2-23-150302/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-23-150302

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi A. Z. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3431,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Revensen OÜ

(registrikood 16625699);

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: A. Z. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1936,89 eurot ning viivis põhivõlalt alates

03.11.2023 kuni 02.09.2024 summas 199,45 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 302,05 euro ulatuses, intressinõue 208,61 eurot,

hooldustasu nõue 32 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 70 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 55,81 euro ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 69,17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

30,83% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulu 553,36 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o

553,36 euro) tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 25.03.2024 hagi kostja vastu ja 10.04.2024 hagi täienduse

järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks Ü OÜ ja kostja vahel 25.01.2023 sõlmitud laenulepingust

nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 834,71 eurot, intress 77,16 eurot, lepingu hooldustasu 12,80

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, seisuga 25.03.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 92,06 eurot ning viivis põhinõudelt (834,71 eurot) alates 26.03.2024 kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras 28% aastas;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks Ü OÜ ja kostja vahel 25.04.2023 sõlmitud laenulepingust

nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1404,23 eurot, intress 131,45 eurot, lepingu hooldustasu 19,20

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, seisuga 25.03.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 163,20 eurot ning viivis põhinõudelt (1404,23 eurot) alates 26.03.2024 kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras 28% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Laenuleping xxxx

Kosja sõlmis 25.01.2023 Ü OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr xxxx 1000 euro saamiseks.

Laenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 28% aastas ja 0.078%

päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 25.02.2023 annuiteetgraafiku

alusel iga kuu 25. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid

makseid summas 57,89 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama

hiljemalt 25.01.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 1429,36 EUR (igakuised osamaksed 57,89

EUR x 24 kuud + 40 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu

põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 45,87% aastas. Vastavalt laenulepingu

põhitingimuste p. 3 arvutamisel on arvesse võetud laenusummat, intressimäära, tagastamise

lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et laenusumma võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus.

Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 25.01.2023.

Pärast laenulepingu nr xxxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 289,45 EUR.

Peale 26.06.2023 ei ole kostjalt laekumisi toimunud.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi.

Ü OÜ saatis 29.07.2023, 29.08.2023, 29.09.2023 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ Ühisraha

saatis 02.08.2023, 02.09.2023, 03.10.2023 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü

OÜ saatis 10.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud

võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel

öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja ei tasunud

võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Ü OÜ edastas 02.11.2023 kostjale

teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik Lepingust tulenevad nõuded on

muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14

kalendripäeva jooksul. Seisuga 02.11.2023 kostja oli viivitus 4 kuu ja 8 päeva eest (alates 6-9

osamaksest ja osaliselt 10 osamakse).

Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 02.11.2023 oli summa 77,16

EUR. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt

intress aastamääraga 28,00%. Pooled on 25.01.2023 maksegraafikus intressi summaks kokku

leppinud 317,36 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel

proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates

6-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule

esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 25.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni

02.11.2023 summas 77,16 eurot.

Võlg hooldustasu osas on 12,80 eurot. Seisuga 25.01.2023 oli eraisikutele vastavalt portaali

hinnakirjale hooldustasu 0,3%. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks

hooldustasuks 3 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 8 päeva eest

(alates 6-9 osamakset ja osaliselt 10 osamakse). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste kohaselt

p.3.10 laenusaaja kannab kõik Laenulepingus, Tingimustes ja/või Hinnakirjas kehtestatud kulud

ja teenustasud.

Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 25.03.2024 on summas 92,06 eurot. Viivist hageja

arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ja edasi

alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 28% aastas ja 0.078% päevas kooskõlas laenulepingu

põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks

muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt

arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas selgitab hageja, et esimese laenutaotluse

esitas kostja 24.01.2023. Kostja esitas samuti oma pangakonto väljavõtte. Kostja pangakonto

väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 674,17 eurot, kehtivad finantskohustused

summas 192,42 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistrit - kostjal

ei olnud laenu väljastamise ajal maksehäireid. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse

57,89 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega,

250,31 eurot (kostja finantskohustused 192,42 + väljastatud laenud 57,89 = 250,31). Reserv

summas 423,86 eurot (674,17-250,31).

