3-24-1886/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1886

Haldusasi

XXi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024

otsuse nr 5-8/472-11 ja 03.04.2024 otsuse nr 2024-235

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlused uuesti läbi ja teha uued otsused ning

vastustaja

kohustamiseks

vaadata

läbi

kaebaja

17.03.2024 ja 09.04.2024 toimetulekutoetuse taotlused

ja teha taotluste kohta otsused

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata ja tagastada määruskaebuse lisad digitaalse

toimiku lehekülgedel 302‒318 ja 328‒329.

2. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 määruse

resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

3. Määruse avaldamisel asendada XXi ja YX nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus kaevatav (HKMS § 252 lg 7,

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1886

2(7)

1. XX (kaebaja) esitas 29.02.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust

sõltuva toetuse saamiseks.

2. Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 03.04.2024 otsustega nr 5-8/472-11 ja 2024-235 YXi

taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja ja tema ema YX esitasid 17.03.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale ühiselt/korraga mitu erineva sisuga toimetulekutoetuse ja

sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlust.

4. Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 11.04.2024 kirjaga nr 5-8/555-3 kaebaja ja YXi

taotlused läbi vaatamata.

5. Kaebaja esitas 09.04.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

taotluse perioodi aprill 2024 eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava

sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks.

6. Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 taotluse läbi

vaatamata.

7. Kaebaja esitas 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (allkirjastatud 26.04.2024)

Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11 ja 03.04.2024 otsuse nr 2024-

235 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi ja teha

uued otsused ning vastustaja kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 17.03.2024 ja 09.04.2024

toimetulekutoetuse taotlused ning teha taotluste kohta otsused 24 tunni jooksul määruse

tegemisest. Kaebaja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Koos kaebusega esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras

määrama ja maksma kaebajale toimetulekutoetust 2024. a veebruari-, märtsi- ja aprillikuu eest.

8. Tallinna linn palus 28.06.2024 vastuses jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus ja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata ning kaebus tagastada. Kaebaja sai vastustaja 03.04.2024

otsused nr 5-8/472-11 ja 2024-235 kätte 03.04.2024 ning 11.04.2024 kirja nr 5-8/555 kätte

11.04.2024, seega on kaebetähtaeg möödunud. 13.05.2024 kirja nr 5-8/671-6 ei ole kaebaja

Omniva infosüsteemi andmetel vastu võtnud, samas võttis kirja vastu kaebaja ema YX ehk

kaebaja pereliige, kellega elatakse ühes eluruumis ja kes jagab kaebajaga teavet kõnealuse kirja

osas. Kaebajal oli võimalik tutvuda 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 e-toimiku kaudu, kuna

nimetatud kiri oli haldusasjas nr 3-24-1240 vastustaja 30.05.2024 määruskaebuse vastuse lisa

26. Seega on ka selle haldusakti osas kaebetähtaeg möödunud. Kaebetähtaja ennistamise

aluseks ei saa olla see, et kaebus on allkirjastatud 26.04.2024. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

põhjendust, miks on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata. Taotluse rahuldamiseks ei saa olla kaebaja väide,

et ta elab vaid riiklikest toetustest. Kuigi abivajaduse hindamise seisukohalt on oluline kaebaja

tervislik seisund, ei ole see määrav toimetulekutoetuse otsuse tegemisel. Kaebaja ei ole ka

tõendanud, et tema tervisliku seisundi muutused on seotud toimetulekutoetuse saamisega.

Vastustaja möönab, et kaebaja perekonnal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse

mittemääramisega võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses need tegelikult on, ei ole võimalik

tuvastada.

9. Tallinna Halduskohus luges 01.07.2024 määrusega, et kaebus on nõuetes tühistada

Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsus nr 5-8/472-11 ja 03.04.2024 otsus nr 2024-235

ning kohustada vastustajat kaebaja taotluseid uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused;

kohustada vastustajat vaatama kaebaja 17.03.2024 taotlus uuesti läbi ja tegema otsus 24 tunni

3-24-1886

3(7)

jooksul määruse tegemisest, esitatud kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1); jättis

kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p

2); tagastas kaebuse nõudes kohustada vastustajat vaatama kaebaja 09.04.2024 taotlus uuesti

läbi ja tegema otsus 24 tunni jooksul määruse tegemisest (resolutsiooni p 3); jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).

HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale

teatavaks tegemisest arvates, lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest

arvates. Kaebaja 29.02.2024 taotlusete osas on vastustaja teinud otsused 03.04.2024. Kaebaja

on otsused kätte saanud 03.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 03.05.2024. Kaebaja

esitas kaebuse 25.06.2024. Seega ei ole kaebus 03.04.2024 otsustega seotud tühistamis- ja

kohustamisnõudes tähtaegne.

Kaebaja 17.03.2024 taotluste osas on vastustaja teinud otsuse 11.04.2024, millega jättis kaebaja

ja tema ema YXi taotlused läbi vaatamata. Kaebaja sai nimetatud kirja kätte 11.04.2024. Seega

oli kaebuse esitamise tähtaeg 13.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse 25.06.2024. Nii ei ole ka

kaebus 17.03.2024 taotluse läbi vaatamiseks kohustamise nõudes tähtaegne.

Kaebaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Ühtegi põhjendust taotluses välja toodud ei ole.

Seega on taotlus põhjendamatu ja jääb juba ainuüksi nimetatud põhjendusel rahuldamata.

Kohtute infosüsteemi kaudu on nähtav, et kaebaja esitas halduskohtule 22.04.2024 taotluse riigi

õigusabi saamiseks seoses sooviga vaidlustada vastustaja otsused ja tegevus kaebaja veebruari,

märtsi ja aprilli toimetulekutoetuse taotluste osas. Kohus jättis 22.04.2024 määrusega nr 3-24-

1180 kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis

31.05.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid, et kaebaja taotlus

riigi õigusabi saamiseks on põhjendamatu. Nimetatud määrustes toodud põhjendused, nagu ka

asjaolu, et kaebaja on kohtule esitatud kaebuse ise juba 26.04.2024 allkirjastanud, kinnitavad

seda, et kaebajal puudusid mistahes faktilised takistused kaebuse esitamiseks. Seega jätab

kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Kaebaja 09.04.2024 taotluse osas on vastustaja juba teinud otsuse ning jätnud oma 13.05.2024

kirjaga nr 5-8/671 kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole esitatud kohustamisnõude

rahuldamine õiguslikult võimalik. Kohus ei saa teha käesolevas asjas enam otsust, millega

kohustaks vastustajat vaatama kaebaja toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi ja tegema otsus 24

tunni jooksul. Seega ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki

(HKMS § 121 lg 2 p 2).

Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastustajat esialgse õiguskaitse korras kaebajale

toimetulekutoetuse välja maksmiseks. Toimikust nähtub, et vastustaja on soovinud hinnata

kaebaja abivajadust ning pakkus kaebajale erinevaid aegasid võimalikuks kohtumiseks ja

kodukülastuseks. Vastustaja soov kaebajaga isiklikult kohtuda ning veenduda tema

abivajaduses ei ole olnud ilmselgelt põhjendamatu. Toetuse taotlemisel on taotlejal kohustus

teha haldusorganiga koostööd ning esitada taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid.

Toimetulekutoetuse taotlemise kontekstis hõlmab koostöö tegemise kohustus ka kohustust

ilmuda isiklikult selgituste andmiseks haldusorgani ametiruumidesse või võimaldada

haldusorgani ametnikul tutvuda taotleja elu- ja olmetingimustega taotleja kodus. Vastustaja on

oma 28.06.2024 vastuses põhjendatult välja toonud asjaolud, mille põhjal võib järeldada, et

kaebaja soov koostööd teha on olnud väga väike või koguni olematu. Kaebaja ei ole ka esitanud

haldusorganile andmeid oma tegeliku majandusliku olukorra kohta ning kohtu jaoks on usutav,

et kaebaja püüab tegelikkuses oma majanduslikku olukorda varjata. Tuvastatav ei ole, millised

on kaebaja võlad. Kaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, miks ei ole kaebaja soostunud

3-24-1886

4(7)

tegema vastustajaga koostööd, sh võimaldama kodukülastust vastustaja poolt pakutud aegadel

ja esitama andmeid oma tegeliku majandusliku olukorra kohta. Sellises olukorras ei saa väita,

et kaebaja poolt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded oleksid veenvad. Seetõttu ei saa

kaebuse eduväljavaateid pidada headeks. Kohtule ei nähtu ka esialgse õiguskaitse vajadus.

Vastustaja on oma vastuses välja toonud, et kaebaja perekonna sissetulekuteks toetuste näol on

mais/juunis 1182/1205,95 eurot. Lisaks ei ole välistatud, et kaebajale maksab ka tema isa elatist,

mida tõendab 06.10.2023 kodukülastuse akt. Seega on perekonnal olemas rahalised vahendid

esmavajaduste katmiseks. Tegelikku toimetulekut ei ole tõendite puudumise tõttu võimalik

hinnata. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ohustaks hetkel üüripinnalt välja

tõstmine. Välja tõstmiseks peaks üürileandja esitama kohtusse vastavasisulise hagi ning ilma

kohtulahendita ei ole välja tõstmine õiguslikult võimalik. Seega puuduvad asjas tõendid selle

kohta, et kaebaja oleks sattunud sellisel määral kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema

elule ja tervisele või oht jääda ilma elukohast. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja palub 17.07.2024 määruskaebuses (hiljem täiendatud) tühistada Tallinna

Halduskohtu 01.07.2024 määrus ja ennistada kaebetähtaeg.

Kaebaja on äsja täiskasvanuks saanud gümnaasiumiõpilane, kes on alates viiendast eluaastast

raske puudega diabeetik ning tunnistatud osaliselt töövõimetuks. Kaebaja ja tema ema YXi

abivajaduses ei saa mõistlikul inimesel olla kahtlust. Mõlema sissetulek on töövõimetoetus ja

neil ei ole võimalik tööga olulisel määral elatist teenida. Isikutel puudub mistahes vara ja neil

on oht kaotada eluase. Kaebaja isa toetas kaebajat kuni täisealiseks saamiseni. Kaebajale ja

tema perele ei ole tänaseks makstud toimetulekutoetust juba üheksa kuu vältel ning pere

sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla toimetulekupiiri. Kaebajale ei ole

võimaldatud riigi õigusabi. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-24-1240 allkirjastamata kaebuse.

Halduskohus ja ringkonnakohus puudust ei märganud. Kaebaja soovis tegelikult esitada

allkirjastatud kaebust vastustaja tegevusele kolme kuu vältel kaebaja avalduse menetlemisel

(see kaebus on esitatud praeguses asjas). Kui kaebaja sai aru, et ta on kogemata saatnud

kohtusse allkirjastamata mustandi, saatis ta viivitamatult ka õige kaebuse (praegune haldusasi).

Kaebaja ei märganud eksitust varem seetõttu, et tema tervis halvenes ja tekkisid

diabeeditüsistused. Ka kaebaja ema tervis halvenes märtsis-aprillis oluliselt. Kui kohus oleks

juhtinud haldusasjas nr 3-24-1240 tähelepanu, et avaldus on allkirjastamata, oleks kaebaja

saanud õigeaegselt kaebust parandada. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada. Tähtaeg on

mööda lastud kaebaja õigusliku kogenematuse ja halva terviseseisundi tõttu, mis takistas

menetlustoimingute õigeaegset tegemist. Perioodil 18.03‒22.04.2024 oli kaebaja raskelt haige.

Tal on hulgitüsistustega diabeet ning 29.04.2024 diagnoositi ka depressioon. Kaebaja diabeedi

kontroll on halb ja see võib kaasa tuua jala amputeerimise. Kaebajal puuduvad juriidilised

teadmised. Kaebaja ema oli samuti haige ega olnud võimeline midagi tegema.

11. Tallinna linn palub 01.08.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja pole

viidanud mistahes kestvale takistusele, mille tõttu ei saanud kaebust esitada tähtaegselt. Ka

määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi tõsiseltvõetavale takistusele kaebuse tähtaegselt

esitamisel. Kaebaja ei viibinud kaebuse esitamise tähtajal ega vahetult enne operatsioonil,

haiglaravil vmt ning oleks saanud endale õigeaegselt (vahetult pärast vaidlusalustest otsustest

teadasaamist) esindaja palgata. Asjaolu, et kaebaja põeb juba viiendast eluaastast raskekujulist

diabeeti, ei tõenda võimetust esitada kaebus tähtaegselt. Kohus leidis õigesti, et

kohustamisnõude rahuldamine seoses 09.04.2024 taotlusega ei ole õiguslikult võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1886

5(7)

12. Kaebaja

on

esitanud

08.08.2024

ja

22.08.2024

menetlusdokumentidega

ringkonnakohtule mitmed tõendid, mille asja materjalide juurde võtmise soovi ringkonnakohus

eeldab. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks esitatud tõendeid asja materjalide juurde võtta ja

tagastab need kaebajale, kuna esitatud tõendid ei oma määruskaebuse lahendamisel määravat

tähendust (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Vaidlust ei ole selles, et XX esineb terviseprobleeme

ja tal on osaline töövõime. Vaidlust ei ole ka selles, et YXile ei antud riigi õigusabi asjas nr 3-

24-1180.

13. Kaebaja on esitanud 25.06.2024 kaebuses taotluse tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse

03.04.2024 otsused nr 5-8/472-11 ja nr 2024-235 ning kohustada vastustajat kaebaja taotlusi

uuesti läbi vaatama ja tegema asjas uued otsused. Samuti on kaebaja vaidlustanud vastustaja

viivituse 17.03.2024 ja 09.04.2024 taotluste läbi vaatamisel ning taotlenud viivituse

õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist 17.03.2024 ja 09.04.2024 taotluste

kohta otsuste tegemiseks.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vastustaja 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11

03.04.2024 otsuse nr 2024-235 kätte saanud samal päeval (dtl 105‒106). Seega oleks tulnud

tühistamis- ja kohustamiskaebus 03.04.2024 otsustega seonduvalt esitada kohtule hiljemalt

30.05.2024. Kaebus esitati halduskohtule 25.06.2024 ehk kaebetähtaega rikkudes. Vastustaja

selgitas 28.06.2024 vastuses halduskohtule, et kaebaja 17.03.2024 taotluse osas on vastustaja

teinud 11.04.2024 otsuse nr 5-8/555 ning kaebaja sai 11.04.2024 otsuse kätte 11.04.2024 (dtl

141). Kuna halduskohtule kaebuse esitamise ajaks (25.06.2024) oli vastustaja kaebaja

17.03.2024 taotluse kohta otsuse teinud, ei olnud kohustamisnõue eesmärgi saavutamiseks

(taotluse läbi vaatamiseks) asjakohane. Halduskohtul ei olnud praegusel juhul siiski põhjust

suunata kaebajat kaebust muutma ja taotlema vastustaja 11.04.2024 otsuse tühistamist, sest ka

tühistamisnõue olnuks ilmselgelt mittetähtaegne (vt HKMS § 46 lg 1, § 49 lg 1).

15. Kaebaja taotles halduskohtus kaebetähtaja ennistamist, kuid ei toonud esile mõjuvaid

põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebemenetluses on kaebaja kaebetähtaja

ennistamise mõjuvate põhjustena toonud välja õigusliku kogenematuse ja halva terviseseisundi.

Kaebaja selgitab, et ta põeb hulgitüsistustega diabeeti, tal on diagnoositud raske depressioon ja

ajavahemikul 18.03.2024‒22.04.2024 oli ta raskelt haige. Kaebaja käis 29.04.2024 psühhiaatri

vastuvõtul ja sai depressiooni diagnoosi. Kaebaja elu oli ohus. Kaebaja diabeedi kontroll on

halb, mis võib tuua kaasa jala amputeerimise, kaebajal on seisundist tulenevad olulised

tegutsemispiirangud ka igapäevaelus. Kaebaja on käinud jätkuvalt arsti vastuvõttudel augustis

ja septembris 2024. Tema seisundi tõttu on igapäevategevused piiratud ja ta pole võimeline end

ise kohtuasjades esindama. Kaebaja ema YX on sama haige ega saa dokumente koostada.

Kaebaja ei ole saanud riigi õigusabi.

16. Kaebetähtaja ennistamisel on määrava tähtsusega asjaolu, kas esines mõjuv põhjus, mis

takistas kaebuse tähtaegselt esitamist (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamiseks peavad

esinema olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul

(Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta

õiguskindlust. Mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema

kaebetähtaja ennistamise põhjused. Üldjuhul saavad mõjuvaks põhjuseks olla objektiivsed

asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid

kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt võib teatud juhtudel küllaldane

põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu

19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19;

Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole

3-24-1886

6(7)

alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui

kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul

otsima professionaalset abi.

17. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid olulisi ja kestvaid takistusi, mis takistasid

kaebeõiguse kasutamist ettenähtud ajavahemikul (03.04.2024‒03.05.2024). Vaidlust ei ole

selles, et kaebajal on juba viiendal eluaastal diagnoositud diabeet ning diabeediga kaasnevad

talle tüsistused. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas takistas see kaebuse esitamist

ajavahemikul 22.04.2024-03.05.2024. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, et depressiooni tõttu

oli tema seisund nii raskekujuline, et kaebuse koostamine selleks ettenähtud ajavahemikul oli

kestvalt võimatu. Seejuures on kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt olnud eelnevale

vaatamata võimeline 22.04.2024 esitama haldusasjas nr 3-24-1180 riigi õigusabi taotluse

halduskohtule ning 26.04.2024 kaebuse haldusasjas nr 3-24-1240. Ka praeguses asjas

25.06.2024 esitatud kaebus on kaebaja poolt allkirjastatud 26.04.2024. Kaebaja ei ole

selgitanud, mis takistas juba 26.04.2024 allkirjastatud kaebuse esitamist õigeaegselt. Eelneva

tõttu on ebausutav kaebaja väide, et halb terviseseisund takistas menetlustoimingu õigeaegset

tegemist. Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et ta tahtis tegelikult 2024. a

veebruari- ja märtsikuu taotluste kohta tehtud otsused vaidlustada haldusasjas nr 3-24-1240,

kuid halduskohus ei juhtinud nimetatud asjas tähelepanu, et kaebus oli allkirjastamata, mistõttu

kaebaja oma eksitust varem ei märganud. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-24-1240 kaebaja

määruskaebust lahendades asunud seisukohale, et kaebaja vaidlustas nimetatud haldusasjas

üksnes vastustaja viivitust 09.04.2024 taotluse läbi vaatamisel ja taotles vastustaja kohustamist

09.04.2024 taotluse kohta otsuse tegemiseks. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma

õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja on

määruskaebuse lisana esitanud ringkonnakohtule kaebaja ja YXi poolt allkirjastatud volikirja,

millest nähtuvalt on juba alates 22.03.2024 nende esindajateks kohtumenetlustes Kaire Reier ja

Tiiu-Ann Kaldma. Seega oli kaebajal ettenähtud ajavahemikul kaebuse esitamiseks võimalik

kasutada ka professionaalset õigusabi. Eelneva tõttu ei ole kaebetähtaja ületamine praegusel

juhul vabandatav ja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus jättis

õigesti kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas ülaltoodud nõuete osas õigesti menetluse HKMS §

152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu.

18. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebaja on

halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus

on kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule

26.04.2024 kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks vastustaja viivituse kaebaja 09.04.2024

taotluse läbi vaatamisel ning kohustaks vastustajat selle taotluse kohta otsuse tegemiseks

(haldusasi nr 3-24-1240). Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2024 määrusega kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.06.2024 määrusega

halduskohtu 09.05.2024 määruse ning saatis kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

Tallinna Halduskohtule. Praeguses haldusasjas taotleb kaebaja samuti, et kohus tuvastaks

vastustaja viivituse kaebaja 09.04.2024 taotluse läbi vaatamisel ning kohustaks vastustajat selle

taotluse kohta otsuse tegemiseks. Seega on kaebaja esitanud praeguses haldusasjas HKMS § 43

lg 1 tähenduses korduva kaebuse – haldusasja nr 3-24-1240 ja praeguse haldusasja kaebaja isik

(HKMS § 16), nõue (HKMS § 37) kui ka kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) kattuvad ning varasem

kaebus on kohtu menetluses. Seetõttu olnuks selle nõude osas kohane kaebuse tagastamise alus

HKMS § 121 lg 1 p 3 ning eelnevas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.

19. Kuna halduskohus tagastas kokkuvõttes õiguspäraselt kaebuse nõude vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja 09.04.2024 taotlus uuesti läbi ning lõpetas muus osas haldusasja

3-24-1886

7(7)

menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS §

249 lg-st 1 tulenevalt alust.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.07.2024 määruse

resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)