduki teekond jätkus liiklusõnnetuse järgselt otse. Sõitmist kiirendusrajal

kinnitab kohtule ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu, mille kohaselt oli n-ö lisasõidurida

sõitmiseks kuni järgmise ristmikuni. Kaitseversioon, et kiirendusrajal oli lumi ja tegemist oli

sõitmiseks sobimatu teeosaga, on ümber lükatud sündmuskoha vaatluse lisadeks olevate fotode

ning veoauto pardakaamera salvestisega, milledelt nähtub, et kiirendusrajal paiknesid sõidukid,

mis olid liiklusõnnetuse järgselt saanud pidama kiirendusrajal.

Seega osutavad kohtu hinnangul nimetatud tõendid asjaolule, et XX-i liikluskäitumine,

põhimaanteele Igor Kozlovi juhitud sõiduki ette liikumise ega manöövri tegemise tähenduses

ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumise, Igor Kozlovi ja XX juhitud sõidukite

kokkupõrkega. Aktiivset käitumist, mis oleks tinginud Igor Kozlovi poolt reageerimise, kohtu

hinnangul tuvastatud ei ole, ka ei ole võimalik süüdistatava ütlustest teada saada, mis

sõidusuunast vastassuunda kaldumise/pöördumise tingis.

3.9. Süüdistuse kohaselt heidetakse Igor Kozlovile ette: LS § 14 lg 1, 2 nõudeid, mis sätestab,

et liiklus on parempoolne ja iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, et liikleja peab olema

viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib

takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS 45 lg 1 nõudeid, et

sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piires; LS 45 lg 1 nõudeid, mis

sätestab, et asulavälistel teedel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema

ääre lähedal; LS § 50 lg 3 p 1,2 nõudeid, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee

ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid ja vajadusel vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui

tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb.

Süüdistuse grammatiline eksimus, s.o kahekordne viide LS § 45 lg-le 1, kui teise norm on LS

§ 45 lg 7, kohtu hinnangul tähendust ei oma. Kuivõrd norm on sõnaliselt avaldatud õigel kujul

ning pooled on sõnalisest normi avaldamisest ka kogu menetluse vältel lähtunud, nii kohtuliku

uurimise kui ka kohtuvaidluste faasis, siis analüüsib kohus süüdistust LS § 45 lg 7 tähenduses.

Süüdistuse kohaselt on liiklusseaduse sätteid rikutud mittevastava sõidukiiruse,

ilmastikuoludele mittevastava rehvivaliku ja ebaõigete sõiduvõtete tõttu.

Vaidluse esemeks on see, kas Igor Kozlov rikkus objektiivselt süüdistuses nimetatud

mootorsõiduki liiklusnõudeid, kas mainitud rikkumis(t)e ning kannatanu XX surma ja XX-ile

ja XX-ile põhjustatud raskete tervisekahjustuste vahel on põhjuslik seos, ning kui jah, siis kas

on tõendatud vähemalt Igor Kozlovi poolne hooletus koosseisupärase teo ja kannatanutele

põhjustatud tagajärgede suhtes. Kuna küsimuse all on ettevaatamatusdelikti tuvastamine, siis

tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures teona hinnata objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist

ning sellega põhjustatud tagajärje objektiivset ettenähtavust. Kohus peab esmalt jõudma

järeldusele, kas süüdistatava tegu oli hoolsusvastane või mitte (RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 20;

1-24-707

RKKKo nr 1-15-6223, p 10). Olles tuvastanud hoolsuskohustuse rikkumise, tuleb seejärel

näidata selle tõttu tekkinud ohu või saabunud tagajärje ettenähtavus (vt nt RKKKo nr 3-1-1-

127-04, p 8; nr 3-1-1-79-10, p-d 20 ja 23 ning nr 3-1-1-52-16, p-d 11.2 ja 11.3; RKKKo nr 1-

15-6223, p 13) ehk teisisõnu – kas hoolsuskohustuse rikkumisena saabuv koosseisupärane

tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Tuleb tuvastada ka tegutsemiskohustuse alus ja

konstrueerida seejärel nõutav tegevus, s.t konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta

jättis tegemata (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-10, p-d 24 ja 25; RKKKo nr 1-15-6223, p 14).

Igor Kozlovi liikluskäitumise ja sõiduolude kohta kohtuistungil antud ütlustest (II kd, tl 49-52)

nähtub, et süüdistatav sõitis 26.11.2022 Tallinnast Pärnu suunas temale kuuluva sõidukiga

Nissan Patrol (xxx), ilmastikuolusid ei mäleta, sõidu alguses oli tavaline talvepäev. Kasutuses

olnud sõiduk oli sama aasta märtsis või aprillis läbinud tehnilise ülevaatuse, kasutusel olid

Cooper rehvid – talverehvid, mis olid naastudega ja auto all olnud umbes kuus aastat.

Süüdistatava ütluste kohaselt kasutas ta nimetatud rehve ainult talvel, vahetas tavaliselt

novembris. Rehvide pidavus on hea, teevad natuke häält, tavaliselt erinevus siis, kui suure

kiirusega pööret teha, aga tema seda ei tee. Süüdistatava ütluste kohaselt sõidab ta alati

rahulikult, varem liiklusohtlikke olukordi olnud ei ole. Liiklusõnnetuse päevast muud kui

sõitmaasumist ei mäleta, järgmine mälupilt on kaheksandast päevast haiglas. Õnnetuse põhjuse

kohta avaldas süüdistatav istungil, et see on tavaline probleem libeda tee peal, et mingi auto

hakkab libisema. Seda, kuidas konkreetselt sõitis, süüdistatav ei mäleta.

Süüdistatava Igor Kozlovi juhitud mootorsõiduki Nissan Patrol (riikliku registreerimismärgiga

xxx) vaatlustest 01.12.2022 (I kd, tl 93-95, 96), 18.12.2023 (I kd, tl 97-100) ning kannatanu

XX poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6 Avant (riikliku registreerimismärgiga xxx)

vaatluses 01.12.2022 (I kd, tl 101-106,107) kajastatud andmetest ja vaatluste fotodest nähtuvad

sõidukite vigastused, millele lisaks on kajastatud andmete kohaselt mõlema sõiduki rehvide

mustri jääksügavus lubatu piires. Nissan Patroli rehvid on survestatud, turvisemustri

jääksügavus vastab nõuetele (9 mm), üle 10 mm, paigaldatud naastud, eesmised ja tagumised

Discoverer S/T maxx Coopertires Armor Tek 3 M+S. Rehvidel tootmise aja märgistus 4515,

mis asjatundja XX ütluste (II kd, tl 6-11) kohaselt tähendab, et rehvid on toodetud 2015 aasta

45. nädalal. Rehvilamellide servad on kulunud, mis asjatundja ütluste kohaselt viitab sellele, et

neid on kasutatud ka soojal aastaajal, auto all on need rehvid ilmselt aastaringi. Asjatundja

ütluste kohaselt Cooper Discoverer S/T MAXX; 126/1230 on lihtsalt rehvi markmudel ja

nimetus. LT285/75R16 on rehvimõõt. M+S on lühend sõnadest mud and snow ehk inglise

keelest eesti keelde tõlgituna muda- ja lumerehv.

Üldtuntud asjaolu kohaselt on talverehvide kasutamine kohustuslik alates 1. detsember, ka

kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendites kajastuv teave, et rehvide nõuded muutusid

01.12.2022, liiklusõnnetuse toimumise ajast tulenevalt tähendust ei oma, tegemist oli päevaga,

mil kehtivate regulatsioonide kohaselt võis sõita suverehvidega. Siiski ei tähenda see, et

kasutuses olnud rehvide sobivus konkreetsel ajal ja viisil (sh arvestades sõidukiirust ning -

võtteid) oleks olnud kohane. Süüdistatava ütlustest, milline teekond oli, kas ja kuidas ta

liiklusõnnetusele eelneval ajal oma sõiduvõtteid kohaldas, kohtul palju teavet ei ole. Siiski, on

süüdistatav avaldanud, et rehvide kasutamises avaldub erisus, kui suure kiirusega pööret teha.

Süüdistatav teadis ka seda, kui vanad on rehvid ning kui pikalt on need tema sõiduki all

kasutuses olnud: oma ütlustes väljatoodu kohaselt sõitis süüdistatav nimetatud auto ja

rehvidega umbes 2 päeval nädalas. Seetõttu pidi süüdistataval olema kohtu hinnangul ka

teadmine nende rehvide omaduste ja nende liikluses reageerimise kohta.

1-24-707

Seega konkreetse rehvi kasutamine liiklusõnnetuse päeval formaalselt keelatud ei olnud, aga

rehvivalik ning valiku kohane kiirus peab olema vastav liiklus- ja teeolude tähenduses

juhtimiskogemust ning -võimet arvesse võttes.

Liiklustehnilise ekspertiisiakti 23E-LL0015 (I kd, tl 109-114) kohaselt on Nissan Patroli

sõidukiirus liiklusõnnetuse hetkel olnud 77km/h ja Audi A6 Avant kiirus 64 km/h.

Kokkupõrge toimus Audi suunavööndis. Akti uurimuslikus osas esitab ekspert oletuse

(sõnakasutus „võis), et vaadeldav liiklussituatsioon võis saada alguse olukorrast, kui tanklast

väljuv sõiduk tekitas ohu mööda peateed liikunud maasturile Nissan. Kohtu hinnangul on

nimetatud olukord välistatud eelpool analüüsitu pinnalt, vt otsuse p 3.8. Kohus peab siinkohal

vajalikuks välja tuua, et tegemist oli kiirusega, mis oli liiklusõnnetuse hetkel, s.t hetkel, kui

Nissan oli juba külglibisemises, ehk mis ei kajasta kohtule teavet eelneva otseliikumise kiiruse

kohta.

Kohtuliku uurimise käigus on ühelt poolt süüdistatav kinnitanud, et tema sõidukil kasutuses

olnud rehvide puhul on tegemist hea pidevusega rehvidega, mööndes siiski nende erinevusele,

kui suurel kiirusel pööret teha; avaldades lisaks oma laiemat suhtumist liikluskultuuri, et „see

on tavaline probleem libeda tee peal, et mingi auto hakkab libisema.“ Tunnistajate ütlustest

nähtub, et sõideti liiklusvoos. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 47-49) avaldanud, et teeolud

olid väga-väga libedad, autol võeti sellepärast hoog maha, et see hakkas libisema. Tunnistaja

XX on ütlustes (II kd, tl 11-15) avaldanud, et sõideti kiirusega 70-80km/h, teeolud halvenesid.

Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et teeoludest, millised analüüsitud otsuse punktis 3.7 olid

tunnistajate kui samades tingimustes liiklejate käitumises arvessevõetud asjaolud, tunnistajad

kohaldasid oma sõiduvõtteid ning sõidukiirust ilmastiku ja teeoludele.

Rehvide omadused ajaliselt sõltuvad asjatundja XX 19.06.2024 ütluste (II kd, tl 6-11) kohaselt

rehvide hoiutingimustest. Asjatundja XX-il on Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraad tehnika

magistrina, kogemuslikult teinud eksperditööd alates 1998. aastast ning osalenud

Transpordiameti eriti raskete liiklusõnnetuste uurimisgrupi töös, sh juhina alates 2014. aastast.

Asjatundja ütluste kohaselt on Nissan Patroli kasutuses olnud rehvid liiklusõnnetuse oludes

halva pidamisega ja väga libedad rehvid nii piki- kui ka külgsuunas. Need on suured klotsid ja

puuduvad lamellid, mis haarduksid, et hästi lihtne on tekkida sellist vesiliugu või rehv kaotab

väga kergesti pidamisese teepinnal. Tegemist on teeliikluses natukene ebamugavate rehvidega,

nendel on kõrgus, mis muudab auto ebastabiilseks. Head maastikul liikumiseks, kuna sügava

mustriga. Rehvidele paigaldatud naastud olid üsna kulunud ning asjatundja ütluste kohaselt ei

olnud neist kasu rehvipidamise omaduste parendamisel. Tehniliselt olid nad teeoludes

suhteliselt halva pidamisega ja sõiduki kiiruse valikul või pidurdusteekonna valimisel peaks

sellega arvestama, et see pidurdusteekond võib olla pikem kui teistel sõidukitel. See rehv on

mõeldud mudas või rasketes oludes liikumiseks, s.t pigem nagu maastikul, et sõidul on

suhteliselt mürarikkad, vibreerivad ja suhteliselt jäigad – annavad väga halva tagasiside

roolile. See tähendab seda, et väga kerge on sellise rehviga juhitavust kaotada. Karkass on

suhteliselt jäik ja siis kiiruse suurenedes juhitavus halveneb ning seal juhi reageerimisaeg, et

kiiruse suurenedes, kui rehv kaotab pidamise teekattega, siis juht ei tarvitsegi jõuda reageerida

sellele muutusele kas siis rooli pööramisega või juhtimisvõtetega. Rehv toetus suhteliselt suure

pinnaga asfaldi peale, klotsid olid hästi suured ning justkui oht on, kui see lumi või lörts või

see segu jääb rehvi asfaldi alla, siis seda ei suruta sealt välja, vaid see tõstab selle rehvi koos

autoga üles, mis halvendab märkimisväärselt juhtivust, haardumine teepinnaga kaob, et auto

sõidab lumekorra peal või sellise vee- ja lumeseguga. Asjatundja hinnangul on rehvi

1-24-707

kulumisel, kui servad muutuvad ümaraks, haardumine halvenenud, ei lõika mudast või

lumekihist läbi.

Kõiki neid asjaolusid, mida asjatundja süüdistatava kasutuses olnud rehvivaliku puhul välja

tõi, sh nende avaldumist liikluses osalemisel, tunneb juht sõites, s.t, kuidas auto ja rool

käituvad, mida auto rooli keeramisel, kiirendamisel ja pidurdamisel teeb.

Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 11-15) kohaselt olid sündmuskohal nähtud liiklusõnnetuses

osalenud punasel maasturil rehvid, mille kohta tunnistaja Eesti Kaitseväes tööalaselt selliste

rehvidega kokkupuutununa teab, et nendega kiilasjääl sõita on väga libe ning neid kasutatakse

pigem maastikul.

Seega, arvesse võttes liiklusõnnetuse ajal ja kohas tuvastatud ilmastiku- ja teeolusid, sh

tunnistajate ütlustes avaldatut, et sõidukiirust reguleeriti madalamaks, kuivõrd libedus mõjutas

autode juhtimisomadusi, kogumis tuvastatud tagajärjega, nähtub kohtule, et Igor Kozlov ei

täitnud mootorsõidukijuhina oma kohustusi vastutustundlikult.

Eelpool analüüsitu pinnalt, lisaks keerulistele ilmastiku- ja teeoludele, pidi Igor Kozlov Nissan

Patroli juhtides rakendama veel täiendavat hoolt, et ilmastikuoludes keerulise pidamisega

rehvidega liikluses osaleda, rakendades kohaseid sõiduvõtteid.

Asjaolu, et kasutuses olid rehvid, mis liiklusõnnetuse toimumise ajal olid küll formaalselt

lubatud, ei vabasta Igor Kozlovi talle seadusega pandud kohustustest. Igor Kozlov, olles

teadlik rehvide east, nende käitumisest konkreetsetes ilmastikuoludes, sh reageerimisest suurel

kiirusel pööretele, mida Igor Kozlov väitis küll mitte tegevat, kuid milline käesolevale

liiklusõnnetusele manöövri näol vahetult eelnes, pidi rakendama täiendavat hoolt ning

kujundama sõidukijuhina liikumiskiiruse ja sõiduvõtted vastavalt.

Lisaks sellele, et arvesse pidi võtma konkreetsete rehvide käitumist, omavad tähendust ka

tõendatud ilmastikuolud, mis muutsid liiklemise ebaturvalisemaks, mistõttu liikleja – seda

enam suurema ohu allika valdaja ehk mootorsõidukijuht – pidi suhtuma oma kohustustesse

veelgi suurema vastutustundega. Iga liiklusseaduses ettenähtud nõude täitmata jätmisega

kaasneb selliste ebasoodsate väliste tingimuste puhul veelgi suurem oht kaasliiklejaile ja

liikluskorrale.

LS § 50 lg 3 p 1, 2 sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust,

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning

muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning

teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, vähendama kiirust ja vajaduse

korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Rakendama

kohaseid sõiduvõtteid. Seega – juht peab oma liikluskiiruse valikul arvestama juba sinna sisse

nii teeolud, ilmastikutingimused, kasutusel olevad rehvid, aga ka muud liiklusolud. Neid

asjaolusid arvestades peab ta valima kiiruse, mis võimaldaks tal peatuda eespool oleva ja

etteaimatava takistuse ees. See on sõidukijuhi vastutus. On teoreetiliselt võimalik kujutada ette

selliseid ootamatult muutunud olusid, mis juhtuvad nii äkitselt ja juhist sõltumata, et juht ei

suuda oma kiirust puhtobjektiivselt ümber kohandada. Käesoleval juhul ei ole süüdistatav ega

kaitsja ühtegi sellist tõendamist leidnud asjaolu esile toonud.

Eelpool analüüsitu pinnalt, et Igor Kozlovi sõidureas takistust ei olnud, kui Igor Kozlov

reageeris kiirendusrajal sõitvale Ford Rangerile kui takistusele, on käesolevas kriminaalasjas

tõendamist leidnud tagajärjest tulenevalt, et LS § 50 lg 3 p 1, 2 tingimused ei olnud täidetud.

1-24-707

Keerulised ilmastikuolud ja rehvide reageerimine neile ei olnud sekundite jooksul juhtuv

ootamatus vahetult enne külglibisemisse sattumist ning sellele järgnenud liiklusõnnetust. Igor

Kozlov ise küll ilmastiku- ja teeolusid liiklusõnnetuse järgsetest tagajärgedest tulenevad ei

mäleta, kuid puudub kahtlus, et need asjaolud olid Igor Kozlovile teada. Liiklemist mõjutavad

ja häirivad tegurid kohustasid Igor Kozlovi mootorsõidukijuhina neid arvesse võtma,

sõidukiirust vähendades või olukorras, kui vajadus sead tingib, seisma jääma.

Kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RKKKo nr 3-1-1-106-10 p 8.1, 11; nr 3-1-1-36-13 p 7.2 ja

3-1-1-80-12 p 6-6.3) on kohus seisukohal, et juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt

sõidutingimuste halvenemisega, ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada.

Seadus ei nõua rikkumise tuvastamiseks näiteks selle väljaselgitamist, milline oleks

konkreetses liiklussituatsioonis olnud ohutu sõidukiirus. Määrav on see, et juhi poolt valitud

sõidukiirus ei võimalda tal eespoolse nähtavusulatuse piires faktiliselt peatada oma

mootorsõidukit mistahes etteaimatava takistuse ees ilma liiklusõnnetust põhjustamata. Asjaolu,

et XX on surnud ja XX ja XX on saanud eluohtlikke tervisekahjustusi ning see kõik on Igor

Kozlovi juhitud mootorsõidukiga kokkupõrke tulemusel, kinnitab, et juhtimisvõtted ning

sõidukiirus ei olnud ilmastiku-, teeolusid ja kasutuses olnud rehve arvesse võttes järelikult

antud juhul õigesti valitud.

Jättes täitmata eelnimetatud LS § 50 nimetatud kohustused, rikkus Igor Kozlov ühtlasi ka LS §

14 lg 2 nõuet, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist, ning LS § 16 lg-s 1 sätestatut - liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi.

Rikutud on ka LS § 14 lg 1, § 45 lg 1, 7 nõudeid, kuivõrd eelpool tuvastatu pinnalt nähtub, et

liiklusõnnetus toimus Igor Kozlovi sõidureast väljas, s.o vastassuunavööndis.

Kõigi nende rikkumiste tõttu saabus otsasõidu tagajärjena XX surm ning XX ja XX said

raskeid tervisekahjustusi. Kannatanutele põhjustatud tagajärje ja Igor Kozlovi tegevuse puhul

on katkematu põhjuslik seos. Kui Igor Kozlov ei oleks jätnud oma juhtimisvõtteid, sõiduki

kiirust tee- ja ilmastikuolukorrale, kasutuses olevaid rehve arvesse võttes, vastavaks

kohandamata, vaid oleks olnud hoolikas, vältinud LS nõudeid järgides kaasliiklejate

ohustamist ning arvestanud sõidukiiruse valikul nähtavuse tingimustega ja muude

liiklusoludega, oleks ta suutnud vastassuunavööndisse külglibisemisse kaldumist ära hoida.

Antud juhul, aga olukorras, olles ise teadlik, et rehvid käituvad halvemini ja teisti kui muidu

suurel kiirusel pööret tehes, mis ilmastikuoludest tulenevalt võis juhtuda, ei arvestanud Igor

Kozlov sõidukiiruse ning juhtimisvõtete valikul mainitud faktoreid.

3.10. Eelpool toodud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et süüdistatav Igor Kozlov

rikkus liiklusnõudeid, millega põhjustas inimese surma ning kahele inimesele rasked

(eluohtlikud) tervisekahjustused ettevaatamatusest ehk täpsemalt hooletusest. Prokuratuur on

jätnud süüdistuses täpsustamata, kummas ettevaatamatuse vormis süüdistatavale tegu

omistatakse. Kohtu hinnangul ei ole asjas piisavalt tõendeid, mis viitaks sellele, et Igor Kozlov

pani teo toime kergemeelsusest. Viimane eeldaks, et süüdistatava enda hinnang ohuolukorrale

olnuks selline, et ta oleks tagajärge ette näinud, kuid lootis seda vältida. Süüdistuses seda ette

ei ole heidetud ja ka tõenditest ei saa seda tuletada. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo

toime hooletusest ehk ettevaatamatuse nõrgemas vormis, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema.

1-24-707

Käesoleval juhul viitavad tõendid, ulatuses, milles oli neid võimalik koguda, arvesse võttes, et

Igor Kozlov juhtunut ei mäleta, asjaolule, et Igor Kozlov panustas enda kui kogenud juhi

enesekindlusele ning liikluses osalemisel vaid tema enda poolt olukorra kontrollimisele.

Ütlustes avaldas ta selgelt, et kuigi rehvid reageerivad suurel kiirusel teisiti, siis tema selliseid

võtteid ei rakenda. Arvesse võttes eelpool analüüsitud ilmastiku- ja teeolusid, millest tulenevat

liikluses osalemise keerukust on tunnistajad kinnitanud, peab kohus piisavalt võimalikuks, et

keerulised olud takistasid Igor Kozlovil liiklusolukorra detailset teadvustamist, mis tingis

ebaõige reaktsiooni kiirendusrajal liikunud liiklejale ning see omakorda viis Igor Kozlovi

juhitud sõiduki külglibisemisse. Kohus peab tõenäoliseks, et jättes süüdistuses etteheidetud LS

reeglid täitmata, ei mõelnud Igor Kozlov üldse võimalikele tagajärgedele, vaid oli lihtsalt

hajameelne. Hajameelsus suurema ohu allikat juhtides ehk autoroolis tähendab aga hooletust.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Igor Kozlov pidanud ohtu ette

nägema, kui ta oleks täpselt järginud LS §-de 14, 16, 45 ja 50 nõudeid. Samuti oleks ta

pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema seda, et kui ta

ei järgi liikluses osaledes LS §-de 14, 16, 45 ja 50 nõudeid ning kaldub maanteel sõidukiga

vastassuunavööndisse, võib see lõppeda teistele liiklejatele fataalselt või raskete

tervisekahjustustega. Maanteel toimub liiklus mõlemas suunas, nii et kokkupõrge, kui kalduda

sõidukiga vastassuunda, on tõenäoline.

Kohtu hinnangul kinnitab käesoleva otsuse punktis 3.7. analüüsitu, et tähelepaneliku,

kohusetundliku ja liikluseeskirju järgiva suhtumise korral oleks Igor Kozlov pidanud olema

võimeline eesolevaid takistusi (ka olukorras, kui tegelikult sõidusuunas neid ei esine, aga

esineb kahtlus nende liikumise/ettetulemise kohta) ette nägema. Eeskätt kinnitab nimetatut see,

et tunnistajate ütluste kohaselt liiguti kolonnis, mis nähtub ka kaamerasalvestisest.

Liiklusõnnetuse toimumise järgselt, s.t olukorras, kui teele oli päriselt takistus tekkinud,

saavad kolonnis olevad sõidukid, kus on järgitud liiklus-, teeolusid ja sõidukiirust ning

kohaseid sõiduvõtteid, kolonnis vähendatud oma kiirused peatumiseni. Liiklusõnnetusest

tingitud takistus teel ei põhjusta teiste sõidukite jaoks liiklusohtlikku olukorda, juhid jõuavad

reageerida ning seejärel asuvad kannatanuid abistama. Tegemist on sama kohaga, mis kinnitab

kohtule seeläbi, et õnnetus oleks olnud ka Igor Kozlovi jaoks välditav, kui oleks jälgitud

liikluseeskirjade kohaseid sõiduvõtteid.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisast (I kd, tl 60-61), Igor Kozlovi kohta tehtud liiklusregistri

väljatrükist nähtub (I kd, 147), et Igor Kozlovil oli sündmuse ajal kehtiv juhiluba. LS § 100

kohaselt antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kes on mh omandanud

mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Nimetatud kvalifikatsiooni saamise eelduseks on mh

kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamine. Seega tuli mootorsõiduki

juhtimisõiguse saamiseks Igor Kozlovil mh läbida liiklusteooria eksam. Seega pidi Igor

Kozlovil juhtimisõigust omava isikuna, kes on läbinud mh liiklusteooria eksami, olema teadlik

kõikidest liiklusseaduse nõuetest, sh neist, mille ta käesoleval juhul tähelepanuta jättis. Igor

Kozlov pidanuks kogenud juhina teadma, et halbades sõidutingimustes tuleb valida vastav

sõidukiirus, et vajadusel pidama saada. See, kas sõidukijuht näeb midagi või mitte, sõltub

reeglina sõidukijuhi enda tegevusest. Kohus ei tea, mida Igor Kozlov kiirendusrajal sõidukit

nähes mõtles või tegi, aga sõltumata sellest, mida ta parasjagu tegi, oli see tema enda valik.

Selle valiku tulemusena suri tema hooletusest inimene ning kaks inimest said eluohtlikud

tervisekahjustused.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad Igor Kozlovi poolt KarS §

1-24-707

423 lg-s 1 nimetatud teo toimepanemist. Süüdistatav rikkus mootorsõiduki juhina

ettevaatamatusest liiklusnõudeid ning põhjustas sellega inimese surma ja kahele inimesele

rasked tervisekahjustused. Süüdistatav rikkus sõidukijuhina hoolsusvastase teoga talle LS

nõuetest tulenevat objektiivset hoolsuskohustust ning sellega põhjustatud tagajärg oli

objektiivselt ettenähtav. Kui ta oleks järginud hoolsalt käitudes liiklusseaduse nõudeid, ei

oleks XX sündmuskohal surnud ning XX ja XX eluohtlikke tervisekahjustusi saanud.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Tegu rikub õiguskorda ja on

vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Igor Kozlov on KarS § 32 lg 1

mõttes süüdiv. Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud.

IV Karistus

4.1 KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate asjaolude ja karistust raskendavate

asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, aga ka süüteo toimepanemise aega suhtes

karistuse mõistmise ajaga.

Süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Prokurör kohtuvaidlustes rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust ei hinnanud. Kohus

leiab, et rahaline karistus ei vasta Igor Kozlovi süüle. Rahalisest karistusest paremini vastab

Igor Kozlovi süüle vangistus, mis mõjutaks Igor Kozlovi veenvamalt ka tulevikus süütegude

toimepanemisest hoiduma. Kuriteo tagajärjel saabus inimese surm – seega on tegemist antud

süüteokoosseisus ettenähtud raskeima tagajärjega. Raskeid tagajärgi põhjustati eluohtlike

tervisekahjustuste näol veel kahele inimesele, mis tagajärje ulatuslikku tähenduses ilmestab

süü suurust. Igor Kozlov on kogenud juht, kes sõidab talvistes oludes vähemalt kahel päeval

nädalas, mistõttu, kuigi ta pani teo toime hooletusest, ei saa olla tema puhul kahtlust, et

liikluseeskirjade kohase käitumise korral oleks ta pidanud traagilise tagajärge ära hoidma.

Süüdistatava poolt teo normaliseerimine (ütlused vastava liiklusõnnetuse olukorra kui

tavapärase kohta) koostoimes eelpool analüüsituga tingib, et käesolevas asjas mõistetav

karistus minimeeriks Igor Kozlovist lähtuva ohu nullini. Seega tuleb karistuse mõistmisel

pöörata erilist rõhku eripreventiivsele faktorile. Karistusregistri andmetel (I kd, tl 147) on Igor

Kozlov karistamata isik.

Käesolevas asjas ei ilmne Igor Kozlovi käitumises siiski karistust raskendavaid asjaolusid

KarS § 58 mõttes. Ka ei õnnestunud kohtul tuvastada süüdistatava puhul puhtsüdamlikku

kahetsust, kahju vabatahtlikku hüvitamist, abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo

toimepanemist ega leppimist kannatanuga. Nimetatud alused ei avaldunud ka kohtuistungil

pärast seda, kui kannatanu ülekuulamisel, pöördudes süüdistatava poole, avaldas, et on talle

andestanud. Igor Kozlov ei võtnud süüd omaks, vaidles sellele aktiivselt vastu. Seetõttu, isegi

kui ta väljendas kaastunnet (mis on loomulik ja arusaadav pärast kellegi surma põhjustamist),

ei saa seda pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks kuriteo toimepanemise pärast. Karistust

kergendava asjaoluna on kohus tuvastanud aga § 57 lg 2 tähenduses süüdistatavale

inkrimineeritud süüteo tagajärjel tekkinud raskeid tagajärgi, tervisekahjustusi.

SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I

kd, tl 117), mille kohaselt saabus 26.11.2022 kell 14:58 liiklusõnnetuses osalenud Igor Kozlov

1-24-707

haiglasse, kus tal tuvastati parema reieluu murd, peavalud ning ajutrauma, vigastuste

raskusaste, üliraske.

Kaitsja on kohtule esitanud mitmeid erinevaid meditsiinilisi dokumente, mis kajastavad Igor

Kozlovile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusi. Regionaalhaigla väljavõtted

26.11.2022-13.12.2022 (I kd, tl 179-227) kajastavad ravivajadust, kohaldamist ja kulgu.

Väljatrükid terviseportaalist (II kd, tl 20-25) kajastavad operatsiooni, eriarsti vastuvõtu ning

haiguslehtede andmeid.

Arusaadavalt on üks õigusemõistmise põhiprintsiipe see, et keegi ei pea aitama oma süüd

aktiivselt tõendada ja süü tõendamine on riigi ülesanne. Paratamatult peab aga kohus,

otsustamaks, milline karistus mõjutab isikut kõige tõhusamalt sarnastest kuritegudest hoiduma,

hindama seda, kuidas isik oma teosse suhtub. Selle eelduseks, et inimene tulevikus hoiduks

ebaõigetest tegudest ja ei normaliseeriks liiklusohtlikke olukordi, on esmalt see, et ta mõistaks,

milline tema tegevus on vale ja kuritegelikult ohtlik. Igor Kozlov ei ole kohtu hinnangul aru

saanud, mis on sõidukijuhi vastutus ja kohustused. Selle asemel otsib argumente, et

minimeerida sõidukijuhile kuuluvat vastutust „lihtsalt tavapäraseks liiklusolukorraks“, mis

omakorda näitab kohtule, et isik pisendab tema tegevuse tagajärjel tekkinud tagajärgi ega saa

nende raskusest, ohtlikkusest ja pöördumatusest täiel määral aru. Sellise hoiakuga inimese

mõjutamiseks tuleb rakendada karmimaid meetmeid. Kohtu hinnangul on selliseks kohaseks

meetmeks vangistus.

Kohus arvestab sedagi, et süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ning hüvitada tsiviilhagi.

Sellega sobib vangistus kui karistusliik, mis ei tekita täiendavat finantskoormist. Ka on

vangistus ühtlasi inimese surmaga lõppenud kuriteo puhul kohaseim karistusliik, arvestades

õiguskorra kaitsmise huve ja üldpreventiivseid taotlusi. Viimast tõdedes arvestab kohus

võimaluse piires ka kannatanute seisukohadega.

Kohus mõistab karistuse KarS § 423 lg 1 sätestatus keskmises määras, kuna teo tagajärjeks oli

ühe inimese surm ja kahe inimese rasked tervisekahjustused. Teisalt arvestab kohus karistuse

mõistmisel, et tegu pandi toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega

mõistab kohus süüdistatavale Igor Kozlovile karistuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad

kriminaalkaristused. Süüdistatavate isikuandmetest nähtuvalt süüdistatavatel kehtivaid

karistusi ei ole, mistõttu võiks asuda seisukohale, et süüdistatavate isikuandmed ei nõua nende

suhtes kohaldatava karistuse täitmisele pööramist. Kannatanute esindaja asus seisukohale, et

süüdistatav peaks ära kandma vähemalt osa karistusest, leides, et sellega on võimalik

saavutada eripreventiivset eesmärki, andes isikule, kelle täielik karistuse kandmisest

vabastamine ei ole teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise

karistusega tõsine hoiatus. Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt ei ole süüdistatava teo

keelatusest aru saanud, mistõttu tuleks talle anda ühene selge signaal, et kohtuliku arutamise

esemeks olev ebaseaduslik tegevus on üheselt lubamatu ning isiku süü on suur.

Kohus leiab, et üldjuhul oleks kohus taolise seisukohaga nõustunud ning pidanud ka vajalikuks

osa mõistetava karistuse reaalset ärakandmist. Käesoleval juhul on aga tekkinud olukord, et

Igor Kozlovile inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud ligi kaks aastat ning puudub

vaidlus, et süüdistatav tõesti ei mäleta juhtunut, mis võib tingida ka tema avaldatud suhtumise

teosse. Kohtu arvates peaks kohane karistus järgnema toimepandud teole võimalikult lühikese

aja jooksul ning mida suurem see ajavahemik on, seda väiksem on võimalus saavutada

preventiivseid eesmärke. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb siiski

1-24-707

jätta täies ulatuses täitmisele pööramata ning kuivõrd süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, ei

vaja süüdistatav kohtu arvates ka kõrvalise isiku järelevalvet kriminaalhoolduse mõttes ning

süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kuivõrd omaksvõetud

kohtupraktika kohaselt ei saa määratav katseaeg olla lühem mõistetud karistuse tähtajast, peab

kohus vajalikuks määrata katseaja, mis ületab mõistetava karistuse tähtaega – 2 aastat.

Tingimuslik karistus võimaldab Igor Kozlovil tegeleda ka kahju hüvitamisega. Vangistuse

reaalne kohene kandmine ei ole ka hädavajalik. Erinevalt karistuse mõistmisest, mille alusena

prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04 p 8).

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade

rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Prokurör ei taotlenud lisakaristuse mõistmist. Kannatanu

esindaja taotles lisakaristuse kohaldamist.

Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus

ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega

aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse

seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse

äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Arvestades, et mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid

asjaolusid ja tema süüd. Kõiki neid asjaolusid (sh et tegu pandi toime madalaimas

ettevaatamatuse vormis – hooletusest, aga ka Igor Kozlovi ütlustes avaldatud suhtumist ning

liiklusohtlike olukordade normaliseerimist) arvestades leiab kohus, et KarS § 50 lg 1 p 1

sätestatud lisakaristust tuleb kohaldada 6 kuuks.

V Tsiviilhagi

5.1. Kannatanu XX esitas süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS

vastu tsiviilhagi solidaarses varalise kahju nõudes summas 7598,84 eurot ning mittevaralise

kahju nõudes XX enda tervisekahjustustega seotud üleelamiste eest kohtu õiglasel

äranägemisel ja kannatanu ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega seotud üleelamiste

eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu taotleb lisaks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise

väljamõistmist nõude menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni, viivisenõue on samuti

esitatud menetluskulude osas, kuni kulude tasumiseni. Kannatanu XX esitas süüdistatava Igor

Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS vastu esitanud tsiviilhagi solidaarses varalise

kahju nõudes summas 1749,07 eurot ning mittevaralise kahju nõudes XX enda

tervisekahjustustega seotud üleelamist eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu taotleb

lisaks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmist nõude menetlusse võtmisest kuni nõude

täitmiseni, viivisenõue on samuti esitatud menetluskulude osas, kuni kulude tasumiseni.

Esitatud tsiviilhagide menetlusse võtmisele kaitsja kaitseaktis vastuväiteid ei esitanud,

viidates vaid kohtu kohustusele üldmenetluses hinnata hagide põhjendatust ning põhjuslikku

seost süüdistatava teoga. Kaitsja hinnangul on seejuures mittevaralise kahju nõuete puhul

võimalik põhjendatust hinnata pärast kõikide tõendite ning asjaolude hindamist. Kaitsja toob

kaitseaktis välja ka süüdistatavale kaasnenud liiklusõnnetuse tagajärjed, milliste arvesse

1-24-707

võtmine on kaitsja hinnangul tähendusrikas süüdimõistmise korral mittevaralise kahju ulatuse

määratlemisel.

02.05.2024 edastas tsiviilkostja kohtule kirjalikus taotluses, et pooled on enamike nõuete osas

jõudnud kokkuleppele. Eelistungi päeval registreeriti Pärnu Maakohtus kannatanute taotlused,

mille kohaselt kannatanud XX ja XX on jõudnud kokkuleppele tsiviilkostja Inges Kindlustus

AS-iga kogu varalise kahju ja olulises osas mittevaralise kahju hüvitamises, mistõttu

kokkuleppele jõutud osas ei soovinud kannatanud enam esitada hagi süüdistatava vastu, võttes

TsMS § 424 lg 1 alusel osaliselt tagasi 11.12.2023 esitatud hagiavaldused.

5.2. Kokkuvõttes võtsid mõlemad kannatanud tagasi nõuded liiklusõnnetusega tekkinud

varalise kahju hüvitamiseks ning XX-ile ja XX-ile nende tervisekahjustustest tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu XX ei võtnud tagasi temale VÕS § 134 lg 3

alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis jääb antud kriminaalasjas ka ainsaks

põhinõudeks – ehk XX lepingulise esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitatud tsiviilhagi

mittevaralise kahju osas süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS vastu,

mis on seotud kannatanu XX ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega põhjustatud

mittevaralise kahju hüvitise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel, lisaks viivisenõudele alates

hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni.

5.3. Tsiviilhagis on kannatanu esindaja toonud välja, et liiklusõnnetuse tagajärjel on XX elu

muutunud kardinaalselt: enne liiklusõnnetust oli ta täiesti terve, kehaliselt aktiivne ning

tegeles füüsilist vastupidavust ja liikuvust nõudvate hobidega, kuid käesoleval ajal on

järgmised vaevused – posttraumaatiline stressihäire, krooniline seljavalu, krooniline valu

põlves, krooniline valu paremas sääres, nõrgenenud immuunsüsteem, raskused stressiga

toimetulekul, krooniline suhtestress perekonnas, rahutus Eestis viibimisel, usalduse

puudumine Eesti autojuhtide vastu, suur ärevus ja mure üldise turvalisuse ja heaolu pärast,

süütunne ema surma pärast. Arvestades senist kohtupraktikat ning kannatanu elukvaliteedi

langust ilmselt kogu tema eluajaks hindab kannatanu talle liiklusõnnetuses saadud

tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste mittevaralise kahju suuruseks 30 000 eurot

ning seoses ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega varasema kohtupraktika alusel 25

000 kuni 30 000 eurot. Hukkunud XX oli XX ema, lisaks ema surmale on tekkinud

mittevaraline kahju ka abikaasa XX kannatuste nägemisest nii sündmuskohal kui ka haiglas.

Lähedase hukkumisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olevad erandlikud

asjaolud on kannatanu esindaja hinnangul samas ohutsoonis ehk liiklusõnnetuses viibimine

mõlema lähedasega, ema elustamise ja abikaasa kannatuste nägemine sündmuskohal,

süütunne ema surma pärast, kuna ema oli tulnud temale külla, abikaasa kannatuste nägemine

haiglas ja hiljem kodus. Tsiviilhagis tuuakse välja, et XX oli oma emaga lähedane ning

vaatamata sellele, et elati teineteisest kümnete tuhandete kilomeetri kaugusel, siis suheldi

tihedalt ja külastati teineteist. Ka liiklusõnnetuse ajal oli XX ema XX tulnud spetsiaalselt

oma pojale külla, et kohtuda oma poja pere ja oma lapselastega. XX tunneb suurt moraalset

süütunnet, et tema ema hukkus justkui XX tõttu, sest tuli just temale külla.

5.4. Kannatanud on 02.05.2024 taotluses ning kohtuvaidlustes avaldanud, et kannatanud ja

tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS on pidanud läbirääkimisi kannatanu nõuete osas.

5.5. Tsiviilkostja Inges Kindlustus seadusliku esindaja XX kaudu on 02.06.2024 esitatud

seisukohtades ja taotluses palunud jätta hagi rahuldamata, kuid juhul, kui mingis osas hagi

rahuldatakse, siis paluvad nad viivise arvestust pidada alates kohtulahendi jõustumisest, mitte

hagi esitamisest. Kostja toob seisukohtadena välja, et kuigi Riigikohtu poolt antud suunise

alusel võiks põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks pidada 3000 eurot, on kostja on

valmis hüvitama mittevaralise kahjuna 6000 eurot, mille näol on tegemist kaks korda kõrgema

määraga kui Riigikohtu suunises esitatud. Seejuures on kostja hüvitise maksmisel arvestanud

1-24-707

nii vahetult surma pealt nägemisega kui ka lähedase tervisekahjustuste pealtnägemisega.

Samuti palub kostja edastada hageja arveldusarve number, millele nimetatud hüvitis summas

6000 (kuus tuhat) eurot üle kanda. Kostjale ei ole hageja arveldusarve numbrit esitatud,

mistõttu pole kostjal olnud võimalik 6000 eurot hageja kontole kanda, ehk kui hageja edastab

konto numbri ning kostja teostab 6000 eurose makse, siis palub kostja hagi rahuldamata jätta,

kuna õiglane hüvitis on hagejale tasutud. Viivise osas leiab kostja, et mittevaralise kahju

korral on kahju hüvitamine kohtu äranägemisel on igati õiglane ja mõistlik, kuid kohtu õiglase

äranägemise järgi on võimalik kahju hüvitada üksnes pärast vastavasisulise otsuse

teadasaamist ja jõustumist, mistõttu saab põhjendatuks pidada viivise arvestust alates

kohtuotsusest, arvestades lisaks ka seda, et kostjale pole esitatud hageja arveldusarve numbrit,

millele kohane hüvitis üle kanda, s.t viivise arvestus ei tohiks alata hageja arveldusarve

numbri esitamisest varem.

5.6. Kostja viide hageja hagiavalduse punktile 5.5, kus Riigikohus on lahendis nr 1-21-3082

leidnud, et hukkunu lähedasele tuleb mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks

pidada 3000 eurot: nimetatud lahendis küll hukkunu lähedased õnnetust ise pealt ei näinud,

kuid kohtu hinnangul peeti oluliseks äratuntavaks ning eriliseks asjaoluks surma saabumise

ebatavaliselt ränk viis. Lähedased olid hukkunuga väga lähedastes suhetes ja teadmine

hukkunu piinarikkast surmast põhjustas kannatanutele sügava emotsionaalse šoki ning

hingelise trauma. Lähedased nägid sündmuskohal vigastatud surnukeha ning pidid elama

teadmisega, et surm saabus raskelt ja piinarikkalt. Lähedastel tekkisid surma tõttu

stressihäired, mistõttu olid nad sunnitud võtma antidepressante ja käima kliinilise psühholoogi

vastuvõtul. See viide on tsiviilkostja hinnangul õige ja asjakohane, viidates, et arvestades ülal

viidatud riigikohtu lahendit, selles kirjeldatud lähedaste üleelamisi, siis ei ole praegusel juhul

hageja üleelamised oluliselt raskemad, s.t praegusel juhul ei saabunud surm nii rängal viisil,

kui ülal viidatud Riigikohtu lahendis on kirjeldatud – pigem vastupidi. Tsiviilkostja viitab ka,

et hagiavalduse punktides 5.3-5.4 esiletoodud lahendid ei ole praeguse juhtumiga võrreldavad

ega asjakohased, kuna nimetatud lahendites on hüvitised välja mõistetud välja teistel alustel

mitme erineva kahjuliigi eest (nt nii kannatanu enese tervisekahjustuse kui ka lähedase

hukkumise eest), kuid neid ei ole võimalik aluseks võtta. Samuti ei ole tsiviilkostja hinnangul

kohane tugineda lahenditele, kus põhjustaja on hagi ise õigeks võtnud, s.t lahendile, kus kohus

pole andnud oma nägemust õiglase hüvitise osas. Tsiviilkostja nõustub, et lähedase kaotus on

valulik, delikaatne teema ning sellega kaasnevad rohkemal või vähemal määral hingetraumad

ega soovi kuidagi hagejaga vaielda ega diskuteerida läbielatu emotsionaalse kahju üle, kuid

leiab, et teisalt on tegemist elulise riski realiseerumisega – iga elu lõpeb ükskord surmaga,

millega kaasneb lähedaste kaotusevalu. Tsiviilkostja toob välja, arvestades elulise riski

realiseerumise võimalust oli hukkunu ka ise vahetult enne pikka reisi Ameerikast Eestisse

koostanud testamendi, milles oli muuhulgas andnud täpseid juhiseid, kuidas tema matuseid

korraldada, hukkunu oli ettenägelikult sõlminud ka elukindlustuslepingu ning kahjuks tuleb

tõdeda, et kindlustatud risk realiseeruski ja matmisjuhiseid oli vaja ellu viia. Tsiviilkostja

viitab lisaks ka sellele, et hageja ja hukkunu elasid eraldi: hageja Eestis, hukkunu Ameerika

Ühendriikides. Eelnev tähendab, et igapäevast vahetut kokkupuudet neil ei saanud olla.

Kümned tuhanded kilomeetrid eraldasid neid teineteisest ning ajavööndi erinevuse tõttu võis

olla keeruline ka telefonvestluste pidamine, mistõttu võib arvata, et kokkusaamised olid

pigem harvad.

5.7. Kohtuvaidlustes kaitsja, mõistes kannatanute, eriti XX , valusaid ja sügavaid hingelisi

üleelamisi oma ema traagilisest hukkumisest, jättis detailselt analüüsimata liiklusõnnetuse

sündmuskohal avaldunud erandlikke asjaolusid, mööndes, et erandlikud asjaolud VÕS §134

lg 3 tähenduses esinesid. Kaitsja leidis, et kahju ulatuse hindamisel peab lähtuma siseriiklikust

regulatsioonist ning kohtupraktikast, viidates varasematele lahenditele eri astmete kohtutes.

1-24-707

Kaitsja toetas tsiviilkostja positsiooni, leides, et asjakohane ja põhjendatud mittevaralise kahju

hüvitis on 6000 eurot, lisades, et I. Kozlov järgis lubatud sõidukiirust, ei teinud ühtegi

liiklusohtlikku manöövrit, oli eelnevalt järginud sõiduki tehnokontrolli nõudeid ja I. Kozlov

sai ka ise raskeid tervisekahjustusi.

Kannatanu esindaja leiab, et õiglane hüvitis oleks suurusjärgus 25 000 kuni 30 000 eurot, kuid

jääb selle juurde, et kohus mõistaks välja õiglase hüvitise. Prokurör nõustus kannatanu

esindajaga.

5.8. Riigikohtu praktikast1 tulenevalt, on kohtul kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on

põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest

tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta. Kohtu volitus mittevaralise kahju hüvitamise

ulatuse määratlemiseks tuleneb VÕS § 127 lg-st 6, sama seaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaralise kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis

sama seaduse § 135 lg 2 kohaselt seab isikuõiguste rikkumise, sh tervise kahjustamisest

tuleneval juhul, mittevaralise kahju väljamõistmise sõltuvusse hüvitiseks makstava mõistliku

rahasummaga. VÕS § 134 lg 5 kohaselt peab arvesse võtma rikkumise raskust, ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

5.9. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures tuleb Riigikohtu2 praktika kohaselt järgida

põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata

poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

5.10. Riigikohtu praktikas on korduvalt avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist, sh

ulatust, iseloomustab tema objektiivne mittemõõdetavus. Nimetatust tulenevalt puudub

skaala, milline konkreetne hüvitise ulatus peaks isikule põhjustatud hingelist valu

leevendama. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude

tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille

suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele, olema kooskõlas kohtupraktikaga,

püüdes kannatanul mingilgi määral saada leevendust kuriteoga põhjustatud negatiivsetele

tagajärgedele ning korvates kuriteoga kaasnevat ühiskonna õiglustunde riivet.

5.11. Kohtupraktika, sh selle analüüsi3, kohaselt KarS § 423 asjades suurim hüvitis oli 15 000

eurot ja väikseim 500 eurot, keskmine hüvitis oli 6443 eurot ja mediaan 5500 eurot. Sama

analüüsi kohaselt kui liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus kannatanu, siis kohtud rahuldasid

kahel korral lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid kahel juhul jätsid

rahuldamata, leides, et puuduvad erandlikud asjaolud. Kahe rahuldatud nõude keskmine

hüvitis ja mediaan olid 9 500 eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot ja väikseim 4 000 eurot.

Olukorras, kus kannatanule tekitati raske, sh eluohtlik tervisekahjustus, rahuldasid kohtud 12

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mille keskmine hüvitis oli 5 933 eurot ja mediaan 5 500

eurot. Hüvitised jäid vahemikku 500 eurot kuni 15 000 eurot. 15 000 eurot mõisteti asjas, kus

süüdistatav tunnistati süüdi KarS § 423 lõike 1 järgi selles, et ta põhjustas liiklusõnnetuse,

millega sai raskeid tervisekahjustusi sõiduki tagaistmel olnud kannatanu. Kohus luges

1 Riigikohtu 23.02.2011 lahend 3-1-1-105-10

2 Riigikohtu 11.11.2021 lahend 1-20-3535

3 „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ – kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf

1-24-707

tõendatuks, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tagajärjel halvenes tema elukvaliteet

märgatavalt. Kannatanu ei saanud enam tööl käia, vajas igapäevaselt teiste abi, pidi käima

taastusravis ja vigastused tegid talle haiget. Kohus leidis, viidates Riigikohtu varasemale

analüüsile, et kannatanu 15 000 euro suurune nõue on mõistlik ja tuleb täielikult rahuldada.

Praegusel juhul on tsiviilkostja soov kokkuleppele mittevaralise kahju hüvitamises 6000 euro

ulatuses, mis kohtu hinnangul ei ole kogu kannatusi ja traumat analüüsides mõistlik

kogusumma mittevaralise kahju osas, arvestades lisaks Eesti Liikluskindlustuse Fondi

andmeid 2020. ja 2021. aastate kohta, teisi sarnaste asjaoludega kohtulahendeid ja ühiskonna

heaolu üldist taset (XX hagiavaldus lk 3-9).

5.12. Riigikohus on märkinud, et kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste

suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel

asjaoludel võrreldavad. Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab

mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja

asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Nagu maakohus menetletavas asjas

põhjendatult leidis, ei saakski kohtupraktika sellisel juhul edasi areneda. Mittevaralise kahju

hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti

arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise

kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste

asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees. Lisaks

nähtub eespool osutatud Riigikohtu praktikast, et mittevaralise kahju hüvitis saab olla

võrreldav üksnes selliste varasemate hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel.

Seega tulevad konkreetses kohtuasjas hüvitise määramisel võrdlusbaasina arvesse juhtumid,

mis on mittevaralise kahju hüvitist mõjutavate asjaolude poolest lahendatava kohtuasjaga

olulisel määral sarnased. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on n-ö

võrreldavusargument seda kaalukam, mida rohkem on kohtud varem sarnastel asjaoludel

hüvitisi välja mõistnud ja mida ühtlasem ning värskem on võrdluseks kasutatav

kohtupraktika. Kui varasem praktika põhineb üksnes väikesel arvul juhtumitel, võib selle

põhjal välja arvutatud kahjuhüvitise keskmine või mediaan oleneda liiga palju mõnest

eripärasest üksikjuhtumist ega pruugi peegeldada adekvaatselt kohtute kujundatud üldist

suundumust. Tuginedes mittevaralise kahju suuruse määramisel varasematele

kohtulahenditele, tuleb arvestada sedagi, kui palju aega on nende lahendite tegemisest

möödunud.4 Antud asjas leiti, et kuigi tsiviilkostja tasus kannatanule vabatahtlikult

liiklusõnnetuses saadud raske tervisekahjustuse eest mittevaralise kahju hüvitiseks 13 500

eurot, siis on mõistlik süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks veel täiendavalt välja

mõista 16 500 eurot, s.o kannatanule kogu mõistlik mittevaralise kahju hüvitis on 30 000

eurot. Käesolevas asjas on aga kannatanu XX lisaks enda rasketele tervisekahjustustele, läbi

elanud kannatusi seoses samas õnnetuses hukkunud ema surmaga ja abikaasa tekitatud raskete

tervisekahjustuste pealtnägemisega, mille mõju on kaitsja kohtuvaidluse punktis 99 kohaselt

mõistnud.

5.13. Ka siinkohal sekundeerib maakohus eelnevaga, kuna mittevaralise kahju hüvitise

suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud

hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut.5

Kohus viitab siinkohal hagiavalduses väljatoodule (XX hagiavaldus lk 3), mille järgi

4 Riigikohtu 22.04.2024 otsus nr 1-22-5835, p-d 32-34.

5 Riigikohtu 13.10.2017 otsus nr 1-16-5540p 31.

1-24-707

ühiskonna heaolu üldine tase on paranenud võrreldes 2016. aastaga (2017. aasta analüüsis

käsitleti 2016. aasta lahendeid) oluliselt – näiteks keskmine palk on tõusnud 1146 eurot 1448

eurole ehk 26%. Maakohus toob välja, et Statistikaameti andmetel on 2024. aasta 2. kvartalis

Eesti keskmine brutokuupalk 2007 eurot.6 Analüüsi käsitletavas osas vaadeldud

kohtulahendid tehti oktoobrist 2018 kuni augustini 2020, maakohus teeb otsuse aga

septembris 2024. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks 2018. aasta oktoobrist

ehk 2018. aasta 4. kvartalist kuni 2024. aasta 2. kvartalini 42,1% ning 2020. aasta augustist

ehk 2020. aasta 3. kvartalist 2024. aasta 2. kvartalini 40,7%.7 Keskmine brutokuupalk kasvas

44,58% aastatel 2018-2024 ning 37,25% aastatel 2020-2024.

5.14. VÕS § 134 lg 3 tingimusena toodud erandlike asjaolude kohta ei leidu käesolevast

kohtupraktikast lähtudes ammendavat loetelu. Riigikohus on leidnud, et lähedase kahju

hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 järgi võib esmajoones õigustada näiteks ruumiline lähedus

hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos

viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine, n-ö samas ohutsoonis

viibimine või hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi

või kahju tekitamise asjaolusid. Samuti pole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise

seisukohalt ainumäärav see, kas ja kui ruttu saab või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema

lähedane hukkus.8 Riigikohus leidis eelnevas lahendis, et ehkki aastatel 2016-2018/2020

tõusis Eestis nii elatus- kui ka hinnatase, kohtute määratud mittevaralise kahju hüvitised

liikluses saadud tervisekahjustuste eest hoopis vähenesid – ja seda lausa mitu korda.

Kolleegiumi hinnangul osutab eelmärgitu asjaolule, et ringkonnakohtu kasutatud analüüsis

kajastatud kohtupraktika võib olla suuresti mõjutatud üksikjuhtumitest ja selle põhjal

arvestatud keskmise hüvitise (ega mediaanhüvitise) suurus pole kuigivõrd esinduslik näitaja.9

Seega, et siinkohal jaatada VÕS § 134 lg 3 erandlike asjaolude tingimust, tuleks kõigepealt

kontrollida, kas hageja XX oli ruumilises läheduses hukkunuga ning kas ta nägi kannatanu

hukkumist. Liiklusõnnetuse ja sellele järgnevate sündmuste asjaoludest saab välja tuua selle,

et XX juhtis sõiduautot, mille tagaistmel istus kannatanu, s.o tema ema XX, kes õnnetuses

saadud vigastuste tõttu suri. Seetõttu saab jaatada hageja ruumilist lähedust hukkunule kahju

tekkimise ajal. Samuti nägi XX vahetult pealt liiklusõnnetuse tagajärgi ja hukkunu vigastusi

ning oma abikaasa läbielamisi (ämma surm, abikaasa ja XX enda tervisekahjustused). XX

nägi auto tagaistmel asetsevat hukkunut, kes ei liigutanud ega ei reageerinud hüüetele tema

suunas, vereloik põrandal. Samuti nägi kannatanu, kuidas sündmuskohale saabunud esimesed

abipakkujad üritasid kannatanut elustada ning kuidas hoolimata pingutustest kannatanu

elustamine soovitud tulemuseni ei viinud. Samuti tuleks siinkohal esile tuua need üleelamised,

mida kannatanu XX on pidanud pärast lähedase hukkumist läbi elama – eelkõige süüdistab

XX ennast selles, mis tema emaga juhtus, kuna ema tuli talle Eestisse külla. Samuti ei saa

jätta siinkohal ka tähelepanuta väga lähedassi suhted kannatanu XX ja tema ema, hukkunu

XXvahel, mistõttu elas kannatanu hukkunu surma väga raskelt üle.

Kannatanu XX ütlustest (vt ka otsuse punkt 3.5; I kd, tl 166-169) nähtub, et XXoli tiigriema,

kes oli alati olemas ja võitles tema eest, oleks tahtnud igapäevaselt mitu korda suhelda, aga

suheldi 3-4 korda nädalas. Kannatanu usaldas oma ema kogu elu ning on veetnud 19 kuud

6 Eesti Statistika. Keskmine brutokuupalk. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-

toojoukulu/keskmine-brutokuupalk.

7 Eesti Statistika. Tarbijahinnaindeks. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/

tarbijahinnaindeks.

8 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-08.

9 Riigikohtu 22.04.2024 otsus nr 1-22-5835, p 42.

1-24-707

selleks, et saada jälle funktsioneerivaks inimeseks. Jala murdmine, selgroo purustamine ja

asjaolu, et 4 kuud ei saanud kõndida ja 7 kuud oli jalas lahtine haav, ei ole võrreldavgi

sellega, mida põhjustas ema kaotus ta perekonnale. Ema suri samal hetkel, kui ta püüdis oma

naise elu päästa. Jätkuvalt esinevad mälupildid, kuidas auto seest välja nägi, püüdes aru saada,

mis emaga juhtus, kuidas ta suri. On ema auks teinud Unetõstja auhinna (Dream Lifter Prize),

toetamaks superemasid.

Liiklusõnnetus on kõige hullem asi, mis temaga on kunagi juhtunud, mistõttu on koostatud ka

päevik üleelamistest (I kd, tl 143-159). Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 169-170) kohaselt on

liiklusõnnetus põhjustanud XX-ile trauma, kuna ta oli seal kohal, roolis ning ta elab juhtunut

jätkuvalt läbi.

Kohus leiab, et siinkohal saab jaatada erandlike asjaolude olemasolu.

Samuti tuleb VÕS § 134 lg 3 sätestatud erandlike asjaolude esinemist hinnata ka hagiavalduse

teise aluse puhul – abikaasa XX kannatuste nägemisest nii sündmuskohal kui ka haiglas,

tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel. Kohus leiab, et ka siinkohal saab jaatada ruumilise

läheduse esinemist kannatanuga kahju tekkimise ajal, kuna liiklusõnnetuse ajal oli XX

sõiduauto juht ja kannatanu XX istus juhi kõrvalistmel. XX nägi, milliseid vigastusi oli

kannatanu XX liiklusõnnetuse tagajärjel saanud, püüdis neid fikseerida, kuulis valjukarjeid

ning XX elas läbi koos XX-iga kannatusi, mis olid seotud XX surma pealtnägemisega. Pärast

liiklusõnnetustest saadud vigastusi oli XX taastumisperiood pikk. Samuti on siinkohal oluline

välja tuua ka see asjaolu, et kannatanu XX näol oli tegemist kannatanu XX abikaasa ja laste

emaga ning tema kannatuste ja pika taastumisperioodi nägemine suurendas XX üleelamisi ja

kannatusi. XX oli XX taastumisperioodi ajal igapäevaselt kannatanuga koos ning elas koos

kannatanuga juhtunut ja tema kannatusi raskelt üle. Seetõttu saab ka siinkohal jaatada

erandlike asjaolude olemasolu.

Erandliku asjaoluna esineb siinkohal nii hukkunu kui ka kannatanu kannatuste nägemise osas

ka XX heaolu oluline langus – tal on pärast õnnetust posttraumaatiline stressihäire, raskused

stressiga toimetulekul, krooniline suhtestress perekonnas, rahutus Eestis viibimisel, usalduse

puudumine Eesti autojuhtide vastu, suur ärevus ja mure üldise turvalisuse ja heaolu pärast

ning ka juba eelnevalt mainitud süütunne ema surma pärast. Kõik eelnevalt mainitud asjaolud

on suuresti mõjutanud kannatanu heaolu liiklusõnnetusele järgnenud ajal – heaolu oluliselt

langetanud ning nende asjaolude esinemise või nende raskuse suurenemise üheks põhjuseks

saab kahtlemata pidada neid üleelamisi, mida hageja pidi kannatama seoses ema surmaga ja

abikaasa kannatuste nägemisega nii sündmuskohal kui ka haiglas.

5.15. Järgnevalt hindab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurust. XX esindaja on

hagiavalduses toonud välja, et hukkunud kannatanu lähedasena ja teise kannatanu abikaasana

võiks mittevaralise kahju hüvitis olla suurusjärgus 25 000 kuni 30 000 eurot. Selline nõue on

märgatavalt suurem, kui kohtu poolt rahuldatud nõuetes. Maakohtu lahendis 1-18-3788

määras Viru Maakohus ettevaatamatusest sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki

käitumisnõuete rikkumise puhul liiklusõnnetuses hukkunu lähedase isiku mittevaralise kahju

nõude rahuldatuks ja isikule määrati 4 000 eurot hüvitist. Seal olukorras luges kohus

erandlikuks asjaoluks kannatanu ja lähedase isiku 60 aastat kestnud kooselu ja lähedase isiku

heaolu olulist langust. Maakohtu lahendis 1-18-4653 otsustas Harju Maakohus hukkunud

isiku isale määrata 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks, erandlike asjaoludena tuvastas

kohus selle, et isa käis iga päev oma poega haiglas vaatamas, süda seiskus isa juuresolekul

ning isa andis loa elutoetavate seadmete väljalülitamiseks.

1-24-707

5.16. XX-il tekkisid ema surma tõttu psühhiaatrilised probleemid, mistõttu saab eeldada, et

kannatanul on esinenud üleelamised ja VÕS § 134 lg 3 on kohaldatav.10 I. Kozlovi poolt

liiklusnõuete rikkumise tagajärjel kaotas oma elu üks inimene ning raskelt kannatada said

kaks inimest. Lähedase surm on fakt, mis tekitab hingelise trauma ja kahjustab lähedaste, eriti

väga lähedaste nagu laste psüühikat kogu eluks. Hingeline rahulolu ja tasakaal, millele peaks

olema õigus igal inimesel, olenemata vanusest, on kannatanul häiritud, eriti olukorras, kus

surma on saanud ema. Ilmselgelt kõige raskem kui pigem võimatu on saada üle oma ema, kes

ilmale tõi ja kasvatas, surmast. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju

hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati

kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi (või ka nt lepingu rikkumise

tõttu) vastutab kostja tekitatud kahju eest. Muudel juhtudel näeb VÕS § 134 ette, et

mittevaraline kahju hüvitatakse täiendavaid kriteeriumeid arvestades. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada mingilgi määral

kuriteo negatiivseid tagajärgi ja võimaldab korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis

kuriteoga kaasneb.11 Lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 järgi võib esmajoones

õigustada näiteks ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt

autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu

pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis olemine). Samas kohtuotsuses nimetati võimalike

erandlike asjaolude hulgas ka hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud

hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid.12

5.17. Isik, kes mh ka ettevaatamatusest ignoreerib kehtivaid liiklusnõudeid, olles suurema ohu

allika käitlejaks, ning põhjustab oma süülise käitumisega ühe inimese surma ja kahe inimese

rasked tervisekahjustused, peab arvestama sellega, et temalt võidakse välja mõista

kannatanu(te) kasuks lähedaste hukkumisega seotud tsiviilhagid nii varalise kui mittevaralise

kahju katteks. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel mittevaralise kahju tekitamine on piisav, et

lugeda kahju tekkinuks erandlikel asjaoludel. Järelduse hukkunu lähedaste iseäranis

traumaatiliste üleelamiste kohta saab teha ainuüksi XX surma saabumise ebatavaliselt rängast

viisist. Surma saabumise asjaolud konkreetsel juhul selle piiri, mille puhul saab väita, et

juhtunu mõju hukkunu lähedastele on tavapärasest raskem. Elu kaotamine nii traagilisel viisil,

nagu ilmneb tuvastatud faktikogumist, ei ole tavapärane. Muuhulgas kannatanu ütlustest,

mille kohaselt on tal tänaseni meeles ema surmast teavitanud naisterahva juustel olnud

lumehelbed, nähtub kohtu hinnangul kogumis kohtuistungil tajutuga juhtunu laastav mõju

kannatanule. Ei ole alust kahelda, et kannatanut jääb vaevama teadmine ema hukkumisest

tavatult kohutaval viisil ja süütunne, et ema tuli kannatanule külla ning õnnetus leidis aset

kannatanu juhitud sõidukiga. Kohus leiab, et see äärmiselt häiriv teadmine lisandub

kannatanute leinakogemusele ja võimaldab praeguses asjas jaatada VÕS § 134 lg-s 3

nimetatud erandlike asjaolude olemasolu. Samuti tuleb silmas pidada, et I. Kozlov rikkus

liiklusnõudeid ettevaatamatusest ja sai ise õnnetusest raskeid tervisekahjustusi. Samas märgib

kohus, et I. Kozlovi käitumises puuduvad nii raskendavad kui ka kergendava asjaoluna

puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuistungil avaldatu põhjal tekkis kohtul siseveendumus, et isik ei

ole enda poolt toimepandud teost ja selle tagajärgede ränkusest tõeliselt aru saanud. Enese

distantseerimine võib olla tingitud küll vaimsest kaitsereaktsioonist – kui ei mäleta ja puudub

valmisolek kogetut omaks võtta – ei muuda see siiski kannatanule avalduvat asjaolu, et Igor

Kozlovile ei ole liiklusõnnetus füüsiliste tagajärgede kõrval muud mõju avaldanud.

10 Riigikohtu 27.10.2010 otsus nr 3-1-1-57-10 (1-09-5386).

11 Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus nr 1-10-350, p 12.

12 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-08, p 17.

1-24-707

5.18. Kuigi kohus möönab, et eelpool analüüsitud hüvitised on märgatavalt väiksemad sellest,

mida hageja käesoleva hagiavalduse raames on välja toonud, siis XX avaldus põhineb

hukkunu ehk ema surma ja kannatanu ehk abikaasa kannatuste pealtnägemisele ehk

mittevaraline kahju on seotud kahe XX-ile väga lähedase inimesega, olukorras, kui ta ise

viibis liikumatult sõidukis. Kui võtta aluseks see, et XX-il oli ruumiline lähedus abikaasaga

kahju tekkimise hetkel, ta nägi kannatanu vigastusi ning oli ka terve perioodi jooksul, millal

kannatanu vigastustest taastus, kannatanu kõrval, siis saab siinkohal juba tuua esile mitmeid

sarnasusi Harju Maakohtu kohtuotsusega 1-18-4653. Seetõttu ning eelnevaid asjaolusid

arvesse võttes on igati mõistlik pidada juba ainult nende üleelamiste puhul õigustatuks

määrata mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot, millega nõustus ka Tallinna

Ringkonnakohus, jättes Harju Maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni

rahuldamata. Käesolevas asjas nägi kannatanu XX pealt oma abikaasa XX kannatusi ja

läbielamisi, arvestades seda, et tal oli ka ruumiline lähedus kannatanuga kahju tekkimise ajal.

Samuti oli XX-il ruumiline lähedus hukkunuga kahju tekkimise ajal, ta nägi hukkunut kohe

pärast õnnetust, hukkunu elustamiskatseid, XX süüdistab ennast ema surmas ning tal oli väga

lähedane suhe oma emaga enne tema hukkumist. Kohus leiab, et ainuõige ja mõistlik oleks

käesoleval juhul määrata mittevaralise kahju hüvitiseks rohkem kui 15 000 eurot. Arvestades,

et tegemist on 2024. aastaga (õnnetus leidis aset 26.11.2022), s.t eelmainitud kohtuotsusest on

möödas 6 aastat, siis tarbijahinnaindeks 2018. aasta 4. kvartalist 2024. aasta 2. kvartalini on

tõusnud 42,1% ja 2022. aasta 4. kvartalini 32,4%13, seega oleks käesoleval juhul kohtuotsuse

tegemise aja seisuga mõistetav hüvitis 21 315 eurot. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka seda,

et on kaks, mitte üks mittevaralise kahju hüvitamise alust – kannatanu ema surm ja kannatanu

abikaasa kannatused – ning need leidsid aset samal ajal. XX kaotas ühes õnnetuses oma ema,

nägi pealt tema elustamist ja oli tema hukkumise hetkel ruumilises läheduses ning samuti

samal ajal elas XX üle elama ka need kannatused, nähes oma abikaasat eluohtlikus olukorras

ja olles tema kõrval terve taastumisperioodi ajal ning nähes oma abikaasa kannatusi ja

läbielamisi seoses surmaga lõppenud liiklusõnnetusega, saab jaatada, et nende sündmuste

samal ajal toimumine ja pealtnägemine suurendas suurel määral kannatanu XX kannatusi ja

üleelamisi. Kohtu hinnangul on läbielatu raskust silmas pidades mõistlik määrata kannatanu

XX poolt mittevaralise kahju hüvitiseks seoses ema surma ja abikaasa kannatuste

pealtnägemisega 20 000 eurot.

Kohus, analüüsides kaitsja ja tsiviilkostja põhjendusi esitatud hagiavalduse ja ülejäänud

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas, leiab, et need põhjendused on kannatanu

läbielamisi ja kannatusi pisendavad. Tsiviilkostja poolt väljatoodud asjaolud, kui ränk oli

saabunud surm, kui lähedased olid suhted kannatanu ja hukkunu vahel, kui tihti nägid

kannatanu ja hukkunu teineteist, kas hukkunu oli sõlminud elukindlustuslepingu ja koostanud

testamendi või mitte ning kui raskelt on kannatanu ema surma ja abikaasa kannatusi läbi

elanud, milline trauma on tekkinud kannatanule ja kuidas ta eluga edasi toimib, ei ole

faktiliselt hinnatavad ja veel vähem saab seda hinnata kõrvaline 3. isik – seda teab ja saab

tunda ainult kannatanu, kes traumat ja kannatusi ise läbi elas. Surm on tõepoolest elu osa,

kuid surma saabumine viisil, nagu käesolevas süüdistuses on ette heidetud, ei ole loomulik

„elulise riski realiseerumine“. Selline praktika, et liikluses osaledes ja suurema ohu allikat

käsitledes peaks surma saabumine olema n-ö ettenähtav ja arvestatav, ei ole kindlasti heade

kommetega kooskõlas ja on taunitav. Kohus nõustub kaitsjaga, et USA kohtupraktikat ega

seadusandlust tõepoolest aluseks võtta ei saa, kuid ei nõustu kaitsja väitega, nagu ei oleks

13 Eesti Statistika. Tarbijahinnaindeks. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/

tarbijahinnaindeks.

1-24-707

kannatanu ema surma saabumise puhul olnud tegemist „äärmiselt raske ja piinarikka surma

saabumisega“. Samuti ei nõustu kohus sellega, et asjaolud – samas ohutsoonis viibimine

mõlema lähedasega ja süütunne ema ees, kes oli talle külla tulnud – ei ole käsitletavad

eraldiseisvate erandlike asjaoludega ning need oleks justkui hõlmatud ema elustamise ja

abikaasa kannatuste nägemisega (õnnetuspaigal, haiglas, kodus). Kohtud on mitmel korral

viidanud ohutsoonis viibimisele kui eraldiseisvale asjaolule. Samuti ei saa süütunde asjaolu

hõlmata eelnevaga, kuivõrd süütunne ema surma puhul ei pruugi psühholoogiliselt tekkida

koheselt õnnetuspaigas, vaid pärast seda.

Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kahju XX-ile on tekitatud Igor Kozlovi poolt

süülise käitumise tulemusena, kannatanul on seoses süüdistatava süülise käitumise

tagajärgede näol tekkinud hingelised üleelamised, vaimse ja füüsilise tervise probleemid,

regulaarne vajadus psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele abile ja ravile, toetusele ning

kannatanu nägi pealt oma väga lähedase pereliikme – ema – surma ja oma abikaasa

läbielamisi ning tegemist ei olnud loomuliku surmaga.

Lisaks sellele arvestab maakohus veel kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu,

süüdistatava süü astet ja süüdistatava varalist olukorda. Samuti peab maakohus silmas, et

mittevaraline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Teiselt poolt on mittevaralise kahju

hüvitise määramise puhul tegemist riigi poolt kannatanule pakutud tsiviilõigusliku kaitsega ja

kohtu arvates peab see kaitse olema tõhus, tõsiseltvõetav, mitte et tegemist oleks sümboolse

hüvitisega.

Süüdistatava majanduslik seisund on stabiilne, ankeedi kohaselt töötab Igor Kozlov SEB

Pangas, arvesse võttes ka asjaolu, et nõue on solidaarselt ka kindlustusandja vastu, ei ole

kohtule esitatud andmete pinnalt alust arvata, et nõude rahuldamine oleks süüdimõistetu

suhtes ülemäära koormav.

Maakohtule on jäetud diskretsiooniõigus hinnata mittevaralise kahju ulatust. Kohus leiab, et

summa, mis õige ja õiglane, arvestades süüdistatava süü suurust ja varalist seisundit,

kannatanute poolt läbielatud psühholoogilise trauma ulatust, pöördumatust ning ajalist, sh

tulevikku ulatuvat kestust, ning liikluskindlustusega kokkulepitud varalise kahju ja osalise

mittevaralise kahju hüvitamist, on 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. Nimetatud summa ei

ole juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu

rikastumissoovi väljendusena.

5.19. Viivise osas viitab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 367,

mille kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §

113 lg 2 näeb ette: „Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud

vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1

sätestatud ajast.“

Riigikohus on toonud välja, et väär on selline seisukoht, et kannatanu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudelt saab VÕS § 113 lg 1 järgset viivist arvestada alles kohtuotsuse jõustumise

1-24-707

hetkest.14 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus süüdistatav ja tsiviilkostja saavad

mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi esitamist, saab viivisearvestuse

algusajaks lugeda hagi esitamise aja (RKKK 07.10.2022, 1-21-3082/28, p 32, vt ka RKTK

13.11.2017, 2-14-62732/124, p 23). XX lepinguline esindaja Indrek Sirk on taotlenud viivise

väljamõistmist hagi menetlusse võtmisest, s.o hiljem, kui hagi esitati, s.t tegemist on ajaga,

mil oli hagi teada ka süüdistatavale ja tsiviilkostjale. Seega saab viivise arvutamise algusaega

pidada alates 06.05.2024.

Tuleb tähelepanu pöörata ka VÕS § 113 lg-le 4, mille kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist

aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest,

mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Asjaolu, et tsiviilkostja (ega ka

süüdistatav) ei saanud täita hüvitise maksmise kohustust, kuna arvelduskonto number on

puudu hagiavaldusest, ei oma käesoleval juhul tähtsust – kohustuse täitmisel tuleb

arvelduskonto numbrit küsida kohustatud isikul ise.

Seega tuleb viivist arvata viivisenõue alates hagi menetlusse võtmise hetkest, so alates

06.05.2024 ning kohus mõistab viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestades

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära

alates 1. juulist 2024 ehk 4,25%, s.o summas 1275 eurot, ning edasi protsendina, s.o 8%

aastas, põhinõudest.

VI Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks ekspertiisikulud, teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, asjatundja kulu ja kannatanu esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu.

Ekspertiiside, surnu ekspertiis ja isiku ekspertiisiaktid ning liiklustehnilise ekspertiisi, osas

märgib kohus, et need olid läbi viidud tõendamisvajadusest tingitult. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud,

on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri

2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisid on kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna

selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises

kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetas

süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud

jätta süüdistatava kanda täies mahus, kogusummas 875 eurot.

KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Igor Kozlovi välja mõista menetluskuludena

riigituludesse § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1230 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel

seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 875 eurot; asjatundjale KrMS § 175

lg 1 p 2 alusel makstud tasu summas 200 eurot, kokku 2305 eurot.

Tunnistajale XX tekkinud kulud summas 159,67 eurot jätab kohus riigi kanda.

Igor Kozlovi poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilvele makstud tasu summas 16

14 Riigikohtu 22.04.2024 otsus 1-22-5835, p 52.

1-24-707

834,53 eurot jätab kohus Igor Kozlovi kanda.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis

tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud, peale tunnistaja XX

tekkinud kulusid, süüdistatavalt välja mõista täies mahus.

Kannatanud lepingulisele esindajale makstud 9166,78 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul on

see summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Kohtuistungi protokollist ja kohtule

esitatud menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud

tsiviilhagi menetlemisega, kulud on olnud vajalikud ning mõistlikud. Tsiviilhagi rahuldamine

tingib nimetatud kulude väljamõistmise solidaarselt Igor Kozlovilt ning tsiviilkostja Inges

Kindlustus AS-ilt.

Kannatanutele tekkinud menetluskulude osas kuulub väljamõistmisele Igor Kozlovilt ja

tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt kannatanute XX ja XX kasuks menetluskulude nõudelt

summas 9166,78 eurot seadusest tulenev viivis, VÕS § 113 sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised kanda XX arveldusarvele.

Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstavatesse kuludesse leiab kohus, et kuivõrd

tegemist ei ole riigi tuludesse makstavate menetluskuludega, ei saa kohus kohaldada KrMS §

180 lg 3 sätestatud võimalusi, s.o jätta osa neist riigi kanda või määrata nende tasumist ositi,

kuivõrd riik ei ole neid kulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik

Pärnu Maakohtu 03.09.2024 kohtuotsus jõustus osaliselt, Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2024

tühistatud Pärnu Maakohtu 3. septembri 2024 otsus osaliselt.