2-23-6469/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedavalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
Legislator headnote
AI generated2-23-6469/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
02.september 2024, avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-23-6469
Tsiviilasi
Fausto Capital AS-i hagi B-CONSTRUCTION OÜ ja E.F
(E.F) vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
21 514,07 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Fausto Capital AS (endine ärinimi: Fausto
Capital OÜ, registrikood 11939341, asukoht Küütri 8,
51007 Tartu)
Hageja
seaduslik
esindaja:
L.Y
(e-post:
info@fausto.ee)
Kostja I:
B-CONSTRUCTION OÜ (registrikood
14844724, asukoht Haki 7-18, 50416 Tartu, e-post xxx)
Kostja II: E.F (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx)
Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene
Varul; e-post: rene@advokaadid.ee
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 01.08.2024
Resolutsioon
1. Jätta rahuldamata B-CONSTRUCTION OÜ ja
E.F (E.F) taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2. Rahuldada Fausto Capital AS-i hagiavaldus.
3. Välja mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.Flt
(E.F) solidaarselt Fausto Capital AS-i kasuks 18
878,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis
653,25 eurot.
4. Välja mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.Flt
(E.F) solidaarselt Fausto Capital AS-i kasuks viivis
tasumata põhinõudelt (18 878,57 eurot) seaduses
sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni
põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte
rohkem kui 18 878,57 eurot.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud
jätta
solidaarselt
B-
CONSTRUCTION OÜ ja E.F (E.F) kanda.
6. Määrata kindlaks, et Fausto Capital AS-i
hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on
1260 eurot.
7. Välja mõista B-CONSTRUCTION OÜ-lt ja E.Flt
(E.F) solidaarselt Fausto Capital AS-i kasuks
menetluskulud 1260 eurot.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.
02.05.2023 hagiavalduses palub Fausto Capital AS (edaspidi hageja või ostja) kostjalt
B-CONSTRUCTION OÜ-lt (edaspidi kostja I või müüja) ja E.Flt (edaspidi kostja II või
käendaja) solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 18 878,57 eurot ja
sissenõutavaks muutunud (28.04.2023 seisuga) viivise summas 653,25 eurot ning viivise
põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid
kokku mitte rohkem kui 18 878,57 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostja
I ja kostja II kanda.
2. Hageja ja kostja I sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu koos lisadega, mille esemeks oli
helehallide graniitkivi plaatide toonis G602 ostmine koos transpordiga hageja asukohta Tartu
mnt 80, Tallinn lepingu sätestatud tingimustel ja korras. 14.02.2020 sõlmisid hageja ja kostja
II käenduslepingu, mis on tarnelepingu lisaks nr 4. Käenduslepinguga võttis kostja II endale
kohustuse füüsilise isikuna ja kogu oma varaga isiklikult tagada kõiki hageja nõudeid kostja I
vastu, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel 14.02.2020 sõlmitud tarnelepingust.
Vastavalt tarnelepingu lisaks nr 1 olevale pakkumisele oli graniitkivi plaatide kokkulepitud
ühikuhinnaks 39,85 eurot/m² (km/ta), s.o koos käibemaksuga 47,82 eurot/m². Hageja tasus
kostjale I tarnelepingu alusel kokku 51 722,11 eurot (km/ga) – 31.03.2020 10 320 eurot,
14.05.2020 15 541,06 eurot, 08.06.2020 7758,31 eurot, 24.08.2020 5977,50 eurot ja
30.09.2020 12 125,24 eurot.
Kostja I tarnis hagejale graniitkive plaate kokku kogumahus 686,816 m² - 16.08.2020 270,4
m², 24.08.2020 270,4 m² ja 11.02.2021 146,016 m². Kõigist kolmest tarnest on tehtud fotod ja
kostja I on ise 12.05.2020 kinnitanud, et Hiinast on 15.04.2020 saadetud teele 540,80 m²
graniitkivi plaate. See kogus vastab kahele esimesele 2020.aasta suvel toimunud tarnele.
19.05.2020 saatis kostja I fotod kahest konteinerist, mis tarniti hagejale 16.08.2020 ja
24.08.2020. 23.11.2020 saatis kostja I fotod kolmandast graniitkivi plaatide tarnest, mille
hagejale tarnimist kinnitab kostja I 11.02.2021 e-kirjas.
Kuna hageja on tasunud kokku 51 722,11 eurot 1081,60 m² eest, on hageja saanud graniitkivi
plaate 394,784 m² võrra vähem, millele vastab 18 878,57 eurot. Kuna kostja I ei tarninud
hoolimata korduvatest meeldetuletustest puuduvat kogust graniitkivi plaate, esitas hageja
kostjale I 09.12.2022 hinna alandamise avalduse ja nõudis kostjalt I graniitkivide eest enam
makstud 18 878,57 euro tagastamist. Hinna alandamise eesmärgiks oli alandada graniitkivide
eest tasutut võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise (ehk tarnimata graniitkivide) väärtuse
suhtele kohase täitmise (ehk kõigi tarnimisele kuulunud graniitkivi plaatide) väärtusesse.
Hageja palus 18 878,57 eurot tagastada hiljemalt 27.12.2022, mida kostja I ei teinud.
Hageja esitas oma 09.12.2022 nõude ka kostja II vastu, sest kostja II võttis endale kohustuse
täita hageja nõudeid viie päeva jooksul alates hagejalt vastava nõude saamisest ning pooled
olid kokku leppinud, et kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega. Ka kostja II ei
täitnud hageja nõuet.
Hageja hinnangul on hinna alandamine kohane õiguskaitsevahend. Hageja on mittekohase
täitmise vastu võtnud ega kavatse lepingust taganeda ja/või juba kätte saadud graniitkivi
plaate tagastada. Kohtupraktikas on sellisel viisil hinna alandamine üldiselt aktsepteeritav. Ka
kostjate vastuses oleva K.K kommentaari kohaselt isegi juhul, kui kohus ei peaks hageja
õiguslikku käsitlust aktsepteerima, tuleks hageja nõue kvalifitseerida ümber kahju hüvitamise
nõudeks ning hagi sellegipoolest rahuldada. Väide, et hageja ei ole eelnevalt nõudnud
puuduste kõrvaldamist, on väär, sest selliseid nõudekirju on hageja saatnud kostjatele
korduvalt – 06.11.2020, 05.04.2021, 15.07.2021. Hageja pidas pidevat arvestust tarnitud
graniitkivi plaatide tarnimisega seoses ja on jaganud seda ka kostjatega (nt 16.02.2021 ja
15.07.2021 e-kirjad). Kostjad ei ole hageja arvestustele kordagi vastu vaielnud ega esitanud
mingit omapoolset arvestust ega tõendeid. Hageja tõendid lükkavad ümber ka kostjate väite
nagu oleks hageja tasunud üksnes reaalselt tarnitud ja kätte saadud kauba eest ega polevat
tasunud mitte mingit ettemaksu, sest 06.11.2020, 16.02.2021 kui ka 15.07.2021 kirjad
kõnelevad selgelt just hageja poolt tehtud ettemaksust. Lisaks aitavad need kirjad selgitada
sellise ettemaksu tagamaid ja põhjuseid. Näiteks leppisid pooled seoses Covid-19
pandeemiaga kokku tarne ositi tellimises/täitmises. Kostjate poolt kohtule esitatud versioon
sündmuste käigust on tagantjärele kuntslikult loodud, ei ole usaldusväärne ega sobitu
tõenditega. Seoses käsunduslepinguga märkis hageja, et käenduslepinguga olid tagatud
eranditult kõik hageja nõuded kostja I vastu.
Kostja I kohustus oli koostada kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, mistõttu
tõendamiskoormis on kostjal I. Kostjate tõendid Hiina tarnija arvete näol ei näita, et kaup
Hiinast Eestisse lähetati ja saabus ega ka seda, et kostja I andis Eestisse saabunud kauba üle
just hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule. Kahju nõude osas märkis hageja, et kuna
pärast 11.02.2021 kostja I hagejale rohkem graniitkivi plaate enam üle ei andnud, kuid hageja
vajadus graniitkivi plaatide järele ei olnud ära langenud, sõlmis hageja 16.04.2021 uue
graniitkivi plaatide tarnelepingu graniitkivi plaatide ostmiseks Kivipartner OÜ-ga hinnaga
70.80 eurot m² (käibemaksu ja transpordiga). Seega tegi hageja üleandmata 394,784 m²
graniitkivi plaatide koguse hilisemal ostmisel kulutusi summas 27 950,71 eurot. Hageja poolt
kulude tegemise ja kostja-poolse lepingurikkumise (kostja I leppis tarnelepingu punkte 1.1,
1.2, 3.2, 4.1 ja 4.2) vahel on põhjuslik seos – kui kostja I oleks hagejale tarninud kokkulepitud
koguse graniitkivi plaate, ei oleks hageja pidanud 394,784 m² graniitkivi plaate Kivipartner
OÜ-lt ostma.
Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
Kostjate vastuväited ja selle põhjendused
3. Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad hagile kogu ulatuses vastu. Kostjad paluvad
jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4. Kostjad leiavad, et hageja on valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Hageja hinna
alandamise nõude eeldused ei ole täidetud, sest kostja I ei ole täitnud enda tarnelepingust
tulenevat kohustust puudustega ega jätnud ka tarnelepingust tulenevaid kohustusi hageja ees
täitmata. Samuti saab hinna alandamisele tugineda eelkõige siis, kui müüja ei ole asja
parandanud või asendamist lõpuni viinud, müüja on keeldunud asja lepingutingimustele
vastavusse viimisest, mittevastavus on tõsine või müüja on teatanud, et ta ei vii asja
lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul. Seega selleks, et hageja oleks saanud
tarnelepingu hinda alandada, oleks ta esmalt pidanud nõudma müüjalt puuduste kõrvaldamist
või oleks mittevastavus olema niivõrd tõsine. Vastasel juhul on hinna alandamine võimatu.
Seetõttu tuleks hagi jätta läbi vaatamata.
Juhul, kui kohus menetleb asja sisuliselt, ei nõustu kostja I hageja väitega, et kostja I ei ole
enda lepingulisi kohustusi täitnud. Kostjad ei vaidle küll vastu, et hageja on tasunud kostjale I
51 722,11 eurot, kuid kostja I on selle raha eest tarninud hagejale 1081,6 m² kive. Kostja I ei
nõustu hageja väitega, et tarnelepingu alusel tegi hageja kostjale ettemakse kogusummas 51
722,11 eurot ja sai selle eest 686,784 m² võrra vähem graniitkivi plaate. Tarnelepingu järgi
kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu 35% kauba maksumusest üksnes lepingu
sõlmimisel. Ülejäänud osa (65% kauba maksumusest) tasumine pidi tarnelepingu järgi
toimuma 3-5 konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekkis hagejal kauba aktiga
üleandmisel hagejale. Kui hagejal tekkis lepingu punktis 3.3 sätestatud kohustus kauba eest
tasuda, oli kostjal I õigus esitada hagejale nõuetekohane arve. Seega tulnuks hagejal maksta
kostjale I ettemaksu üksnes 32 944 eurot (km/ta) ja koos käibemaksuga 39 532,79 eurot, mitte
viiel korral kogusummas 51 722,11 eurot. Edaspidist tarnelepingu täitmist saab tarnelepingu
pinnalt lihtsustatult kirjeldada järgnevalt: 1) graniitkivi plaadid antakse akti alusel hagejale
üle; 2) hagejale esitatakse arve kauba eest; 3) hageja tasub kauba eest. Seega tarnelepingu
kehtivuse ajal tehtud maksed olid juba konkreetsete arvete tasumised, mille kostja I väljastas
hagejale pärast graniitkivi plaatide üleandmist. Ka maksekorralduste selgitustes on toodud
arve number, mille eest kõnealuse maksega tasutakse. Käenduslepingu osas leidsid kostjad, et
käenduslepingus punkti 1 loetelus mainitud juhtumid on kõik nõudeõigused, mitte ükski neist
ei ole kujundusõigus. Seega ei käenda käsunduslepingu punkti 1 järgi kostja II hinna
alandamisest tulenevaid kohustusi. Ka kostja II rõhutas, et kostja I ei ole enda lepingulisi
kohustusi rikkunud.
Kostjad on tarninud hagejale kive kahe kaubasaadetise kaudu, 2020.aasta aprillis ja mais ning
mõlemal korral 540,8 m², s.o kokku 1081,6 m², mis on kogus, mille eest hageja on tasunud.
Hiina kaubatarnija esitas kostjale I 15.04.2020 ja 14.05.2020 arved, mis mõlemad kajastavad
kivide koguseid 540,8 m² ja 540,8 m². Kostjate hinnangul on hageja võtnud omaks, et hageja
on saanud kätte kauba 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021, kuid näidanud koguseid
väiksemana. 21.12.2023 seisukohas leidsid kostjad, et hageja näidatud kuupäevadest ei ole
kuidagi tõepärane 16.07.2020 ja 11.02.2021, need on hageja poolt suvaliselt antud, samuti on
suvaliselt määratud kogused, sest hageja ei ole tõendanud, et sai 16.07.2020, 24.08.2020 ja
11.02.2021 kokku vaid 686,816 m² kive. Hiina tarnija arvetelt on näha, et kive saabus Eestisse
kokku 1081,6 m². 03.05.2024 seisukohas on kostjad toonud välja, et kaup jõudis Hiinast
Eestisse ilmselt tõesti 2020.aasta juulis (kaks konteinerit, milles igas 270,4 m² kive) ja
augustis (saabus kaks konteinerit (2x270,4 m²), millest ühele lubati koheselt sissevedu ja teine
konteiner võeti täiendavasse kontrolli). Kostjad asusid seisukohale, et 16.07.2020 ja
24.08.2020 anti mõlemal korral hagejale üle 540,80 m² kive. Hageja esitatud 11.02.2021 e-
kirja saatja R.K ei ole kostja I töötaja ega esindaja. 01.08.2024 istungil möönsid kostjad, et
kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021, kuid kuna pooled olid muutnud tarnelepingut ja kostja
I võis tarnida ositi, siis ei täidetud lepingut hilinenult.
