1-23-7332/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 2. september 2024 Kohtuasja number 1-23-7332 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuasi Tartu Vangla taotlus Ričards Marcinkevičsi (isikukood 38012300421) edasise karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. augusti 2024. a määrus Määruskaebuse esitaja Ričards Marcinkevičs Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Alar Häidberg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 12. augusti 2024. a määrus muutmata ja Ričards Marcinkevičsi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ričards Marcinkevičs on süüdi tunnistatud ja kannab Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2024. a otsusega KarS § 121 lg 1, § 120 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust – 10 kuu pikkust vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 11. mai 2023. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra. R. Marcinkevičsi ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on 1 aasta ja 4 kuud vangistust alates 26. oktoobrist 2023. Karistusaeg lõpeb 26. veebruaril 2025.

2. Tartu Maakohus arutas 30. juulil 2024 toimunud kohtuistungil kahte taotlust – esiteks Tartu Vangla taotlust R. Marcinkevičsi edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks seoses tema sooviga jätkata edasist elu Lätis. Teiseks R. Marcinkevičsi vabastamist tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.

2

3. Tartu Maakohus tegi 12. augustil 2024 kaks määrust. Neist ühega jättis R. Marcinkevičsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuivõrd R. Marcinkevičsil puudub vabaduses kindel elukoht. Teise määrusega jättis kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 alusel R. Marcinkevičsi temale Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-7332 mõistetud karistuse edasisest kandmisest vabastamata.

4. Kohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt ei anta R. Marcinkevičsit välisriigile välja ega saadeta Eestist välja, seega ei saa vangistuse täitmisele pööramisest loobuda KrMS § 416 lg 1 p 1 alusel. Täitmata on ka KrMS § 416 lg 1 p 2 eeldus, st süüdimõistetu poolt endale võetav kohustus Eesti Vabariigist lahkuda koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks. Kohtuistungil avaldas R. Marcinkevičs, et ta ei plaani Läti Vabariiki elama asuda. Seega saab järeldada, et ta ei soovi võtta endale kohustust Eestist lahkuda.

MÄÄRUSKAEBUS

5. R. Marcinkevičs vaidlustab Tartu Maakohtu määruse, millega kohus otsustas jätta ta karistuse edasisest kandmisest vabastamata ja palub selle määruse tühistada. R. Marcinkevičs leiab, et kohus keeldus tema deporteerimist Lätti arusaamatutel põhjustel. Ta arvas, et selle taotluse arutamiseks korraldatakse eraldi istung, ta ei saanud aru millest käib jutt. Määruskaebuses kinnitab R. Marcinkevičs nõusolekut asuda elama Läti Vabariiki, sest perekondlikud asjaolud ei luba tal päevagi kinnipidamisasutuses raisata. Lapsed sattusid lastekodusse, mis on neile ja R. Marcinkevičsile traumaatiline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Määruskaebusest nähtub, et R. Marcinkevičs, kes 30. juuli 2024 istungil ei soovinud elama asuda Läti Vabariiki, põhjendab nüüd seda arusaamatusega ja annab nõusoleku Eestist väljasaatmiseks vähemalt 5 aastaks. Ringkonnakohtu hinnangul selline meelemuutus maakohtu lahendi tühistamist ei tingi. 7. R. Marcinkevičs on Läti Vabariigi kodanik. Õige on maakohtu osundus, et R. Marcinkevičsi suhtes ei ole tehtud otsust tema välisriigile väljaandmiseks ega välja saatmiseks. Seega tuleks tema edasisest karistuse kandmisest vabastamine kõne alla vaid KrMS § 416 lg 1 p 2 alusel, ehk juhul kui ta on võtnud endale kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning Politseija Piirivalveameti hinnangul on vastuvõtvasse riiki tagasipöördumine võimalik. Käesoleval juhul on neist esimene eeldus täitmata. Maakohtu istungi protokolli salvestiselt kuuldub selgesti, kuidas R. Marcinkevičsile selgitati, et kohus vaatab läbi kahte taotlust – seega ei saanud määruskaebuse esitaja eeldada, et korraldatakse veel mingi täiendav istung Tartu Vangla taotluses R. Marcinkevičsi edasise karistuse kandmisest vabastamise küsimuse läbivaatamiseks. R. Marcinkevičs avaldas kohtuistungil selget soovi siduda enda elu Eestiga, asuda siin tööle, saada eluase ja lapsed lastekodust ära võtta. Kohus selgitas R. Marcinkevičsile vanglale antud nõusoleku tagasivõtmisega seotud tagajärgi, misjärel süüdlane nõustus sellega, et kohus vangla sellekohast taotlust läbi ei vaata. Süüdimõistetu väide pärast maakohtus avaldatut on Läti Vabariiki elama asumise osas ringkonnakohtu hinnangul paljasõnaline ning ebausutav. Sellise meelemuutuse võis tingida maakohtu otsustus jätta ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata mitte aga tegelik tahe oma elukorraldust selliselt muuta. 8. Kuivõrd R. Marcinkevičs ei võtnud endale kohustust Eesti Vabariigist lahkuda, ei ole maakohus kaalunud tema karistuse kandmisest vabastamise sisulisi aspekte (KrMS § 416 lg 2). Prokuratuuri esindaja ei ole maakohtule saadetud kirjalikus seisukohas toetanud R.

3

Marcinkevičsi edasisest karistuse kandmisest vabastamist mh ka põhjusel, et tal heastamata kuriteoga tekitatud kahju ja muud avalik-õiguslikud nõuded. R. Marcinkevičs kinnitas kohtuistungil ka ise, et ta ei ole alustanud kannatanutele kahju hüvitamist. Tegemist on ühe olulise tingimusega, mille täitmata jätmisel reeglina ei vabastata isikut edasisest karistuse kandmisest. Seega jääks R. Marcinkevičsi taotlus ka sellel põhjusel rahuldamata. 9. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu 12. augusti 2024. a määruse muutmata ja R. Marcinkevičsi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)