3-24-2281/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

2. septembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2281

Haldusasi

X.X-i kaebus keelata Saku vallal teha raiet Talve tee L1

maaüksusel

Menetlusosalised

Kaebaja X.X

Vastustaja Saku vald, esindaja Siiri Raagmets

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X.X esitas 6. augustil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Saku

valda väljastama raieluba Üksnurme külaplats-mänguväljaku ehitusalale (Talve tee L1

maaüksus, katastrinumber 71801:001:2136). Kaebaja palus kohustada valda kaasama teda kui

kinnistunaabrit (Aaaaa aaa aa) raieloa andmise menetlusse. Kaebaja leiab, et olemasolev

kõrghaljastus on puhvriks, mis vähendab müra. Raie mõju kaebajale oleks intensiivne ning

rikuks tema õigust tervise ja heaolu kaitsele.

2. Kohus koostas 12. augustil 2024 kohtunõude, milles andis oma esialgse hinnangu

kaebeõiguse kohta.

3. Vastustaja esitas 21. augustil 2024 kohtunõudele vastuse, milles selgitas järgmist.

3.1.

X.X on esitanud korduvalt nii enda kui ka ettevõtte CoDe-Invest OÜ nime alt kaebusi

seoses Talve tee L1 kinnistule mänguväljak-külaplatsi rajamisega. Raieloaga seonduvat on

varem arutatud haldusasjade nr 3-22-1693 ja 3-24-513 raames.

3.2.

8. augusti 2023. a määruses haldusasjas nr 3-22-1693 (p 10) selgitas Tallinna Ring-

konnakohus, et raietegevuse aluseks on üldjuhul raieluba. Kinnistuomanikul on õigus raiuda

ilma valda teavitamata alla kolme meetri kõrguseid puid või põõsaid, mille tüve läbimõõt 1,3

m kõrguselt on kuni 8 cm (Saku Vallavolikogu 8. novembri 2007. a määrus nr 11 „Raieloa

andmise tingimused ja kord“ § 1).

3.3.

Haldusasjas nr 3-24-513 esitas X.X kaebuse, et peatada Talve tee L1 maaüksusel

raietegevus. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse. Tallinna Halduskohus

tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja

määruskaebuse 17. juuni 2024. a määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kaebaja

määruskaebust menetlusse (14. augusti 2024. a määrus).

3.4.

Vastustaja kinnitab, et praegu Talve tee L1 kinnistul raietegevust ei toimu ja lube pole

väljastatud. Ka pole Keskkonnametile esitatud metsateatist. Võimalikust raieloa menetlusest

teavitab vald kaebajat juhul, kui kavandav raietegevus võib puudutada tema huve.

3.5.

Kaebaja on esitanud korduva kaebuse, mis ei ole lubatud (HKMS § 43 lg 1).

4. Kaebaja esitas 25. augustil 2024 avalduse ja EÕK taotluse.

4.1.

Kaebaja on esitanud kaebuse keelata raieloa väljastamine. Alternatiivselt nõuab ta raie-

tegevuse keelamist lähemal kui 25 m ning enda kaasamist raieloa väljastamise menetlusse.

Kohustamiskaebusega palub kaebaja kohustada vastustajat kaasama kaebaja raieloa välja-

andmise menetlusse metsaseaduse § 41 lg 13 alusel.

4.2.

Lars Laj OÜ võitis riigihanke Talve tee L1 piknikuplatsi rajamiseks. Ehitusala, millel

raiet tehakse on 1151–1406 m2. Raiutakse 14 põlispuud (kaske) kõrgusega 4,7–6,4 m. Lars

Laj OÜ-le tuleb väljastada raieluba kooskõlas 21. mail genereeritud hankelepinguga 12-2/76-

01. Raieloa menetlusse kaasatakse X.X jt kinnistunaabrid. Kaebaja eesmärgiks on keelata

Talve tee L1 kinnistul (külaplatsi territooriumil) igasugune praegune ja edaspidine

raietegevus, sh kinnistul raiet lubavate raielubade andmine. Hankeleping Lars Laj OÜ-ga on

plaanis allkirjastada 35. nädalal, s.o 26. augustist 1. septembrini 2024.

4.3.

Kaebaja palub kaasata kohtumenetlusse Lars Laj OÜ ja CoDe-Invest OÜ.

4.4.

Kaebaja palub peatada raieloa väljaandmise menetluse EÕK korras kuni haldusasjas nr

3-23-2332 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

5. Kohus jättis kaebuse ja EÕK taotluse 27. augusti 2024. a määrusega käiguta. Kaebaja

polnud oma avaldusi allkirjastanud. Tasumata oli riigilõiv.

6. Kaebaja esitas 30. augustil 2024 avalduse, milles jäi oma taotluste juurde. Kaebaja

tasus riigilõivu ja allkirjastas oma avalduse.

6.1.

Lars Laj OÜ ei ole 30. augusti 2024 seisuga hankelepingu allkirjastanud. Saku vallal

kui hankijal on keelatud anda nõustumist hankelepingu sõlmimiseks pärast riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsuse nr 154-24/277155 peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja

enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Selline kaebus on esitatud

halduskohtule asjas nr 3-24-2332.

6.2.

30. augusti 2024 õhtul on DELTA dokumendihaldussüsteemis genereeritud järjekordne

hankeleping Lars Laj OÜ-ga:12-2/76-1 (12-2/134-1). Lepingu eeltööna on ette nähtud oma-

voliline ning hoolimatu võsaraie. See toob vältimatult kaasa väärteomenetluse algatamise.

6.3.

Keelamiskaebus on HKMS § 45 lg 3 mõttes lubatav, sest kontrollimatu raietegevusega

hävitatakse naaberkinnistule oluline puude- ja linnukooslus (rähnid, hakid, vindid). Sellega

rikutakse kinnistunaabrite omandiõigust, tervist ja heaolu. Raiega tekitatavat keskkonnakahju

pole võimalik mingite meetmetega kompenseerida. Kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta

raieluba või raietoimingut vaidlustades.

6.4.

Kaebaja jääb ka kohustamisnõude juurde. Kaebaja palub kaasata raieloa väljaandmise

haldusmenetlusse kinnistunaabrid (Aaaaa aaa aa elanikud: kaebaja, W.W ja Y.Y) ja pakkuja

CoDe-Invest OÜ.

6.5.

Kaebaja palub kaasata halduskohtumenetlusse Lars Laj OÜ, CoDe-Invest OÜ, Y.Y-i

ja W.W.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus märgib esmalt, et tegu ei ole korduva kaebusega. Kohus tagastas kohtuasjas nr

3-24-513 kaebuse läbivaatamatult. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 2).

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumist tõttu (HKMS

§ 121 lg 2 p 1).

9. Kohtuasjas nr 3-24-513 esitas kaebaja juba nõude keelata raie Talve tee L1

maaüksusel. 7. märtsi 2024. a määrusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.

juuni 2024. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leidis järgmist.

9.1.

Kaebajal ei ole kaebeõigust raielubade või muude raiet käsitlevate avalik-õiguslike

lubade andmise keelamiseks Talve tee L1 kinnistul. Keelamiskaebuse esitamise õigus on

piiratud (HKMS § 45 lg 1).

9.2.

Halduskohus selgitas õigesti, et tegu ei ole sellise ala ega raiega, mille puhul peaks

esitama metsateatise. Raie iseenesest ei ole avalik-õigusliku iseloomuga tegevus ka juhul, kui

see toimub kohaliku omavalitsuse omandis oleval maatükil.

9.3.

Kuigi põhimõtteliselt võiks praegusel juhul olla kaitstav kaebaja õigus tema tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23), ei ole

põhjust arvata, et vastustaja annaks haldusakti või teeks toimingu, mis kaebaja nimetatud

õigust rikuks. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on vältida Talve tee L1 kinnistu haljasalale

külaplatsi ja mänguväljaku rajamist. Kaebaja on sellega seoses vaidlustanud

projekteerimistingimused ja ehitusloa haldusasjas nr 3-22-1693, mille menetlus

ringkonnakohtus on pooleli. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta selles haldusasjas.

10. Keelamiskaebuse osas pole praegusel juhul põhjust asuda varasemast erinevale seisu-

kohale, seda nii esmasena kui ka alternatiivsena esitatud keelamisnõude puhul (keelata raie

kaebaja kinnistust 25 m ulatuses). Pole põhjust arvata, et vastustaja teeks toimingu, mis

kaebaja õigusi võiks rikkuda ja mille vastu kaebaja ei saaks ennast vajaduse korral kaitsta

raieluba vaidlustades. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta avalikke huve, sh ei saa kaebaja

kaitsta looduslikku linnustikku (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja väited, et raie võib mõjutada tema

omandiõigust või heaolu, on Tallinna Halduskohus ümber lükanud otsuses nr 30. oktoobri

2023. a otsuses haldusasjas nr 3-22-1693. Halduskohus leidis järgmist.

10.1.

Mänguväljaku rajamiseks kavandatakse ennekõike harvendusraiet, s.o raiet

eesmärgiga tagada alles jäävatele puudele parem kasvukeskkond. Liiga tihedalt kasvavate

puude harvendamine ei kahjusta looduskeskkonda ega kaebaja huve.

10.2.

Põlispuuks võib pidada puud, mille ümbermõõt on rinna kõrguselt (130 cm) mõõtes

vähemalt 220 cm. Kaebaja ei väida, et kinnistul kasvaks mõni selline puu.

10.3.

Põhjendatud pole kaebaja väide, et esineb risk tuulekoridori tekkeks. Arvestades

kinnistute paiknemist ja nende puude asukohta, mida on plaanitud mänguväljaku rajamiseks

raiuda, ei saa kaebaja kinnistut mõjutavat tuulekoridori tekkida. Lisaks jääb kaebaja õueala

valdavalt tema maja taha. Hoone takistab hoovialal võimaliku tuulekoridori teket.

11. Kui kavandatava mänguväljaku alal peaks tehtama raiet, mille jaoks tuleb taotleda

raieluba Saku Vallavolikogu määruse nr 11 alusel, ning selline raie kahjustab kaebaja õigusi,

on kaebajal võimalik vaidlustada raieluba. Kaebaja saab jätkuvalt kaitsta oma õigusi seoses

mänguväljakuga rajamisega ka kohtuasja nr 3-22-1693 raames. Kohtuasja menetlus Tallinna

Ringkonnakohus on endiselt pooleli.

12. Kaebajal ei ole õigust esitada ka kohustamisnõuet enda kaasamiseks võimalikku puude

raiet puudutavasse haldusmenetlusse. Haldusmenetlusse kaasamine või kaasamata jätmine on

menetlustoiming, mida saab reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusakti (võimaliku

raieloa) vaidlustamisega (vt HKMS § 45 lg 3). Kaebaja saab väljendada vallale oma huvi olla

raieloa menetlusse kaasatud. Vallal tuleb kaasamine otsustada haldusmenetluse seaduse § 11

lg 1 p 3 alusel. Kohustamisnõue on seega ennatlik.

Kaebaja ei saa oma kaebusega kaitsta teiste isikute õigusi ega nõuda nende kaasamist haldus-

menetlusse (HKMS § 44 lg 1).

13. Kuna kaebus tuleb tagastada, pole tarvis lahendada kaebaja taotlust kaasata kohtu-

menetlusse kolmandad isikud. Kohus märgib aga, et kolmandate isikutena pole põhjust kohtu-

menetlusse kaasata neid isikuid, kelle õigusi ja kohustusi kohtulahend saaks mõjutada üksnes

soodsas suunas. Nendel isikutel on soovi korral võimalik kaitsta oma õigusi ise halduskohtule

kaebust esitades (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2022. a määrus asjas nr 3-21-150,

p 17).

14. Kohus jätab kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. EÕK-d kohaldab kohus juhul, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Arvesse tuleb võtta avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi,

hinnata kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

Kuigi võimalikku raiet ei ole võimalik tagasi pöörata, ei ole praeguses määruses esitatud

põhjenduste alusel põhjust arvata, et kaebusel oleks eduväljavaateid. Kaebajal ei ole kaebe-

õigust. Raie ei rikuks kaebaja õigusi.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/