1-24-3681/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-24-3681

01.augustil 2024.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Zemfira Lampmann juuresolekul

Prokurör

Kaspar Urmas Oja osavõtul

Arutas 01.08.2024 avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses

VLADIMIR ALESKEROV isikukood 36608130219, emakeel xxxx, xxxx, xxxx, viibib xxxx, on

elanud tädi aadressil xxxx, püsiv elukoht xxxx, xxxx.

varem kriminaalkorras karistatud

Tõkend vahistamine

süüdistuses KarS § 199 lg 2p 9 ja § 263 lg 1p1 järgi.

Vladimir Aleskerovit süüdistatakse selles, et tema tungis 19.03.2024 kella 13:48 paiku Xxxx juures

asuvas bussipeatuses Xxxx st avalikus kohas kallale oma elukaaslasele L. K., lüües teda neli korda

rusikaga näkku, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu. Kuna sündmusest olid häiritud

kõrvalised, asjassepuutumatud isikud (tunnistajad A. K., A. A., Z. N., A. H.), siis rikkus süüdistatav

oma sellise käitumisega avalikus kohas käitumise üldnõudeid (KorS § 54: avalik koht on määratlemata

isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum

või selle osa, samuti ühissõiduk; KorS § 55 lg 1 p 1 ja p 2: avalikus kohas keelatud /---/ käituda

vägivaldselt)

Sel moel pani Vladimir Aleskerov oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise, mis

on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, omades kehtivat karistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi st isikuna, kelle jaoks vargused on

kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, uuesti võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis:

•04.02.2024 kella 10.03 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses ühe paki jahvatatud kohvi Prodomo

Dallmayr 500 g maksumusega 11,25 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest

tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata

kauplusele tagastatud.

•28.03.2024 kella 08:44 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kolm tahvlit piimašokolaadiga

maksumusega 4,49 eurot/tk, külmsuitsu skumbria 270 g maksumusega 3,14 eurot; pralineekommid

India pähklitega maksumusega 8,59 eurot, kaks pakki lahustuvat kohvi Cronat Gold maksumusega

10,39 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 50,47 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest

tasumata.

•02.04.2024 kella 11.57 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses šokolaadikommid Dark 70% Karl Fazer

maksumusega 3,69 eurot, mandlimaiustused Ferrero Rafaello maksumusega 4,59 eurot, seitse tahvlit

valget šokolaadi Poesia maksumusega 1,05 eurot/tk, üheksa tahvlit piimašokolaadi sarapuupähklitega

Poesia maksumusega 0,79 eurot/tk, vaarikamaitseline siirup maksumusega 3,99 eurot, kaks tk viin

Stumbras maksumusega 12,05 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 50.83 eurot, millega möödus kassadest,

jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata.

Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

•03.04.2024 kella 08.15 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses viis tahvlit piimašokolaadi tervete

metspähklitega maksumusega 5,09 eurot/tk, s.o kaupa väärtusega 24,45 eurot, millega möödus

kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu

lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

•08.04.2024 kella 20.29 ajal Xxxx asuvas Xxxx kauplusest ühe pudeli vahuveini Prince Henry Dei-Sec

11% maksumusega 6,67 eurot, ühe paki raseerija Gillette ProGlide Flexb.1 terasid maksumusega 17,37

eurot, ühe purgi kondenspiima Sguscionnoje moloko magus maksumusega 2,02 eurot, ühe pudeli

vahuveini Valle Calda Dolce maksumusega 4,99 eurot, ühe pudeli vahuveini Valle Calda brut

maksumusega 8,99 eurot, ühe pudeli KPN ar.kv vahuveini Martini Asti maksumusega 8,99 eurot, ühe

pudeli poolvahuveini Maschio Pr. maksumusega 10,22 eurot, s.o kaupa väärtusega 55,25 eurot,

möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu

lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

•17.04.2024 kella 09.56 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kaks pakki Maks & Moorits šašlõkki

maksumusega 8,98 eurot, ühe Adidas dušigeeli Man Active maksumusega 4,99 eurot, kaks Nõo

suitsupõske maksumusega 3,82 eurot, ühe Maks & Moorits lepasuitsupõse maksumusega 4,66 eurot,

s.o kaupa väärtusega 22,45 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, jäi

koridori treppidele istuma, kus saabunud G4S turvapatrull pidas ta kinni. Kaup on rikkumata

kauplusele tagastatud.

•20.04.2024 kella 11.24 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses ühe pudeli KGT veini Vitis Nostra Pinot

Grigio maksumusega 9,99 eurot, paki merevaigu grillvorsti maksumusega 6,48 eurot, paki lahustuvat

kohvi Krönung Jacobs maksumusega 6,45 eurot, s.o 35,52 euro väärtuses kaupa, möödus kassadest,

jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata.

Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

• 05.05.2024 kella 11.29 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kaks topsikut „Viin Talu“

kogumaksumusega 4,58 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti

turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

•07.05.2024 kella 10.08 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses ühe karbi šokolaadikomme Ferrero Rocher

maksumusega 13,99 eurot, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti turvatöötaja

poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

•10.05.2024 kella 10.18 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses kuus tahvlit piimašokolaadi Anneke

maksumusega 5,19 eurot/tk, kaks purki kondenspiima Steinhauer maksumusega 2,69 eurot/tk, s.o

kaupa väärtusega 36,52 eurot, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, peeti

turvatöötaja poolt kinni, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

Seega pani Vladimir Aleskerov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2

p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid ja dokumente:

vargus 04.02.2024

• Tunnistaja D. K. (turvatöötaja) 04.02.2024 ütlused (lk 3);

•Asitõendi, st turvakaamera 04.02.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

4-8);

• Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 10-12) vargus 28.03.2024

•Asitõendi st turvakaamera 28.03.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

16-21);

• Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 03.04.2024 ütlused (lk 45):

• Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 50-53):

vargus 02.04.2024

• Tunnistaja G. S.-S. 02.04.2024 ütlused (lk 36);

•Asitõendi st turvakaamera 02.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

39-42);

• Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 50-53);

vargus 03.04.2024

* Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 03.04.2024 ütlused (lk 45);

•Asitõendi st turvakaamera 03.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

46-48);

• Süüdistatava 03.04.2024 antud ütlused (lk 50-53);

vargus 08.04.2024

•Tunnistaja A. D. Š. (turvatöötaja) 08.04.2024 ütlused (lk 56-58);

•Asitõendi st turvakaamera 08.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

69-74);

• Süüdistatava 18.04.2024 antud ütlused (lk 75-79);

vargus 17.04.2024

• Tunnistaja K. L. (Xxxx töötaja) 17.04.2024 ütlused (lk 82);

•Asitõendi st turvakaamera 17.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

84-90);

•17.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokoll (lk 91);

• Süüdistatava 17.04.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 92-96);

• Süüdistatava 18.04.2024 antud ütlused (lk 99-103);

vargus 20.04.2024

• Tunnistaja V. V. (turvatöötaja) 20.04.2024 ütlused (lk 106);

•Asitõendi st turvakaamera 20.04.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

109-112);

• Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140);

vargus 05.05.2024

• Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 05.05.2024 ütlused (lk 115);

•Asitõendi st turvakaamera 05.05.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

118-121);

• Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140);

vargus 07.05.2024

•Tunnistaja G.-M. T. (turvatöötaja) 07.05.2024 ütlused (lk 124);

•Asitõendi st turvakaamera 07.05.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

126-128);

• Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140);

vargus 10.05.2024

• Tunnistaja T. G. (turvatöötaja) 10.05.2024 ütlused (lk 130);

•Asitõendi st turvakaamera 10.05.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

133-136);

• Süüdistatava 12.05.2024 antud ütlused (lk 137-140);

• 10.05.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokoll (lk 145);

Avaliku korra raske rikkumine 19.03.2024

• Tunnistaja A. K. 19.03.2024 ja 26.03.2024 antud ütlused (lk 158-162, 178-181);

• Kannatanu L. K. 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga (lk 163-167);

• Süüdistatava 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga (lk 168-171);

•19.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokoll (lk 172);

• Süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 19.03.2024 (lk 173-174);

• Süüdistatava 20.03.2024 antud ütlused (lk 175-177);

• Tunnistaja A. A. 27.03.2024 ütlused (lk 182-185);

• Tunnistaja Z. N. 27.03.2024 ütlused (lk 186-189);

• Tunnistaja A. H. 01.04.2024 ütlused (lk 190-193);

• Kannatanu L. K. ütlused 05.04.2024 (lk 194-199);

•Asitõendi st isiku A. K. poolt 19.03.2024 tehtud häirekeskuse kõnede salvestust talletava optilise

andmekandja vaatlusprotokoll (lk 205-206);

•Asitõendi st sündmuskohal viibinud tunnistajate A. K. ja Z. N. poolt mobiiltelefonidega tehtud

videosalvestusi talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 207-210);

•Asitõendi st turvakaamera 19.03.2024 salvestust talletava optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk

211);

•Asitõendi st 19.03.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera salvestust talletava

optilise andmekandja vaatlusprotokoll (lk 212);

• 12.05.2024 süüdistatava karistusregistri andmete väljatrükk (lk 147-148);

• Sundtoomise määrus ja isiku kinnipidamise protokoll (lk 141-142);

• Kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231724002458 (lk 149-150).

Vladimir Aleskerov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Tsiviilhagile vastu ei vaielnud.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri arvamuse ja uurinud toimiku materjale,

analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:

1. Vladimir Aleskerov süü 04.02.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada kohvi

enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja D.K. ütlused kinnitavad, et 04.02.2024 märkas Xxxx Xxxx

kaupluses meest, kes pani paki kohvi jopetaskusse ning läbis turvaväravad kauba eest maksmata, ta

pidas mehe kinni. Kaup rikkumata. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll

fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub ostusaali, võtab seal riiulilt ühe paki kohvi ja paneb

selle endale jope taskusse. Meesterahvas liigub müügisaalis ringi ja võtab veel kaupa, mille eest

maksab kassas. Väljub ühe kohvi eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati

V.Aleskerov (lk 9).

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja D.K. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kohvi

maksumusega 11,25 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks

poodi, võttis kohvi ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse

eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti

turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

2. Vladimir Aleskerov süü 28.03.2024 varguses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult tõendamist

leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii kohtueelses

menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et varastas šokolaadi, kala, kommid,

kohv enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et 28.03 lahkus mees

tasumata kaubaga piimašokolaad, külmsuitsu skumbria, lahustuv kohvi, pralinee kompvek india

pähkel. Kahjusumma kokku 50,47. 03.04.2024 peeti sama meesterahvas kinni. Süüdistatava süüd

kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik siseneb müügisaali kell

08:40, võtab midagi külmkapist, võtab riiulilt šokolaadi ja kaks purki kohvi, paneb need ostukorvis

olevasse kotti ning väljub kauplusest kell 08:44 kauba eest maksmata. Isikuna tuvastati 03.04.2024

V.Aleskerov.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kaubad

kogusummas maksumusega 50,47 eurot) äravõtmine. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest –

läks poodi, võttis kaubad ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses

varguse eesmärgil ja viis kuriteo lõpuni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

3. Vladimir Aleskerov süü 02.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada

šokolaadi, kommid, viin. Varguse pani toime üksi. Tunnistaja G. S.-S. ütlused kinnitavad, et

02.04.2024 nägi kuidas meesterahvas pani paberkotti suures koguses šokolaaditahvleid. Kell 11:57

hakkas mees kauplusest kauba eest maksmata välja minema ja turvaväravad andsid häiret. Kaup

kogusummas 50,83 korras ja kauplusele tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi

vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas süüdistatav võtab riiulitelt kaupa s.h 2 pudelit,

mille asetab kaasavõetud paberkotti, kell 11:57 väljub müügisaalist kauba eest maksmata. Kaupluse

töötaja peab ta kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja G.S.-S. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõraste vallasasjade

(kommid, šokolaad, siirup, viin kokku maksumusega 50,83 eurot) äravõtmise katse. Vladimir

Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kaubad ja pani kotti ning möödus kassast

nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule

viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu

toime pandud kavatsetult.

4. Vladimir Aleskerov süü 03.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada

šokolaadi 5 tk enda jaoks. Väljudes pidas turvamees ta kinni. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et

03.04.2024 Xxxx Xxxx kaupluses meesterahvas väljus läbi infoleti turvavärava koos tasumata

piimašokolaadiga 5x5,09 eurot kokku 25.45. Kaup rikkumata tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab

ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik siseneb müügisaali kell 8:14,

võtab riiulitelt kaupa, mille paneb endale põue, väljub müügisaalist kell 08:15 kauba eest maksmata

ning turvatöötaja peab ta kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov (lk 49).

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (šokolaad

maksumusega 25,45 eurot/süüdistuses ekslikult kirjas 24,45) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi

objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis šokolaadid ning möödus kassast nende eest tasumata –

nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest

sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

5. Vladimir Aleskerov süü 08.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada

kahtluses kirjas olevat kaupa enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja A.D.Š. ütlused kinnitavad, et

08.04.2024 Xxxx Xxxx kaupluses meesterahvas võttis alkoholi osakonnas alkoholi ja peeti väljapool

kassajoont kinni. Varastas kaupa summas 55,25 eurot. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi

vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas süüdistatav siseneb kell 20:26 müügisaali, kus

paneb endale kotti Gilette riiulilt ühe paki, seejärel veel ühe toote. Kell 20:28-20:29 võtab mitu korda

järjest kaupa alkoholiosakonna. Seejärel väljub müügisaalist kauba eest maksmata, turvatöötaja peab ta

kinni.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja A.D.Š.i kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (erinevad

alkohoolsed joogid, Gillette toode, kondenspiim kokku maksumusega 55,25 eurot) äravõtmise katse.

Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis erinevaid kaupu ning möödus

kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi

lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on

kuritegu toime pandud kavatsetult.

6. Vladimir Aleskerov süü 17.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et ei mäleta millises poes

oli ja milliseid asju täpselt varastas. Oli joobes. Tunnistaja K.L. ütlused kinnitavad, et 17.04.2024

kutsuti ta kassade juurde, kus oli purjus mees. Mehel kukkus põuest singi tükk ja teist singi tükki üritas

isik tasku panna. Mees väljus poest ja kutsus G4S kohale. Mees toodi kaupluse lattu, kust said tema

jope seest varastatud kauba tagasi. Isik oli võtnud kaks pakki Maks & Moorits šašlõkki, ühe Adidas

dušigeeli Man Active, Nõo suitsupõse, ühe Maks & Moorits lepasuitsupõse kokku väärtusega 22,45

eurot. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas

süüdistatav siseneb müügisaali kell 09:48, võtab toiduosakonnast erinevaid tooteid ja

kosmeetikaosakonnast dušigeeli, väljub kell 09:56 kauplusest kauba eest tasumata ning jääb koridori

treppidele istuma. Isik peeti kinni ja tuvastati kui V.Aleskerov, kes oli alkoholijoobes (lk 92-96, 91)

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja K.L. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (erinevad

lihatooted ja dušigeel kokku maksumusega 22,45 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi

objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis erinevaid kaupu ning möödus kassast nende eest tasumata

– nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest

sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

7. Vladimir Aleskerov süü 20.04.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et lahkus kauplusest kauba

eest maksmata, varastas veini, vorsti, kohvi enda jaoks. Detailselt ei mäleta. Tunnistaja V.V. ütlused

kinnitavad, et 20.04.2024 märkas Xxxx Xxxx kaupluses meest, kelle põu oli kahtlaselt pingul. Pidas

isiku kinni ja avastas mehe põuest kaupa 35,52 euro väärtuses. Isik oli läbinud turvaväravad. Kaup

tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas

isik suundub ostusaali, võtab lihatoodete külmkapist ühe paki ja paneb põue, võtab veel midagi riiulist

ja paneb põue. Alkoholiosakonnas võtab pudeli ja paneb põue, võtab veel alkoholiosakonnas kaupa.

Väljub müügisaalist kauba eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja V.V. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (kohvi

alkohol, vorst maksumusega 22,93 eurot) äravõtmise katse. Süüdistust ei ole esitatud kohvi

maksumusega 12,59 varguse katses ja ekslikult on grillvorsti hinnaks märgitud 6,48, õige on 6,49.

Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kohvi, vorsti, veini ning möödus

kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi

lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on

kuritegu toime pandud kavatsetult.

8. Vladimir Aleskerov süü 05.05.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada alkoholi

enda jaoks. Väljudes pidas turvamees kinni. Tunnistaja T.G. ütlused kinnitavad, et 05.05.2024 pidas

Xxxx Xxxx kaupluses kinni mehe, kes oli võtnud 2 viina kokku 2x2,29 eurot. Isikul oli viin peidetud

põue ja välju iseteeninduse kaudu. Kaup tagastatud rikkumatult. Süüdistatava süüd kinnitab ka

asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub kell 11.24 müügisaali, võtab

alkoholiosakonnas midagi riiulilt ja paneb põue. Meesterahvas liigub müügisaalis ringi ja võtab veel

kaupa, mille eest maksab kassas. Väljub põues oleva kauba eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni.

Isikuna tuvastati V.Aleskerov.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja (viin

maksumusega 4,58 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – läks

poodi, võttis kohvi ning möödus kassast nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse

eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti

turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult

9. Vladimir Aleskerov süü 07.05.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada komme

enda jaoks. Väljus müügisaalist ja turvamees pidas kinni. Tunnistaja G.M.T. ütlused kinnitavad, et

07.05.2024 pidas poest väljudes kinni kahtlase meesterahva, kelle 13,99 eest kaupa põues. Kaup

rikkumata ja tagastatud. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt

nähtub kuidas isik suundub kell 10.02 müügisaali, kommiosakonnas võtab riiulilt ühe karbi kommi ja

paneb endale põue. Meesterahvas liigub müügisaalis ringi ja võtab veel kaupa, mille eest maksab

kassas. Väljub ühe karbi kommide eest maksmata ja turvatöötaja peab kinni. Isikuna tuvastati

V.Aleskerov.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja G.M.T. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja

(kommikarp maksumusega 13,99 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest

käitumisest – läks poodi, võttis kommikarbi ning möödus kassast selle eest tasumata – nähtub, et

süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata

põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult.

10. Vladimir Aleskerov süü 10.05.2024 varguse katses Xxxx asuvas kaupluses Xxxx on täielikult

tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas süüd nii

kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et tahtis varastada

kondenspiima ja šokolaadi maksumusega 36,52. Müügisaalist väljudes pidas turvamees kinni.

Tunnistaja T. G. ütlused kinnitavad, et 10.05.2024 märkas Xxxx Xxxx kaupluses meest, kes võttis 2

kondenspiima ja 6 šokolaadi Anneke. Pani kauba oma kotti ja väljus läbi sissepääsu turvavärava

kauba eest tasumata. Mees peti kinni ja kaup tagastati rikkumata Süüdistatava süüd kinnitab ka

asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga, millelt nähtub kuidas isik suundub kell 10.05 müügisaali, võtab

seal riiulilt 2 asja ja paneb endale kotti. Kommiosakonnas võtab riiulilt šokolaadi. Meesterahvas väljub

poest ja tema järel turvatöötaja, kes peab mehe kinni. Isikuna tuvastati V.Aleskerov.

Seega on süüdistatava enda ja tunnistaja T.G. kokkulangevate ütluste ning asitõendi

vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja

(kondenspiima ja šokolaad maksumusega kokku 36,52 eurot) äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi

objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kondenspiima ja šokolaadi ning väljus poest nende eest

tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema

enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud

kavatsetult.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on üheksa varguse katse ja üks varguse episoodi, mis on toime

pandud 04.02.2024-10.05,2024 s.o kolme kuu jooksul. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga,

kellele varastamine on kujunenud elustiiliks ja aasta jooksul on toime pannud rohkem kui kolm

varguse katset. Isikut on varguste eest korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras (viimati

26.03.3024 KarS § 218 lg 1 järgi). Seega, on Vladimir Aleskerovi näol tegemist isikuga, kes paneb

vargusi toime süstemaatiliselt. Kõigest eelnevast tulenevalt tuleb Vladimir Aleskerovi tegevus

kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende

ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

19.03.2024 avaliku korra rikkumine

Süüdistatav V.Aleskerov tunnistas end esitatud süüdistuse süüdi ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi.

Eeluurimisel ei ole isik teo toimepanemist tunnistanud ja on kasutanud õigust ütlusi mitte anda.

V. Aleskerov peeti kinni 19.03.2024 kell 14:30, st vahetult pärast kuriteosündmust Xxxx. Süüdistatava

19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga kinnitab, et süüdistatav oli alkoholijoobes ja ei olnud

adekvaatne. Süüdistatava suhtes 19.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning

joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll kinnitavad, et süüdistataval tuvastati

19.03.2024 kell 15:23 alkoholijoove 0,43 mg/l, punetavad silmad, suured pupillid, häiritud

reaktsioonikiirus ja arusaamatu kõne, väga häiritud koordinatsioon ning asjaolu, et süüdistatav ei

mäletanud viimase 24 h sündmuseid; oli rahutu, unine, ärrituv ja ründav. Arvestades, et süüdistatav oli

kuriteosündmuse ajal alkoholijoobes ja viimaste tundide sündmusi ei mäletanud, ei ole välistatud, et ta

menetlusesemeks oleva sündmuse asjaolusid täpselt ei mäleta.

Kannatanu L. K. 19.03.2024 läbivaatuse protokoll fototabeliga kinnitab, et kannatanul oli suu

piirkonnas verekahtlane aine.

Kannatanu L. K. keeldus ütluste andmisest oma elukaaslase Vladimir Aleskerovi suhtes. Pärast

19.03.2024 sündmust ei pöördunud perearsti poole ega EMOsse. On nõus kokkuleppemenetlusega ja

vahendamise kasutamisega. Asjaolu, et kannatanu löömist ei kinnita, ei tähenda, et Alekserov ei oleks

teda löönud. Kannatanu ei ole löömist eitanud, vaid on kasutanud oma õigust elukaaslase suhtes ütlusi

mitte anda. Kahjuks on see lähisuhte vägivalla juhtumite puhul tavaline, et kannatanud ei soovi ütlusi

anda hirmust elukaaslase ees või lootuses, et selline käitumine tulevikus ei kordu ja ei ole vaja

kaaslasele probleeme tekitada.

Asitõendi 19.03.2024 sündmuskohale saabunud politseipatrulli vormikaamera salvestuse

vaatlusprotokoll kinnitab, et 19.03.2024 kell 14:30 on saabunud politseipatrull. Kannatanu L. K.

selgitab neile, et nad jõid süüdistatavaga šampust. Kannatanu jutust on raske aru saada tugeva

alkoholijoobe tõttu. Süüdistatav selgitab, et jõi ka šampust, aga naist ei ole löönud, selleks ei ole tal

jõudu. Üks politseinikest teatab süüdistatavale, et ta on naise löömise pärast kinni peetud ning

süüdistatav istub politseiautosse. Nimetatud salvestus kinnitab, et süüdistatav ja kannatanu olid

mõlemad ilmselgelt joobe tunnustega ja nende kõne ja käitumine ei olnud adekvaatne.

Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt sõitis sõbrannadega 19.03.2023 kell 13:48 bussis nr 24 ning nägi,

kuidas Xxxx peatuses lõi mees naist neli korda näkku. Kui mees naist rusikaga lõi, ropendas ta kõva

häälega. Talle ei meeldinud selline käitumine. Pärast teist lööki alustas tunnistaja olukorra filmimist.

Tunnistaja kui tema kolm kaaslast olid mehe käitumisest häiritud, mistõttu istusid järgmises peatuses

ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse Xxxx, kus kirjeldatud mees ja naine veel olid. Helistas

Häirekeskusesse. Tunnistaja järgnes mehele ja naisele bussi ja Magistrali keskusesse. Bussisõidu ajal

mees tõstis korduvalt kätt löögiks, ei löönud naist, viskas jope talle näkku.

Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt sõitis 19.03.2024 kella 13:00 paiku sõbrannadega bussis, kui nägi,

kuidas ühes peatuses lõi nähtavalt joobes mees viis korda rusikaga naisele näkku lõua piirkonda.

Tunnistajaga kaasas olnud A. K. hakkas toimunut filmima ning videosse jäid viimased kolm lööki.

Mees ropendas naist lüües valjult. Tunnistajal oli ebameeldiv vaadata kuidas mees lööb naist, tundis

hirmu naise elu pärast. Olid tüdrukutega šokis. Järgmises peatuses istus tunnistaja koos kaaslastega

ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse, kus kuriteosündmust nägid ning kirjeldatud mees ja

naine olid veel seal. Tüdrukud järgnesid neile bussi ja Magistrali keskusesse.

Tunnistaja Z. N. ütluste kohaselt sõitis sõbrannadega 19.03 kell 13:46 bussis, kui nägi peatuses Xxxx,

kuidas mees lõi naist viis korda näkku kuhugi põse keskkonda. Kui nägi löömist tahtis sekkuda ja välja

minna, kuid ei julgenud kartes, et mees võib lüüa ka teda. Sai aru, et naist on vaja aidata. Arutasid

sõbrannadega mida ette võtta. Tunnistaja koos kaaslastega istus järgmises peatuses ümber bussile,

millega sõitsid tagasi peatusesse Xxxx, kust järgnesid kirjeldatud mehele ja naisele bussi ning

Magistrali keskusesse.

Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt sõitis 19.03.2024 kella 13:00 paiku sõbrannadega bussis, kui nägi,

kuidas peatuses Xxxx lõi mees naisele rusikaga vastu nägu kokku viis korda. Nägi löömist seltskonnas

esimesena. Oli ebameeldiv kui üks inimene peksis teist. Arutasid mida teha. Järgmises peatuses istusid

tüdrukud ümber bussile, millega sõitsid tagasi peatusesse Xxxx, kust järgnesid kirjeldatud mehele ja

naisele bussi ning Magistrali keskusesse. Bussis mees ropendas ja sõimas naist valjult, viskas talle oma

jope näkku. Oli näha, et naine kardab meest.

Häirekeskusesse tehtud salvestus kinnitab, et 19.03.2024 (protokollis trükiveana 11.04.2024) kell

13:59 palus helistanud neiu politseipatrulli, kuna purjus mees peksab ja sõimab bussis naist. Teataja

selgitab, et sõidab bussiga nr 24 ning taustal on kuulda mehe karjumist. Kell 14:05 laekus uus kõne,

milles teataja selgitab, et helistas viis minutit varem ning teatab, et mees ja naine väljusid bussist

Lepistiku peatuses ning liiguvad Magistrali keskuse poole.

Tunnistajate A. K. ja Z. N. poolt mobiiltelefonidega tehtud videosalvestustelt

on näha pingil istuvat naist, keda mees lööb rusikaga kaks korda lõua piirkonda ja ühe korra vasaku

põse piirkonda, misjärel istub naise kõrvale pingile. Video taustal on kuulda ahhetavaid tüdrukuid,

kedagi küsimas: „Kas on vaja politseid?“ „Kas see on normaalne?“ ning kedagi ütlemas „Ma olen

šokis!“. Teise video sisu on viis sekundit lühem ning on näha vaid viimane löök.

Asitõendi, bussi turvakaamera 19.03.2024 salvestuse, vaatlusprotokoll kinnitab, et bussi sisenevad A.

K., Z. N., A. A. ja A. H.. Nende ees tulevad bussi L. K., kes istub, ja süüdistatav, kes jääb L. kõrvale

seisma. Vladimir võtab L. käest jope, mille viskab viimasele põlvedele, ütleb midagi, millest L. on

ehmunud, pöördub paluvalt Vladimiri poole, kes vastab midagi ning istub L. selja taha. Seejärel tõuseb

uuesti püsti ning läheb nähtavalt agressiivselt meelestatuna Lienale midagi rääkima. L. kägardub

nurka, Vladimir viskab teda oma jopega näkku. L. on nägu paistes, pükste põlved mustad, juuksed

sassis, suuümbrus veretaoliste jälgedega. Kui L. ja Vladimir väljuvad bussist, järgnevad neile neiud.

Kohtul ei ole alust kahelda nelja tunnistajate kokkulangevates ütlustest, mida kinnitavad ka

videosalvestused. Kuna tunnistajad hakkasid sündmust filmima pärast esimesi lööke, on eluliselt

mõistetav, miks salvestuselt on näha üksnes kolm lööki, mitte tunnistajate poolt kirjeldatud viis lööki.

Eeltsiteeritud tunnistajate ütluste ja videosalvestustega on tõendamist leidnud, et V.Aleskerov lõi L.

K.a 19.03.2024 Xxxx bussipeatuses süüdistuses nimetatud neli korda rusikaga näkku. Nii

bussipeatuses kui hiljem bussis tehtud videosalvestused kinnitava, et L.K. selline käitumine tegelikult

häiris. Ta püüdis bussis kätega nägu varjata ilmselgest hirmust uute löökide eest. Seega on kohtu

arvates tõendatud, et puudus L.K. nõusolek, et Aleskerov võib teda lüüa. Videosalvestus kinnitab, et

kannatanu ise ei rünnanud, vastu ei hakanud, vaid üritas end kühmu tõmbumisega kaitsta nii

bussipeatuses kui bussis. L.K. käitumisest nii bussis kui bussipeatuses on üheselt arusaadav, et ta sel

hetkel kardab Aleskerovit.

Seega on kriminaalasjas leidnud tuvastamist, et V.Aleskerov lõi bussipeatuses vähemalt neli korda

L.K. näkku ja tekitas talle sellega tervisekahjustusi. Karistusseadustik ei erista kehavigastuse ja

tervisekahjustuse mõistet, kuid teeb vahet tervise kahjustamisel ja valu tekitaval kehalisel

väärkohtlemisel (KarS § 121 lg 1). Nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed

koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a

määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on

tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või

nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib

mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.

Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-15 p

11.1 selgitanud, et „valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse

kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille

ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi

ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev

ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest

subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise

väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui

vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb kolleegiumi arvates üldjuhul asuda seisukohale, et valu

tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada

seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes.

„ Punktis 11.3 on mh selgitatud, et „järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui

kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise

objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt

valu subjektiivsusest vastata eitavalt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 2013. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12). Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul

täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena

objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav

süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise

objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine

kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele

kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust.“

Kuigi L.K. ei ole ise ütlusi andnud, on eluliselt usutav, et kui isikuid lüüakse rusikaga näkku selliselt,

et kannatanu suu piirkonnas on veekahtlane määrdumine, on löögid olnud piisavalt intensiivsed, et

tekitada ka valuaisting. Et kannatanu tundis löökide tagajärjel valu, kinnitab ka asjaolu, et kui

süüdistatav bussis uuesti kannatanu ees kätega vehkis, kaitses kannatanu kätega oma nägu soovides

vältida uusi lööke näo piirkonda. Videosalvestuselt nähtud löögid olid sellise intensiivsusega, mille

puhul on käesoleval juhul ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tuvastav süüdistatava tegude (korduv

rusikaga näkku löömine) tagajärjena valuaistingu tekkimine. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav

tema tegude tagajärjel kannatanule valuaistingu ja tervisekahjustuse tekkimine. Veri suu piirkonnas

kinnitab, et kannatanu naha pindmisi kudesid oli sedavõrd kahjustatud, et verd hakkas jooksma.

Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut korduvalt rusikaga näo piirkonda–

nähtub, et teod on toime pandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult,

kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul

seadis Aleskerov kannatanu, kes videosalvestuselt nähtuvalt ei väljendanud süüdistatava suhtes

kordagi agressiivsust, ükskõik mil põhjusel rusikaga näkku löömisel eesmärgiks kannatanule valu

tekitamis. Näkku löödi korduvalt, teadlikult ja sihilikult ning selliste löökide eesmärk saab olla ainult

valuaistingu ja tervisekahjustuste tekitamine.

Vaidlust ei ole asjaolus, et löömine toimus tänaval Xxxx bussipeatuses, mis on avalik koht.

KarS § 263 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada

korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena

peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s

56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks

tegema ka mõne KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt

vägivalla). Kohus tuvastas, et Aleskerov kasutas L.K. suhtes vägivalda (löömine). Samuti on vaja

tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid.

KorS §-des 55 ja 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuded on eeskätt seotud teiste isikute

häirimise või ohustamisega. Nende keeldude rikkumise kindlakstegemine eeldab vältimatult ka sellise

isiku kindlakstegemist, keda süüdlase tegu häiris või ohustas.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-15-17 punktis 23 on märgitud, et KarS §-dega 262 ja 263 kaitstavaks

õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega

kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist

üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt KarS § 121 lg 1), on vajalik

kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra

kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega

iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist. Nii ei saa avalikku korda rikkuda nt

isiklike suhete lahendamisest ajendatud, öisel ajal ja inimtühjal tänaval toimuv kaklus, kui seda ei näe

ega kuule muud isikud. Kuigi konfliktis osalevad isikud rikuvad kirjeldatud viisil käitudes KorS § 55

lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud avalikus kohas lüüa, ei saa nende teguviis

siiski häirida ega ohustada asjasse mittepuutuvaid isikuid. Kuna kakluse toimumine KorS § 55 lg 1 p 1

tähenduses eeldab vähemalt kahe isiku osavõttu, peab seda KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisutunnuste

täitmise eeldusena pealt nägema või kuulma veel mõni muu kõrvaline isik, keda selline käitumine

häirib.

Käesoleval juhul kinnitavad videosalvestused, et löömist nägid pealt bussipeatuses mööda kõndivad

inimesed, kes lööke nähes kiirendasid sammu. Samuti nägid löömist peal bussiga mööda sõitvad

inimesed, keda selline Aleskerovi käitumine häiris sedavõrd, et nad helistasid politseisse.

Videosalvestuselt kostuvad tunnistajate reaktsioonid, kinnitavad, et Aleskerovi käitumine häiris

tunnistajaid oluliselt. Tunnistajad lõpetasid hetkeks isegi oma planeeritud tegevuse, väljusid bussist,

sõitsid tagasi sündmuskohale ja helistasid kaks korda häirekeskusesse, et politsei ikka süüdistatava

kinni saaks pidada. Seega on tõendamist leidnud, et Aleskerovi poolt kannatanu löömisega avalikus

kohas, häiriti vähemalt nelja kõrvalist isikut.

Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et avalikus kohas meesterahva poolt naisterahva löömine, on

häiriv kõrvalistele isikutele. KorS § 57 kohaselt lähtutakse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise

häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ning selle piirkonna tavadest. Eestis on üldteada

asjaolu ja kohalik tava, et inimesed ei löö üksteist tänaval ja avalik löömine/peksmine häirib kõrvalisi

isikuid.

Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et Vladimir Aleskerov 19.03.2024 kella 13.48 paiku

Xxxx bussipeatuses kannatanut lüües rikkus selle käitumisega KorS § 55 lg 1 p1 nõuet, mille kohaselt

avalikus kohas ei tohi teist isikut lüüa.

KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vladimir Aleskerovi objektiivsest

käitumisest – lõi bussipeatuses korduvalt kannatanut rusikaga näo piirkonda– nähtub, et isik tegutses

vägivalla kasutamise osas kavatsetult. Kuigi Aleskerov võib olla ei soovinud oma tegevusega ühtlasi

otseselt rikkuda avalikku korda, oli talle arusaadav, et ta viibis avalikus kohas ja ühiskonnas mitte

aktsepteeritav käitumine s.o löömine võib häirida inimesi, kes seda pealt juhtuvad nägema. Seega

Aleskerov vähemalt möönis, et kannatanu löömisega avalikus kohas s.o päevasel ajal bussipeatuses,

kus on kogu aeg inimesi, võib ta oma tegevusega kõrvalisi isikuid häirida. Oma käitumisega pani ta

toime avaliku korra raske rikkumise kaudse tahtlusega.

Eeltoodust tulenevalt on Vladimir Aleskerovi käitumine selles episoodis kvalifitseeritav KarS § 263 lg

1p1 järgi kui avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vladimir Aleskerov on süüvõimeline ning

KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 2 ja § 263 lg 1 näevad võimaliku

sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-

1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-

13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

Vladimir Aleskerovit süüdistatakse üheksas varguse katse ja ühes varguse episoodis ning ka

vägivallaga avaliku korra rikkumises, mis on teise astme kuriteod. Kuna varguse katsete episoodides

kaup tagastati, siis haginõue ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust

kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Vladimir Aleskerov vabanes

26.01.2024 vanglast ja juba 9 päeva möödudes pani ta toime uue kuriteo. Seejärel sooritas ta kolme

kuu jooksul kokku 11 kuritegu, millest üks oli seotud vägivallaga. Karistusregistri väljatrükist nähtub,

et isikut on varasemalt karistatud nii varguste kui ka vägivallaga seotud kuritegude eest ning ta on

korduvalt viibinud vanglas. Isik vabanes varguste eest aastase vangistuse kandmiselt 26.01.2024 ning