Kahju hüvitamise nõude osas leidsid kostjad, et hageja ei ole esile toonud kahju hüvitamise
nõude elemente, et kohus saaks hageja nõude ümber kvalifitseerida. Ühtlasi asusid kostjad
seisukohale, et kahju hüvitamise nõude näol on tegemist hagi aluse muutmisega ning kostjad
ei ole hagi muutmisega nõus ja vaidlevad sellele vastu.
Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud kulusid õigusabile kokku
3181,50 eurot (17,5 tundi 150 eurot tunnihinnaga (km/ta)).
Kohtuotsuse põhjendused
5. Kostjad on vastuses hagile palunud jätta hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja
ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab
kohus käesolevas otsuses esmalt kostjate taotluse jätta hagi läbi vaatamata.
Kostjad on väitnud, et hageja ei saa tugineda enda nõudes hinna alandamisele, mistõttu tuleks
hagi jätta läbi vaatamata (dtl 48-49).
Kohus märgib, et TsMS § 423 lg 2 kohaselt kohus võib, kuid ei pea jätma hagi läbi vaatamata
kui esinevad nimetatud sättes kirjeldatud asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13
määruse p-s 12 selgitanud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata
hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Hageja rahaline nõue pole õiguslikult võimatu,
õiguskaitsevahendi kohasuse saab kohus tuvastada üksnes asja sisulisel lahendamisel.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata
ja lahendab asja sisuliselt.
6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi
materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi
tuleb rahuldada.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab
ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama
neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab
kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab
poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
8. Asjaoludest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlus selle üle, et:
Hageja ja kostja I sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu (stl 10-15), mida võis täita
vastavalt täiendavalt täiendavale kokkuleppele ositi (dtl 70);
Tarnelepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjaga II 14.02.2020
käenduslepingu (dtl 16);
Hageja on maksnud kostjale I kokku 51 722,11 eurot;
Kostja I on Hiinast tellinud vaidlusaluseid graniitkivi plaate kokku 1081,60 m², mille
kohta on Hiina kaubatarnija esitanud kostjale I 15.04.2020 ja 14.05.2020 arve (dtl 79-
81)
Kostja I tarnis hagejale graniitkivi plaadid 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021 (dtl
169, 208, 00:03:19, 00:10:11).
9. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja I on tarninud hagejale 51 722,11 eurole
vastavas koguses graniitkivi plaate ehk kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate. Esmalt tuvastab
kohus, kas kostja I on tarnelepingut rikkunud ja seejärel, kas hageja valitud õiguskaitsevahend
– hinna alandamine – on kohane.
10. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna
rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama
lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
11. Hageja nõuab kostjalt I 18 878,57 euro väljamõistmist, s.o summa mille ulatuses ei ole
hageja kostjalt I kaupa (graniitkivi plaate) saanud.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 14.02.2020 tarnelepingu (dtl 10-15), mille
esemeks oli graniitkivi plaatide (toonis G602) tarnimine hagejale ja hageja maksis kostjale I
kokku 51 722,11 eurot. Nimetatud summale vastab vastavalt tarnelepingus kokkulepitud
graniitkivi plaadi ühikuhinnale (47,82 eurot/m²) 1081,60 m² graniitkivi plaate. Pooled
vaidlevad selle üle, kas kostja I on hagejale tarninud 1081,60 m² ehk kas üleantud asi vastab
lepingutingimustele koguse osas või on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega,
mille eest kostja I vastutab ning mille tõttu oli hageja õigustatud alandama hinda.
12. Hageja soovis osta 2362 m² graniitkivi plaate kogusummas 112 950,84 eurot (dtl 13).
Tarnelepingu punktis 3.2 on kokku lepitud, et lepingu ese tarnitakse 3-5 konteineri kaupa.
Tarnelepingu punkti 3.2.1 järgi peab kogu kauba tarne toimuma hiljemalt 12.05.2020.
Vastavalt tarnelepingu punktile 3.3 kohustus hageja tasuma kostjale I ettemaksu (35% kauba
maksumusest) lepingu sõlmimisel ning ülejäänud osa (65%) kohustus hageja tasuma 3-5
konteineri kaupa ning tasumise kohustus tekib hagejal kauba aktiga üleandmisel hagejale,
kaupa võib üle anda ka osade kaupa vastavalt tarnitud kogustele. Tarnelepingu punkti 4.5
kohaselt vormistab kostja I üleandmise-vastuvõtmise akti ning esitab selle hagejale
allkirjastamiseks koheselt peale kaupade üleandmist. Hageja on kohustatud kauba üle vaatama
seitsme kalendripäeva jooksul alates talle üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest.
13. Hageja on teinud kostjale I viis makset – 31.03.2020 summas 10 320 eurot selgitusega
„Arve 202001 (Fahle II etapi graniit kivid, ettemaks)“; 14.05.2020 summas 15 541,06 eurot
selgitusega „Arve 202014 (Fahle graniitkivid 540. 8 m², ettemaks 100pr); 08.06.2020 summas
8958,31 eurot selgitusega „Arved 202012, 202026 (Fahle graniit kivi ettemaks + äärekivi)“;
24.08.2020 summas 5977,50 eurot selgitusega „Arve 202038 (Fahle graniitkivi, ettemaks)“ ja
30.09.2020 summas 12 125,24 eurot selgitusega „Arve 202042 (Fahle graniitkivi, ettemaks
100pr)“. Hageja väitel toimusid tarned 16.07.2020, 24.08.2020 ja 11.02.2021 (dtl 4). Kostjad
on hageja poolt välja toodud tarnete aegade osas esitanud menetluse käigus erinevaid
vastuväiteid. Vastuses hagile on kostjad leidnud, et hageja kohustus tasuma ettemaksuna 39
532,79 eurot (km/ga) ja lepingu kehtivuse ajal tehtud maksed olid juba konkreetsed
tasumised, mille kostja I väljastas hagejale pärast graniitkivi plaatide üleandmist. Ka
maksekorraldustes selgitustes on toodud arve number, mille eest kõnealuse maksega tasutakse
(dtl 49). 21.12.2023 kuupäeva kandvas seisukohas on kostjad leidnud, et hageja näidatud
kuupäevadest ei ole kuidagi tõepärane 16.07.2020 ja 11.02.2021, need kuupäevad on hageja
andnud täiesti suvaliselt, samuti on suvaliselt määratletud saadud kogused (dtl 77).
03.05.2024 seisukohas on kostjad toonud välja, et kostja I tellis vajaliku koguse kive kahes
jaos - 2020.aasta aprillis ja mais. Keskmiselt sõidab kaup Hiinast Eestisse 2,5 kuud, mistõttu
jõudis esimene saadetis kohale ilmselt tõesti 2020.aasta juulis ja teine 2020. aasta augustis (dtl
169). 01.08.2024 istungil on kostja möönnud, et „kolmas tarne võis olla kinnipeetud
konteineri osas veebruaris 2021“ (dtl 208, 00:10:11).
14. Seega tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et arvete esitamine ja tasumine ei
toimunud kooskõlas tarnelepingu punktiga 3.3, s.o 35% lepingu sõlmimisel ja 65% vastavalt
tarnitud kauba kogusele, mistõttu ei saa teha järeldust, et 51 722,11 euro tasumisel ka kostja
tarnis sellele summale vastava koguse (1081,60 m²) graniitkivi plaate. Mõlemad pooled on ka
menetluses välja toonud, et seoses COVID-19 pandeemiaga leppisid pooled 27.03.2020
kokku tarne ositi täitmises (dtl 67, p 2; 209, 00:18:28jj).
15. Kostja on menetluse käigus küll esitanud erinevaid seisukohti tarnete aja osas, on
kostjad 03.05.2024 seisukohas möönnud, et kaks esimest tarnet võisid tõesti toimuda
16.07.2020 ja 24.08.2020 (dtl 169) ja kolmas tarne võis toimuda 11.02.2021 (dtl 208,
00:10:11). Seega tuleb kohtul tuvastada, kui mitu ruutmeetrit graniitkivi plaate kolme tarnega
hagejale kokku tarniti.
16. Hageja on väitnud, et kostja I tarnis 16.07.2020 270,4 m², 24.08.2020 270,4 m² ja
11.02.2021 146,016 m² graniitkivi plaate. Kostjate väitel tarniti hagejale kokku 1081,60 m²,
s.o selles ulatuses, mille eest on hageja kostjale I tasunud.
17. Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 peaks lepingu rikkumist tõendama pool, kes tugineb
lepingu rikkumisele ehk siis antud juhul hageja. Samas on pooled leppinud tarnelepingu
punktis 4.5 kokku, et kostja I kohustuseks oli üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine.
Kohtu hinnangul on seega tõendamiskoormis ümberpöördunud ning kostjal I tuli tõendada, et
ta tarnis hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate ja täitis tarnimislepingut talle tasutud 51
722,11 euro ulatuses. Kohus on kostjatele tõendamiskoormist selgitanud (dtl 171).
18. Kostjad on 01.08.2024 kinnitanud, et üleandmise-vastuvõtmise kohta akte ei koostatud
(dtl 208, 00:10:11). Kostjad on esitanud kaks Hiina kaubatarnija arvet, mille kohaselt on
kostja I ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku 1081,6 m². Hiinast graniitkivide
ostmist tõendab XIAMEN KMGSTONE CO., LTD 15.04.2020 arve nr 20TAM001 (dtl 79) ja
14.05.2020 arve nr 20TAM002 (dtl 80). 14.05.2020 arvelt nähtub kaks Põllumajandusameti
24.08.2020 templit konteineri kinni pidamise ja sisseveo lubamise kohta. Kostjad on
01.08.2024 istungil möönnud, et kolmas tarne võis kinnipeetud konteineri osas toimuda
2021.aasta veebruaris (dtl 208, 00:10:11). Kostjad leidsid, et nimetatud tõenditega on
tõendatud, et kostja I tarnis hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate.
Hageja asus seisukohale, et esitatud arvetega on ei ole tõendatud, et kostja I tarnis kõik
Hiinast saadud graniitkivi plaadid hagejale, mitte mõnele kolmandale isikule (dtl 101, p 1).
Hageja hinnangul ei ole usutav, et kui kostja I on selles valdkonnas tegelev ettevõte, oli
hageja kostja I ainuke klient (dtl 208, 00:13:31). Kohus nõustub hagejaga, et kostjad ei ole
kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid, et kõik Hiinast saadetud graniitkivi plaadid
tarniti hagejale. Kuigi kostjad on tõesti ostnud Hiinast kahel korral graniitkivi plaate kokku
1081,60 m², on esiteks kostjad ise andnud menetluse käigus erinevaid vastuväiteid kasvõi
tarneaega osas (dtl 49, 77, 169, dtl 208, 00:10:11). Lisaks, kostja I on saatnud hagejale
19.05.2020 e-kirja, mis sisaldas konteinerite numbreid ja pilte (dtl 138-143). Arvestades, et
kaup jõudis Hiinast Eestisse keskmisel 2,5 kuud, siis pidid 19.05.2020 e-kirjale lisatud pildid
olema kuidagi seotud 14.05.2020 arvega ning tehtud Hiinas, mitte juba Eestis. Seega
15.04.2020 arvega seotud konteineritest teavet hagejale ei ole saadetud, saadeti vaid koopia
arvest (dtl 136-137). 23.11.2020 on kostja I saatnud hagejale e-kirja koos piltidega
konteinerist (dtl 144-145). Samal ajal on kostjad möönnud 01.08.2024 istungil, et
Põllumajandusameti poolt kinni peetud konteiner tarniti hagejale 11.02.2021. Seega jääb
ebaselgeks, millise tarnega võisid olla seotud 23.11.2020 e-kirja lisaks olevas konteineris
olevad graniitkivi plaadid. Hageja on kirjutanud kostjatele 06.11.2020 (dtl 72), 16.02.2021
(dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 70). Hageja on kõigis nimetatud kuupäevadel
saadetud e-kirjades toonud välja, et hageja on tasunud 1081,60 m² graniitkivi plaatide eest 51
722,11 eurot, kuid on saanud graniitkivi plaate vähem. Enne 11.02.2021 tarnet on hageja
kirjutanud, et on saanud 540,80 m² kive (dtl 72) ning soovib teada, millal tarnitakse ülejäänud.
16.02.2021 on hageja toonud oma e-kirjas välja, et 16.02.2021 seisuga on tellitud ja
ettemakstud kogusest tarnimata 394,784 m² graniitkivi plaate (dtl 69). Kostjad ei ole
tõendanud, et nad oleksid kordagi hageja saadetud e-kirjadele vastanud ning vaielnud vastu
hageja väidetud tarnitud graniitkivi plaatide kogusele, mida sellises olukorras oleks kostjatelt
võinud mõistlikult oodata. Kui hageja väitel oli 06.11.2020 e-kirja kohaselt kostja I täitnud
lepingut 540,8 m² graniitkivi plaatide osas (dtl 72) ja kostjad sellele vastu ei vaielnud ning
arvestades, et R.K on 11.05.2021 saatnud e-kirja piltidega nii hagejale kui ka kostjale I 146
m² graniitkivi plaatide tarnimise kohta (dtl 146-147), siis on hageja teinud eluliselt usutavaks,
et talle tarniti kokku 686,816 m² (540,8 + 146,016). Arvestades kostja I tegevusala
(kivide/plaatide müük), kostjate passiivset käitumist hageja e-kirjade suhtes ning lähtudes
sellest, et kostjad on menetluse käigus järjepidevalt enda esitatud väiteid muutnud, ei jõua
kohus esitatud Hiina kaubatarnija arvete tõlgendamise teel samale järeldusele nagu kostjad,
s.o, et Hiina kaubatarnija arvetega on tõendatud kostja I poolne lepingu täitmine.
19. Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et kostja I rikkus tarnelepingut ega tarninud
hagejale 1081,6 m² graniitkivi plaate, mille eest oli hageja tasunud 51 722,11 eurot.
20. Vastavalt VÕS § 224 lg-le 1 võib käesoleva seaduse § 223 lõikes 1 nimetatud juhtudel
ostja alandada hinda vastavalt §-s 112 sätestatule. Viidatud VÕS § 223 lg 1 p-des 1-5 on
sätestatud, et ostjal on õigus müügilepingust taganeda, kui: 1) müüja ei ole asja parandamist
või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt käesoleva
seaduse § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele; 2) müüja on
keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt käesoleva seaduse § 222
lõikele 21; 3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja
püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia; 4) lepingutingimustele mittevastavus on
nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, või 5) müüja on teatanud või
asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja
jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.
21. Hageja on tõendanud, et pöördus korduvalt kostjate poole - 06.11.2020 (dtl 72),
16.02.2021 (dtl 69), 05.04.2021 (dtl 71) ja 15.07.2021 (dtl 70). Kostjad ei ole vastanud ega
vaielnud vastu hageja väiksemas mahus tarnimise väidetele, mistõttu nähtub asjaoludest
selgelt, et kostjad ei vii/viinud asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul
(müügilepingu oluline rikkumine (VÕS § 223 lg 1 p 5). Kohus ei nõustu kostjate
tõlgendusega, et hinnaalandamise õiguskaitsevahendit saab kasutada üksnes kvaliteediga
seotud puuduste korral, sest selline kostjate tõlgendus oleks liiga kitsas. Kuivõrd asi loetakse
lepingutingimustele vastavaks, kui muu hulgas selle kogus vastab kokkulepitud tingimustele,
siis võib mittekohaseks täitmiseks olla ka kokkulepitust väiksemas mahus tarnimine. Seega
saab hageja kohaldada hinna alandamist ka olukorras, kui mittekohane täitmine puudutab asja
kogust, mistõttu oli hagejal õigus alandada hinda vastavalt VÕS §-s 112 sätestatule.
22. VÕS § 112 lg-te 1-3 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase
täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt
kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja
mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja
mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid
arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui
lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi
ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus
lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Hinna alandamiseks
õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna
alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lõikes 1 ja § 191
lõikes 1 sätestatule. Hinna alandamise materiaalsed eeldused on:
Tasulise lepingu olemasolu;
Tasu maksmise kohustusega vastastikuses seoses oleva kohustuse rikkumine;
Täitmine oli mittekohane ehk kohustuse rikkumine seisnes mittekohases täitmises;
Täitmine peab olema vastu võetud;
Rikkumist ei ole põhjustanud hinda alandav pool.
23. Eelnevalt tuvastas kohus, et poolte vahel oli tasuline leping – hageja tasus 51 722,11
eurot ning kostja I kohustus selle eest tarnima hagejale kokku 1081,60 m² graniitkivi plaate.
Kohus tuvastas ka eelnevalt seda, et kostja I tarnis hagejale 686,816 m² graniitkivi plaate ehk
394,784 m² vähem, st täitmine oli mittekohane. Kuivõrd kostjad on menetluses väitnud, et nad
on täitnud lepingu tasutud 51 722,11 euro osas täies ulatuses, siis võttis hageja kostja I
mittekohase täitmise vastu, mille hageja on ka välja toonud (dtl 66, p 1). Asjas ei leidnud
tuvastamist, et kostja I mittekohase tarnelepingu täitmise põhjustas hageja. Seega leiab kohus,
et hinna alandamise materiaalsed eeldused on antud juhul täidetud.
24. Hinna alandamiseks tuleb täita ka formaalsed eeldused, milleks on hinna alandamise
avalduse lepingut rikkunud poolele edastamine. Hageja saatis kostjatele 09.12.2022 hinna
alandamise avalduse (dtl 23-24). Kostjad ei ole menetluses väitnud, et nad ei oleks saanud
hageja hinna alandamise avaldust. Seega on hageja täitnud ka hinna alandamise formaalse
eelduse.
25. VÕS § 112 lg 1 järgi, kui lepingu pool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise,
võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse
mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hageja tasus kostjale I 51
722,11 eurot, mille eest oleks pidanud saama 1081,60 m² graniitkivi plaate. Kohus tuvastas, et
kostja I tarnis hagejale 686,816 m² graniitkivi plaate, mille väärtus on tarnelepingus
kokkulepitud ühikuhinna järgi 32 843,54 eurot. Seega on hageja tasunud kostjale I 18 878,57
euro võrra rohkem, kui ta on saanud kaupa. Eeltoodule tuginedes on hagejal õigus nõuda
kostjalt 1 18 878,57 euro tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel.
26. Hageja on esitanud nõude ka kostja II kui käendaja vastu, kellelt palub solidaarselt
kostjaga I välja mõista põhivõlgnevuse summas 18 878,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud
(28.04.2023 seisuga) viivise summas 653,25 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses
sätestatud määras alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui
18 878,57 eurot.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)
võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 ja 2 järgi on
tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping
on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
Tulenevalt VÕS § 144 lg-st 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta
kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS §145
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja
ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,
kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja nõudel peab
võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta (VÕS § 146 lg 1).
Tarnelepingu täitmiseks sõlmis hageja ja kostja II käenduslepingu (dtl 11, p 5.8; 16). Kostjad
on leidnud, et käenduslepingus on loetletud juhtumid on kõik nõudeõigused, kuid mitte ükski
neist ei ole kujundusõigus (dtl 50), mistõttu ei käenda kostja II hinna alandamisest tulenevaid
kohustusi. Seega kostjad ei väida, et käendusleping ei oleks kehtiv, lihtsalt kostjate hinnangul
ei taga see hinna alandamisest tulenevaid kohustusi.
Käenduslepingu punkti 1 kohaselt võtab käendaja endale kohustuse füüsilise isikuna ja kogu
oma varaga isiklikult tagada kõiki võlausaldaja (st hageja) ja kostja I vahel 14.02.2020
sõlmitud tarnelepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja I vastu (sh ettemaksu tagastamise,
leppetrahvi- ja sissenõudekulude jm nõudeid). Vastavalt käenduslepingu punktile 2 on
käendaja (st kostja II) vastutused maksimumsumma 40 000 eurot. Kostja II on kohustatud
täitma hageja nõude viie (5) päeva jooksul alates hageja vastava nõude saamisest
(käenduslepingu p 4). Kostja II vastutus on solidaarne kostja I vastutusega, s.t hagejal on
õigus ise valida, kas ta esitab nõude kostja II või kostja I või mõlema isiku vastu
(käenduslepingu p 5).
Tuginedes eeltoodule, ei nõustu kohus kostjate seisukohaga, et käenduslepinguga ei käenda
kostja II hinna alandamise nõudeid, sest käenduslepingus on selgelt kirjas, et kostja II
käendab tarnelepingust tulenevaid hageja nõudeid, sh muid nõudeid, mis ei ole eraldi loetelus
välja toodud („…jm nõudeid“). Ühtlasi on hageja saatnud ka kostjale II oma 06,11.2020 (dtl
72), 05.04.2021 (dtl 71), 15.07.2021 (dtl 70) e-kirjad ning ka 09.12.2022 hinna alandamise
avalduse (dtl 23-24), mistõttu oli kostja II kostja I lepingu täitmise ulatusest teadlik. Seega
loeb kohus tuvastatuks, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I tarnelepingu täitmise eest
ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja 18 878,57 eurot.
27. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6
sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja esitas 09.12.2022 hinna alandamise
avalduse, milles palus tagastada alandatud hinda ületav rahasumma (18 878,57 eurot) hageja
pangakontole hiljemalt 27.12.2022. Kostjad kohustust ei täitnud. Hageja on arvestanud
sissenõutavaks muutunud viivist alates 28.12.2022 kuni 28.04.2023 summas 653,25 euro.
Tuginedes eeltoodule on põhjendatud rahuldada hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise
653,25 euro väljamõistmiseks.
28. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates
29.04.2023 kuni kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 18 878,57 eurot.
Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutunud viivise
kokku 653,25 eurot ja viivise alates 29.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud
määras, kuid mitte rohkem kui 18 878,57 eurot.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas
hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses solidaarselt kostja I ja kostja
II kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid.
Hageja on taotlenud mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludena hagiavalduselt
tasutud riigilõiv1260 eurot.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 1260 eurot.
TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kädi Vaker
Kohtunik