2-23-18318/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-18318

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N. I. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2115,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Julianuse Õigusbüroo

OÜ

Kostja: N. I. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks P OÜ ja N. I. vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr

xxxx tulenev põhivõlgnevus 1303,50 eurot, intress 115,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot

ja hagi esitamise seisuga (29.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 257,34 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivis lepingust nr xxxx tulenevalt põhinõudelt 1303,50 eurot alates 30.12.2023 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras, so 40,00% aastas, kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. P OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr. xxxx. Hageja selgitab, et

on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja selgitab, et

kostjale on kuupäeval 12.10.2021, st enne lepingu nr. xxxx sõlmimist saadetud e-kirjaga

lepingueelne teave tutvumiseks (hagi lisa 1). Kostja on tingimustega nõustunud, neid

aksepteerinud ja lepingu sõlminud (hagi lisa 2). Hageja leiab, et on tõendanud, et on kõik

vajaliku kostjale edastanud ning leping on seega kehtiv sh on üldtingimused saanud lepingu

osaks.

2.2. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1700 eurot. 08.08.2024

menetlusdokumendis märgib hageja, et laen väljastati järgnevalt: /esitab menetlusdokumendis

väljavõtte krediidianalüüsi failist, kus on kirjas: „laenulimiit 1700 eurot, aastane intress 29,90%,

KKM 35,92%, väljastamise viis Arveldusarvele xxxx, laenuotsuse kuupäev 12.10.2021 17:04,

Maksmise kuupäev igakuiselt 15 kuupäeval“/.

2.3. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 34,42%

2.4. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt

esitatud teavet (Lisa 6 lk 1), kontrollis avalikke andmebaase. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Laenuandja

on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1800 eurot ning väljaminekud 451

eurot (Lisa 6, lk 5). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse

(76,36 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1272,64

eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (Lisa 5 ) ja krediidianalüüsi (Lisa 6).

2.5. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja

saatis kostjale 17.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416

lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, mis on ühtlasi ka

ülesütlemise teatis. Teate kohaselt, oli kostjale antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

kuni 01.05.2023 ning oli ka teavitatud sellest, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust

ei tasu, öeldakse 2.05.2023 leping üles. P OÜ üldtingimuste p. 14.2. kohaselt kõik

lepingupoolte vahelised lepinguga seotud teated edastatakse eesti keeles laenutaotluses märgitud

postiaadressil, e-posti aadressil või muudel aadressidel, mille lepingupool on kirjalikult teisele

lepingupoolele teatavaks teinud. Samuti kui lepingust ei tulene teisiti, tuleb pooltel teavitada teist

lepingupoolt postiaadressi või e-posti aadressi muutusest kirjalikult 3 kalendripäeva jooksul

alates muudatuse toimumisest. P OÜ on saatnud 17.04.2023 ülesütlemise hoiatuse kostja poolt

lepingu sõlmimisel antud e-postiaadressile xxxx. P OÜ üldtingimuste p. 14.3.3. alusel loetakse

teade kätte antuks teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.

Kostja ei ole teavitanud endist võlausaldajat, et tema e- posti aadress oleks muutunud, mistõttu

pidi lepingu ülesütlemise hoiatus koos selles sisalduva ülesütlemise teatega jõudma kostjani.

Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja

lepingu üles öelduks 2.05.2023.

2.6. Esialgne võlausaldaja loovutas 3.05.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le

koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele

teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Kohtule esitatud teatis (hagiavalduse lisa nr 4)

nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et P OÜ on kostjale teatanud laenulepingutest

tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Kostja ei ole teavitanud oma

kontaktandmete muutmisest, seega on kõik teated sh teated nõude loovutamisest 03.05.2023. a

edastatud kostja enda poolt esitatud e-postile XXX ja seega on kostja teate kätte saanud.

2.7. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 2.05.2023 summas 1303,50 eurot.

Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 29,9% aastas ja 0,08% päevas (Lisa

1 lk 2). Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 2.05.2023 kokku 115 eurot. Intress perioodi

16.04.2023-2.05.2023. a eest summas 17,32 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1303,50 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates s.o 3.05.2023 kuni hagi esitamiseni 29.12.2023 aastase intressi määraga võrdses

viivisemääras s.o 29,9% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 257,34 eurot

2.8. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja selgitab

sissenõudekulude 50 eurot kujunemist: 13.06.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 29.06.2023

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 7.08.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; -

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Hageja tõendab makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma

tööprogrammist.

Pooled leppisid kokku laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmises vastavalt

hinnakirjale, mille kohaselt kuulub ühe meeldetuletuskirja eest tasumisele 5 eurot, pärast lepingu

lõppemist 15 – 25 eurot sõltuvalt nõude summast. Seega on pooled meeldetuletuskirjade eest

tasu maksmises ja tasu suuruses kokku leppinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 06.06.2024, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg

seisukohtade ja tõendite esitamiseks 13.08.2024 (hageja esitas täiendava seisukoha 08.08.2024).

Kohus teavitas 13.08.2024 menetlusosalisi lahendi kuulutamise ajast.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi,

seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

Eeltoodut selgitas kohus hagejale ka menetlusse võtmise määruses.

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-12634 selgitanud, et VÕS § 108

lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et

laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja 08.08.2024 vastuses on taasesitatud kohtu poolt antud selgitused. Sellegipoolest ei

ole hageja esile toonud, mis kuupäeval, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi

lepingu sõlmimiseks. Hageja on üksnes väitnud, et kostjale saadeti lepingueelne teave ja kostja

nõustus tingimustega. Mis viisil ja millal kostja seda tegi, hageja esile toonud ei ole.

Hageja on kohtule esitanud pdf failina krediidikonto lepingu (dtl 13), millel ei ole kostja allkirja.

Hageja ei ole hageja esile toonud, mis kuupäeval ja millisel viisil krediidiandja

lepingudokumendi kostjale püsival andmekandjal andis.

Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega

lepingudokumentide püsival andmekandjal kostjale esitamist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus,

et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tühise tehingu alusel saadu peavad

pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha

üleandmine on tõendatud.

4.3. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et hagejal tuleb esile tuua ja tõendada, et

krediit on tarbija (kostja) kasutusse antud.

Hageja on üksnes viidanud hagi lisale „Krediidianalüüs“, milles on ka alapealkiri „Väljastatud

laenu andmed“. Selle all on kirjas, mis tingimustel otsustati laenu anda, millest ei saa aga teha

järeldust, millal ja mis summas tarbija laenu kasutusse võttis, sest hageja väitel oli tegemist

krediidikonto lepinguga, mille puhul saab limiidi piires krediiti korduvalt kasutusse võtta.

Seega ei ole seega esile toonud, mis summades mis kuupäeval ja millisel viisil kostja laenu

kasutusse võttis ega ole seda ka tõendanud. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja

põhivõla tagastamise nõue ning kõik ülejäänud nõuded (intress, viivis, sissenõudmiskulud).

Kuigi eeltoodud põhjustel ei ole vajalik ülejäänud nõude eelduste kontrollimine, märgib kohus

siiski, et ei saa kuidagi nõustuda ka hageja hinnanguga, et krediidiandja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja enda esitatust nähtub, et laenuotsus tehti üksnes sissetuleku numbri

põhjal ilma et seda oleks isegi pensioniregistrist või maksuametist kontrollitud (dtl 42 –

„päringut ei ole teostatud“). Kohtule ei ole esitatud eristataval kujul kostja taotlust, mistõttu ei

ole eristatav ega tuvastatav, mis andmeid kostjalt endalt küsiti. Hageja ei ole esile toonud, et

konto väljavõtet oleks kogutud. Seega jättis krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustuse

täielikult täitmata.

Kohus märgib nõude loovutamise osas, et hageja väitel on nõue hagejale loovutatud, ent hageja

enda koostatud kiri (dtl 37) seda tõendada ei saa. Kohus on korduvalt erinevates menetlustes

hageja tähelepanu juhtinud sellele, et kõikides menetlustes korduv hageja enda koostatud nõude

loovutamise teatise puhul ei ole hageja esile toonud, mille alusel ta algset krediidiandjat esindas

(kirja alla märgitud alati algse krediidiandja „esindaja“). Seetõttu ei saa seda käsitleda nõude

loovutamist tõendava tõendina.

5. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja palub hagis mõista välja

kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus

jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid

oli, tema enda kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5

esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/