9 päeva hiljem jätkas isik oma vana käitumismustriga, mis selgelt näitab, et mõistetud reaalne

vangistus ei omanud mingisugust mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtupraktika kohaselt

peaks samalaadsete tegude eest iga järgnev karistus olema eelmisest raskem. Varguste toimepanemine

on V.Aleskerovile kujunenud elustiiliks ning isikul on probleem alkoholi kuritarvitamisega. Viimast

kinnitavad süüdistatava enda ütlused alkoholijoobes oleku kohta varguste ajal ja kahel varguse ning ka

avaliku korra rikkumise juhul kinnitab joobes olekut ka isiku läbivaatuse protokoll. Joobeseisund ei ole

vastutust välistavaks ega kergendavaks asjaoluks. Isikul on olnud rohkelt võimalusi teha varasematest

vangistustest enda jaoks järeldusi, sh tegeleda alkoholisõltuvusega, kuid isik seda teinud ei ole ning on

taas käitunud viisil, mis on kaasa toonud süüdistuse uutes varguse episoodides. Isik on arvamusel, et

ta ei saa tööd oma varasemate karistuste tõttu. Kohtu hinnangul on töö leidmisel ilmselgelt suuremaks

takistuseks alkoholi kuritarvitamine. Asjaolu, et isik joobe tõttu ei mäleta oma tegusid ja sündmusi, on

ilmselgelt suureks töö leidmist takistavaks teguriks. Käesoleval juhul puudub põhjus kaaluda

kergemaliigist st rahalist karistust seetõttu, et seda ei võimalda isiku majanduslik seisund. Isiku enda

sõnade kohaselt ta ei ole ammu töötanud ja keegi teda tööle ei võta. Nagu eelnevalt märgitud, peab

karistus mh vastama karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. On selge, et eelnevast

karistusest kergem karistus samalaadsete tegude eest karistuse eesmärke ei täida, millest tulenevalt uus

mõistetav karistus peab olema eelnevast raskem, et kinnitada keelunormi kehtivust. Viimasena

varguste eest ärakantud üks aasta vangistust, ei olnud piisav, et teadvustada alkoholi mõju isiku

käitumisele ja mõjutada isikut uusi rikkumisi mitte toime panema. Käesoleval juhul on avaliku korra

raske rikkumise episood seotud ka vägivallaga ning isikule peaks varasematest karistustest olema

selge, et vägivald ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja võib tuua kaasa vangistuse. Sellest tulenevalt ning

arvestades karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus vajalikuks karistada isikut reaalse

vangistusega, mis on eelmisest karistusest raskem, kuid arvestades isiku süü suurust, siiski alla

sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus Vladimir Aleskerovile kohaseks

karistuseks reaalse vangistuse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuud ning KarS § 263 lg 1p1 järgi

6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1

aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja

mõista karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg

19.03.2024-20.03.2024, 17.04.2024-18.04.2024, 10.05.2024-12.05.2024 s.o 7 päeva ja alates

19.06.2024 karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust. Karistusaja

alguseks lugeda isiku kinnipidamine 19.06.2024.

Tsiviilhagi

R OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 50,47 eurot. Vladimir Aleskerov tsiviilhagile vastu ei vaielnud,

võttis nimetatud tsiviilhagi kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju

hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus,

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Vladimir Aleskerovi

kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Vladimir Aleskerovilt

välja mõista. Seega mõista Vladimir Aleskerovilt välja R OÜ kasuks 50,47 eurot.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, jätab kohus

kriminaalasjas oleva CD-plaadi kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas sundrahast.

Kohus mõistab süüdistatavalt Vladimir Aleskerovilt menetluskuluna välja sundraha 1,5 palga

alammäära s.o 1230 eurot.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema

menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga

tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel

olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei

saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva

põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist.

Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest

kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori

välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7).

Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes

Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades

põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks hüvitamiseks antud

tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sundraha saaksid

mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile

sundraha hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes

Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad

maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Vladimir Aleskerov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus

1 aasta ja 6 kuud.

Süüdi tunnistada Vladimir Aleskerov KarS § 263 lg 1p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6

kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta

ja 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1

aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 19.03.2024-20.03.2024, 17.04.2024-18.04.2024,

10.05.2024-12.05.2024 s.o 7 päeva ja alates 19.06.2024 karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 1

aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust

Karistusaja alguseks lugeda 19.06.2024, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 1 kuu ja 23

päeva vangistust.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista Vladimir Aleskerovilt § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1230 eurot riigituludesse.

Kohustada Vladimir Aleskerovit tasuma väljamõistetud sundraha 12. kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vähemalt 102.50 eurot.

Sundraha 1230 eurot tasuda osamaksetena 12. kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is,

EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is EE957700771001523585 või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99924700021395. Selgitusse võib märkida: „Vladimir Aleskerov 1-24-3681

sundraha“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide hulka

Välja mõista Vladimir Aleskerovilt OÜ R (arvelduskonto xxxx) kasuks 50.47 eurot

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav

02.09. 2024

Kohtunik

Liina Pohlak