2-22-13594/155 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13594

Kohtuasi

X avaldus C vastu alaealise lapse Y suhtes lapsega

suhtluskorra muutmiseks

C avaldus X vastu alaealise lapse Y suhtes lapsega

suhtluskorra muutmiseks ja lapse Y suhtes ühise

hooldusõiguse taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I/puudutatud

isik

III

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo

Karon

Puudutatud

isik

II/Avaldaja

II

C

(isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Heidi Rajamäe-Parik

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa

Valitsuse kaudu ja Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud C täiendavad tõendid.

2. Jätta rahuldamata C esitatud taotlus ekspertiisi määramiseks.

3. Rahuldada C määruskaebus osaliselt.

3.1. Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti

järgmiselt: Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse alates reedest

pärast koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast

huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni. Punktis sätestatud

2-22-13594

suhtluskord kehtib kooli ajal. Kooliajana tuleb mõista õppeaasta neid nädalaid,

mil ei ole jõulu- ega suvevaheaeg.

3.2. Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.3.

järgmiselt: Juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet isaga suvisel vaheajal

ärajäänud kohtumise asendamiseks muul ajal, asendatakse ärajäänud aeg

arvestusega, et ärajäänud kohtumise asendusaeg lõpeb 31.08 kell 20:00.

Asenduse kestus sõltub ärajäänud kohtumise pikkusest ning arvestatakse 31.08

kuupäevast tagasi. Asenduskohtumisele võtab isa lapse ema elukohast

kohtumisele eelneva päeva õhtul kell 20.00. Sama punkti esimest lauset

täiendada järgmiselt: Juulis ja/või augustis veedab laps isaga vähemalt kaks

nädalat vanemate kokkulepitud ajal.

3.3. Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.4.

järgmiselt: Juhul, kui vaheajas on paaritu arv päevi, loetakse pikemaks selle

vanema suhtluskorra periood, kelle juures viibib laps vaheaja teisel poolel.

3.4. Muuta Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.6. viimast

lauset ja sõnastada see järgmiselt: Täpsema aja ja koha lepivad kokku laps ja

eemalolev vanem.

3.5. Täiendada Harju Maakohtu 18.04.2024 määruse resolutsiooni punkti 3.8.

järgmiselt: Ema ei vii last reisile käesolevast määrusest tuleneval isa

suhtluskorra ajal suve- ega jõuluvaheajal.

4. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus muutmata.

5. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1. Jätta rahuldamata C avaldus lapse Y viibimiskoha ja hariduse osas vanemate

hooldusõiguse taastamiseks ning alternatiivne avaldus lapse viibimiskoha ja

hariduse osas vanemate hooldusõiguse taastamiseks ning taastatud osas

ainuhooldusõiguse andmiseks Cle.

5.2. Rahuldada osaliselt X ja C avaldused lapsega suhtlemise korra muutmiseks.

5.3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-

7980 kehtestatud Y (edaspidi laps) suhtluskorda Xga (edaspidi ema) ja Cga

(edaspidi isa) (ühiselt vanemad) ning kehtestada alljärgnev suhtluskord:

5.3.1. Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse alates reedest pärast

koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast

huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni. Punktis sätestatud

suhtluskord kehtib kooli ajal. Kooliajana tuleb mõista õppeaasta neid

nädalaid, mil ei ole jõulu- ega suvevaheaeg.

5.3.2. Laps on emadepäeval ja ema sünnipäeval emaga ning isadepäeval ja isa

sünnipäeval isaga alates selle päeva kella 11.00-st või alates koolipäeva

lõpust, kui tegemist on koolipäevaga, kuni järgmise päeva kella 11.00-ni või

koolipäeva alguseni, kui tegemist on koolipäevaga.

5.3.3. Juulis ja/või augustis veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat vanemate

kokkulepitud ajal. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedab laps isaga

juuli esimese täisnädala ja teise täisnädala. Kui lapsel on ajal, mil ta peab

viibima isaga, suvelaagrid või muud sarnased tegevused, peab isa last sel

ajal sinna lubama, kuid isaga veedetav aeg tuleb sel juhul asendada juuli

või augusti jooksul. Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates

suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni

suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni. Juhul, kui vanemad ei

saavuta kokkulepet isaga suvisel vaheajal ärajäänud kohtumise

asendamiseks muul ajal, asendatakse ärajäänud aeg arvestusega, et

ärajäänud kohtumise asendusaeg lõpeb 31.08 kell 20:00. Asenduse kestus

2-22-13594

sõltub ärajäänud kohtumise pikkusest ning arvestatakse 31.08 kuupäevast

tagasi. Asenduskohtumisele võtab isa lapse ema elukohast kohtumisele

eelneva päeva õhtul kell 20.00.

5.3.4. Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps

esimese poole vaheajast emaga ja teise poole vaheajast isaga, paaritul aastal

on laps esimese poole vaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Laps

viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale

eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella

20.00-ni. Juhul, kui vaheajas on paaritu arv päevi, loetakse pikemaks selle

vanema suhtluskorra periood, kelle juures viibib laps vaheaja teisel poolel.

5.3.5. Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures on ta

haigestunud. Ajal, mil laps on haige, tavapärane suhtluskord ei kehti.

Lapse haigestumisest tuleb teavitada teist vanemat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Kui laps on haigestunud isa juures ning ei ole isa

suhtlemiskorra lõppedes tervenenud, peab isa lubama lapse ema juurde,

kui laps selleks soovi avaldab.

5.3.6. Lapse sünnipäeval peab vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale

viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsema

aja ja koha lepivad kokku laps ja eemalolev vanem.

5.3.7. Laps võib sidevahendiga suhelda vanemaga ka teise vanema suhtluskorra

ajal ning lapsega koos aega veetev vanem ei tohi teha selleks lapsele

takistusi.

5.3.8. Kummalgi vanemal on õigus minna lapsega kord aastas kuni

kahenädalasele välisreisile. Reisi toimumisest teavitab vanem teist vanemat

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne reisi

toimumist. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Käesolevas punktis

sätestatu ei takista vanemal lapsega täiendavalt välismaale reisimist enda

suhtluskorra ajal. Kumbki vanem on kohustatud lapsele reisimiseks kaasa

andma lapse ID-kaardi või passi. Ema ei vii last reisile käesolevast

määrusest tuleneval isa suhtluskorra ajal suve- ega jõuluvaheajal.

5.3.9. Vanemad tagavad lapse huviringides osalemise ajal, millal laps on

suhtluskorra alusel temaga. Ärajäänud suhtluskordi ei asendata, kui laps

ei ole selleks ise soovi avaldanud.

5.3.10. Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata

ajal, kui laps seda soovib.

5.3.11. Isa suhtluskorra alguses toob lapse ema juurest, koolist või

huvitegevuse kohast isa, isa suhtluskorra lõpus toob lapse isa juurest tagasi

ema.

5.4. Kohtumäärus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.

5.5. Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

6. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

2-22-13594

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (ema) esitas 19.09.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta C (isa) ja nende

ühise lapse Y (laps) vahelist suhtluskorda. Ema täiendas avaldusi 15.09.2022 ja 09.12.2022.

2. Lapse ja isa suhtluskord on reguleeritud Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2020

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-7980. Avalduse kohaselt ei võimalda kehtiv suhtluskord

täita lapsel kohustusi kooli ja huviringide ees ega areneda oma valitud erialadel. Ema väitel

käsitleb isa last nagu omandit ega võimalda lapsel areneda. Laps õpib XXX XXX erialal ja

XXX viiulit. Laps soovib isaga suhelda, kuid soovib käia trennides, laagrites ja sünnipäevadel

ka ajal, mis langevad isa suhtluskorra ajale.

3. Ema vaidles isa avaldustele suhtluskorra muutmiseks vastu.

4. Isa esitas 24.04.2023 avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks lapse viibimiskoha ja

haridusküsimuste osas ning avalduse täienduse varasemalt esitatud suhtlemiskorra muutmise

avaldusele.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 30.01.2023 seisukoha, milles pooldas

suhtluskorra muutmist, kuivõrd see ei vasta enam lapse huvidele. Lapse esindaja leidis, et

põhjendatud on muuta suhtluskorda selliselt, et lapsel on alati õigus osaleda kooli, eriala ja

huviringidega seotud üritustel, laagrites, kursustel, reisidel. Lapse esindaja pidas põhjendatuks

avalduses esitatud ettepanekut muuta suhtlust suvistel vaheaegadel. Muus, sh isa ja lapse

suhtluse vähendamise osas, ei pidanud lapse esindaja ettepanekuid põhjendatuks.

6. Isa esitas 13.02.2023 seisukoha, milles vaidles avaldusele vastu ning esitas vastuavalduse,

milles taotles suhtluskorra määramist 50/50 põhimõttel. Isa väitis, et ema mõjutab last ning

piirab lapse võimalusi isaga kohtuda.

7. Eestkosteasutus esitas 15.02.2023 kohtule seisukoha, mille kohaselt kehtiv suhtluskord ei

arvesta enam lapse huvidega ning vajaks muutmist lähtuvalt lapse east ja vajadustest. Isa ei

oska arvestada lapse soovide ja vajadustega, aga samuti lapse kohustustega seoses kooli,

huvialaringidega, aga ka vaba aja veetmise osas. Eestkosteasutus toetas ema avaldust.

8. Isa esitas 24.04.2023 avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks lapse viibimiskoha ja

haridusküsimuste osas ning avalduse täienduse varasemalt esitatud suhtlemiskorra muutmise

avaldusele.

9. Eestkosteasutus leidis, et ühise hooldusõiguse taastamine või lapse viibimiskoha ja

haridusküsimuste osas isale üleandmiseks ei ole põhjendatud. Vanemate vahelised

erimeelsused on liiga ulatuslikud, et võtta vastu ühiseid otsuseid ning ühine hooldusõigus ei sea

esikohale lapse huvisid.

2-22-13594

10. Lapse esindaja muudatuste tegemist hooldusõiguslikes küsimustes ei toetanud. Laps on

rahul ema tehtud otsustega, kuna need on kooskõlas lapse soovidega.

11. Ema vaidles isa avaldusele vastu.

12. Isa esitas 01.02.2024 toimunud kohtuistungil alternatiivse avalduse, mille kohaselt peaks

lapsega suhtlemiskord olema võrreldes varasema suhtluskorraga peegelpildis. Ema ja

eestkosteasutused vaidlesid sellele vastu.

13. Asjas arvamuse andnud AA tõi esile, et laps soovib isaga suhtlemist jätkata ning soovib

arendada oma oskusi keerukate olukordadega toime tulemiseks. Emaga suhtlemise osas laps

ärevust ei ole väljendanud. Lapse kognitiivne võimekus on piisavalt arenenud otsustamaks,

millisel viisil ta oma suhteid vanematega korraldada soovib ja lapse sellekohased soovid on

adekvaatsed ning tema huvidega kooskõlas. Laps soovib elada koos emaga ning vabast tahtest

kohtuda isaga. Laps sooviks kohtuda isaga kord kuus nädalavahetustel ja koolivaheaegadel

sagedamini.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Harju Maakohus jättis 18.04.2024 määrusega isa avalduse lapse viibimiskoha ja hariduses

osas ühise hooldusõiguse taastamiseks rahuldamata ning rahuldamata ka avalduse lapse

viibimiskoha ja hariduse osas ühise hooldusõiguse taastamiseks ja taastatud osas

ainuhooldusõiguse andmiseks isale. Harju Maakohus rahuldas osaliselt ema ja isa avaldused

lapsega suhtlemise korra muutmiseks ning kehtestas uue suhtluskorra. Vanemate

menetluskulud jättis kohus vanemate kanda ning lapse esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi

kanda.

15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vanemate erimeelsused, nendevahelised

konfliktsed suhted ning puuduv koostöö ei võimalda taastada ühist hooldusõigust. Sellises

olukorras soodustaks hooldusõiguse taastamine veelgi suuremas ulatuses vanemate vaheliste

konfliktide tekkimist, mis ei ole lapse huvides. Põhjendatud ei ole anda ka hooldusõigust

taotletud küsimustes isale, sest menetluses ei ole tuvastatud ühtegi kaalukat argumenti, mis

viitaks sellele, et lapse ema ei oleks hooldusõigust täitnud lapse huvide vastaselt. Asjaolu, et

ema ei ole alati taganud suhtluskorra täitmist, ei ole ema ainuhooldusõiguse lõpetamise aluseks.

Laps on kohtule korduvalt avaldanud, et soovimatus isaga vastavalt suhtlemiskorrale suhelda

on põhjustatud isa käitumisest, lapse kartusest isa emotsioonide ees. Laps on kohtule

ärakuulamistel kirjeldanud olukordi, milles laps on isaga kohtumisel olles tundnud ebakindlust

ja hirmu. Laps õpib selliste olukordadega toimetulekut psühholoogi abiga.

16. Isa oskused lapsega suheldes vajavad parandamist ning kohus on esialgse õiguskaitse korras

teinud isale ettekirjutuse psühholoogi juurde nõustamisele minekuks, et õppida kontrollima

oma emotsioone, teadvustada probleeme ja muuta oma suhtumist ja käitumist, et suhelda last

teda kahjustamata.

17. Kohus tegi tulenevalt lapse vanusest ja elukorraldusest muudatusi suhtluskorras. Laps

väljendas ebakindlust isaga suhtlemisel nii kohtule, lapsele määratud esindajale, omavalitsusele

kui ka temaga tegelenud spetsialistidele. Kliiniline psühholoog AA on leidnud, et lapsel on hea

kognitiivne võimekus ning laps on võimeline mõistma, milliseid suhteid ta oma vanematega

soovib. Samal seisukohal olid ka lapsele määratud esindaja ja lapse heaolu spetsialistid. Kohus

leidis, et kuigi laps on piisaval arengutasemel, et oma suhtluse korraldamist vanematega

otsustada, ei saa jätta kogu vastutust vanematega suhtlemisel lapse õlule. See ka ei oleks

2-22-13594

kooskõlas PkS § 142 lg-ga 21. Seega määras kohus kindlaks uuendatud suhtluskorra, mis

arvestab paremini lapse vajadustega, sh suurenenud otsustusvõimega oma aja korraldamise üle.

Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt ka suhtluskorraks kindlaks määramata aegadel.

18. Maakohus määras resolutsiooniga:

1. Jätta rahuldamata C avaldus lapse Y viibimiskoha ja hariduse osas vanemate

hooldusõiguse taastamiseks ning alternatiivne avaldus lapse viibimiskoha ja hariduse

osas vanemate hooldusõiguse taastamiseks ning taastatud osas ainuhooldusõiguse

andmiseks Cle.

2. Rahuldada osaliselt X ja C avaldused lapsega suhtlemise korra muutmiseks.

3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020 tsiviilasjas nr 2-17-7980 kehtestatud Y

(edaspidi laps) suhtluskorda Xga (edaspidi ema) ja Cga (edaspidi isa) (ühiselt vanemad)

ning kehtestada alljärgnev suhtluskord:

3.1 Laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse pärast koolipäeva, kui pärast

koolipäeva toimuvad huviringid, siis pärast huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu

kella 20.00-ni.

3.2 Laps on emadepäeval ja ema sünnipäeval emaga ning isadepäeval ja isa sünnipäeval

isaga alates selle päeva kella 11.00-st või alates koolipäeva lõpust, kui tegemist on

koolipäevaga, kuni järgmise päeva kella 11.00-ni või koolipäeva alguseni, kui tegemist

on koolipäevaga.

3.3 Juulis ja augustis veedab laps isaga vähemalt kaks nädalat vanemate kokkulepitud

ajal. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedab laps isaga juuli esimese täisnädala ja

teise täisnädala. Kui lapsel on ajal, mil ta peab viibima isaga, suvelaagrid või muud

sarnased tegevused, peab isa last sel ajal sinna lubama, kuid isaga veedetav aeg tuleb

sel juhul asendada juuli või augusti jooksul.

3.4 Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps esimese poole

vaheajast emaga ja teise poole vaheajast isaga, paaritul aastal on laps esimese poole

vaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal

alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra

viimase päeva õhtul kella 20.00-ni.

3.5 Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures on ta haigestunud.

Ajal, mil laps on haige, tavapärane suhtluskord ei kehti. Lapse haigestumisest tuleb

teavitada teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui laps on

haigestunud isa juures ning ei ole isa suhtlemiskorra lõppedes tervenenud, peab isa

lubama lapse ema juurde, kui laps selleks soovi avaldab.

3.6 Lapse sünnipäeval peab vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib,

lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsema aja lepivad vanemad

kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.7 Laps võib sidevahendiga suhelda vanemaga ka teise vanema suhtluskorra ajal ning

lapsega koos aega veetev vanem ei tohi teha selleks lapsele takistusi.

3.8 Kummalgi vanemal on õigus minna lapsega kord aastas kuni kahenädalasele

välisreisile. Reisi toimumisest teavitab vanem teist vanemat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne reisi toimumist. Ärajäänud suhtluskorda

ei asendata. Käesolevas punktis sätestatu ei takista vanemal lapsega täiendavalt

välismaale reisimist enda suhtluskorra ajal. Kumbki vanem on kohustatud lapsele

reisimiseks kaasa andma lapse ID-kaardi või passi.

3.9 Vanemad tagavad lapse huviringides osalemise ajal, millal laps on suhtluskorra

alusel temaga. Ärajäänud suhtluskordi ei asendata, kui laps ei ole selleks ise soovi

avaldanud.

2-22-13594

3.10 Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata ajal, kui laps

seda soovib.

3.11 Isa suhtluskorra alguses toob lapse ema juurest, koolist või huvitegevuse kohast

isa, isa suhtluskorra lõpus toob lapse isa juurest tagasi ema.

4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Määruskaebus

19. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määrus, v.a osas,

millega maakohus jättis rahuldamata isa avaldusevanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks.

Isa taotles siiski vaidlustatava määruse tühistamist osas, millega kohus ei taastanud ühist

hooldusõigust ega andnud taastatud osas üle isale. Isa taotles määrata asjas ekspertiis

18.09.2023 esitatud küsimustele vastuse saamiseks ning korraldada kohtuistung koos eksperdi

küsitlemise võimalusega.

