3-24-260/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-260

Määruse kuupäev

2. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Martõštšenko ja X kaebus Viru Vangla vastu seoses

avalduste tagastamisega neid sisuliselt läbi vaatamata

Menetlusosalised

Kaebaja X

Kaebaja Sergei Martõštšenko, esindaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebajate vastuväide kohtu tegevusele

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajatele.

5. Kaebajatel on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).

Asjaolud

1. Kaebajad Sergei Martõštšenko ja X esitasid 29.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Kaebuse nõudeks oli tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus: kaebajate taotluste,

teabenõuete, vaiete ja kokkusaamise taotluste mittemenetlemine, tähtaegselt vastamata

jätmine ja tagastamine.

Kaebuse kohaselt on kaebajad 01.01.2023-15.01.2024 esitanud vastustajale erinevaid avaldusi

(taotlusi, vaideid, teabenõudeid), mille vastustaja on jätnud lahendamata. Avaldused

tagastatakse põhjendusel, et suur hulk pöördumisi häirib vangla tööd. Kaebajad ei saa teostada

oma õigust pöörduda avaliku võimu poole informatsiooni saamiseks ja haldusmenetluse

algatamiseks. Tegemist on järjepideva ja süsteemse probleemiga. Kaebajatel on preventiivne

ja rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, et vangla lõpetaks edaspidi õigusvastase

tegevuse ja ei rikuks kaebajate õigusi.

Vastuseks kohtu küsimustele esitasid kaebajad 17.07.2024 andmed nelja konkreetse vastustaja

otsuse kohta, mida kaebajad peavad õigusvastaseks. Kaebajate väitel on otsustes välja toodud

nende pöördumised, mis on kaebajatele tagastatud. Viidatud otsustest kaks on tehtud pärast

kaebuse esitamist. Kaebajad palusid need haldusaktid vastustajalt välja nõuda. Kaebajad

ühtlasi soovisid täiendada kaebust nõudega keelata vastustajal taotluste, teabenõuete, vaiete,

selgitustaotluste ja märgukirjade tagastamine ja nende menetlemata jätmine.

2. Viru Vangla edastas kohtule kaebajate nimetatud otsused:

- Viru Vangla 15.06.2023.a otsuse nr 6-10/13331-2, millega tagastati X (varasem

perekonnanimi Y) avaldused. Kaebaja oli esitanud perioodil 26.05-15.06.2023 120

pöördumist. Otsuses on loetletud 50 erinevat dokumendi registreerimisnumbrit;

- Viru Vangla 24.01.2024.a otsuse nr 6-10/24/24679-2, millega tagastati X avaldused.

Kaebaja oli esitanud perioodil 27.12.2023-23.01.2024 35 pöördumist (otsuses loetletud);

- Viru Vangla 11.04.2024.a otsuse nr 6-10/24/3768-2, millega tagastati X avaldused.

Kaebaja oli esitanud perioodil 05.03-11.04.2024 120 pöördumist. Otsuses on loetletud 119

erinevat dokumendi registreerimisnumbrit;

- Viru Vangla 02.05.2024.a otsuse nr 6-10/24/5588-3, millega tagastati Sergei

Martõštšenko avaldused. Kaebaja oli esitanud perioodil 04-05.04.2024 ja 08-11.04.2024

kokku 17 pöördumist.

X avalduste suhtes tehtud otsustes põhjendas vastustaja, et kaebaja avaldustele vastamisega

on vangla halduskoormus häiritud. Kaebaja avalduste arv kasvab hüppeliselt ajal, mil kaebaja

suhtes kohaldatakse piiranguid või ta ei ole rahul vangla toimingu või haldusaktiga. Kaebaja

on ka varem sarnaselt toiminud. Samuti on kaebaja korduvalt tagasi võtnud suures koguses

pöördumisi, tundmata huvi nende sisu või vastuste saamise vastu. Osad avaldused kattuvad

varasemate avaldustega, millele vastustaja on juba vastanud. Vastustaja hinnangul kaebaja

tegelikult ei soovinud saada nõutud teavet, vaid avaldused on esitatud rahulolematuse

väljendamiseks, vangla koormamiseks ja töö takistamiseks. Tegemist on oma õiguse

pahatahtliku teostamisega.

Sergei Martõštšenko avalduste suhtes tehtud otsuses põhjendas vastustaja, et kaebaja

avaldustele vastamisega on vangla halduskoormus häiritud. Kaebaja viibis avalduste esitamise

ajal distsiplinaarkaristuse täitmiseks kartserikambris ning pöördumised olid enamuses seotud

kartserikambris kehtivate piirangutega. Osad avaldused kattuvad varasemate avaldustega,

millele vastustaja on juba vastanud. Vastustaja hinnangul kaebaja tegelikult ei soovinud saada

nõutud teavet, vaid avaldused on esitatud rahulolematuse väljendamiseks, vangla

koormamiseks ja töö takistamiseks. Tegemist on oma õiguse pahatahtliku teostamisega.

Vastustaja otsused sisaldavad vaidlustamisviidet, mille kohaselt sai otsustele 30 päeva jooksul

esitada vaide ning pärast vaidemenetluse läbimist esitada kaebuse kohtule.

3. Viru Vangla teatas vastuseks kohtu küsimusele, et X esitas 16.04.2024 vaide Viru Vangla

11.04.2024.a otsuse nr 6-10/24/3768-2 kehtetuks tunnistamiseks ja avalduste lahendamiseks.

06.05.2024 esitas kaebaja avalduse, et ei soovi perioodil 01.04.-06.05.2024 esitatud

pöördumistele kirjalikke vastuseid saada, sellesse ajavahemikku kuulub ka eelnimetatud vaie.

Muudele vastustaja otsustele ei ole kaebajad vaideid esitanud.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tõlgendab kaebust järgmiselt.

4.1. X on esitanud kaebuse nõudes tuvastada vastustaja 15.06.2023.a otsuse nr 6-10/13331-2,

24.01.2024.a otsuse nr 6-10/24/24679-2 ja 11.04.2024.a otsuse nr 6-10/24/3768-2

õigusvastasus ning keelata kaebaja avalduste tagastamine neid sisuliselt läbi vaatamata.

4.2. Sergei Martõštšenko on esitanud kaebuse nõudes tuvastada vastustaja 02.05.2024.a

otsuse nr 6-10/24/5588-3 õigusvastasus ja keelata kaebaja avalduste tagastamine neid

sisuliselt läbi vaatamata.

4.3. Kohus põhjendab, et kohus ei saa abstraktselt tuvastada vastustaja tegevuse

õigusvastasust mingi perioodi osas. Kohus saab tuvastada konkreetse identifitseeritava

haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1

alusel saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ehk

kummalgi kaebajal on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud otsuseid. Kohus käsitleb kaebust

sellisena, nagu see on pärast kaebajate täiendava avalduse esitamist. Kuna esinevad allpool

toodud alused kaebuse tagastamiseks, siis ei hinda kohus menetlusökonoomia kaalutlustel

seda, kas HKMS § 19 lg 1 sätestatud ühise kaebuse esitamise eeldused on täidetud või tuleks

kaebajate kaebused eraldada.

5. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel

puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge - kohus ei saa

kohustada vastustajat midagi tegema (näiteks haldusakti andma või tühistama, toimingut

tegema, haldusmenetlust uuendama) ning vaidlustatud haldusakt jääb kehtivaks ka juhul, kui

kohus tuvastab selle õigusvastasuse. Seda arvestades on seadusandja piiranud tuvastamis-

kaebuse esitamise õigust ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb

selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44

lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

Kohtupraktika kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks eriline preventiivne huvi,

mis tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema

õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis

peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-19-

2164, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul praegu niisugust olukorda ei

esine.

6. Kohus märgib alustuseks, et õige ei ole kaebajate väide, et vastustaja on jätnud nende

avaldused lahendamata. Ka avalduse tagastamine seda sisuliselt läbi vaatamata on lahendus.

Vastustaja on X avalduste lahendamisel välja toonud, et avalduste arv oli

- 26.05-15.06.2023 (21 päeva) 120 avaldust. See tähendab, et kaebaja esitas keskmiselt 6

avaldust kalendripäevas ja 40 avaldust nädalas;

- 27.12.2023-23.01.2024 (28 päeva) 35 avaldust, mis teeb keskmiselt 8,7 avaldust ühes

töönädalas;

- 05.03-11.04.2024 (38 päeva) 120 avaldust, mis teeb keskmiselt 3 avaldust ühes tööpäevas

ja 16 avaldust ühes töönädalas.

X ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud ühegi avalduse konkreetset sisu ja

eesmärki, s.h mitu avaldust oli suunatud haldusmenetluse algatamisele (tema suhtes

haldusakti andmisele või toimingu tegemisele) ning millise sisuga haldusakti andmist või

toimingu tegemist ta avalduste tagastamise tõttu ei saavutanud. Vastustaja otsuste põhjal oli

tegemist valdavalt märgukirjade ja selgitustaotlustega.

Sergei Martõštšenko esitas 2+4=6 päeva kohta 17 avaldust ehk keskmiselt 2,8 avaldust

kalendripäevas ning ei ole samuti välja toonud ühegi avalduse konkreetset sisu või eesmärki.

7. Kaebajate preventiivne huvi saab eeltoodut arvestades olla suunatud sellele, et kui

kaebajad tulevikus esitavad sarnase ajavahemiku jooksul sarnases koguses avaldusi, siis

vastustaja ei tagasta neid kogumina, vaid vaatab kõik avaldused sisuliselt läbi. Kohus nõustub

sellega, et kui tulevikus kordub sarnane olukord, siis vastustaja tõenäoliselt toimib

samamoodi. Kohus ei võta käesoleva kohtuasja raames seisukohta, kas selline toimimise viis

on õiguspärane.

