Legislator Case Law & Legislation
2-23-9349/3 AI generated

2-23-9349/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-9349/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista L.H-lt Sihtasutuse Keila Haigla kasuks põhivõlgnevus 1 482,22 eurot, viivis arvestatuna põhinõudelt, s.o. 1 482,22 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-23-9349/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1 482,22 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9349

Tsiviilasi

Sihtasutus Keila Haigla hagi L.H vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 813,64 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Sihtasutus Keila Haigla (registrikood 90007365,

asukoht XXX, 76607 Keila);

Hageja lepinguline esindaja: B.P (e-post xxx);

Kostja: L.H (isikukood XXX, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L.H-lt Sihtasutuse Keila Haigla kasuks põhivõlgnevus 1 482,22 eurot, viivis

153,55 eurot ja alates 01.07.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhinõudelt, s.o. 1 482,22 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud L.H kanda.

4. Välja mõista L.H-lt Sihtasutuse Keila Haigla kasuks menetluskuluna 690 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-

menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Sihtasutus Keila Haigla esitas Harju Maakohtule hagi L.H vastu võla nõudes.

2. TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3. Kostjale on menetlusdokumendid postkasti jätmisega kätte toimetatud 12.12.2023 aadressile

xxx. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva menetlusdokumentide

kättetoimetamisest. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 27.12.2023. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd

kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas

asjas tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

6. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot, mis

tuleb kostjalt välja mõista.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusabikulud 375 eurot. Hageja ei ole kohtu ette toonud

õigusabikulude kujunemist, sh ajakulu ja tunnihinda. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse

keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja

kvalifikatsiooni, leiab, et lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 375 euro ulatuses. Kohus

arvestab, et õigusabikulud 375 euro ulatuses vastavad kolmele tunnile tunnihinnaga 125

eurot, mida võib pidada sarnaste tsiviilasjade puhul mõistlikuks ajakuluks ja tunnihinnaks.

Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud 375 eurot Kokku tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskuluna 690 eurot (315+375).

8. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

2 / 3

9. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

3 / 3