20. Isa taotles:

-

ema avalduse rahuldamata jätmist suhtluskorra muutmiseks;

-

vanemate ühise hooldusõiguse taastamist viibimiskoha ja hariduse küsimustes ja

lõpetatud osas isale üle andmist;

-

suhtluskorra osas isa avalduse rahuldamist 50/50 põhimõttel või kehtestada suhtluskord

selliselt, et pöörata Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega (muudetud Tallinna

Ringkonnakohtu 31.03.2020 määrusega) kohtuasjas nr 2-17-7980 kehtestatud

suhtluskord peegelpilti;

-

kehtestada suhtluskorras lisaks keelud ja ettekirjutused lapse telefoninumbri, e-posti

aadressi ja Facebook Messengeri andmete kohta, põhimõte, et suhtluskord on lapsele

täies mahus täitmiseks kohustuslik ja lapsel on kohustus tulla isa juurde ning kohustada

emal võtta ette kõik toimingud ning keelata emal igasugune tegevus, mis võiksid muuta

lapsele või isale suhtluskorra täitmise häirivaks, ebameeldivaks või ebamugavaks.

21. Määruskaebuse väidete kohaselt on määrus ebaproportsionaalne ja põhjendamatu,

maakohus on teinud suhtluskorra ümber oma maitse järele, muutes regulatsioone

määratlematumaks. Isa hinnangul eksib määrus ka seaduse ja laste kaitse oluliste põhimõtete

vastu, sest Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni kohaselt peaks liikmesriigid seadma

eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ja lapsele pärast vanemate kooselu lõppemist vahelduva

elukoha, välja arvatud juhul, kui see seaks ohtu lapse heaolu või kui tegemist on peresisese

vägivallaga. Laps on emast mõjutatud ning tegelikult last ei häiri isaga peetavad vestlused. Laps

on ema pahameele vältimiseks asunud kohtuma isaga salaja. Isapoolseid menetluses esitatud

argumente ei ole analüüsitud ega kaalutud. Lapse enda poolt väljendatu on tingitud lapse ema

tugevast vaimsest kontrollist lapse üle.

22. Maakohtu kehtestatud suhtluskord ei ole lapse huvides ning ema ette heidetud pikad

vestlused ei ole last häirivad. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et laps soovib isaga olla ja

tegutseb isa eiramisel üksnes seetõttu, et järgida ema juhiseid. Emapoolse suhtluskorra

rikkumise ulatuse tõttu oli kohtul põhjust kahtlustada, et tegemist võib olla emapoolse

süstemaatilise lapse võõrandamisega isast. Sellises olukorras ei saa lapse poolt ärakuulamisel

öeldut võtta tõena. Lapse menetluse kestel muutunud seisukohad tähendavad, et laps on

segaduses.

2-22-13594

23. Kohtumääruse põhistus tugineb ebaseaduslikule kontseptsioonile, et lapsele antakse oma

elu korraldamise otsustusvabadus. Isa hinnangul on laps piiratud teovõimega ning seadusandja

ei näe ette, et laps valvab enda järel ja kasvatab end ise. Hinnangu andmise õigus selles osas,

kui palju laps saab iseseisvalt tegutseda, kuulub mõlemale vanemale ühiselt. Isa esitatud

suhtluskorra ettepanek on põhjendatud, sest ema kahjustab last, jättes tagamata kehtestatud

suhtluskorra täitmise.

24. Kohus ei ole küsinud AAlt isa sõnastuses küsimusi ja antud arvamus on pealiskaudne,

põhistusteta, arvamuslik ja faktidele mittetaandatav. Antud arvamuses ei leidunud midagi

tõsiselt võetavat selleks, et vähendada isa ja lapse koos veedetavat aega.

25. Määruskaebuse osana esitas isa võrdlustabeli, milles tegi suhtluskorra punktide kaupa

etteheited maakohtu muudetud suhtluskorrale. Vaidlustatud kohtumääruse punkt 3.1 ei

kehtesta, millisel päeval isa lapse võtab. Kohtumääruse punkti 3.9 osas märgib määruskaebuse

esitaja, et eelnevalt (varasemalt kehtinud suhtluskorras) oli lapse huviringides osalemise

tagamine punktis 6.3.1. Emadepäev ja isadepäev on alati pühapäeval, mistõttu ei saa tegemist

olla olukorraga, kus tegemist oleks koolipäevaga (kohtumääruse punkt 3.2). Kohtumääruse

punkti 3.3. osas heidab isa heidab ette temaga veedetava aja lühendamist ning seda, et ei ole

määratud lapse üleandmise aega ega kohta ega ka seda, mismoodi tuleb asendada laagrite puhul

isaga kaotatud aeg. Seoses jõuluvaheajaga leiab isa (kohtumääruse punkti 3.4) et suhtluskorras

ei ole üleandmise täpset kohta ja määrusest ei selgu, kuidas toimida olukorras, kus vaheajas on

paaritu arv päevi. Kohtumääruse punkt 3.5 regulatsioon kujutab endast soolist

diskrimineerimist, sest määrusest nähtuvalt on kohus seisukohal, justkui oleks isa võime last

haiguse ajal põetada ema omast kehvem. Samuti ei ole emal enam kohustust lapse haigestumise

ajal arsti poole pöörduda. Kohtumääruse punktist 3.6. on ära jäetud regulatsioon, millal

hiljemalt vanemad lapse sünnipäeval eemaloleva vanema täpsema aja kokku lepivad. Samuti

leiab isa, et arvestada oleks tulnud põhjendust, et täpne kellaaeg ja koht jääb lapse ja

eemalviibiva vanema otsustada. Kohtumääruse punktis 3.7. on võrreldes varasema

regulatsiooniga, kus oli helistamiseks määratud konkreetne ajavahemik, regulatsioone

lõdvendatud, mis võimaldab emal sisuliselt igasuguseid sanktsioone kartmata võimaluse

kõnesid edasi blokeerida. Kohtumääruse punkti 3.8 esimene ja neljas lause on vastuolus.

Järeldada võib, et kuna vanem võib oma suhtluskorra ajal minna lisareisidele, siis mõeldakse

käesolevas punktis nimetatud kuni 2-nädalast reisi teise vanema suhtluskorra ajal toimuvana

ning asendamist ei toimu. Lisaks ei ole teist vanemat reeglina võimalik kahte kuud ette

teavitada, kuna reise ei planeerita enamasti nii kaugele. Kohtumäärusse punktist 7 on

eemaldatud osa, et täitemenetlus on võimalik läbi viia just vanema poolse rikkumise korral.

Kohtumääruse punkt 3.10 ei anna mingit reaalset efekti isa-lapse suhtluses. Kohtumääruse

punkti 3.11 regulatsioon on arusaamatu ja täidetamatu, sest ema on aastaid keeldunud isa lapse

huvitegevustest teavitamast. Lapse üleandmise aega ja kohta kindlaks määramata ei ole

võimalik viia läbi täitemenetlust. Isa on määruskaebuse lisas 1 (võrdlustabel) ette heitnud ka

mitmete varasemalt kehtinud suhtluskorra punktide kaotamist (varem kehtinud suhtluskorra p

6.3.5., 6.3.7., 6.3.11.-6.3.15.). Regulatsiooni ärajätmisele puuduvad põhjendused ning

menetluses ei ole neid aspekte arutatud.

Menetlusosaliste seisukohad

26. Ema leidis, et Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Menetluse

käigus on selgunud, et lapse heaolu isa juures ongi ohus: isa ei suuda oma emotsioone

kontrollida ja käitub lapsega lubamatult. Päeval ja öösel kestvad 1-3 tunni pikkused allutavad,

alandavad ja ähvardavad vestlused, kus laps ei tohi paigalt liikuda ega enne järgnevat

2-22-13594

koolipäeva magama minna, ei vasta kuidagi vanemlikule suhtlusele lapsega. See on vaimne

vägivald, millele on lisandunud ka peast kinnihoidmine ja raputamine, mis on lapsele füüsilist

valu tekitanud.

27. Lapse esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Asjaolu, et lapse ema arvestab

hooldusõiguslike otsuste tegemisel lapse enda arvamusega, ei ole lapse huvide ja heaolu

rikkumine. Põhjendamatu on kriitika kliinilise psühholoogi AA esitatud arvamuse kohta.

Psühholoogi esitatud arvamus ühtib lapsega kohtumistel lapse esindajal välja kujunenud

arvamusega. Määruskaebuse esitaja on esitanud tabeli kujul erinevused seni kehtinud

suhtluskorra ja vaidlustatud kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorra vahel. Samas ei ole

aga nendest erinevustest tulenevat nõuet suhtluskorra regulatsiooni muutmiseks esitatud.

Kehtestatud suhtluskord tagab isa ja lapse vahelise suhte säilimise, andes lapsele ka suurema

vabaduse oma aega planeerida. Kui laps oligi menetluse algusjärgus seisukohal, et 50:50

suhtluskord võiks sobida, siis pärast 01.06.2023 juhtunut on ta kardinaalselt sellise suhtluskorra

vastu. Last ei saa kohustada suhtluskorra täitmiseks. Lapsel on õigus, aga mitte kohustus

isiklikult mõlema vanemaga suhelda.

28. Eestkosteasutus leidis, et kohus on lähtunud lapse huvidest ning vastavalt sellele teinud ka

määruse.

Menetluse edasine käik

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

30. Tallinna Ringkonnakohus küsis menetlusosaliste arvamust ringkonnakohtu määrusega

muudetavate suhtluskorra punktide osas. Isa leidis vaidlustatud suhtluskorra punkti 3.1 osas, et

ei ole õige määratleda, et tavapärane suhtluskord kehtib ainult kooli ajal, sest emal tekib

võimalus suhtluskorda rikkuda, kui laps ei viibi reedel koolis, samuti on isa ja lapse vähene

suhtlemine suveperioodil lapse huve kahjustav. Vaidlustatud määruse punkti 3.3. osas leidis

isa, et suveaega ei peaks poolitama ja lapsel ei ole suvel tihedat graafikut. Kaevatava

suhtluskorra punkt 3.4 osas leiab isa, et juhul, kui jõuluvaheajas on paaritu arv päevi, peaks

pikem periood alati langema isale. Punkti 3.8 osas leidis isa, et ringkonnakohtu pakutu ei ole

piisav. Ema leidis vastuses, et nõustub ringkonnakohtu muudatustega eeldusega, et lapse

parimates huvides jääb lapsele õigus isaga kohtumisest keelduda ning võimalus ja õigus isa

juurest lahkuda. Eestkosteasutused leidsid, et kui kohus leiab, et suhtluskorra kehtestamine on

üldse vajalik, siis nõustuvad eestkosteasutused ringkonnakohtu ettepanekutega. Samas

rõhutavad lapse heaolu spetsialistid, et lapsele peab jääma õigus ja võimalus isa juurest lahkuda,

kui isa kasutab tema suhtes vaimset vägivalda või muul moel kahjustab last. Lapse esindaja

leidis, et ringkonnakohtu ettepanekud on põhjendatud ja lapse huvides. Kohtumisel oma

esindajaga on laps esile toonud, et isa on ka juulis 2024 pidanud pika ja negatiivse monoloogi,

mis kestis kuni 01:30 öösel. Laps väljendas hirmu selle ees, et isa läheb monoloogiga nii hoogu,

et tema käed värisevad. Laps on isa juures pinges, kuivõrd kardab midagi valesti öelda, mis

võiks vallandada uue monoloogi ja isa ärritada. Samas tõi laps välja, et soovib isaga suhelda ja

kui isa ei ole sünges tujus ega pea monoloogi, saavad nad hästi läbi ja teevad koos erinevaid

asju. Laps väljendas esindajale soovi paindliku suhtluskorra järele. Juulis 2024 on laps koos

isaga käinud ka psühholoogi juures, kus isa andis lubaduse, et kui laps on tema juures, siis

edaspidi isa monolooge ei pea. Laps loodab, et isa peab seda lubadust.

2-22-13594

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrust

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt täiendada ja muuta (maakohtu määruse

resolutsiooni punktid 3.1, 3.3, 3.4, 3.6 ja 3.8). Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited

alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Isa ei ole

vaidlustanud kohtumäärust osas, milles kohus otsustas jätta vanemate ühise hooldusõiguse

lapse viibimis- ja haridusküsimustes taastamata. Selles osas on kohtumäärus jõustunud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks isa

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.

32. Esmalt lahendab ringkonnakohus uute tõenditega seotud taotlused. Isa esitas koos

määruskaebusega uue tõendina Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-23-12835

ema trahvimise kohta ning isa 06.03.2024 taotluse kohtutäiturile, milles taotles, et kohtutäitur

esitaks Harju Maakohtule ettepaneku X trahvimiseks. Oma 07.08.2024 seisukohaga esitas isa

Harju Maakohtu 04.07.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-17-7980 koos jõustumismärkega.

Esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse

lahendamisel.

Taotluse osas viia läbi ekspertiis lapse võõrandamise kohta isast, leiab ringkonnakohus

järgmist. Isa heidab maakohtule ette, et maakohus jättis ebaseaduslikult rahuldamata lapse isa

taotluse eksperdi arvamuse kogumiseks. Isa esitas 27.06.2023 kohtulikul ärakuulamisel taotluse

korraldada lapse suhtes isast võõrandamise tunnuseid tuvastava ekspertiisi. Lisaks esitas isa

18.09.2023 omapoolsed küsimused, mida soovis eksperdilt küsida. Kohus võttis ühendust

KTga, kes kohtule teada olevalt on selliseid ekspertiise on varasemalt teinud. KT teavitas kohut,

millistele isa küsimustele on võimalik vastata ja millistele mitte, ning teatas ekspertiisi

orienteeruva hinna. Oma 28.11.2023 menetlusdokumendis vaidles isa KT eksperdiks

määramisele vastu ning esitas ühtlasi e-kirja kohtuekspert-psühholoogilt TKlt, mille kohaselt

ei ole ühelegi isa küsimustest võimalik vastata ekspertiisi vormis, s.o teaduslikult põhjendatud

moel. Kohtuekspert-psühholoog TK tõi esile, et kellegi mõtete sisu ega päritolu ei ole võimalik

tuvastada ning tuvastada saab üksnes seda, kas isik põhimõtteliselt on või ei ole võimeline

sihipäraselt arutlema ja tegutsema, kogetut ja kuuldut mõistma ja meelde jätma ning mälust

ammutama, kõnest aru saama ja ise oma mõtteid kõnes väljendama (dtl 618). Ühtlasi märkis

isa, et küsimused on eksperdile võimalik esitada, kogudes arvamuse sellest, millised on lapse

huvidele vastavad eluolud. Samas menetlusdokumendis taotles isa arvamuse kogumist HSlt,

millise taotluse juurde jäi isa ka 01.02.2024 kohtuistungil. Samal istungil avaldas ema, et kui

kohus küsib arvamuse HSlt, tuleks arvamus küsida ka AAlt, millisele taotlusele isa vastu ei

vaielnud.

Kohus

otsustas

küsida

arvamused

mõlemalt,

arutades

seda

eelnevalt

menetlusosalistega. HS keeldus arvamuse andmisest, sest ei ole alates 2019. aastast lapsele

nõustamisteenust osutanud ning arvamuse andmine ei kuulu tema pädevusse (dtl 679). AA

andis arvamuse (dtl 715), millele maakohus on kohtumääruses hinnangu andnud.

33. Kohus küsis küsimuse „milline suhtlemise korraldus isa ja emaga oleks Y parimates

huvides, arvestades tema vaimset tervis ja psühholoogilist heaolu? Palun põhjendage

seisukohta“. Lisaks edastas kohus AAle menetlusosaliste küsimused teadmiseks. Maakohus

ei ole arvamuse kogumisega rikkunud menetlusõiguse norme. Arvestades, et AA on last

nõustav kliiniline psühholoog, on põhjendatud temalt küsida lapse heaolule vastava

elukorralduse kohta. Asjatundjal ei ole kohustust arvamuse andmisel kohtuda isaga, kuivõrd

asjatundja tugineb arvamuse avaldamisel lapse nõustamisel kogetule. Üksnes asjaolu, et isa ei

nõustu arvamuse sisuga, ei tähenda, et arvamus oleks ebaõige, pealiskaudne, põhistusteta,

arvamuslik või faktidele mittetaandatav. Antud arvamus on selgelt mõistetav ja põhistatud, sh

2-22-13594

on jälgitav, millistele nõustamisteenuse osutamisel kogetud asjaoludele see tugineb (dtl 715).

Kohtul ei ole kohustust küsida arvamust menetlusosaliste esitatud küsimuste sõnastuses. Lisaks

sellele on kohtu esitatud küsimuse sõnastus kooskõlas isa 28.11.2023 menetlusdokumendis

tooduga, mille kohaselt on võimalik arvamus koguda sellest, millised on lapse huvidele

vastavad eluolud.

34. Määruskaebuses esitas isa uuesti taotluse ekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus jätab

selle rahuldamata. TsMS § 652 lg 5 järgi ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese

astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool

vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või

vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja

ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Maakohus on menetlusnorme

jälgides õigesti kogunud ekspertiisi asemel arvamuse AAlt ning ka isa on sellega maakohtu

menetluses nõustunud. Isa enda esitatud tõendi alusel ei ole isa esitatud küsimustele ekspertiisi

vormis võimalik vastata, s.o teaduslikult põhjendatud moel. Kohtu esitatud küsimus

asjatundjale on sõnastatud vastavalt isa 28.11.2023 menetlusdokumendis esile toodud viisile.

Seega ei ole maakohus ekspertiisi määramise asemel arvamuse kogumisega AAlt rikkunud

menetlusõiguse norme, sh ei ole rikutud TsMS § 199 sätestatud menetlusosalise õigust esitada

kohtule tõendeid. Lisaks on asjas kogutud piisavalt tõendeid lapse heaolule vastava

elukorralduse tuvastamiseks.

Isa nõue viibimiskoha ning hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse taastamise ja isale

üleandmise nõue

35. PKS § 1231 lg 1 sätestab, et hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema

hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.

PKS § 1231 lg 3 kohaselt on vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus

kuuluks vanematele ühiselt. Avaldus rahuldatakse, kui täidetud on PKS § 138 lõike 1 teises

lauses sätestatud eeldused. PKS § 138 lg 1 teine lause sätestab, et avaldus rahuldatakse, kui

hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele

vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama.

36. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki samas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt 12.02.2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

Ringkonnakohus leiab, et sama kohaldub ka olukorras, kus kohus on varasemalt vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetanud ning teine vanem taotleb ühise hooldusõiguse taastamist ja seejärel

taastud osas üleandmist temale.

37. Maakohus on jätnud isa avalduse ühise hooldusõiguse taastamiseks ja taastatud osas isale

üleandmiseks rahuldamata põhjendatult ja kaalutletult. Maakohtu menetluses ei ole esile toodud

kaalukaid argumente sellest, nagu oleks ema ainuhooldusõigust kuritarvitanud, s.o võtnud lapse

viibimiskoha ja hariduse osas vastu lapse huvile mittevastavaid otsuseid. Isa etteheited

puudutavad suhtluskorra täitmata jätmist, mille osas võtab ringkonnakohus seisukoha

suhtluskorda käsitlevates alljärgnevates punktides. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka

selles, et suhtluskorra täitmise suutmatus ema poolt ei ole aluseks tema ainuhooldusõiguse

lõpetamiseks viibimis- ja haridusküsimustes. Kokkuvõtvalt on lapse vastumeelsus isaga

kohtumiseks kujunenud isa käitumise tagajärjena, mis ei ole ette heidetav emale.

2-22-13594

Isa nõue 50:50 suhtluskorra kehtestamiseks või alternatiivselt Harju Maakohtu 14.05.2019

määrusega kohtuasjas nr 2-17-7980 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2020

määrusega) kehtestatud suhtluskorra peegelpilti pööramiseks.

38. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud isa vastavasisulised avaldused

rahuldamata, kaaludes õigesti ja põhjendatult lapse huvisid asjas kogutud tõendite,

ärakuulamiste ja arvamuste pinnalt ning teinud PkS § 123 järgi lapse huve arvestava lahendi.

39. Määruskaebuses heidab isa maakohtule ette, et maakohus on sisuliselt võtnud lapselt ühe

vanema hoole ja toe tema igapäevases arengus, mis on vastuolus nii põhiseaduse,

lastekaitseseaduse kui ka Euroopa Kohtu otsusega. Euroopa Nõukogu 02.10.2015 resolutsiooni

kohaselt tuleb liikmesriikidel eesmärgiks seada vanemate võrdsus ja lastele kaks elukohta

pärast vanemate kooselu lõppemist, välja arvatud juhtudel, kui see seaks ohtu lapse heaolu või

kui tegemist on peresisese vägivallaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista Euroopa Nõukogu

02.10.2015 resolutsioon lapse huvide kaalumist ega nendega arvestamist, mida maakohus on

õigesti teinud.

40. Maakohus on lapse ära kuulanud 14.09.2022, 18.05.2023 ja 29.06.2023 ning laps on selgelt

väljendanud hirmu isaga kohtumiste ees just tulenevalt isa käitumisest. Ärevust ja kurbust on

kirjeldanud ka kliiniline psühholoog (dtl 175). Laps on seda väljendanud ka

lastekaitsespetsialistidele (dtl 38) ja lapse esindajale (dtl 431 ja dtl 936). Lapses põhjustavad

hirmu, ärevust ja kurbust isaga peetavad pikad vestlused, mille ajal ei ole lubatud lapsel lahkuda

ning mis kestavad 1-3 tundi. Laps on väljendanud, et isa suhtlus on ähvardav ja agressiivne.

Lapse sõnutsi on isa ähvardanud teda endast ja isa perekonnast ilmajätmisega, kassi varjupaika

andmisega, lapsest lahti ütlemisega. Lapse esile toodud ähvardused on kooskõlas ka asjas

esitatud ekraanitõmmistega isa sõnumitest lapsele (dtl 202). 01.06.2023 vestlusel ning isa

sõnumites kajastuv sõnakasutus lapse suhtes ei ole lugupidav ega viisakas. Kuigi isa leiab, et

tegemist on tavapäraste vanema ja teismelise lapse vaheliste vestlustega, ei saa sellega

nõustuda. Ähvardav ja ebaviisakas suhtlemine lapsega ei ole tavapärane ega ühiskonnas üldiselt

aktsepteeritav kasvatusmeetod. Sellistel asjaoludel on mõistetav ja usutav, et lapsel on

kujunenud vastumeelsus isaga suhtlemisel. Laps on ka kirjeldanud, et isa ei luba teda tema

soovitud laagritesse valitud erialaoskuste arendamiseks, samuti ei võimalda isa lapsel õhtuti

õppima ega magama minna tema harjumuspärasel ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga

selles, et isal on lapse ees raskusi oma emotsioonide kontrollimisega. Määruskaebuse väide, et

last vestlused ei häiri, ei ole kooskõlas lapse enda menetluse käigus avaldatuga ega ole

arvestades lapse esile toodud isa suhtlemisstiili ja väljendusviisi ka usutav. Õige on

määruskaebuses esile toodu, et PKS § 124 lg 2 järgi on kehaline, vaimne ja hingeline

väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine keelatud.

Nimetatud normi on kohustatud järgima mõlemad vanemad, sh isa.

41. Laps on ka rõhutanud, et ta tegelikult soovib isaga suhelda ning tahab õppida isa

käitumisega toimetulekut, mida laps ka maakohtu otsuse tegemise aja seisuga kliinilise

psühholoogi juures tegi. Olukordades, kus isa ei ole ärritunud, veedab laps aega meeldivalt.

Seega ei ole lapse side isaga katkenud ka vaatamata isa käitumisele, kuid sellest ei saa järeldada,

et isa taotletud suhtluskord oleks lapse huvides.

42. Isa on menetluses läbivalt ja ka määruskaebuses seisukohal, et lapse vastumeelsus temaga

kohtumisel on põhjustatud ema mõjutustegevusest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjas

on küll esitatud tõendeid selle kohta, et ema ei ole taganud isa suhtluskorra ajaks lapse

üleandmist isale, kuid samuti on tõendatud, et laps ei ole nendel kordadel soovinud isa juurde

minna.. Ringkonnakohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumis ja kirjeldatud asjaolud annavad

2-22-13594

vaatamata määruskaebuse lisaks 3 ja 07.08.2024 seisukoha lisaks olevale tõendile aluse

järeldusele, et maakohtu määrus on lapse huve arvestav, põhjendatud ja õige.

43. Õige ei ole lapse isa arusaam, et lapse arvamust ei tuleks antud asjas arvestada. Lapse

võimekust iseseisvalt oma arvamust kujundada on kinnitanud nii lastekaitsetöötajad, lapsele

määratud esindaja kui ka last nõustav kliiniline psühholoog AA. On usutav, et lapsel turvatunne

isaga kohtumiste osas on kahjustatud, kuivõrd lisaks ülal esile toodud asjaoludele on laps

kirjeldanud, et isa käitub ähvardavalt, käskinud lapsel ilma telefonita autost lahkuda, ei ole

lapsele öelnud, kuhu öösel sõidetakse, on käitunud agressiivselt lapse koolis ja huviringides,

mis on päädinud politsei kutsumisega ning isale huviringis osalemise keelu kehtestamisega

huviringi kooli direktori poolt. Laps on väljendanud hirmu ka selle ees, et isa ei luba tal osaleda

tema soovitud laagris või naasta ema juurde (dtl 38). Arvestades isa käitumist on maakohus

leidnud õigesti, et lapse otsuseid mõjutab eelkõige isa enese käitumine.

44. Isa on määruskaebuses väitnud, et laps on asunud kohtuma temaga ema teadmata ja salaja,

mis isa hinnangul kinnitab ema agressiivset mõjutustegevust lapse ja isa suhte saboteerimisel.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjatundja arvamuse kohaselt laps küps iseseisvalt

otsustama, milliseid suhteid ta vanematega soovib ning sellest ei saa järeldada ema

mõjutustegevust. Sellest tulenevalt on vaidlustatud kohtumääruse resolutiivosa punkti 3.10

kohaselt on lapsel õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras märkimata ajal, kui laps seda

soovib. Laps ei vaja seega isaga täiendavateks kohtumisteks ema luba, vaid juhul, kui laps isaga

ema teadmata kohtub, realiseerib laps oma kehtivat suhtlusõigust isaga.

45. Isa hinnangul on ebaseaduslik kontseptsioon, et lapsele antakse oma elu korraldamisel

otsustusvabadus, kuivõrd laps on piiratud teovõimega TsÜS § 8 tähenduses ning PKS § 116 lg

2 ja § 124 lg 1 ei näe ette, et laps valvab enda järele ja kasvatab end ise. Ringkonnakohtu

hinnangul ei välista lapse soovide ja otsustega arvestamine vanemate õigust ja kohustust lapse

eest hoolitseda (hooldusõiguse teostamist). Vastupidi, lapse tahte arvestamine tema

elukorralduse kujundamisel olukorras, kus laps on piisavalt küps selliste otsuste

vastuvõtmiseks, on tema huvide ja vajadustega kooskõlas. Käesolevas menetluses on

tuvastatud, et lapse kognitiivne võimekus on piisavalt arenenud, et vanematega suhtlemise osas

otsuseid vastu võtta ning neid otsused on adekvaatsed. TsÜS § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku

teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Lapse soovide väljendamine selles

osas, kas ja kui palju ta eemaloleva vanemaga suhelda soovib, ei ole käsitletav tehingu

tegemisena. Määruskaebuse esitaja märgib ka, et lapse motiivid otsuse osas mitte suhelda isaga

saavad olla üksnes välised ja laps ei oska oma otsuseid ühegi mõistliku ja arvestatava põhjusega

põhjendada.

Ringkonnakohus

sellega

ei

nõustu.

Laps

on

nii

ärakuulamistel,

lastekaitsetöötajatele, kliinilisele psühholoogile kui ka oma esindajale oma otsuse põhjuseid

veenvalt ja usutavalt selgitanud. Põhjused seisnevad isa käitumises lapsega. Lapse otsus

vähendada oma suhtlust isaga pärast seda, kui temaga on suheldud ja käitutud lugupidamatult

ja agressiivselt, on mõistetavad.

46. Lapse isa toob ka esile, et hinnang selles osas, kui palju saab laps n-ö iseseisvalt tegutseda,

kuulub mõlemale vanemale ühiselt. Isa esile toodud kontseptsioon välistab lapse huvidega

arvestamise, sealhulgas tehtavas kohtulahendis. Lapse soovidega arvestamine olukorras, kus

see on lapse huvides, ei ole ühise hooldusõiguse teostamise küsimus. Lapse huvidega

arvestamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus. Lastekaitseseaduse (LasteKS) §

21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning

otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ning lähtuda

otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsatest kaalutlustest. Seejuures tuleb sama sätte lg 2 p 2

kohaselt ära kuulata ka laps tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta

2-22-13594

lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna lapse huvide

väljaselgitamisel. LasteKS § 22 lg 2 p 1 sätestab, et lapse eest hoolitsemisel ja lapse

kasvatamisel peavad last kasvatav isik ja lapsega töötav isik lapse vanust ja arengutaset

arvestades arutama lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi, arvestades lapse võimete ja vajaduste

suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda. LasteKS § 22 lg 2 p 2 kohaselt peab

last kasvatav isik lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel lapse vanust ja arengutaset

arvestades juhendama ja suunama last iseseisvalt tegutsema. Seega lapse arvamuse

ärakuulamine ning sellega asjakohasel moel arvestamine üks vanema kohustustest ning üks

lapse õigustest. Lapsel on õigus järkjärgulisele eakohasele iseseisvumisele. Seega juhul, kui

lapse kognitiivne võimekus on piisavalt arenenud, tuleb lapse huvide väljaselgitamisel ühe

asjaoluna arvestada ka lapse arvamust.

47. Isa väidab ka määruskaebuses, et maakohus on suhtluskorda muutnud vastavalt oma

maitsele, muutes regulatsioone määratlematumaks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab,

et õige on maakohtu otsustus muuta suhtluskorda paindlikumaks ning lapse soove

arvestavamaks. Arvestades aga vanemate vähest võimekust kokkulepete saavutamisel,

ringkonnakohus osaliselt muudab ja täiendab üksikuid suhtluskorra punkte.

48. Määruskaebusele lisatud võrdlustabeli (määruskaebuse lisa 1) kohastele etteheidetele

vastab ringkonnakohus järgmist:

-

Vaidlustatud kohtumääruse punkti 3.1 osas heidab isa ette, et see ei kehtesta, millisel

päeval isa lapse võtab. Punkt on sõnastatud järgmiselt: „Laps veedab isaga iga

paarisnädala nädalavahetuse pärast koolipäeva, kui pärast koolipäeva toimuvad

huviringid, siis pärast huviringide lõppu kuni pühapäeva õhtu kella 20.00-ni.“. Selguse

huvides lisab ringkonnakohus, et laps veedab isaga iga paarisnädala nädalavahetuse

alates reedest ning et käesolev punkt kehtib kooli ajal. Kooliajana tuleb mõista

õppeaasta neid nädalaid, mil ei ole jõulu- ega suvevaheaeg.

-

Kohtumääruse punkti 3.9 osas märgib määruskaebuse esitaja, et varem kehtinud

suhtluskorras oli lapse huviringides osalemise tagamine punktis 6.3.1. Ringkonnakohus

leiab, et põhimõtte kehtestamine suhtluskorra eraldi punktina ei ole maakohtule ette

heidetav.

-

Kohtumääruse punkti 3.2 osas („Laps on emadepäeval ja ema sünnipäeval emaga ning

isadepäeval ja isa sünnipäeval isaga alates selle päeva kella 11.00-st või alates

koolipäeva lõpust, kui tegemist on koolipäevaga, kuni järgmise päeva kella 11.00-ni või

koolipäeva alguseni, kui tegemist on koolipäevaga“) heidab isa ette, et emadepäev ja

isadepäev on alati pühapäeval, mistõttu ei saa tegemist olla olukorraga, kus tegemist

oleks koolipäevaga. Samas on isa tähelepanuta jätnud, et sama punkt käsitleb ka nii ema

kui isa sünnipäevasid, mis võivad langeda koolipäevadele ning seetõttu ei ole põhjust

seda muuta. Samuti pole alust etteheiteks, et ära on võetud regulatsioon, mille kohaselt

viib isadepäevale järgneval päeval lapse kooli isa ja emadepäevale järgneval päeval

ema. Punkti sõnastuse kohaselt veedab laps aja vastava vanemaga kuni järgmise päeva

kella 11.00 või kuni koolipäeva alguseni, mistõttu on arusaadav, et lapse viib kooli

vanem, kelle juures laps on.

-

Kohtumääruse punkti 3.3 järgi „Juulis ja augustis veedab laps isaga vähemalt kaks

nädalat vanemate kokkulepitud ajal. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedab laps

isaga juuli esimese täisnädala ja teise täisnädala. Kui lapsel on ajal, mil ta peab viibima

isaga, suvelaagrid või muud sarnased tegevused, peab isa last sel ajal sinna lubama, kuid

2-22-13594

isaga veedetav aeg tuleb sel juhul asendada juuli või augusti jooksul.“ Isa heidab ette

temaga veedetava aja lühendamist ning seda, et ei ole määratud lapse üleandmise aega

ega kohta ega ka seda, mismoodi tuleb asendada laagrite puhul isaga kaotatud aeg.

Vaidlusaluses punktis on selgitatud, et vanemad lepivad isaga veedetava kaks nädalat

kokku ja kui kokkulepet ei saavutata, siis veedab laps isaga juuli esimese täisnädala ja

teise täisnädala. Ringkonnakohus täiendab nimetatud punkti ning määrab, et laps viibib

isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast õhtust kella

20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni. Juhul, kui vanemad ei

saavuta kokkulepet isaga suvisel vaheajal ärajäänud kohtumise asendamiseks muul ajal,

asendatakse ärajäänud aeg arvestusega, et ärajäänud kohtumise asendusaeg lõpeb 31.08

kell 20:00. Asenduse kestus sõltub ärajäänud kohtumise pikkusest ning arvestatakse

31.08 kuupäevast tagasi. Asenduskohtumisele läheb laps kohtumisele eelneva päeva

õhtul kell 20.00. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu lahendit põhimõttega, et

kohtumine toimub kas juulis või augustis, arvestades isa määruskaebusmenetluses

esitatud seisukohta, et varasemalt kehtinud „juuli ja august“ tähendab automaatselt isale

2-nädalase kohtumise poolitamise kohustust. Seega täiendab ringkonnakohus maakohtu

määrust „juulis ja/või augustis“. Põhjendatud ei ole isa väide selle kohta, et määrus ei

sätesta lapse üleandmise kohta, kuivõrd vastav regulatsioon on toodud vaidlustatud

määruse punktis 3.11.

-

Kohtumääruse punkti 3.4 kohaselt „Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et

paarisaastal on laps esimese poole vaheajast emaga ja teise poole vaheajast isaga,

paaritul aastal on laps esimese poole vaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga.

Laps viibib isaga isa suhtluskorra ajal alates suhtluskorra esimesele päevale eelnevast

õhtust kella 20.00-st kuni suhtluskorra viimase päeva õhtul kella 20.00-ni.“.

Määruskaebuse esitaja on ette heitnud, et suhtluskorras ei ole üleandmise täpset kohta.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu, kuivõrd üleandmise koht on määratletud

vaidlustatud määruse punktis 3.11. Ka heidab isa ette, et määrusest ei selgu, kuidas

toimida olukorras, kus vaheajas on paaritu arv päevi. Ringkonnakohus täiendab määruse

punkti selliselt, et juhul, kui vaheajas on paaritu arv päevi, loetakse pikemaks selle

vanema suhtluskorra periood, kelle juures viibib laps vaheaja teisel poolel.

Ringkonnakohus ei nõustu, et pikem periood peaks jääma alati isale. Ringkonnakohus

märgib ka, et haridus- ja teadusministeerium on avaldanud vaheaegade ajad kuni

2026/2027 õppeaastani ja nendest tulenevalt on paaritu arv päevi üksnes jõuluvaheajal

2024/2025 õppeaastal, mil laps ongi teise ehk pikema poole isaga. Kahel sellele

järgneval aastal (mille osas on vaheaegade ajad avalikustatud) on jõuluvaheaegades

paarisarv päevi. Määruskaebuse väidet, et lapse ja vanemate huvides ei ole, kui elukoha

vahetus toimub õhtul kell 20.00, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Lapse huvides

on suhtluskorra võimalikult ühetaoline kohaldamine ning õhtul kell 20.00 toimuv

elukoha vahetus on kehtestatud ka kohtumääruse punktis 3.1 (tavapärane suhtluskord).

Ka väärib märkimist, et tavapärase suhtluskorra kehtivuse ajal ei ole isa pidanud kell

20.00 toimuvad lapse üleandmist vanemaid ega last ebamõistlikult koormavaks.

-

Kohtumääruse punktis 3.5 sätestatakse, et „lapse haigestumisel jääb laps selle vanema

juurde, kelle juures on ta haigestunud. Ajal, mil laps on haige, tavapärane suhtluskord

ei kehti. Lapse haigestumisest tuleb teavitada teist vanemat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Kui laps on haigestunud isa juures ning ei ole isa suhtlemiskorra

lõppedes tervenenud, peab isa lubama lapse ema juurde, kui laps selleks soovi avaldab.“.

Määruskaebuse esitaja leiab, uus regulatsioon kujutab endast soolist diskrimineerimist,

sest määrusest nähtuvalt on kohus seisukohal, justkui oleks isa võime last haiguse ajal

põetada ema omast kehvem. Samuti ei ole emal enam kohustust lapse haigestumise ajal

2-22-13594

arsti poole pöörduda. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse etteheiteid ei ole

kooskõlas punkti sõnastusega. Nimelt tuleb isal laps lubada ema juurde siis, kui laps isa

suhtluskorrajärgse aja lõppedes selleks soovi avaldab. Kui laps seda ei tee, siis jääb laps

selle vanema juurde, kelle juures ta haigestus – juhul, kui haigestus isa juures, siis jääb

laps isa juurde. Seega ei ole kohus isa sooliselt diskrimineerinud, eitades tema võimet

last põetada. Samaväärne regulatsioon kehtib ka ema suhtes, kes peab punkti 3.10

kohaselt võimaldama lapsele kohtumise isaga igal suhtluskorrajärgsel ajal, kui laps

selleks soovi avaldab. 14-aastase lapse iga haigestumisega arsti poole pöördumist ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks. Isa soovib seda vanemate vaheliste vaidluste

vältimiseks, mis aga arvestades suhtluskorra paindlikkust lapse enese soovide suhtes on

ebaproportsionaalne meede.

-

Kohtumääruse punkt 3.6. kohaselt „Lapse sünnipäeval peab vanem, kelle juures laps

vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks

tundi. Täpsema aja lepivad vanemad kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.“. Isa heidab maakohtule ette, et ära on jäetud regulatsioon, millal hiljemalt

vanemad täpsema aja kokku lepivad. Samuti leiab isa, et arvestada oleks tulnud

põhjendust, et täpne kellaaeg ja koht jääb lapse ja eemalviibiva vanema otsustada.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ja määrab, et täpne kellaaeg ja koht

lepitakse kokku lapse ja eemalviibiva vanema vahel.

-

Kohtumääruse punkti 3.7. kohaselt „Laps võib sidevahendiga suhelda vanemaga ka

teise vanema suhtluskorra ajal ning lapsega koos aega veetev vanem ei tohi teha selleks

lapsele takistusi.“. Lapse isa leiab, et võrreldes varasema regulatsiooniga, kus oli

helistamiseks määratud konkreetne ajavahemik, on regulatsioone lõdvendatud, mis

võimaldab emal sisuliselt igasuguseid sanktsioone kartmata võimaluse kõnesid edasi

blokeerida. Ringkonnakohus leiab, et lapsele eemalviibiva vanemaga suhtlemiseks

kindlate kellaaegade (igal õhtul ajavahemikus 20.00-20.30) ja mahu (vähemalt viis

minutit) sätestamata jätmine on lapse huvides. Menetluses on korduvalt esile toodud, et

lapsel toimuvad õhtuti huviringid, mille ajal ei ole lapsel tegelikult võimalik eemaloleva

vanemaga suhelda. Seega vajab laps tulenevalt oma tihedast päevakavast paindlikkust.

Menetluses on ka esile toodud, et laps on piisavalt küps otsustamaks, milliseid suhteid

ta oma vanematega tahab, mistõttu on regulatsiooni paindlikumaks muutmine

õigustatud.

-

Kohtumääruse punkti 3.8. järgi „Kummalgi vanemal on õigus minna lapsega kord aastas

kuni kahenädalasele välisreisile. Reisi toimumisest teavitab vanem teist vanemat

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks kuud enne reisi toimumist.

Ärajäänud suhtluskorda ei asendata. Käesolevas punktis sätestatu ei takista vanemal

lapsega täiendavalt välismaale reisimist enda suhtluskorra ajal. Kumbki vanem on

kohustatud lapsele reisimiseks kaasa andma lapse ID-kaardi või passi.“ Isa leiab, et

antud punkti esimene ja neljas lause on vastuolus. Järeldada võib, et kuna vanem võib

oma suhtluskorra ajal minna lisareisidele, siis mõeldakse käesolevas punktis nimetatud

kuni 2-nädalast reisi teise vanema suhtluskorra ajal toimuvana ning asendamist ei toimu.

Lisaks ei ole teist vanemat reeglina võimalik kahte kuud ette teavitada, kuna reise ei

planeerita enamasti nii kaugele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on

põhjendatud osas, milles kohus määras kummalegi vanemale kuni 2-nädalase reisimise

õiguse ning põhimõtte, et ärajäänud kohtumisi ei asendata. Lapse õigus kuni 2-

nädalaseks reisiks on kooskõlas lapse huvidega. Kui kohus seda ei määraks, ei oleks

kummalgi vanemal võimalik lapsega reisida muul ajal kui suvevaheajal, sest

kahenädalast koosviibimise aega ei teki suhtluskorra kohaselt kummalgi vanemal muul

2-22-13594

ajal. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu määrust

põhimõttega, et ema ei vii last reisile isa suhtluskorra ajal suve- ega jõuluvaheajal, sest

vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isale ei ole tagatud aastas ühtegi kahenädalast

kohtumisaega lapsega. Kuivõrd reiside tõttu ärajäänud kohtumisi ka ei asendada, siis

võib isa kaotada suvevaheajal lapsega kohtumiste õiguse.

-

Kohtumäärusse p 7 järgi „Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia

täitemenetluse.“. Määruskaebuse etteheidete kohaselt on eemaldatud osa, et

täitemenetlus on võimalik läbi viia just vanema poolse rikkumise korral.

Ringkonnakohus leiab, et kuna suhtluskorda sätestava määruse kohustatud subjektideks

on vanemad, siis ei ole kohtumäärust sisuliselt muudetud, keegi teine seda rikkuda ei

saagi ning just vanemate poolse rikkumise korral ongi sundtäitmine võimalik.

-

Kohtumääruse punkti 3.10 („Lapsel on õigus kohtuda isaga täiendavalt suhtluskorras

märkimata ajal, kui laps seda soovib“) osas märgib isa, et see ei anna mingit reaalset

efekti isa-lapse suhtluses. Ringkonnakohus leiab, et viidatud põhimõtte märkimine

suhtluskorras on lapse huvides, sätestades sõnaselgelt lapsele õiguse igal ajal isaga

kohtuda.

-

Kohtumääruse punkti 3.11 järgi „Isa suhtluskorra alguses toob lapse ema juurest, koolist

või huvitegevuse kohast isa, isa suhtluskorra lõpus toob lapse isa juurest tagasi ema.“.

Määruskaebuse esitaja märgib, et regulatsioon on arusaamatu ja täidetamatu, sest ema

on aastaid keeldunud isa lapse huvitegevustest teavitamast. Lapse üleandmise aega ja

kohta kindlaks määramata ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust. Ringkonnakohus

leiab, et lapse huvides on huviringides osalemine, mille ajad ja kohad aga aja möödudes

muutuvad. Seega ei ole lapse huvides võimalik sätestada lapse osas kindlat üleandmise

aega ja kohta, sest sellisel juhul kaoks võimalus arvestada lapsele huvi pakkuvatel

erialadel arenemiseks. Laps on käesolevaks ajaks juba 14-aastane, mistõttu tuleb

arvestada tema elukorralduse vajadusi. Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruse punkti

sõnastus on õiguspärane.

-

Isa on määruskaebuse lisas 1 ette heitnud ka mitmete varasemalt kehtinud suhtluskorra

punktide kaotamist (varem kehtinud suhtluskorra p 6.3.5., 6.3.7., 6.3.11.-6.3.15.).

Ringkonnakohus märgib, et suhtluskorda on muudetud paindlikuks eesmärgiga

arvestada teismelise lapse suurenenud otsustusvõimet ning tema muutunud vajadusi.

Seoses punktiga 6.3.5. märgib ringkonnakohus, et talvisel (veebruarikuusel) ja sügisesel

koolivaheajal kehtib tavaline suhtluskord, s.o laps on isaga, kui sellele ajale langeb tema

tavapärane suhtluskorra aeg. Kuna lapsel on õigus igal ajal otsustada isaga kohtumisi

lisaks tavapärasele suhtluskorrale igal ajal, siis on lapse soovi korral isal võimalik veeta

temaga nii vaheaegasid kui ka perekondlikke tähtpäevi (6.3.7.), samuti saab laps tulla

isa juurde ema äraolekul (6.3.11.). Seonduvalt vanemate vaheliste erikokkulepetega

(6.3.12) tuleb märkida, et neid on vanematel võimalik sõlmida ka käesoleval ajal kehtiva

suhtluskorra alusel ning nende tegemise võimalus ei vaja suhtluskorras eraldi

regulatsiooni. Vanemal tuleb arvestada ka ilma suhtluskorras eraldi välja toomata lapse

eakohase päevakavaga ning tagada lapsele eakohane ja tervislik toit (varasema

suhtluskorra punkt 6.3.13.). Sellise kohustuse panemine suhtluskorraga ei ole

vanematele vajalik. Arvestada tuleb ka, et muudetud suhtluskord arvestabki suuremas

ulatuses lapse eakohase päevakavaga, mistõttu selle eraldi reguleerimine ei ole vajalik.

Suhtluskorrast on välja jäetud ka keeld last mõjutada vanemate vahel valikuid tegemast

(varasema suhtluskorra punkt 6.3.14.) ning põhimõte, et kumbki vanem omab vaba

juurdepääsu last puudutavatele inforegistritele (varasema suhtluskorra punkt 6.3.15.).

2-22-13594

Nendega seoses märgib isa, et regulatsiooni ärajätmisele puuduvad põhjendused ning

menetluses ei ole neid aspekte arutatud. Ringkonnakohus selgitab, et lapse mõjutamine

vanemate poolt, samuti teise vanema halvustamine kui lapse huvidega mittekooskõlas

olev tegevus on keelatud ka ilma suhtluskorra vastava regulatsioonita. Vanem kui lapse

seaduslik esindaja omab last puudutavatele inforegistritele (e-kool, digilugu)

juurdepääsu ka ilma suhtluskorra vastava regulatsioonita, v.a juhul, kui vanemad ei

teosta ühist hooldusõigust registriga hõlmatud küsimuses. Seega ei ole registrite

juurdepääs suhtluskorraga reguleeritav küsimus. Seega on nende punktide eemaldamine

õiguspärane, kuivõrd need ei ole suhtluskorra seisukohalt vajalikud.

Isa taotlused ettekirjutuste/keeldude kehtestamiseks suhtluskorras.

49. Isa taotleb ringkonnakohtult täiendavalt ettekirjutuste ja keeldude kehtestamist suhtluskorra

osana. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt palub lapse isa määrata, mida konkreetselt peab

lapse ema tegema suhtluskorra määruse täitmiseks.

50. Isa taotlus puudutab lapse telefoni, e-posti aadressi ja Facebooki kontot. Ringkonnakohus

leiab, et lapsele konkreetsete telefoninumbri, e-posti ja Facebooki konto määratlemine ei ole

põhjendatud. Vanemad on esile toonud, et lapsel on kaks telefoninumbrit, millest ühte kasutab

ta isa juures olles ja teist ema juures. Mõlemad telefoninumbrid on mõlemal vanemal olemas,

mistõttu on võimalik eemaloleval vanemal sõltumata sellest, kumba SIM-kaarti laps kasutab,

lapsega kontakteeruda. Isa on menetluses esile toonud, et tal ei ole võimalik alati lapsega

ühendust saada. See aga ei ole põhjustatud mitte asjaolust, et laps ei saaks kõnesid või sõnumeid

kätte, vaid sellest, et lapsel ei ole võimalik või laps ei soovi alati vastata. Seega puudub vajadus

konkreetse telefoninumbri määratlemiseks kohtumäärusega. Isa soovib ka lapsele e-posti

aadressi ja Facebook konto määramist, mida samuti ei saa pidada põhjendatuks. Esiteks on

menetluses esile toodud, et lapsel ongi mitu e-posti aadressi, sest lapsel on nii isiklik kui ka

kooli e-posti aadress (mis antakse lapsele kooli poolt). Isa soov määratleda, et laps kasutab

üksnes oma isiklikku e-posti aadressi, ei ole kooskõlas lapse huvidega, sest sellisel juhul kaotab

laps juurdepääsu oma kooli e-posti aadressile, kus toimub õppetööga seonduv infovahetus.

Samuti ei ole isa määruskaebuses esile toonud, miks on e-posti aadressi ja Facebooki konto

määramine lapsele kohtumäärusega vajalik ja milliseid konkreetseid vanemate või lapse

huvisid see kaitseks. Lapsele konkreetsete kontaktandmete määramine ei lahenda probleemi, et

laps suhtleb isa hinnangul temaga ebapiisavas mahus. Seda probleemi on võimalik lahendada

isa ja lapse suhte parandamisega, s.t suurendades lapse turvatunnet isaga suhtlemisel. Lapse

ema on väitnud, et isa taotlus on kantud soovist lapse sidevahendeid kontrollida ning on

esinenud juhtumeid, kus isa on sisenenud lapse Facebooki kontole, sellelt sõnumeid saatnud

ning kustutanud. Ema väitel teab lapse isa ka e-posti paroole ning positsioneerib ajal, mil laps

on emaga, lapse asukohta ilma selleks tegelikku vajadust omamata. Isa ei ole menetluses esile

toonud asjaolusid, mis veenvalt selgitaksid lapse sidevahendite kontrollimise vajadust isa poolt.

Ka ükski menetlusosaline ei ole esile toonud, et laps sidevahendeid kuritarvitaks viisil, mis

vajaks vanemlikku kontrolli nende üle kohtumääruse alusel. Seetõttu ei ole üksnes soov lapse

sidevahendeid isa poolt kontrollida piisav, et niivõrd ulatuslikul viisil sekkuda lapse õigusesse

privaatsusele.

51. Isa soovib ka, et kohus määraks, et lapsel on kohustus suhtluskorda järgida täies mahus ja

tulla isa juurde suhtluskorras ettenähtud aegadel. PKS § 143 lg 1 sõnastuse kohaselt ei ole

lapsel kohustust isiklikult suhelda mõlema vanemaga, selleks on seadus jätnud lapsele õiguse.

Laps ei ole suhtluskorra täitmise kohustatud subjekt ning seega ei ole põhjendatud

sundtäidetavas kohtumääruses määrata, et laps peab suhtluskorras märgitud ajal isaga kohtuma,

kui ta seda ise ei soovi.

2-22-13594

52. Põhjendamatu on ka taotlus määrata kohtulahendis, et emal on kohustus ette võtta kõik

toiminguid, et tagada kehtestatud suhtluskorra täies mahus ja kõikidele osapooltele häirimatu

elluviimine ja tal on keelatud mistahes tegevused, mis takistavad lapsel kehtestatud

suhtluskorra täies mahus täitmist või muudavad selle lapsele või isale häirivaks, ebameeldivaks

või ebamugavaks. Mõlemal vanemal on kohustus hoiduda teise vanema halvustamisest ning

takistada lähedussuhte kujunemist ja hoidmist lapse ja teise vanema vahel. Asja materjalide

kohaselt on lapsel lähedussuhe mõlema vanemaga, sealjuures ka isaga, sest olenemata asjas

esile toodud konfliktidest vanemate ja ka isa ning lapse vahel, ei ole laps kaotanud soovi isaga

kohtuda, vaid soovib isa oma ellu. Isal ja emal valitseb kardinaalselt erinev nägemus sellest,

mil määral suhtluskorra täitmisel tuleb arvestada lapse tahet. Olukord, kus ema arvestab lapse

soovidega ning laps on oma soovide väljendamiseks piisavalt küps, ei ole käsitletav emapoolse

mõjutustegevusena ja on lapse huve arvestav. Seega ei ole määruskaebuses taotletud

ettekirjutused ja keelud põhjendatud.

53. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks emale ainuhooldusõiguse üleandmises lapse suhtes viibimiskoha määramise ning

hariduse küsimuses. Samuti ei ole alust tühistada maakohtu määrust suhtluskorra kindlaks

määramise osas, kui arvestades vanemate vähest võimekust kokkulepete saavutamiseks,

muudab ja täiendab ringkonnakohus üksikuid suhtluskorra punkte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Lõike 3 alusel võib kohus hagita perekonnaasja kulud jätta täielikult või

osaliselt riigi kanda. Kuna lahend on tehtud lapse huvides ning menetluskulude lapse kanda

jätmine ei ole õiglane, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi

kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

55. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)