Samas on kaebajatel igati võimalik kõrvaldada väidetav rikkumine tavapärase järelkontrolli

vormis. Kaebajatel on võimalus (pärast kohtueelse menetluse läbimist) esitada kohtule kaebus

avalduste sisuliseks lahendamiseks kohustamise nõudes. Kui sisuliselt lahendamata jäetud

avalduseks on vaie või kahju hüvitamise taotlus, siis tuleb avalduse sisuliseks lahendamiseks

kohustamise nõude asemel esitada kohtule vastav sisuline vaidlus, kuna kohtupraktikas ei

tunnustata iseseisvalt kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele.

8. Kaebajatel on tõhusama nõude esitamise võimalus ka avalduste suhtes, mis jäeti sisuliselt

läbi vaatamata käesolevas kohtuasjas vaidlustatud vastustaja otsustega. Kaebajad on

praeguseks küll mööda lasknud võimaluse esitada vaidlustatud otsuste peale vaie ja seejärel

kaebus kohtule. Kuid kaebajatel on võimalus esitada vastustajale uuesti need avaldused, mis

ei ole korduvad ja mille sisulist lahendamist nad soovivad saavutada. Kui kaebajad ei saavuta

avalduste sisulist lahendamist kohtueelses menetluses, siis tekib kaebajatel võimalus esitada

kohtule kohustamiskaebus. Vastustaja on kaebajate avalduste lahendamisel tuginenud sellele,

et kaebajad ei soovi tegelikult esitada märgukirju või saada küsitud teavet või selgitusi, vaid

on kuritarvitanud oma õigust pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste ja

ametiisikute poole (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46). Kui kaebajatel on tegelik huvi saada

sisulised vastused oma avaldustele, siis saavad kaebajad eeltoodud viisil esitada tõhusama

nõude ehk kohustamisnõude.

9. Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks anda aluse ka

rehabiliteeriv huvi, kui toimunud kaebaja õiguste riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada

kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-22-721, p 11).

Kaebajad ei täpsustanud vaatamata kohtu nõudmisele, milles seisneb nende rehabiliteeriv huvi

tuvastamiskaebuse esitamisel. Kohtule ei ole äratuntav, et esineks kaebajate õiguste sedavõrd

intensiivne riive, et põhjendatud oleks tuvastamiskaebuse menetluse läbiviimine. Kaebajad ei

ole välja toonud ühtegi sisulist probleemi, mille nad avaldustes tõstatasid ja mille sisuliselt

läbi vaatamata jätmine võiks kaebajate õigusi intensiivselt riivata. Kui läbi vaatamata jäetud

avalduste hulgas oli taotlusi haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, siis ei saanud

taotluste tagastamine kaebajate õigusi riivata intensiivsemalt kui taotluse rahuldamata

jätmine, kuna kaebajatel tekkis õigus esitada vaie ja seejärel kaebus kohtule.

10. Kohus tagastab kaebuse keelamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel

puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes

juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub

kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel.

Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme

kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb

toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse

võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu

tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline

(Riigikohtu 21.10.2021.a otsus asjas 3-20-286, p 11). Kuna tegemist on kumulatiivsete

eeldustega, ei ole keelamisnõue lubatav juhul, kui vähemalt üks eeldustest on täitmata.

Kohus leidis eespool, et isegi kui möönda vastustaja sarnase tegevuse kordumist tulevikus, on

kaebajatel võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi haldusakti või toimingu vaidlustamise teel.

See tähendab, et keelamisnõue ei ole lubatav.

11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub

vajadus lahendada kaebajate taotlusi riigilõivust vabastamiseks või muid menetluslikke

taotlusi.

12. Kohus jätab rahuldamata kaebajate 23.08.2024.a vastuväite kohtu tegevusele. Kaebajatel

ei ole veel tekkinud õigust esitada menetluse kiirendamise taotlust (HKMS § 100 lg 1),

seetõttu ei käsitle kohus vastuväidet menetluse kiirendamise taotlusena. Kaebajate õigusi ei

mõjuta eraldi võetuna kaebuse menetlusse võtmise aeg, vaid pigem asja lahendamise aeg

tervikuna. Kaebajad ei saa esitada nõudmisi sellele, millise aja jooksul peab toimuma kaebuse

menetlusse võtmine.

Kaebajad esitasid kaebuse 20.01.2024 ning kohus on teinud menetlustoiminguid kaebuse

nõude ja aluse väljaselgitamiseks ja dokumentide kogumiseks. Kaebust on menetletud

mõistliku aja jooksul.

13. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajatel on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige oma nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4,

§ 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks