4-10-3175/8 · 4-10-3175/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä R A K I R I

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.07.2011, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-10-3175 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Ammer Sekretär Virve Roots Kohtuasi

A.E kaebus Ida Prefektuuri korrakaitse-

büroo Narva Politseijaoskonna

otsusele väärteoasjas nr 2330,10,007256 Kaebuse esitaja Menetlusalune isik A.E, isikukood xxx, elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Narva politseijaoskond, esindaja Mihhail Denissov Asja läbivaatamise kuupäev 03.06.2011 Otsuse õiguslik alus V™S § 132 p 2; § 134 lg 3; § 135 ja § 155,

1. A.E kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada osaliselt, so lisakaristuse mõistmise osas Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva Politseijaoskonna 03.09.2010 otsus väärteoasjas nr 2330,10,007256, millega A.E karistati liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku

ulatuses, so summas 6000 krooni ning millega liiklusseaduse § 7422

lg 4 alusel kohaldati tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

3. Teha uus otsus, millega liiklusseaduse § 74

22

lg 4 alusel kohaldada A.E

suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhikaristuse määramise osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool

2 soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi

vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 05.08.2010.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 03.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 2330,10,007256 karistati A.E liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 6000 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,

Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud LE § 124 p 1 nõuete rikkumine.

Menetlusalune isik esitas 21.09.2010 Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles

menetleda väärteoasja menetlusaluse isiku elukoha järgi, so Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajas; tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja mitte kohaldada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist; välja nõuda Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonnast kiirusmõõtevahendi taatlemist tõendavad dokumendid; juhul kui kohtus leiab tõendamist väärteo toimepanemine A.E poolt, kergendada väärteoasjas määratud karistust ja mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuses esitatud taotluse juurde tühistada otsus

väärteoasjas temale lisakaristuse mõistmise osas. Kiiruse ületamist tunnistab, selgitades, et asulast väljasõidul, umbes 150 meetrit enne asula lõppu, kasutades sujuva ja ökonoomse sõidu

võtteid, kiirendas, mis tema arvates ei ole liiklusohutuse seisukohast ohtlik rikkumine. Kahetseb, selgitades, et juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik. xxxx, kus ta xxxx töötab, on

reisibussid ja kaater, millega veavad turiste. Seega on see tema sissetulek ning kolm kuud juhtimisõiguseta põhjustaks selle kadumise, kuid tal on ülalpidamisel alaealine laps ja tasuda eluasemelaen. Selgitas kohtuistungil, et sõidab nimetatud teel 2-3 korda nädalas ning on teadlik

seal olevatest kiirusepiirangutest. Eesti ja Venemaa piiri ületamine käib numbrite alusel,

seepärast peabki kiiresti minema. Kinnitab, et on varem kolm korda kiiruseületamise eest karistatud ning samal päeval varem sai samuti karistada kiiruseületamise eest - ta tabati kiiruse

ületamiselt nii Venemaale minnes kui sealt tulles. Varasemat otsust samal päeval tema ei vaidlustanud.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses kirjaliku seisukoha, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule, väärteoasjas tehtud otsus on

seaduslik ning põhjendatud ning määratud karistus proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul läbivaatusel.

II TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

V™S § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3 Juhtivkonstaabel Dmitri Mihhailovi poolt 06.08.2010 koostatud väärteoprotokolli AB

1146636 kohaselt juhtis A.E 06.08.2010 kell 05.10 Ida-Virumaal Sillamäe linnas

Tallinna mnt 3/12 juures, liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx asulasisesel teel kiirusega 78 +- 3km/h (lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h), millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, millega rikkus LS § 47 lg 2 , § 124 p 1 nõudeid, pannes seega toime väärteo milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Kiirus mõõdetud seadmega UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX015115.

Liikluseeskirja § 124 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

LS § 7422

lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, mille eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7422 lg 4 sätestab kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud

vahetult asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et A.E

kaebus on põhjendatud osaliselt. A.E tunnistab väärteo toimepanemist ning selle

asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on vaid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

A.E poolt juhitud mootorsõiduki kiirus mõõdeti kiirusmõõteseadmega UltraLyte

LTI 20-20 100 LR nr UX015115, mille taatlustunnistus nr TTRSS-09/00102 on kohtule

esitatud. Kiirusmõõteseadme kasutamine on fikseeritud patrullpolitseinik Dmitri Mihhailovi poolt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mille kohaselt mõõtmine teostati 06.08.2010 kell 05.10 hea nähtavusega asulasisesel teel, valgel ajal Sillamäel Tallinna mnt 3/12. Protokolli kohaselt ületas mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt, mida kinnitavad Eesti akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E133 selle kohta, et Ida Prefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal ja OÜ Kvalmek tunnistus nr 197 selle kohta, et Dmitri Mihhailov on läbinud pädeva mõõtja koolituse /tl. 28, 29, 30/. A.E poolt väärteo toimepanemine on seega tõendatud väärteoprotokollis esitatud

tõenditega, milleks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku enda ütlused.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et A.E rikkus liiklusnõudeid tahtlikult. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt /tl. 31/ on A.E varem korduvalt karistatud LS

§ 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, sh kolmel korral 2010. aastal, milles määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid millised karistused ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma.

4

Käesolevas väärteoasjas rikkus A.E liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Politseiprefektuuri

Narva politseijaoskonna poolt, kuid karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja oma otsuses arvestanud süüd kergendavate ega raskendavate asjaoludega, ega ole ka märkinud, et

tema hinnangul need puuduvad. Nimetatud menetlusnormide rikkumist ei saa aga pidada selliseks, mis vältimatult tooks endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud A.E õiguskuulekalt käituma.

Temal on kolm kehtivat väärteokaristust. Seega tuleb pidada põhjendatuks kohtuvälise

menetleja otsust karistada menetlusalust isikut rahatrahviga selle maksimaalmääras, so 100 trahviühiku ulatuses ning kohaldada tema suhtes lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus, võttes arvesse A.E poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust, arvestab seda

kergendava asjaoluna ning tulenevalt sellest peab võimalikuks vähendada temale mõistetavat

lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol, mõistes selle esmakordsel määramisel

miinimummääras, so üheks kuuks, pidades seda piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohtuotsuse tegemise ajal, so peale kohtuistungit, avaldas A.E kohtule, et Ida

Politseiprefektuuri Narva politseijaoskond on tema juhtimisõiguse äravõtmise karistuse täide

viinud ja sellekohase juhtimisõiguse äravõtmise karistuse märge on juhtimisõiguse ajaloos

selgelt nähtav ka liiklusregistris. Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond kinnitas, et kuna menetlusalune isik esitas kaebuse selle esitamise viimasel päeval, so 21.09.2010, siis kaebuse

esitamise teade ei jõudnud õigel ajal politsei infosüsteemi. Kohtuvälise menetleja otsus oli

määratud jõustuma 21.09.2010. Narva politseijaoskond saatis 22.09.2010 A.E suhtes

tehtud väärteootsuse ekslikult maanteeametile. Kohtu hinnagul on tegemist eksitusega, mis

tegelikkuses A.E õigusi piiranud ei ole, kuna tegelikkuses ole tema määratud

lisakaristust kandnud ning on kogu kaebuse menetlemise aja kasutanud oma juhtimisõigust piiranguteta. Seega ei pea kohus vajalikuks seda küsimust käesolevas asjas pikemalt käsitleda.

Kohtunik

/allkiri/

Anu Ammer Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus

16. veebruaril 2012.a Riigikohtu otsusega.

№oremreferent

Tea Toming