2.2. Laenuleping xxxx

Kosja sõlmis 25.04.2023 Ü OÜ-ga laenulepingu nr xxxx 1500 euro saamiseks.

Laenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 1500 eurot intressiga 28% aastas ja 0.078%

päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 25.05.2023 annuiteetgraafiku

alusel iga kuu 25. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid

makseid summas 86,83 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama

hiljemalt 25.04.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 2143,92 eurot (igakuised osamaksed 86,83

eurot x 24 kuud + 60 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu

põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on 45,86% aastas.

Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 25.03.2023.

Pärast laenulepingu nr xxxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 173,66 eurot.

Peale 26.06.2023 ei ole kostjalt laekumisi toimunud.

Makseviivituse tõttu saatis Ü OÜ 29.07.2023, 29.08.2023, 29.08.2023 kostjale tasuta

meeldetuletusi ja 02.08.2023, 02.09.2023, 03.10.2023 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla

tasumiseks.

Ü OÜ saatis 10.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti

tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles. Kostja ei tasunud võlgnevust. Ü OÜ edastas 02.11.2023

kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik Lepingust tulenevad

nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa

tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 02.11.2023 kostja oli viivitus 4 kuu ja 8 päeva eest.

Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 02.11.2023 oli 131,45 eurot.

Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress

aastamääraga 28%. Pooled on 25.04.2023 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud

475,92 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel

proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 3-

st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule

esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 25.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni

02.11.2023 summas 131,45 eurot.

Vastavalt portaali hinnakirjale (vt lisa 10) on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste

isikute puhul 0,3% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab

igakuiseks hooldustasuks 4,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja

8 päeva eest hooldustasu (alates 3-6 osamakset ja osaliselt 7 osamakse) 19,20 eurot.

Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 02.11.2023 on summas 163,20 eurot. Viivist hageja

arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ja edasi

alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 28% aastas ja 0.078% päevas kooskõlas laenulepingu

põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks

muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt

arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas selgitab hageja, et teise laenutaotluse esitas

kostja 24.04.2023 aastal. Kostja esitas samuti oma pangakonto väljavõtte. Kostja pangakonto

väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 936,21 eurot, kehtivad finantskohustused

summas 258,92 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistrit - kostjal

ei olnud laenu väljastamise ajal maksehäireid. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse

86,83 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega,

345,75 eurot (kostja finantskohustused 258,92 + väljastatud laen 86,83 = 345,75). Reserv

summas 590,46 eurot (936,21-345,75).

2.3. Mõlema lepingu osas on hageja selgitanud, et pooled sõlmisid lepingud internetiportaali

vahendusel kirjalikku taasesitatavas vormis ja leping koosneb hagiavaldusele lisatud

laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Hageja selgitab, et laenutaotluse

tegemiseks peab iga Ü OÜ klient looma interneti leheküljel xxxx oma kasutajakonto.

Kasutajakonto saab luua ennast identifitseerides id-kaardi, mobiil-id või smart-id abil. Kostjal oli

oma konto, mida kostja avas smart-id abil. Sellisel viisil kostja sisenes smart-id abil oma kontole

ning esitas taotlused laenu saamiseks. Klient valib soovitud laenu summa ja sobiva tähtaja.

Süsteem näitab automaatselt, kui suur saab olema igakuine laenu makse. Järgmisena täidab

klient taotluse, milles märgib oma isiklikud andmed, mis edaspidi kantakse taotlusele. Järgmisel

lehel on maksegraafiku tutvustus, üldtingimustega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehega. Antud leheküljel näeb klient informatsiooni laenu summa ja maksetähtaja (mille

klient ise märkis), igakuise makse summa, lepingutasu, aastase intressi, krediidikulukusemäära

kohta. Lehe allpool on kliendile kättesaadavad kõik lepingu andmed ja kõik lepingu tingimused.

Vajutades nupule «Pakkumise esitamine» kinnitab klient samuti, et on tutvunud

maksegraafikuga ja krediidilepingu üldtingimustega ning on teadlik nende mõjust tema

finantsolukorrale; on tutvunud Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehega ja hinnakirjaga

ning on saanud selgitusi laenulepingu oluliste tingimuste ja laenulepingu sõlmimisega

kaasnevate ohtude kohta. Sellele nupule vajutamata lepingut kliendiga ei sõlmita ja taotlust ei

saadeta laenuandjale. Sellisel viisil on ilmselge, et kostja tutvus kõikide lepingu tingimustega.

Edasi saab laenuandja taotluse, klient saab laenuandjalt kirja selle kohta, et taotlus on kätte

saadud. Kui klient ei esitanud laenuandjale taotlusega pangakonto väljavõtet, saab ta lisaks kirja

palvega esitada pangakonto väljavõte. Ülaltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostja tutvus

kõigi lepinguga seotud dokumentidega, lepingu tingimustega ning andis oma kinnituse taotluse

esitamisega. Edasi on sõlmitud lepingu dokumendid kättesaadavad kliendi isiklikul kontol.

Vajadusel või kliendi palvel saadab laenuandja ka klindile meilile.

Hageja selgitab, et laenu taotluses kostja esitas oma andmed, mh märkis, et tema e-posti aadress

on XXX. Kirjavahetus kostjaga toimus XXX e-posti kaudu. Hageja kinnitab, et kostja ei

teavitanud laenuandjat, et tema e-posti aadress on muutunud. Seega on hageja seisukohal, et

kostja sai lepingute ülesütlemise avaldused kätte.

Ü OÜ loovutas mõlemast lepingust tulenevad nõuded 11.12.2023 hagejale. Nõude loovutamise

kohta edastas Ü OÜ kostjale 11.12.2023 teatise.

Kummagi lepingu võla sissenõudmisega seotud kulud on summas 35 eurot (st kokku 70 eurot).

Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 Laenuandjal on õigus nõuda Laenusaajalt

Laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh inkasso- ja kohtumenetlusega

seotud kulude hüvitamist ning Laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist

vastavalt Portaalipidaja kehtestatud Hinnakirjale. Vastavalt portaali hinnakirjale on võlateatis

(sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, laenulepingu ülesütlemise hoiatus maksab (sisuliselt

meeldetuletus) 5 eurot, laenulepingu ülesütlemise teatis 15 eurot.

Laenuandja saatis kummagi lepingu puhul 02.08.2023, 02.09.2023, 03.10.2023 kostjale tasulisi

meeldetuletusi võla tasumiseks 3x5 ja 10.10.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse 1x5 ja

02.11.2023 laenulepingu ülesütlemise teatise 1x15.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 05.05.2024, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide

seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 12.08.2024.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

Eeltoodut selgitas kohus hagejale ka menetlusse võtmise määruses.

4.2. Hageja väitel on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingud. Hageja on kohtule esitanud kaks laenulepingut (xxxx dtl 62 ja xxxx dtl

83) pdf failidena, millel ei ole kostja allkirja. Lepingus nr xxxx on kostja nimi ja kuupäev

25.01.2023, laenulepingus xxxx on samuti kostja nimi ja kuupäev 25.04.2023.

Hageja on kohtule esitanud kaks faili, laenutaotlused (dtl 103 ja 127), mis ei sisalda VÕS § 404

lg-s 2 loetletud teavet ega ka kinnitusi sellise teabe saamise kohta.

Hageja on selgitanud, et lepingudokumendid on kättesaadavad kliendi isiklikul kontol. Kohus

saab aru, et hageja peab silmas laenu taotlemiseks leheküljel xxxx tehtavat kasutajakontot.

Hageja on esitanud küll selgitused Ü OÜ leheküljel xxxx laenu taotlemise protsessi kohta, ent ei

ole tõendanud, et lepingudokumendid olid kostjale esitatud (kättesaadavaks tehtud) püsival

andmekandjal (näiteks allalaetavate failidena veebiportaalis). Hageja ei ole esitanud ka näiteks

kuvatõmmist, kust nähtuks kostja kasutajakonto ja sellel failide kuvamine kostjale.

Kohtu hinnangul ei ole hageja seega VÕS § 410 lg 1 VÕS § 408 lg 1 kohaselt tõendanud, et

lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati. Seega ei ole hageja esile toonud ega

tõendanud, et leping oleks olnud nõutud vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping

tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt.

Hageja on 05.08.2024 esitatud konto väljavõttega tõendanud, et kostjale on välja makstud

25.01.2023 960 eurot ning 25.04.2023 1440 eurot.

4.3. Krediidi kulukuse määr laenulepingus xxxx oli 45,87% ja laenulepingus xxxx 45,86%,

maksimaalne krediidi kulukuse määr oli 45,93%. Seega lepingusse märgitud krediidi kulukuse

määr maksimaalset määra ei ületanud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise osas selgitanud, et mõlema lepingu sõlmimise eelselt

koguti kostja pangakonto väljavõte ning kontrolliti maksehäireregistrist, et kostjal maksehäired

puudusid. Hageja on esile toonud, et konto väljavõtte alusel tuvastati kostja sissetulekud ja

olemasolevate finantskohustuste suurus ning et laenuandja tegi arvutuse, mille kohaselt lahutas

sissetulekust finantskohustuste suuruse (sh uue laenu tagasimakse) ning leidis nii, palju kostjale

raha kätte jääb.

Kohtule on esitatud kaks laenutaotluste faili (dtl 103 ja 127), milles majapidamiskulud on

täitmata.

Kohtule on esitatud kaks pangakonto väljavõtet, perioodi juuli 2022-jaanuar 2023 (dtl 104) ja

oktoober 2022-aprill 2023 kohta. Konto väljavõtted sisaldavad ka laenuandja enda poolt

koostatud konto väljavõtte analüüsi. Kohus märgib, et analüüsides on oktoober 2022 – jaanuar

2023 kulude real olevad summad erinevad (ei ole ka arusaadav, mis põhjusel). Sellegipoolest

nähtub laenuandja enda koostatud analüüsist, et kostja igakuised väljaminekud olid oluliselt

suuremad sissetulekutest. 2022. a augustis oli sissetulek 656,26 eurot, kulud 1383,20 eurot;

septembris sissetulek 648,39 eurot, kulud 1831,89 eurot; oktoobris sissetulek 670,70 eurot, kulud

2938,09 (või teise analüüsi järgi 1891,79 eurot); novembris sissetulek 1040,33 eurot, kulud

3194,82 (teises 1317,17 eurot; detsembris sissetulek 1195,08 eurot, kulud 2776,66 (teises

1818,08 eurot); jaanuaris 2023 sissetulek 493,57 eurot ja kulud 943,42 eurot. Samuti nähtub

konto väljavõttest, et kostjal olid juba finantskohustused B ASi ning S ASi ees (S AS-ga kaks

lepingut). Konto väljavõttelt nähtub hulgaliselt eraisikutevahelisi makseid, samuti laekus kostja

arvele teise isiku töötutoetus. Konto väljavõttest nähtuvalt oli kostja osalise töövõimega (sai ka

ise töövõimetushüvitist). Konto väljavõtte analüüsist nähtub, et kostja võttis ka arvestataval

hulgal sularaha välja.

Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt pidi krediidiandja aru saama, et kostja teeb ebaselgeid tehinguid

ning tema igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid oluliselt, seejuures on võimaldatud

kostjal laenu taotlemisel jätta esitamata andmed majapidamiskulude kohta. Sellises olukorras ei

saanud krediidiandja lähtuda enda arvutusest, et kostjale jäi piisavalt raha kätte peale

laenumaksete tasumist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmine ei seisne üksnes

matemaatilise tehte tegemises (sissetulek miinus kohustused) ning arvesse tuleb võtta ja neile

hinnang anda ka pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude asjaolude, kui üksnes sissetulek ja

finantskohustused, osas.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise

kohustust.

6. Nõude loovutamine

Hageja väitel loovutas Ü OÜ 11.12.2023 talle kuuluvad nõuded kostja vastu hagejale ning

edastas kostjale 11.12.2023 selle kohta ka teatise. Hageja on kohtule esitanud algse

krediidiandja poolt kostjale saadetud teated (dtl 81 ja 102). Kohtu hinnangul on seega tõendatud,

et algne krediidiandja on nõuded hagejale loovutanud ning sellest kostjat ja teavitanud.

7. Põhivõla nõue

Hageja on esile toonud, et kostja sai kostja sai kasutusse 960 + 1440 eurot, kokku 2400 eurot.

Hageja väitel on esimese lepingu katteks laekunud 289,45 eurot ning teise lepingu katteks

173,66 eurot, kokku 463,11 eurot.

Kostjal on seega tagastamata 1936,89 eurot (2400 - 463,11).

Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus

rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat

tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühiste laenulepingute alusel kostjale üle antud,

tagastamata laenusumma 1936,89 eurot.

8. Viivisenõue

Hageja nõuab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni laenulepingu

ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 28.00% aastas ja 0.078% päevas. Samuti

palub hageja välja mõista viivise põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest. Kohus leiab, et nõudest teatamisena saab käsitleda lepingu üles

ütlemise avaldust, milles algne krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist.

Hageja on kohtule esitanud lepingute üles ütlemise hoiatused (dtl 77 ja 98) ning lepingute üles

ütlemise teated (dtl 79 ja 100). Hageja on seega tõendanud, et kostjale anti täiendav tähtaeg ning

et hoiatused ja teated saadeti algse krediidiandja poolt kostja e-postiaadressile. Lepingute üles

ütlemise teated saadeti 02.11.2023.

Nii alusetu rikastumise sätete alusel kui ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral (kui lepingu kehtiks) saab võlausaldaja nõuda viivist seadusjärgses määras.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel, mõistes

kostjalt välja põhivõlalt (1936,89 eurolt) seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) viivise alates 03.11.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise 199,45 eurot (perioodi 03.11.2023

- 31.12.2023 eest määras 12% aastas, perioodi 01.01.2024 – 30.06.2024 eest määras 12,5%

aastas ja alates 01.07.2024 määras 12,25% aastas) ning edasi seadusjärgses määras.

9. Intressi ja hooldustasu nõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka intressi, hooldustasu

ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

võla sisse nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad

intressi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Kohus märgib, et ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu ei kuuluks hooldustasu nõue rahuldamisele

ning intressinõude rahuldamine eeldanuks kehtiva lepingu korral hageja poolt seadusjärgse

määra alusel intressimaksete uuesti määramist.

10. Menetluskulud

Hageja palub hagiavalduses mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ja et hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 25.03.2924 hagiavalduses. Kostjale on hageja

menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega

05.05.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 420 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

hageja poolt esindajale makstud tasu 360 eurot (koos käibemaksuga).

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3431,71 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 420 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3

tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 360 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas

dokumentidega tutvumist, hagiavalduse koostamist, materjalide komplekteerimist.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist

keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses

osalemisel on hageja poolt avaldatud 3 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja

nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hageja õigusabikulu kokku 360 eurot koos käibemaksuga (3 tundi × 120 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 800 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 360 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

25.03.2024 esitatud hagi hind oli 3431,71 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 1936,89 eurot, viivisenõude põhivõlalt ajavahemiku 03.11.2023 - 02.09.2024 eest

summas 199,45 eurot ning viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 237,27 eurot. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi 2373,61 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (3431,71

eurot) 69,17%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 69,17% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 30,83%

ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust

nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud

menetluskulude nimekirja.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 69,17% hageja põhjendatud menetluskuludest (800

eurot), millele vastab summa 553,36 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5

esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik